1-09-21467/10 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-09-21467

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. märts 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr 1-09-21467

(09230120348)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Liisi Kisler

Tõlk

Katrin-Jana Vaab

Kriminaalasi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 S.N lg 2 lühimenetluses järgi

Kohtuistungi toimumise aeg

10.03. 2010.a.

Prokurör Maksim Kink

Süüdistatav S.N – isikukood xxx;

kodakondsuseta; elukoht: xxx (viibib vahi all );

põhiharidusega; ei tööta; varem kriminaalkorras

karistatud 10 korral, neist viimati: 27.05.2009 KarS §

199 lg 2 p 9- § 25 lg 2 järgi vangistusega 9 k, KarS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud, vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 15.09.2009; väärteokorras karistatud korduvalt;

– vahistamine alates 05.12.2009.a tõkend (kahtlustatavana kinni peetud 04.12.2009)

Kaitsja

advokaat Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada S.N KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 7 (seitse) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 vähendada alusel mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (2 kuu ja 10 päeva) võrra ning

kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 4 (neli) kuud ja 20 päeva vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta muutmata, KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõistetud vangistuse alguseks lugeda 04.12.2009.a.

2. Välja mõista S.N-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

: määratud kaitsjale makstud tasu (üks tuhat kuussada kümme) krooni ja sundrahast (kolm

1 610

3 200 tuhat kakssada) krooni.

Menetluskulud on võimalik vabatahtlikult tasuda 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pangas või arveldusarvele 221023778606 Swedbank-is, märkides viitenumbri 2800049777, selgitusse märkida ka süüdimõistetu nimi ja kriminaalasja number 1-09-21467.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju

Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Motiveeritud otsus koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis ja saadetakse vahialusele 15.-ndal päeval pärast apellatsiooniteate saamist.

SÜÜDISTUS

S.N süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, uuesti 04.12.2009 kella 17.25 ajal viibides Tallinnas

Tammsaare tee 55 asuvas ja Rimi Eesti Food AS-le kuuluvas XL Säästumarketi kaupluses võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis müügisaalist kaks plokki sigarette

Marlboro Red kogumaksumusega 800 krooni ja väljus sellega müügisaalist kauba eest tasumata, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas ta kinni.

Sellega pani S.N toime KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. süstemaatilise varguse katse.

POOLTE SEISUKOHAD Prokurör süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ning taotles S.N

tema karistamist vangistusega 1 aasta ja 6 kuud, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista üks aasta vangistust algusega 04.12.2009.a. (s.o. tema kinnipidamise päev). Kuigi vargus jäi katse staadiumi, on isiku mõjutamine sellise karistusega vajalik, sest uue teo pani ta toime vaid mõni kuu pärast vanglast vabanemist, teda on varem kriminaalkorras karistatud 10 korral ja 47 korral väärtegude toimepanemise eest.

Kaitsja tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tema süü tõendamist leidnud. leidis, et S.N Arvestades aga toimepandud teo vähest raskust, s.o. varguse katse väheväärtusliku vara vastu, samuti süüdistatava puhtsüdamlikku kahetsust, peaks karistusmäär olema tunduvalt väiksem kui taotles prokurör; S.N on mõistlik karistada vangistusega sanktsiooni alammäära lähedaselt.

Süüdistatav oma tegu tunnistas ja toimepandut katses ning palus end karistada lühiajalise vangistusega.

TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et lisaks S.N süü omaksvõtule kohtuistungil on tema poolt toime pandud varguse katse tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega:

-Rimi Eesti Food AS avaldusega politseile, millest nähtub, et 04.12.09.a. püüti kauplusest Tallinnas Tammsaare tee 55 varastada kaupa 800 krooni väärtuses (tl.2);

-tunnistaja Igor Nikolajevi ütluste kohaselt oli 04.12.09.a. Tammsaare tee Säästumarketis kinni peetud noormees, kes püüdis kauplusest välja viia 2 plokki sigarette Marlboro Red. Läbivaatuse käigus avastati kaup tema riiete alt ning tagastati kauplusele (tl. 4 - 5); -kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt on S.N politsei poolt kinni peetud 04.12.09.a. kell 18.35 (tl. 6 – 9) ning kahtlustatavana ülekuulamisel on ta väitnud, et pani sigaretiplokid jope hõlma alla; pärast kassadest möödumist pidasid turvatöötajad ta kinni; sigaretid olid kahjustamata ja tagastati kauplusele, teda toimetati aga politseiosakonda (tl.10 - 12). -Harju Maakohtu 27.05.2009.a. otsuse kohaselt on S.N süstemaatilise varguse katse eest karistatud 6-kuulise vangistusega; karistusest oli kantud 3 päeva ning vangistuse alguseks jäi 20.03.2009.a. Süüdi tunnistati ta kolmes varguse katses erinevatest kauplustest (tl.18 – 23).

Karistusregistri väljavõte näitab, et seoses karistuse ärakandmisega vabanes ta vanglast 15.09.2009.a. Teda on kriminaalkorras karistatud kümnel korral varavastaste kuritegude eest; tasumata on hulgaliselt trahve narkootiliste ainete ebaseadusliku tarvitamise eest (tl.29 – 41).

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud A. Umaski käitumine süstemaatilise varguse katsena, sest vargused kauplustest on kujunenud tema elatusvahendite ja narkootiliste ainete hankimise allikaks. Uue kuriteo on ta toime pannud vähem kui kolme kuu möödumisel pärast viimase vangistuse ärakandmist. S.N tuleb süüdi tunnistada järgi. Õigusvastasust või KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus S.N süüst, arvestab kergendava asjaoluna tema süü ülestunnistust ning seda, et karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsja seisukohaga, et kindla eluja töökohata isikut, kes on pikema aja vältel tarvitanud narkootilisi aineid, kellel on tasumata varasemad rahatrahvi, ei ole võimalik karistada rahalise karistusega kui kergemaliigilise karistusega. Selline karistus ei ole tema puhul täidetav. S.N-ile tuleb mõista reaalne vangistus. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotletud karistus on liialt karm ega lähtu süü suurusest, vaid peab silmas eelkõige süüdimõistetu isikut.

Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt lähtuda eelkõige süü suurusest ning üks varguse katse episood, kus vara väärtus on 800 krooni ja kus omanikule on vara tagastatud, ei nõua karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud. Samas ei saa kohus nõustuda ka kaitsjaga, kes peab võimalikuks karistada süüdistatavat vangistusega sanktsiooni alammääras. Süüdlase isikut ja tema mõjutamise vajadust silmas pidades ning samas lähtudes ka õiguskorra kaitsmise huvidest peab kohus põhjendatuks karistada S.N 7-kuulise vangistusega, mida lühimenetlusest tulenevalt vähendada kolmandiku võrra ja kandmisele kuulub 4 kuud ja

20 päeva vangistust. Kuna eelvangitus tuleb arvata karistusaja hulka, on S.N-ile mõistetava vangistuse alguseks tema kinnipidamise päev, s.o. 04.12.2009.a

KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistetul süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitada ka menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas on KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p

2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1, 5 palga alammäära, s.o.

6 525 krooni.

Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit, kohus leiab, et kõigi menetluskulude täielik hüvitamine käib S.N-ile ilmselt üle jõu, mistõttu KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa sundrahast riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 238, 311,

313.

Kohtunik