2-20-6026/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT UM Ä Ä R US

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6026

Tsiviilasi

Selokaania OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlgnik Selokaania OÜ (likvideerimisel, registrikood:

14018191, asukoht Rävala pst 8, 10143 Tallinn) seaduslik

esindaja

likvideerija

Hillar

Talts

(e-post:

info@artingconsult.ee)

Ajutine

pankrotihaldur

Kristo

Teder

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

telefon: 664 0600, e-post: kristo@mmab.ee)

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

02.06.2020

Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Selokaania OÜ (likvideerimisel, registrikood: 14018191) pankrotimenetlus,

pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Selokaania OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Selokaania OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Kristo Teder pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Selokaania OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku seaduslik esindaja likvideerija

Hillar Talts (isikukood: xxx).

5. Avaldada teade Selokaania OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku Selokaania OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 495 eurot, millele lisandub käibemaks 99

eurot, kokku 594 eurot.

9. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kristo Teder poolt tehtud vajalikud kulutused summas 20

eurot, millele lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku 24 eurot.

10. Määrata hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks

79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Väljamakse teostada Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ

arvelduskontole nr xxx.

11. Määrus saata resolutsiooni punkti 10 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

Selokaania OÜ (likvideerimisel) esitas 23.04.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju Maakohus

nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule

aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku osakapital on 2 500 eurot. Võlgniku endine ärinimi on x OÜ, kuni 01.04.2020. Võlgnik on

asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata 22.03.2016. Võlgnik on 20.09.2019 võtnud vastu

lõpetamise otsuse, mis on registrisse kantud 01.04.2020. Võlgniku põhitegevuseks oli

metallkonstruktsioonide tootmine ja keevitustööde pakkumine. Võlgnik kasutas juhatuse selgituste

põhjal valdavalt võõrtööjõudu, kelle kvalifikatsioon paraku ei vastanud sageli vajalikule tasemele,

mistõttu tekkis arvukalt probleeme tähtaegadest kinnipidamisel, samuti kvaliteedis. Viimane tõi

kaasa rahalised sanktsioonid tellijatelt ning kahandas usaldust tellijate silmis. Suutmata olukorda

parandada, sattus võlgnik rahalistesse raskustesse, mida juhatus lahendada ei suutnud ning leidis

olevat ainuvõimaliku lahendusena osaühing lõpetada. Võlgniku likvideerija on tuvastanud, et

osaühingul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Ajutisele haldurile

teadaolevalt ajutise halduri nimetamise seisuga võlgnikul mistahes majandustegevus puudub.

Võlgnik on edastanud registrile majandusaasta aruande üksnes 2016 majandusaasta osas, hilisemad

aruanded on tähtaegselt registrile edastamata. Likvideerija on selgitanud, et juhatus ei ole koostanud

2017 ja 2018.a. majandusaasta aruandeid ega muid aruandeid viidates tervislikele põhjustele.

Likvideerija on lisanud enda poolt koostatud likvideerimise algbilansi kuupäevaga 30.04.20.

Likvideerija selgituse kohaselt juhatus ei ole koostanud 2019.a. bilansse. Likvideerija on märkinud,

et kuna puudub majandustegevus, on raamatupidamise maht minimaalne ja seda korraldab

likvideerija. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine korraldatud puudulikult.

Võlgniku likvideerijaks alates 01.04.2020 on Hillar Talts. Võlgniku juhatuse liikmeks oli alates

22.03.2016 X X. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata

raamatupidamise korraldamise kohustuse ÄS § 183 mõistes ja on olnud hooletu vastava kohustuse

täitmisel. Registrile on jäetud tähtaegselt edastamata majandusaastate aruanded, samuti on

korraldamata jooksev raamatupidamine.

Likvideerija hinnangul on maksejõuetus kujunenud välja 2019 aasta teises pooles. Ajutine haldur

nõustub likvideerijaga maksejõuetuse tekkimise aja osas. Võlgniku juhatuse liige on sellest

tulenevalt jätnud täitmata pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuses (ÄS § 180 lg 5¹).

Võttes aluseks ajutisele haldurile kättesaadava informatsiooni, on käesoleval juhul tuvastanud

ajutine haldur võlgnikul vara väärtuses 147,00 eurot. Krediidiasutuste poolt esitatud andmete

kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk 0,00 eurot. Võlgniku nimele käesoleval

ajal sõidukeid registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt võlgniku ettemaksukontol

vahendid puuduvad. Võlgnik ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgnikule ei kuulu

kinnistuid ega ole varasemalt kuulunud.

Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine

haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 16 739,74 eurot. Vastavalt

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele ei ole võlgniku suhtes toimumas

täitemenetlusi. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata

pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgnikul vara sisuliselt puudub. Ajutine

haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate täiendavate vahendite suurus võiks olla

minimaalselt 3 000,00 eurot.

Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.

Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku suhtes on käimas likvideerimismenetlus.

Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi

majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on

vara väärtuses 147,00 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 16 739,74 eurot,

millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse jätkamise ja

tervendamise võimalused puuduvad.

Võlgnik on selgitustes maksejõuetuse põhjuste kohta märkinud, et võlgnik kasutas juhatuse

selgituste põhjal valdavalt võõrtööjõudu, kelle kvalifikatsioon paraku ei vastanud sageli vajalikule

tasemele, mistõttu tekkis arvukalt probleeme tähtaegadest kinnipidamisel, samuti kvaliteedis.

Viimane tõi kaasa rahalised sanktsioonid tellijatelt ning kahandas usaldust tellijate silmis. Suutmata

olukorda parandada, sattus osaühing rahalistesse raskustesse, mida juhatus lahendada ei suutnud

ning leidis olevat ainuvõimaliku lahendusena osaühing lõpetada. Likvideerija peab peamiseks

maksejõuetuse

tekkimise

põhjuseks

äriplaani

ebaõnnestumist,

eelkõige

ebaõnnestunud

personalivalikut. Ajutine haldur nõustub likvideerija seisukohaga, mille kohaselt muutus võlgnik

maksejõuetuks hiljemalt 2019 aasta teises pooles, mil võlgniku aktiivne tegevus lõpetati. Ajutine

haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutine haldur on läbi vaadanud võlgniku arvelduskonto ja kogunud võlgniku kohta andmeid

registritest. Võlgniku arvelduskontolt nähtuvad mitmed sularaha väljavõtmised, kuid tulenevalt

puudulikust raamatupidamise dokumentatsioonist ei ole võimalik hinnata nende seotust võlgniku

tegevusega ja seda, kas nimetatust võib esineda nõudeid võlgniku juhatuse liikme vastu. Võlgnik on

asutatud ilma osakapitali sissemakset tegemata. Vara hulgas ei kajasta võlgnik nõuet osanike vastu

lähtudes äriseadustiku §-ist 140¹ lg 2. Likvideerija teatel on osakapital on teadaolevalt tasumata.

Samas peab likvideerijana nõuet osaniku vastu perspektiivituks, sest isikul on arvukalt võlgnevusi,

mille üheks näiteks kohtutäitur Kaire Põlts pöördumine likvideerija poole dividendide väljamakse

arestimise osas. Lisaks on isikul teadaolevalt võlgnevus Maksu- ja Tolliametile. Likvideerija märgib

veel, et tänases seisus peaks potentsiaalne pankrotipesa algatama osaniku suhtes kohtumenetlust

osakapitali sissemakse väljanõudmiseks. Viimane omakorda põhjustab kulutusi ning positiivse

kohtuotsuse saamine ei taga pankrotipesale rahaliste vahendite laekumist mõistliku ajaperioodi

jooksul. Ajutine haldur nõustub likvideerijaga, et nõude esitamine juhatuse liikme vastu ei ole

otstarbekas. Äriregistri väljavõttest nähtub samuti, et osaniku ja juhatuse liikme X Xle kuulule

osalus on arestitud nii Tallinna Halduskohtu 21.08.2019 kohtumääruse alusel haldusasjas nr 3-19-

1575 kui ka Kohtutäitur Elin Vilippuse poolt täiteasjas nr 022/2017/2567.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise

maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Juhul, kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik

soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri

hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks

pidada 3 000,00 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 16 739,74

eurot, kuid vara vaid 147 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune

seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks

„muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus

on

teinud

04.06.2020

ettepaneku

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 15.06.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Hillar Talts

(isikukood: xxx).

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt

tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg

3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 495 eurot, millele lisandub

käibemaks 99 eurot, kokku 594 euro ning kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 4 eurot, kokku summas 24 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö

mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 495 eurot, millele

lisandub käibemaks 99 eurot, kokku 594 euro ning kinnitada kulutused summas 20 eurot, millele

lisandub käibemaks summas 4 eurot, kokku summas 24 eurot. Kohus määrab hüvitada ajutise

halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, riigi

vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulutused ülejäänud summas tuleb välja mõista võlgnikult.

PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik