2-18-1584/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-1584

Tsiviilasi

C ja Q hagi Y vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

Hageja 1 hagihind 2 250 eurot

Hageja 2 hagihind 2 250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja 1 C (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hageja 2 Q (isikukood xxxxxxxxxxx)

Hagejate

seaduslik

esindaja

W

(isikukood

xxxxxxxxxxx)

Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxx)

Kostja lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 23.05.2019, edasi poolte nõusolekul

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista Ylt C kasuks elatis perioodi 31.01.2018 kuni 31.09.2018 eest 250

eurot kuus, so kokku 2 008,06 eurot.

3. Välja mõista Ylt Q kasuks elatis perioodi 31.01.2018 kuni 28.07.2019 eest 2018

aastal 250 eurot kuus ja 2019 aastal 270 eurot kuus, so kokku 4 621,66 eurot.

4. Jätta rahuldamata C ja Q igakuine elatise nõue kuni täisealiseks saamiseni.

5. Jätta rahuldamata C hagi elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju 2 835 euro

nõudes.

6. Jätta rahuldamata Q hagi elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju 2 835 euro

nõudes.

7. Ylt välja mõistetud elatise summad tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja W

arvelduskontole.

8. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad isaga Eesti Vabariigis. Kostja elab alates 2016. aasta

novembrikuust Norra Kuningriigis. Kostja ei ole kordagi pärast vanemate lahkuminekut ja

Norra Kuningriiki elama minemist hagejatele elatist maksnud.

2. Hagejad paluvad kohtul mõista alates 31.01.2018 kostjalt mõlema hageja kasuks välja

elatis kuni täisealiseks saamiseni, mille igakuiseks suuruseks on pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäärast ühe hageja kohta. Samuti paluvad hagejad kostjalt välja

mõista mõlema hageja kasuks tagasiulatuv elatis perioodi 31.01.2017 kuni 31.01.2018 eest

kokku summas 2 835 eurot. Hagejad paluvad kohustada kostjat tasuma hagejatele makstava

elatise kostja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXX iga kuu viiendaks kuupäevaks.

Hagejad paluvad jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

3. Kostja vaidleb 16.03.2019 seisukohas hagile vastu ning palub jätta hagi rahuldamata, kuna

toimub hagejate vahetu ülalpidamine. Käesoleval ajal elab C emaga Eestis ning Q elab isaga

Norra Kuningriigis umbes aasta aega. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku

esindaja kanda.

4. 23.05.2019 toimunud korraldaval eelistungil selgitas kostja, et hageja C elab alates

oktoobrist 2018 emaga (kostjaga) ning suvel oli ka ema juures. 20.11.2019 seisukoha kohaselt

elab hageja Q alates 29.07.2019 emaga Eestis ja on ema ülalpidamisel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada. Esmalt

käsitleb kohus hagejate igakuist elatise nõuet (I). Seejärel võtab seisukoha elatise maksmata

jätmisega tekitatud kahju osas (II).

I

6. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates hagi

esitamisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on

ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine

laps. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on xx.xx.xxxx sündinud Q ja xx.xx.xxxx

sündinud C Y ja W alaealised lapsed (tl 8-10). Seega on kostja hagejate ema ning

perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate emana kohustatud hagejatele ülalpidamist

andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (PKS § 100 lg

2). Vaidlus puudub selles, et hagejad elasid hagi esitamisel isaga Eesti Vabariigis ja kostja

elas alates 2016. aasta novembrikuust Norra Kuningriigis. Hagejate seaduslik esindaja W ei

vaidlusta asjaolu, et hageja C elab alates oktoobrist 2018 emaga, so kostjaga ning Q elab ema

juures alates 29.07.2019. Kohus loeb nimetatud asjaolud tuvastatuks.

7. Kohus selgitas

pooltele

04.06.2019

määrusega

menetluslikku olukorda

ning

tõendamiskohustust (tl 48-49).

8. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse

täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab

lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1). PKS § 101 lg 1

järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäära, mis on 2018. aastal 250 eurot kuus ja 2019. aastal 270 eurot kuus.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest

hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11).

9. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Riigikohus on

märkinud,

et

tuleb

eeldada,

et

lapse

ülalpidamiseks

kulub

kummagi

vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad

suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-2-

1-160-12, p 17). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne

miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid

kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 3-2-1-165-13, p 15). Kohus võib mõjuval

põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses sätestatud määra (PKS § 102 lg 2). Mõjuvaks

põhjuseks, mis lubab miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, võib mh olla asjaolu,

et lapse vajadused on kaetud muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel,

kulude jooksva katmisega või lapsetoetusega), kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades ka

lapse õigustatud huve (RKTKo 2-16-11905, p 18).

10. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud enda väidet, et kostja pidas sel ajal kui

lapsed elasid isaga lapsi vahetult üleval. Kohtule esitatud maksekorraldused selle kohta, et

erinevad isikud on teinud Z arveldusarvele rahalisi ülekandeid, ei tõenda seda, et kostja täitis

laste ülalpidamiskohustust (tl 71, 73, 77-79, 81-83, 85). Nimetatud tõendid tõendavad üksnes

ülekannete tegemist Zle. Samuti ei tõenda hagejate ülalpidamiskohustuse täitmist Z tunnistus

(tl 76). Seega on tuvastamist leidnud, et kostja ei andnud sel perioodil, kui hagejad elasid

isaga, hagejatele vahetult ülalpidamist. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et kostja

on rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust ajal mil hagejad elasid isaga.

11. Riigikohus on selgitanud, et elatise nõude põhjendatuse ning põhjendatud elatise suuruse

kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et lahuselav vanem täidab eelduslikult ülalpidamis-

kohustust vabatahtlikult ajal, mil laps viibib selle vanema juures (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23).

Teisel vanemal on võimalus see eeldus ümber lükata (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.3).

Olukorras, kus laps viibib olulise osa ajast lahuselava vanema juures, võib tekkida olukord,

kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi

välja mõista (RKTKo 3-2-1-35-17, p 23.1). Tulenevalt Riigikohtu selgitustest eeldab kohus,

et kostja täidab ülalpidamiskohustust vahetult ajal, mil hagejad elavad kostja (ema) juures.

Hagejate seaduslik esindaja nimetatud eeldust ümber ei lükanud. Seega on kohus seisukohal,

et kostja täidab hagejate ülalpidamiskohustust ajast, mil hagejad elavad ema juures. Kohus

tuvastas eelnevalt, et C elab alates oktoobrist 2018 emaga ning Q elab ema juures alates

29.07.2019.

12. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb arvestada hagejate igakuiste vajaduste

suuruseks kahekordne elatise miinimummäär, so aastal 2018 500 eurot ja aastal 2019 540

eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt

RKTKo nr 3-2-1-160-12, p 17). Riigikohus on selgitanud, et miinimumelatise kehtestamine

lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada

lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema

tehtavate kulutuste suurus (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 13). Eeltoodust tulenevalt ei ole

hagejatel vajalik käesoleval juhul tõendada oma igakuiseid vajadusi.

13. Kostja tugines alles kohtule 30.05.2020 esitatud lõplikes seisukohtades enda halvale

majanduslikule olukorrale ning enda suhtes välja kuulutatud pankrotile. Kohtule esitatud

pankrotimäärusest nähtuvalt kuulutati kostja pankrot välja 03.04.2019 (tl 125-128). Kostjal oli

nimetatud tõend võimalik esitada aasta varem. Kohus jätab kõik kostja 30.05.2020

menetlusdokumendis esitatud uued väited TsMS § 402 lg 2 alusel tähelepanuta. Kohus lähtub

asjaoludest ja seisukohtadest, mida kostja esitas asja sisulise arutamise ajal. Riigikohus on

asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).

14. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagejate nõude osaliselt ning mõistab kostjalt

hagejate kasuks igakuise elatise alates hagi esitamisest, so alates 31.08.2018 kuni hagejate

elama asumiseni kostja juurde. Kohus mõistab kostjalt C kasuks elatise perioodi 31.01.2018

kuni 31.09.2018 eest 250 eurot kuus, so kokku 2 008,06 eurot (31.01.2018 8,06 eurot ja 8 x

250). Kohus mõistab kostjalt Q kasuks elatise perioodi 31.01.2018 kuni 28.07.2019 eest 2018

aastal 250 eurot kuus ja 2019 aastal 270 eurot kuus, so kokku 4 621,66 eurot (31.01.2018 8,06

eurot, 11 x 250, 6x270 ja 1.07-28.07.2019 243,60). Kohus jätab rahuldamata hagejate

igakuise elatise nõude kuni täisealiseks saamiseni.

II

15. Järgnevalt analüüsib kohus hagejate nõuet elatise maksmata jätmisega tekkinud kahju

väljamõistmiseks kostjalt tagasiulatuvalt perioodi 31.01.2017 kuni 31.01.2018 eest. PKS §

108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 108 mõte on kaitsta ka ülalpidamiseks

kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei

täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku

tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata

jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada

nõude ulatuse määramisel (vt RKTKo 3-2-1-35-16, p 19 ja 20).

16. Kohus leiab, et hagejad ei ole vaatamata kohtu 04.06.2020 selgitustele (tl 48-49)

tõendanud, et hagejad on nõudnud enne kohtusse pöördumist kostjalt ülalpidamise kohustuse

täitmist hagiavalduses sätestatud suuruses. Kohus leiab, et tagasiulatuv elatis tuleb jätta välja

mõistmata põhjusel, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei täidaks enam oma eesmärki

ning hagejad ei ole ka tõendanud, et nõudsid nimetatud kuudel kostjalt järjepidevalt elatise

tasumist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja ka raskesse majanduslikku

olukorda, ta ei suudaks täita hagejate igakuist ülalpidamiskohustust.

MENETLUSKULUD

17. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

18. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul

asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on

elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid

koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele

esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste

ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis

menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.

19. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2022. a kohtuotsusega nr

2-18-1584.