Legislator Case Law & Legislation
1-08-7634/32 AI generated

1-08-7634/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Case Number 1-08-7634/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

Legislator headnote

AI generated

1-08-7634/32 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja: 183 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 10 kuud ning KarS § 266 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kohtulahendi täitmine nr 1-08-7634

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

07. aprill 2010.a Asja number 1-08-7634 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Jane Pajus Kaitsja Advokaat Rainer Objartel Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus süüdimõistetu Meelis Johanson vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine Süüdimõistetu Meelis Johanson, isikukood 37106185227, elukoht vabanemisel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Vabastada Meelis Johanson Viru Maakohtu 02.03.2009.a otsusega mõistetud kandmiselt tingimisi enne tähtaega.

Meelis Johanson’i katseaeg on üks aasta alates vabanemisest.

Katseajal on Meelis Johanson kohustatud järgima KarS § 75-s sätestatud kontrollnõudeid:

1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks ja täitma kohustusi:

1. asuda tööle nädala jooksul alates vabanemisest või registreerida ennast tööotsijaks;

2. mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume;

3. mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja eelneva nõusolekuta;

4. pöörduda psühhiaatri või narkoloogi poole võimaliku narkosõltuvuse tuvastamiseks ja vajadusel alluda ravile;

5. osaleda kriminaalhooldaja määramisel sotsiaalprogrammides.

Meelis Johanson tuleb käitumiskontrolli teostamiseks Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud Meelis Johanson on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 02.03.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7634 ja KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi karistati teda vangistusega 3 aastat 3 kuud, KarS §

183 lg 2 p 2 järgi vangistusega 1 aasta, KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 10 kuud ning KarS § 266 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust.

Meelis Johansoni karistusaja algus on 10.12.2007.a ja lõpp 09.03.2011.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse Meelis Johansoni ennetähtaegseks vabastamiseks.

Poolte seisukohad Prokurör toetas Meelis Johansoni vabastamist. Meelis Johanson ja tema kaitsja taotlesid vabastamist.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et Meelis Johanson tuleb vabastada ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusasjast. Meelis Johanson on karistust ära kandnud üle kahe kolmandiku.

Kriminaalhooldaja ei ole toetanud Meelis Johanson ennetähtaegset vabastamist, kuna Meelis Johanson ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud, tema väärtushinnangud on vastuolus ühiskondlike normidega, tal on risk tarbida alkoholi ja narkootikume. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava riskiteguriteks narkootikumid ja suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega; kinnipeetav on emotsionaalselt stabiilne, seadnud realistlikud eesmärgid tulevikuks. Meelis Johansoni on kriminaalkorras karistatud viiel korral eriliigiliste kuritegude eest, viimati ka narkootikumide käitlemisega seotud kuritegude eest. Meelis Johanson omandab vanglas puidupingitöölise eriala. Meelis Johanson ei ole vanglas distsiplinaarrikkumisi toime pannud.

Soodsad asjaolud kriminaalhoolduse teostamiseks antud juhul on, et vabanemisel on Meelis Johansonil olemas elukoht ja toetav lähivõrgustik – vanemad. Kohtu hinnangul on Meelis Johansoni puhul oluline, et tema käitumist saab ennetähtaegselt vabastamisel tõhusalt kontrollida ja teda mõjutada ning seda eelkõige lisakohustuste määramisega. KarS § 76 lg 4 kohaselt on Meelis Johansoni katseaja pikkuseks 1 aasta. Meelis Johansonile tuleb uue kuriteo toimepanemise riskide vähendamiseks eelkõige alkoholist ja narkootikumidest hoidumiseks määrata lisakohustuseks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tulenevalt eelnevast narkoprobleemidest tuleb Meelis Johansoni kohustada pöörduma psühhiaatri või narkoloogi poole ning vajadusel alluma arsti poolt määratud ravile, Meelis Johanson andis ka vastava nõusoleku. Kuna Meelis Johansoni käitumisriskideks on olnud ka suhtlemine teiste kriminaalkorras karistatud isikutega, siis tuleb talle käitumiskontrolli kohustusteks määrata mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Riskide vähendamiseks on oluline ka kohustus koheselt tööle asuda ning kriminaalhooldaja määramisel sotsiaalprogrammides osalemine. Meelis Johanson esitas tõendi selles, et töökoht on tal olemas.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-dest 74, 75 ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik