2-18-15106/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-15106

Tsiviilasi

XX hagi Eesti Vabariigi vastu Viru Vangla kaudu

töölepingu

ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks,

hüvitiste

ning

viivise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.12.2019 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

10 528,90 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

XX apellatsioonkaebus

Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Nele Tammemäe (e-post:XXX)

Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Eesti Vabariik

Viru Vangla kaudu (registrikood 70008144, asukoht Ülesõidu

1, 41536 Jõhvi), volitatud esindaja Agu Rillo (e-post: XXX)

Istungi toimumise aeg

28.05.2020

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 04.12.2019 otsus tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hagi töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu

lõpetamata TLS § 107 lg 2 alusel ning välja mõistmata hüvitise TLS 109 lg 1

alusel 3 kuu ulatuses ning viivise, samuti menetluskulude jaotuse osas, muus osas

jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi.

2. XX apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

2(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

3.1.XX hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu töölepingu ülesütlemise

tühisuse

tuvastamiseks,

töölepingu

lõpetamiseks,

hüvitiste

ning

viivise

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt.

3.2.Tuvastada XX ja Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vahel sõlmitud

töölepingu TLS § 88 lg 1 p 5 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus.

3.3. Lõpetada XX ja Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vahel sõlmitud tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel 12.11.2018.a.

3.4.Välja mõista Eesti Vabariigilt (Viru Vangla kaudu) XX kasuks hüvitis TLS §

109 lg 1 alusel 3 kuu keskmise neto töötasu ulatuses kokku summas 4874,49 eurot ja

viivis VÕS § 113 l teises lauses sätestatud määras summalt 4874,49 eurot alates

13.11.2018 kuni hüvitise tasumiseni.

3.5.Jätta rahuldamata XX hagi Eesti Vabariigi (Viru Vangla kaudu) vastu TLS § 100

lg 2 alusel hüvitise ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks.

3.6.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 2/3 ulatuses kostja kanda 1/3

ulatuses hageja kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagiavalduse asjaolud

1. XX (edaspidi ka hageja, psühhiaater, töötaja) palus kohtule Eesti Vabariigi (Viru Vangla

kaudu) (edaspidi ka kostja, vangla, tööandja) vastu esitatud hagis tuvastada hagejaga TLS

§ 88 lg 1 p 5 alusel töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping TLS

§ 107 lg 2 alusel, mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis 4 kuu keskmise neto

töötasu ulatuses 6 499,32 eurot, TLS § 100 lg 5 alusel hüvitis töölepingu ülesütlemisest

ette teatamata jätmise eest 60 päeva keskmise neto töötasu ulatuses 3 249,66 eurot,

alternatiivselt (st sekundaarse nõudena) mõista kostjalt välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis

6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses 9 748,98 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt 9 748,98

eurot alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2. Pooled sõlmisid 03.09.2013 töölepingu nr 3.-4/73-1 (edaspidi tööleping), mille kohaselt

asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-

psühhiaatrina ja tema peamisteks tööülesanneteks oli kinnipeetavatele isikutele

ambulatoorse psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine. 12.09.2018 hommikul kutsuti hageja

direktori asetäitja juurde, kus teatati, et tema suhtes on usaldus kaotatud ning ta peab

kirjutama omal soovil lahkumisavalduse, millest hageja keeldus. Seejärel teatas direktori

3(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

asetäitja, et hagejaga lõpetatakse tööleping erakorraliselt päevapealt, hageja kaotas õiguse

vanglasse siseneda ning oma asjadele sai ta järele minna vaid koos saatjaga. Hageja ootas

vangla ooteruumis mitu tundi ülesütlemisavalduse kättesaamist, kuid tema tervislik

seisund oli pärast eelkirjeldatud hingelisi üleelamisi oluliselt halvenenud, mistõttu ta

lahkus vangla territooriumilt ning suundus SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini

osakonda. Samal päeval saadeti hageja elektronposti aadressile töölepingu erakorralise

ülesütlemise avaldus, milles on märgitud, et kostja ütleb töölepingu erakorraliselt üles

TLS § 88 lg 1 p 5 alusel, s.o usalduse kaotuse tõttu alates 12.09.2018.

Ülesütlemisavalduse kohaselt sai kostjale 26.07.2018 teatavaks informatsioon selle kohta,

et hageja on 26.01.2018 e-kirjas vastanud Advokaadibüroo Küllike Namm e-kirjale seoses

ühe kinnipeetava tervisliku seisundiga, tehes mh „mitmeid olulisi etteheiteid oma tööandja

suhtes“. Ülesütlemisavalduse kohaselt oli tegemist „tugevalt vangla mainet kahjustavate

hinnangutega, mis võisid tekitada kolmandatele isikutele vale ning eksitava arusaama

vangla töökorralduse kohta.“ Täiendavalt on leitud, et hageja lähtus isiklikust hinnangust,

ei tegutsenud tööandja huvides ega lojaalselt ning edastas tööandja kohta halvustavat ja

ebatõepäraseid väiteid.

3. Hageja on seisukohal, et töölepingu ülesütlemine on tühine, sest alust lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ei olnud. Ülesütlemisavaldusest ei nähtu, kelle ees on vangla

mainet kahjustatud. E-kiri on adresseeritud vandeadvokaadile, seega ühele isikule, mis ei

saa olla piisav põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Töösuhte lõpetamine

isiklikult e-postiaadressilt advokaadile saadetud e-kirja tõttu on põhjendamatu ning

ebaseaduslik, olles käsitletav mh erakordselt raske sõnavabaduse riivena. Hageja on

seisukohal, et e-kiri pigem tõstis vangla mainet kirja adressaadi silmis, kuna sellest

nähtub, et vanglas töötas tõeliselt professionaalne ning oma patsientide tervendamisele

orienteeritud psühhiaater. Ülesütlemisavalduses on ka ette heidetud, et hageja ei

informeerinud kostjat temale saadetud kirjast ega sellele vastuse koostamisest.

Töölepingust ega ühestki õigusaktist ei tulene hageja kohustust teavitada kostjat isiklikule

e-posti aadressile saadetud kirjast ja sellele vastamisest, kusjuures pöördumise sisuks oli

patsiendi tervislik seisund ning patsiendi ja tema esindaja informeerimine kuulub

tervishoiuteenuse osutaja ülesannete hulka.

4. Ülesütlemisavalduses esitatud väited, et hagejal on olnud varasemalt tööalaseid eksimusi,

on ebaõiged, sest hagejale ei ole kogu 5 aaastase töötamise perioodil esitatud ühtki

tööalast pretensiooni tööandja ega patsientide poolt. Tööandja ei ole töötajat enne

töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Tõendamist ei leidnud väidetava rikkumise eriline

raskus ja olulisus, mis tooks kaasa töölepingu ilma hoiatamiseta lõpetamise vajaduse.

Töölepingut ei öeldud üles mõistliku aja jooksul, kuna hagejale heidetakse ette kaheksa

kuud varem (26.01.2018) aset leidnud e-kirja saatmist. Ülesütlemisavalduse kohaselt sai

kostja e-kirjast teadlikuks väidetavalt 26.07.2018, seega kaks kuud varem. Eesti

kohtupraktika on käsitlenud mõistlikuna ühe kuu pikkust perioodi alates rikkumisest

teadasaamisest kuni ülesütlemiseni.

5. Hageja on seisukohal, et tal on alust nõuda kostjalt suuremas määras hüvitist kui on ette

4(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

nähtud TLS § 109 lg-s 2 ja hüvitise suuruse määramisel tuleb arvestada, et hageja on

vanglas töötanud üle viie aasta, tema töö suhtes ei olnud pretensioone, kostja ei andnud

hagejale mõista, et tal on tahe öelda tööleping üles, tööleping lõpetati päevapealt ning

temalt võeti ära õigus vangla territooriumile siseneda ning seal liikuda vaid koos saatjaga.

Kostja käitumine, töölepingu ülesütlemise ootamatus ja hagejale osakssaanud ebaõiglus

tekitasid hagejale ka tervisehäired. Hageja esitas koos põhinõudega ka viivisenõude.

6. Hagiavalduse täienduses nõuab hageja hüvitist nii TLS § 109 lg 1 kui ka TLS § 100 lg 5

alusel, kuna TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetav hüvitis ei kata hüvitist

etteteatamistähtaja mittejärgimise eest. Kui kohus ei saa välja mõista hüvitist TLS § 100

lg 5 alusel, palub hageja alternatiivselt suurendada TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistatavat

hüvitist ning mõista hageja kasuks välja hüvitis 6 kuu keskmise neto töötasu ulatuses

9 748,98 eurot, arvestades asjaolu, et kostja oleks pidanud hagejale lepingu ülesütlemisest

ette teatama vähemalt 60 kalendripäeva tulenevalt TLS §-st 97 lg 2 p 3. Pärast töölepingu

ebaseaduslikku lõpetamist oli hagejal väga raske majanduslikult toime tulla, septembrist

kuni novembrini 2018.a töötas hageja vaid 0,5 koormusega ning oluliselt väiksema

töötasuga, kuivõrd uuel tööandjal Q OÜ-l ei olnud talle rohkem tööd pakkuda ning

tunnitasu suuruseks oli vaid 12 eurot (kostja juures oli hageja tunnitasu 18 eurot (neto)).

Alles detsembris 2018.a. leidis hageja täiendava töökoha ning asus paralleelselt töötama

ka AS-is C.

7. Kostja pidi vaidlusalusest e-kirjast teada saama 25.06.2018, mil kostja on e-toimiku

vahendusel vastu võtnud sama kinnipeetava kaebuse koos lisadega haldusasjas nr 3-18-

487 (kinnine menetlus), mille lisa nr 10 oli hageja 26.01.2018 e-kiri. Seega on kostja

rikkunud TLS §-s 88 lg-t 4, öeldes töölepingu üles peaaegu kolm kuud pärast ülesütlemise

aluseks olnud asjaolust teada saamist.

Kostja vastuväited

8. Kostja nõustus hageja faktiväidetega poolte vahel sõlmitud töölepingu kohta. Kostja

vaidles hagile vastu ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja vastuse kohaselt sai talle

26.07.2018 teatavaks, et hageja isiklikule meiliaadressile laekus 24.01.2018 ühe Viru

Vangla kinnipeetava advokaadi päring, mis puudutas kinnipeetava seisundit ja millele

hageja 26.01.2018 vastas. Päringule vastamisel kasutas hageja oma isiklikku meilikontot,

ei informeerinud vanglat esitatud päringust ega sellele antud vastusest. Samuti ei

kooskõlastanud

ta

vastuskirja

meditsiiniosakonna

juhatajaga,

millega

rikkus

ametijuhendist tulenevaid kohustusi. Kinnipeetav on vangla meditsiiniosakonna patsient,

mitte hageja erapatsient ja tervishoiuteenuse osutamisel peab hageja alluma vangla

üldisele korrale. Vanglat juhib direktor, kes vastutab vangla struktuurüksuste, k.a

meditsiiniosakonna, häireteta töö eest. Direktor on 06.06.2018 käskkirja nr 1-1/67

punktides 17.1 ja 17.2 volitanud meditsiiniosakonna juhatajat läbi vaatama ja

allkirjastama

tervishoiuteenuse

osutamist

puudutavaid

taotlusi,

selgitustaotlusi,

teabenõudeid, märgukirju jm. Lisaks sätestas ka hageja ametijuhend kohustuse

kooskõlastada vastuskirju meditsiiniosakonna juhatajaga. Hagejal ei olnud õigust saata

välja vastust ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta ja oma allkirjaga.

5(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

9. Hageja rikkus ka töölepingu punkti 5.1.7, mille kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki

andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja eeskirju. Tervishoiuteenuse osutajal on

kohustus kaitsta patsientide andmeid, eelkõige delikaatseid terviseandmeid ravi kohta.

Vangla meditsiiniosakonna tervishoiutöötajatele on tööasjade ajamiseks tagatud e-posti

aadress, mis on Justiitsministeeriumi infotehnoloogia infoturbe keskkonnas ning tööasjad

edastatakse üksnes nende kanalite kaudu. Töö asjus isikliku meilikonto kasutamine on

keelatud, kuna see ohustab vangla julgeolekut. Edastades kinnipeetava kohta käivaid

andmeid oma isikliku meilikonto kaudu ja krüpteerimata, seadis hageja ohtu kinnipeetava

konfidentsiaalsed andmed. Kostja heidab hagejale ette, et hageja ei täitnud oma

tööülesandeid korrektselt ning tööandja kaotas ebaõige tegevuse tõttu tema vastu usalduse,

mitte kriitika tõttu. Kui töötajal tekivad arusaamatused tööülesannete täitmisel või

asutusesisese töökorralduse kohta, sh kahtlused töö takistamisel, siis on tööandjal

õigustatud ootus, et võimalikest probleemidest teavitab töötaja esmalt tööandjat (TLS § 16

lg 2 p 7). Hageja töölepingu punkti 5.1.5 kohaselt kohustub töötaja tegema kõik endast

sõltuva, et teistel ametnikel ja töötajatel oleks võimalik täita nende tööülesandeid ning

ametijuhend nägi ette pidevat koostööd üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna

erialaspetsialistidega. Seega pidi hageja tekkinud probleeme lahendama koostöös oma

kolleegidega või pöörduma abi saamiseks oma vahetu juhi või vangla juhtkonna poole,

mitte jätma vanglat teadmatusesse.

10. Kostja on seisukohal, et kinnipeetava ravijuhtumit oleks olnud võimalik lahendada vangla

siseselt, kui hageja oleks täitnud oma otseseid töökohustusi kui ka tervishoiutöötajalt

tavapäraselt oodatavaid ülesandeid. Novembris 2017 pöördus sama kinnipeetav vangla

poole selgitustaotlusega, kus juhtis tähelepanu, et psühhiaatri väidete kohaselt peaks ta

paiknema meditsiiniosakonnas kuni 31.10.2017 aga 20.10.2017 paigutati ta eluosakonda.

Viru Vangla selgitas välja, et kinnipeetava ümberpaigutamine meditsiiniosakonnast

eluosakonda oli meditsiiniosakonna juhataja poolt kooskõlastatud ja teadaolevalt

konsulteeriti sellest ka hagejaga. Eelnevale tuginedes andis vangla kinnipeetavale

selgitusi, mis ei ühti hageja 26.01.2018 väljastatud e-kirja sisuga. Seega tuli vanglalt sama

sündmuse kohta kaks erinevat seisukohta, mis ei näita vanglat heast küljest ja kahjustas

mainet, kuna kinnipeetavale ja tema esindajale jäi arusaamatuks, mis tegelikult toimus.

Arvestades, et kinnipeetava esindaja kasutas kogutud materjale kohtule esitamiseks,

kahjustab selline tegevus vangla mainet ka kohtu ees. Eelnev on tingitud sellest, et hageja

õigel ajal ei teavitanud tööandjat võimalikest probleemidest ega püüdnud neid koostöös

kolleegide ja juhtidega lahendada, mistõttu saab väita, et töötaja ei tegutsenud

tööülesannete täitmisel tööandja huvides ja tööandjale lojaalselt.

11. Vanglateenistuse jaoks on oluline, et teenistuja on usaldusväärne, käitub vastavalt

töötajale seatud üldtunnustatud normidele, peab kinni töölepingu seadusest ja temaga

sõlmitud töölepingust. Tuvastatud rikkumise valguses ei saanud olla kindel, et hageja

edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult korrektselt käituda. Hageja lõi

oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda võrreldes varasemaga täiel määral

usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea usu põhimõtte järgi tööandjalt

eelnevat hoiatamist. 14.08.2018 toimus vestlus, kus osalesid hageja, direktori asetäitja ja

6(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

järelevalveosakonna juhataja direktori ülesannetes ja mille sisuks oli hageja isiklikult

meilikontolt saadetud kiri. Vestlusel hageja möönis, et ta ei tohtinud oma isiklikult

meilikontolt saata tööalast infot ja põhjendas oma käitumist sellega, et ta oli endast väljas

ja tegi seda kõike emotsioonide pinnalt. Vangla tõi lõppsõnana välja, et kuuldu põhjal ei

tekkinud veendumust, et hageja on valmis töötama asutuses kokkulepitud reeglite järgi

ning lähiajal antakse teada, kuidas vangla asjaga edasi liigub. Eeltooduga anti hagejale

mõista, et tema töösuhe vanglaga võib lõppeda.

12. Kostja leiab, et töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on esitatud mõistliku aja

jooksul. Hageja töötas osalise koormusega käies tööl 2-3 korda nädalas ja ajavahemikul

17.07.2018-30.07.2018 oli ta puhkusel, mistõttu ei saanud vangla koheselt tegeleda

asjaolude väljaselgitamisega. 14.08.2018 toimus hagejaga vestlus, kus käsitleti põhjalikult

hageja käitumist. Hageja vahetu juht on varem korduvalt temaga vestelnud erinevatest

tööalastest probleemidest ja selgitanud vanglas kehtivat töökorraldust ning vanglas sees ja

väljaspool töötava arsti töö eripärasid. Hageja eksitab kohut väites, et pidi ooteruumis

ootama mitu tundi direktori asetäitja juurde kutsumist ja töölepingu erakorralise

ülesütlemise teatist ning sellisest ebaõiglusest tekkisid tal tervisehäired. Hageja sisenes

vangla territooriumile 12.09.2018 kell 8.57, hiljem toimus vestlus, mille järel võeti seoses

kavandatava töölepingu ülesütlemisega u kell 10 hagejalt ära õigus üksinda liikuda vangla

territooriumil. Hageja viis oma isiklikud asjad meditsiiniosakonna teenistujate abi

kasutades

territooriumilt

välja

kell

10.31-11.32,

kell

11.32-12.32

viibis

ta

meditsiiniosakonnas asuvas puhkeruumis, kus käisid ka kolleegid. Kell 12.32 läks hageja

koos kolleegidega vangla personalisööklasse lõunat sööma. Hageja lahkus ilma töölepingu

ülesütlemise dokumente kätte saamata ja kostja nõusolekuta vanglast umbes kell 13.05.

Hagejaga vahetult suhelnud isikute sõnul oli ta väliselt vaoshoitud, rahulik. Vangla ei

hoidnud hagejat kuskil ooteruumis, vaid ta liikus ringi, suhtles oma kolleegidega ja jõudis

rahulikult vangla personalisööklas lõunat süüa. Seega ei ole usutavad hageja väited

väidetavast tervise halvenemisest ülesütlemise teatist oodates.

13. Kostja on seisukohal, et TLS § 100 lg 5 hüvitise nõue ei ole asjakohane, kuna ei käsitle

juhtumeid, mil tuvastatakse töölepingu ülesütlemise tühisus. Ülesütlemise tühisuse

vaidluse korral katab TLS § 109 lg 1 alusel välja mõistetav võimalik hüvitis kõik nõuded,

millele viitab ka TLS § 109 lg 3. TLS § 109 lg 1 alusel taotletud hüvitise suurus on

ülemäärane.

Maakohtu otsus

14. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis hageja kanda.

15. Otsuse põhjenduste kohaselt ei tulenenud hagejale töölepingust, ametijuhendist ega

muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest õigust kasutada tööalastel eesmärkidel

oma isiklikku elektronposti aadressi, millelt 26.01.2018 e-kiri Advokaadibüroo Küllike

Namm advokaadile oli saadetud. E-kirja sisust tulenevalt oli tegemist tööalase, mitte

hageja erakirjaga. Järelikult rikkus hageja ametijuhendi punkte 1.4.5-1.4.7. Vaidlus

puudub, et hageja tema isiklikule e-posti aadressile saadetud advokaadi päringust

7(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

kinnipeetava tervisliku seisundi kohta ega oma 26.01.2018 e-kirjas saadetud vastusest

sellele vanglat ei informeerinud ega kirjavahetust vastavalt käskkirja punktile 4.1.3 ei

registreerinud. Samuti ei kooskõlastanud ta vastuskirja meditsiiniosakonna juhatajaga,

millega rikkus ametijuhendi punktist 16 tulenevat kohustust. Kinnipeetava advokaadile

saadetud e-kirjas märgib hageja muuhulgas, et ta oli stressis ja solvunud tööandja peale,

kuna teda ei kaasatud kinnipeetava haigusjuhtumi läbiviimise protsessi, mistõttu saab

kohus järeldada, et hagejal oli tahtlus e-kirja saates jätta tööandja advokaadi päringust,

vastuskirja saatmisest ja vastuse sisust teavitamata. Tunnistaja WW ütlustega on

tõendatud samuti, et hageja möönis nende vestlusel, et oli e-kirja saates emotsionaalne, tal

oli kinnipeetavast kahju ning ta tahtis tööandjat mõjutada otsuseid muutma.

16. E-kirjaga on tõendatud, et hageja ei väljastanud vastavalt asjaajamiskorra punktile 1.4.7

vangla kinnipeetava kohta oma isiklikult e-posti aadressilt esitatud delikaatseid

isikuandmeid krüpteeritud kujul. Järelikult jättis hageja Viru Vangla direktori 28.08.2014

käskkirjaga nr 1-1/172 kinnitatud Viru Vangla asjaajamiskorra punktides 4.1.3 ja 1.4.7

sätestatud kohustused täitmata. Ühtlasi rikkus hageja töölepingu punkti 5.1.7, mille

kohaselt töötaja kohustub täitma kõiki andmete turvalisust puudutavaid õigusakte ja

eeskirju ning VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut. Hagejale ei tulenenud töölepingust,

ametijuhendist ega muudest tema tööd reguleerivatest õigusaktidest õigust väljastada

26.01.2018 vastust oma allkirjaga ilma meditsiiniosakonna juhataja kooskõlastuseta.

Kuivõrd hageja on 25.06.2019 menetlusdokumendi punktis 14 esile toonud, et tal puudus

enne 26.01.2018 igasugune kokkupuude e-kirja adressaadiks olnud advokaadiga, siis

edastas ta kinnipeetava delikaatsed isikuandmed eelnevalt kontrollimata, kas tegemist on

ikka kinnipeetava esindajaga, rikkudes sellega VÕS § 768 lg-s 1 sätestatut kohustust hoida

saladuses tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud

andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta ning hoolitseda, et need ei saaks

teatavaks kõrvalistele isikutele. Eelnevate tõenditega on tõendatud ka kostja väide, et

vangla pidas töö asjus isikliku meilikonto kasutamist vangla julgeolekut ohustavaks,

mistõttu see oli keelatud.

17. Kohus on seisukohal, et eelpool käsitletud tõenditega on põhjendatud ja tõendatud kostja

ülesütlemisavalduses ja vastuses hagile esile toodu, et töötaja käitumine kogumis

põhjustas kostjas usalduse kaotuse tema suhtes, et tuvastatud rikkumise valguses ei saanud

kostja olla kindel, et hageja edaspidi oma teenistusülesandeid täites suudaks õiguslikult

korrektselt käituda ning, et hageja lõi oma käitumisega ebakindluse, mille tõttu ei saa teda

võrreldes varasemaga täiel määral usaldada, eeldada töösuhte jätkamist ega oodata hea

usu põhimõtte järgi tööandjalt eelnevat hoiatamist. Kohus leiab, et hageja tegu kogumis

oli käsitletav töökohustuse olulise rikkumisena, mille puhul ei olnud TLS § 88 lg 3 teisest

lausest tulenevalt eelnev hoiatamine vajalik. Ülesütlemisavalduses on esile toodud ja

tunnistaja WW ütlustega tõendatud, et kostja oli hagejaga varasemalt tööalastest

eksimustest korduvalt vestelnud.

18. Kohus on seisukohal, et hagejaga töölepingu ülesütlemine toimus mõistliku aja jooksul.

Töölepingust ja ametijuhendist nähtuvalt ei ole vangla juristil ega meditsiiniosakonna

8(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

psühhiaatril alluvussuhet ega mingit tööalast puutumust, mistõttu ei saa lugeda tööandjat

hageja rikkumisest teadlikuks DD poolt 25.06.2018 teises kohtuasjas e-toimikus

dokumendi vastuvõtmisega. Kostja on väitnud, et tööandja sai hageja rikkumisest teada

26.07.2018, mil vangla juristil DD-l tõusetus kohtuasjas 3-18-487/1 vastust koostades

hageja kirja osas küsimus ning vastav info edastati vangla juhtkonnale. Antud väide on

tõendatud vaidlusaluse kirjavahetuse DD-le edastamisega hageja poolt 26.07.2018.

19. Seega saab mõistlikku aega töölepingu ülesütlemiseks hakata arvestama alates

26.07.2018, kui e-kirja saatmisest sai teada hageja juht. Kostja on põhjendanud, et hageja

ei viibinud töögraafiku järgi vanglas igal tööpäeval, vaid 2-3 päeva nädalas, mistõttu ei

olnud võimalik temaga igal tööpäeval vahetult suhelda, et hageja viibis 26.072018

puhkusel ja naasis puhkuselt tööle augustis ning, et kahekümne kahest augusti tööpäevast

viibis hageja vanglas kohapeal kolmeteistkümnel päeval, septembris kuni töölepingu

ülesütlemiseni (12.09.2018 kaasa arvatud) viibis hageja vanglas viiel tööpäeval. Selliselt

arvestas kostja, et ta ütles hageja töölepingu üles hageja kaheksateistkümnendal tööpäeval.

Hageja apellatsioonkaebus

20. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega

hagi

rahuldada,

alternatiivselt

saata

asi

uueks

lahendamiseks

maakohtule.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tunnistaja ütlustest tuleneb, et juulis 2018

toimunud

vestluse

käigus

lahendati

mh

12.09.2018

töölepingu

erakorralise

ülesütlemisavalduses töölepingu lõpetamise põhjusena välja toodud 26.01.2018.a. e-kirja

saatmise temaatika ammendavalt ning mõlemaid osapooli rahuldavalt. Seega oli

töölepingu lõpetamine 12.09.2018 põhjusel, et hageja saatis 26.01.2018 advokaadile e-

kirja, täiesti põhjendamatu ning kohus oleks pidanud otsuses eelviidatud tunnistaja

ütlustele ka tuginema ning nendega otsuse tegemisel arvestama.

21. Kohus on asunud ise sisustama töölepingu ülesütlemise aluseid. 12.09.2018 töölepingu

erakorralises ülesütlemisavalduses (tl 9-10) on märgitud, et hageja on väidetavalt rikkunud

TLS § 16 lg 2 p 7, § 16 lg 2 p 9 (TLS ei sisalda selliseid sätteid ning ilmselt on kostja

silmas pidanud TLS § 15), töölepingu punkt 5.1.1 ja 5.1.9. Kostja ei ole ei

ülesütlemisavalduses ega ka kohtumenetluse käigus kordagi tuginenud VÕS § 768 lg 1

väidetavale rikkumisele hageja poolt, millisele rikkumisele on kohus üllatuslikult ja

esmakordselt kohtuotsuse punktis 27 viidanud (apellatsioonkaebuse punktis 22 on toodud

selles osas sisulised vastuväited). Samuti on kohus asunud kostja asemel sisustama Viru

Vangla 23.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/40 kinnitatud töökorralduse reeglite (tl 94-105)

punktis 13.4.4 nimetatud tegu, mis segab teisi teenistujaid nende teenistuskohustuste

täitmisel, mis õigustab töölepingu erakorralist ülesütlemist.

22. Kohtuotsuse punktis 22 on tsiteeritud hageja ametijuhendi (tl 20-21) punkte 8 (pidev

koostöö üksuse spetsialistidega ja meditsiiniosakonna erialaspetsialistidega) ja 16

(kinnipeetavate pöördumistele vastuskirjade koostamine koostöös meditsiiniosakonna

referendiga ning vastuskirjade kooskõlastamine meditsiiniosakonna juhatajaga), kuid on

jäetud märkimata, mis on vastavate ülesannete täitmise tulemuseks vastavalt

9(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

ametijuhendile, s.o põhjaliku ülevaate omamine kinnipeetava terviseseisundist ja parima

ravi tagamine (p 8) ning korrektne ja tähtaegselt vastatud dokumentatsioon (p 16). Ilmselt

puudub vaidlus, et eelviidatu osas kostjal hagejale ühtki etteheidet ei ole. Seega on kohtu

viited ametijuhendi väidetavale rikkumisele asjakohatud. Kostja ei ole 12.09.2018

ülesütlemisavalduses viidatud punktide väidetavale rikkumisele tuginenud – alles kostja

vastuses on esitatud esmakordne väide ametijuhendi rikkumise kohta.

23. Kohtuotsuse punktis 23 tehtud viide Viru Vangla direktori 16.03.2017.a. käskkirja nr 1-

1/36 punkti 15 väidetavale rikkumisele on samuti asjakohatu, kuivõrd nimetatud

käskkirjaga

volitab

vangla

direktor

meditsiiniosakonna

juhatajat

allkirjastama

kirjavahetust oma haldusala küsimustes, see käskkiri ei ole suunatud hageja tööülesannete

ja-kohustuste reguleerimisele, sellest ei tulene hagejale mistahes õigusi ega kohustusi,

seda ei ole hagejale kunagi ka tutvustatud, seega ei ole kohtu vastav viide asjakohane.

Kostja ei ole 12.09.2018 ülesütlemisavalduses viidatud käskkirja väidetavale rikkumisele

tuginenud – alles kostja teises kohtule esitatud menetlusdokumendis (s.o 13.02.2019) on

esitatud esmakordne väide eelviidatud käskkirja rikkumise kohta.

24. Hageja viitas juba oma 19.08.2019 menetlusdokumendis, et hageja ei ole toime pannud

ühtki Viru Vangla töökorralduse reeglites sätestatud olulist rikkumist (punktid 13.4.1-

13.4.14), milline õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Seega oli töölepingu

erakorraline ülesütlemine tühine, kuivõrd ülesütlemise aluseid ei esinenud. Seejuures

viitas hageja ka asjaolule, et Viru Vangla töökorralduse reeglite kohaselt ei loeta Viru

Vangla asjaajamiskorra nõuete vastu eksimist selliseks rikkumiseks, mis õigustaks kõige

raskema sanktsiooni kasutamist, s.o töölepingu erakorralist ülesütlemist.

25. Kohus on kostja asemel asunud sisustama Viru Vangla töökorralduse reegli p 13.4.4

väidetavat rikkumist hageja poolt, siis peab nentima, et kohtu järeldused ei ole

arusaadavad ega üheselt jälgitavad. Nimelt ei ole arusaadav, kuidas on kohtu poolt

loetletud asjaolud, mis kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, kooskõlas kohtu

järeldusega.

Aru ei ole võimalik saada, millega ei olnud kinnipeetava esindajale saadetud teave kohtu

hinnangul kooskõlas või kuidas sai hageja otsesuhtlus advokaadiga vangla teiste

teenistujate tööd segada.

Kostja ei ole välja toonud, milles seisnes Viru Vangla töökorralduse reeglite p 13.4.4 ja

13.4.7 väidetav rikkumine hageja poolt, kohtu poolt vastava rikkumise omaalgatuslik

sisustamine ei ole lubatud, samuti ole võimalik aru saada, mida kohus on silmas pidanud

teiste teenistujate tööd segava teo all.

Ainus, millega hageja poolt 26.01.2018 e-kirjas märgitu kooskõlas ei olnud, olid kaks

kostja vastuskirja, kus kostja on teadvalt ebaõiget infot avaldanud selle kohta, et

kinnipeetav V.R viibimine 2017 oktoobris meditsiiniosakonnas kõigest 4 päeva oli

hagejaga kooskõlastatud, olukorras, kus hageja oli andnud korralduse V.R.

meditsiiniosakonda paigutamise kohta alates 28.09.2017 kuni 31.10.2017.a seoses V.R.

vaimse tervise halvenemisega (V.R. oli selleks ajaks viibinud kartseris (üksikvangistuses

ilma igasuguse suhtlemise võimaluseta) järjest ja katkematult üle 250 päeva ning tal oli

välja kujunenud raske depressioon). Hagejaga eelviidatud korraldust ei kooskõlastatud

ning ta sai sellest teada mitu päeva hiljem osakonna üldmeilist.

10(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

Hageja peab vajalikuks viidata, et kui isiku poole pöördub vandeadvokaat oma töömeililt

ja kinnitab esindusõiguse olemasolu (viidates mh isiku nimele, isikukoodile ja tema

diagnoosidele), siis on kirja adressaadil põhjendatud alus eeldada, et vastav

vandeadvokaat

tõepoolest

omab

vastavat

esindusõigust,

arvestades

mh

advokatuuriseaduse § 23 lg 1 p 5 sätestatut. Patsiendi (ja tema esindaja) informeerimine

patsiendi tervislikust seisundist kuulub tervishoiuteenuse osutaja ülesannete hulka

vastavalt VÕS § 758 lg 1. Kohtumenetluses on kostja oma ülesütlemise põhjendusi

muutnud. Ülesütlemisavalduses on küll viide töölepingu punkti 5.1.9 väidetavale

rikkumisele, kuid kostja on selle punkti puhul välja toonud vaid tööandja maine väidetava

kahjustamise (vastav väide on ülesütlemisavalduses nn rasvases kirjas esile toodud). Alles

kohtumenetluses on vangla asunud kaitsma kinnipeetava elu, tervist ja väärikust.

Kohtuotsuse punktis 34 on märgitud, et „tunnistaja WW ütlustega on tõendatud, et

etteteatamistähtaega ei saanud hagejaga töölepingu ülesütlemisel järgida, kuivõrd oli oht,

et kinnipeetavad manipuleerivad temaga ja nende palved võivad tulla raviotsustena.”

Kohus võttes arvesse hagejaga töölepingu erakorraliselt ülesütlemise asjaolusid ja kostja

argumente, peab töölepingu ülesütlemist ilma ette teatamistähtaega järgimata

põhjendatuks ja tõendatuks. Kuivõrd tunnistaja kinnitas korduvalt, et tunnistajal ei olnud

hageja sisulise töö osas ühtki etteheidet, sh ei seadnud ta hageja raviotsuseid kahtluse alla

(tunnistaja ei ole ka meditsiinilise haridusega), olid tunnistaja eelviidatud oletused ja

kahtlused täiesti alusetud ja põhjendamatud. Siinkohal tuleb rõhutada, et kostja ei ole

vastavale asjaolule ei 12.09.2018 ülesütlemisavalduses ega ka kogu menetluse kestel

tuginenud.

Arvestades asjaolu, et kostja sai vaidlusalusest e-kirjast teadlikuks oma juristi DD

vahendusel, kes asus kuu aega pärast kohtumaterjalide vastuvõtmist e-toimikust, mille

üheks lisaks oli ka 26.01.2018 e-kiri, vastust koostama ja tutvus seega ka kaebuse

lisadega, sh 26.01.2018 e-kirja sisuga, on põhjendatud väita, et tegelikkuses oleks kostja

pidanud sellest infost DD vahendusel teadlikuks saama juba 25.06.2018, mil ta vastavad

kohtumaterjalid vastu võttis (kuid väidetavalt sisuga ei tutvunud). Mõistlik aeg TLS § 88

lg 4 tähenduses hakkab kulgema ajast, mil tööandja ülesütlemise aluseks olnud asjaolust

teada sai või pidi teada saama.

Isegi, kui nõustuda kohtu käsitlusega, et kostja sai vaidlusalusest e-kirjast teadlikuks alles

26.07.2018 (millega hageja ei nõustu), siis on kostja siiski rikkunud TLS § 88 lg 4

sätestatut. Eeltoodust nähtub üheselt, et kostja on rikkunud TLS § 88 lg 4 sätestatut

sõltumata sellest, kas ta sai väidetavast rikkumisest teadlikuks 26.06.2018 või 26.07.2018,

kuivõrd periood väidetavast rikkumisest teadasaamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni on

mõlemal juhul pikem kui 1 kuu.

Vastus apellatsioonkaebusele

26. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud jätta teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

27. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osaliselt, osas, milles maakohus jättis rahuldamata hagi töölepingu

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamata TLS § 107 lg 2 alusel ning

välja mõistmata hüvitise TLS 109 lg 1 alusel 3 kuu ulatuses ning viivise, samuti

11(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

menetluskulude jaotuse osas, muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu põhjendusi.

28. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas töölepingu

erakorraline ülesütlemine on kehtiv ning kas ja millises ulatuses kostjal on kohustus

maksta hagejale hüvitist. Vastates apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuse

väidetele käsitleb kolleegium esmalt töölepingu lõpetamise kehtivusega seonduvat

ning seejärel sellest tulenevat hüvitisenõudeid.

29. Töölepingu ülesütlemise kehtivust vaidlustades on hageja tuginenud mh sellele, et

kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust töölepingut TLS § 88 lg 1 p 5 järgi üles

öelda. Maakohus leidis, et hageja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi ja asus

seisukohale, et rikkumine oli selline, mis õigustas töölepingu ülesütlemist sellest

eelnevalt hoiatamata.

30. TLS § 88 lg 1 p 5 järgi tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada

töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo,

millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Hageja on töölepingu

erakorralise ülesütlemise kehtivust vaidlustades väitnud seda, et kostja rikkus

TLS § 88 lg-s 3 sätestatud kohustust teda enne ülesütlemist hoiatada. Kostja väidetest

nähtuvalt puudus tal kohustus hagejat enne hoiatada, kuna hageja kohustuste

rikkumine oli eriliselt raske. TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja

kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui

ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seega eeldab töölepingu ülesütlemine

TLS § 88 lg 1 p 5 alusel üldjuhul töötaja hoiatamist. TLS § 88 lg-s 3 sätestatud

hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe

saaks jätkuda ning tööandja vabaneb hoiatamiskohustusest üksnes juhul, kui

tuvastatud on TLS § 88 lg 3 teises lauses nimetatud asjaolud, mille tõttu hageja ei

saanud kostjalt hoiatamist oodata. Seisukohta, et tööandjal on kohustus hoiatada

töötajat mh TLS § 88 lg 1 p-s 5 sätestatud rikkumise korral, toetab tööõiguses kehtiv

ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest

hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam

võimalik. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui

töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte

järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Kohustuse

rikkumine on käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt

oodatava käitumisega ning lepingut on võimalik ühepoolselt lõpetada, kui rikkumise

toimepanija rikkumise raskus sellist äärmuslikku õiguskaitsevahendit õigustab.

31. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega osas, milles maakohus tuvastas

hageja töökohustuste rikkumise selles, et hageja väljastas oma isikliku e-posti

aadressilt patsiendi delikaatseid isikuandmeid, saatis nimetatud andmeid sisaldava

kirja isikule, kelle puhul ei saanud hageja olla kindel, et ta on patsiendi lepinguline

esindaja ning jättis saadetud kirja meditsiiniosakonna juhatajaga kooskõlastamata.

Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ja nõustub nendega.

Hoolimata sellest, et tuvastatud on hageja poolt töökohustuste rikkumine, leiab

ringkonnakohus, et kostjal oli kohustus enne hagejaga töölepingu ülesütlemist hagejat

hoiatada, kuivõrd kirja saatmise asjaoludest nähtuvalt puudus kohustuse rikkumise

selline eriline raskus, mis õigustas töölepingu ülesütlemist ilma hoiatamata.

32. Selleks, et hinnata hageja töölepingu rikkumise raskust, tuli analüüsida, millistel

asjaoludel ja millise sisuga kiri hageja poolt tema isiklikult e-posti aadressilt

kolmandale isikule saadeti.

12(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

33. Asja materjalidest nähtub, et:

- Pooled sõlmisid 03.09.2013 töölepingu nr 3.-4/73-1 (edaspidi tööleping), mille kohaselt

asus hageja kostja juures tööle 03.09.2013 Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-

psühhiaatrina ja tema peamisteks tööülesanneteks oli kinnipeetavatele isikutele

ambulatoorse psühhiaatrilise eriarstiabi osutamine.

- 28.09.2017 määras hageja, diagnoosides patsiendil/kinnipeetaval V.R-il mh raske

depressiooni, et kinnipeetav V.R. tuleb paigutada meditsiiniosakonda, prognoositavalt

kuni 31.10.2017, anda paus kartserirežiimile, ravisoostumuse tekitamine, toetavad

vestlused, medikamentoosne ravi (tlk 27 ja pöördel).

- Kinnipeetav viidi meditsiiniosakonda üle 16.10.2017.

-20.10.2017 otsustas hageja meditsiiniosakonna õde, et V.R ei vaja meditsiiniosakonnas

intensiivset jälgimist ning ta paigutati 20.10.2017 tagasi eluosakonda, kusjuures otsus oli

kooskõlastatud meditsiiniosakonna juhatajaga (tlk 28).

-V.R esitas 15.11.2017 kostjale märgukirja, milles soovis, et algatataks juurdlus

meditsiiniosakonna juhataja RR ja meditsiinitöötaja GG suhtes, sest nad kahjustavad

teadlikult kinnipeetava tervist, ümber hinnates raviarsti poolt vastu võetud otsust.

- Kostja vastas V.R-le 18.12.2017 (tlk 29), et meditsiiniosakonnas viibimisel jälgiti

kinnipeetava tervislikku seisundit ning meditsiiniosakonna teenistujad leidsid, et

kinnipeetava ravi on võimalik jätkata eluosakonnas, tagasipaigutamist eluosakonda

analüüsiti ka raviarstiga.

- Käesolevas asjas puuduvad tõendid selle kohta, et kinnipeetava raviarstiga ehk hagejaga

oleks kinnipeetava tagasipaigutamist analüüsitud, hageja väitel sai ta kinnipeetava

tagasipaigutamisest teda vangla üldmeili kaudu.

-23.01.2018 saatis vandeadvokaat Nele Tammemäe hageja isiklikule e-postile kirja, mille

toob esile, et Advokaadibüroo Küllike Namm esindab V.R-i., kelle suhtes on hageja

raviloos märkinud 28.09.2017, et vajalik on patsiendi hospitaliseerimine kuni 31.10.2017.

Kirjas paluti seisukohta kostja väidetele, et alates 16.10.2017 4 päeva jooksul toimus

patsiendi kiire tervisliku seisundi paranemine ja hagejaga oli patsiendiga seotu

kooskõlastatud.

-Hageja vastas kirjale oma isiklikult e-posti aadressilt, teatades, et V.R viidi

meditsiiniosakonnast hagejat informeerimata, mistõttu jäi hageja poolt planeeritud

psühhiaatriline ravi patsiendi suhtes pooleli. Lisaks tõi hageja esile, et V.R suhtes on

vajalik kartserikaristuse kandmise katkestamine 45 päeva ja minimaalne puhkus

lisakaristusest 7 päeva (tlk 10 pöördel).

-Hageja vastust advokaadile kasutas V.R haldusasja nr 3-17-1882 menetlemisel (tlk 112-

114).

-Hageja vastuse saatmisest kostjat ei teavitanud, kostja sai hageja vastusest teada

haldusasja 3-17-1882 dokumentidega tutvumisel, väidetavalt 26.07.2018.a.

- Hageja, meditsiiniosakonna juhataja RR, sisekontrolli töötaja ZZ ja direktori ülesannetes

SS vahel toimus augustis 2018.a peale hageja puhkuselt naasimist seoses käsitluse all

13(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

oleva e- kirjaga vestlus.

- 14.08.2018 toimus hageja vestlus direktori asetäitja EE-ga ja vangla üksuse juhi BB-ga

seonduvalt hageja saadetud e-kirjaga.

-12.09.2018 öeldi hagejaga tööleping erakorraliselt üles.

34. Käesolevas asjas on kostja korduvalt väitnud ning väitis seda ka ringkonnakohtus

toimunud istungil, et hageja raviotsuste põhjendatust kostja kahtluse alla ei sea. Seega

tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt patsiendile määratud diagnoos ja raviplaan

olid õiged. Siiski otsustas kostja hageja raviplaani eirata ning jättes selle hagejaga

kooskõlastamata, katkestas raviplaani järgse patsiendi ravi. Samas andis kostja

18.12.2017 kirjaga V.R-ile teada, et tema tagasipaigutamine ning raviplaani muudatus

oli kooskõlastatud raviarstiga, st hagejaga, jättes ka mulje, et ka hageja on arvamusel,

et patsiendi/kinnipeetu tervis paranes 4 päeva jooksul meditsiiniosakonnas niivõrd, et

ta sai tagasi paigutada eluosakonda. Tegelikult hagejaga kooskõlastamist ei toimunud,

sest kostja sellesisulised väited on tõendamata. Hageja väljendas V.R –i lepingulisele

esindajale saadetud kirjas, et patsiendi raviplaani muudatust temaga ei kooskõlastatud

ning ta on jätkuvalt seisukohal, et määratud raviplaan, sh kartserikaristus kandmise

peatamine, on põhjendatud.

35. Töölepingu ülesütlemisavalduses esitatud põhjenduste kohaselt edastas hageja

kolmandatele isikutele vangla töökorralduse kohta väiteid, mis põhinevad üksnes

hageja enda hinnangutel, kusjuures need kahjustavad tugevalt kostja mainet ning, et

hageja edastas kostja kohta ebatõepäraseid ja halvustavaid väiteid. Vastuses

hagiavaldusele rõhutas kostja, et (p 8) hagejaga töölepingu lõpetamise põhjuseks ei

olnud hageja väidetav kriitika tööandja aadressil, sest kostja nõustub, et

demokraatlikus ühiskonnas on töötajal õigus tööandja tegevust kritiseerida ning

kriitika eest töölepingu ülesütlemisega karistamine ei ole demokraatlikus ühiskonnas

aktsepteeritav. Seega tuleb tuvastada kas töölepingu ülesütlemisavalduses väljendatu,

et

hageja

esitas

kostja

kohta

ebatõepäraseid

andmeid

on

põhjendatud.

Ringkonnakohus leidis eeltoodust tulenevalt, et hageja ei esitanud saadetud kirjas

ebatõepäraseid väiteid. Kirja saatmise tulemus oli selline, et see kahjustas küll kostja

mainet, kuid mainekahju tekkis seetõttu, et kostja avaldas eelnevalt ebatõeseid

andmeid. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kuigi tuvastatud on hageja poolt

töökohustuste rikkumine, ei saanud asjaolusid arvestades kostja öelda hagejaga

töölepingut üles eelnevalt sellest hoiatamata. Kuivõrd hageja kirjast patsiendi

lepingulisele esindajale tuli ilmsiks, et kostja esitas kinnipeetule/patsiendile ebaõigeid

andmeid, ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles sisuliselt põhjusel, et kostja

poolt ebaõigete andmete avaldamine tuli ilmsiks. Lisaks osutab ringkonnakohus, et

hageja poolt töölepingu rikkumise raskusele hinnangu andmisel tuleb arvestada ka

rikkumise teadasaamise ja ülesütlemise ajalist vahet. Kostja väidetel sai ta töölepingu

rikkumisest teada juuli lõpus, peale seda toimus augusti algul ja augusti keskel 2

koosolekut, kus hageja käest küsiti selgitusi vaidluse all oleva kirja saatmise kohta.

Tööleping hagejaga lõpetati kuu aega peale viimast koosolekut. Sellest tulenevalt leiab

ringkonnakohus, et hageja rikkumine kirja saatmisel ei saanud olla nii raske, et see

õigustas töölepingu lõpetamist eelnevalt hoiatamata.

36. Töölepingu ülesütlemisteates on viide ka sellele, et varasemalt on hagejal olnud

tööalaseid eksimusi, kuid kuna menetluses ei ole kostja konkreetselt neid eksimusi

esile toonud, pole väitnud, et hagejat on töölepingu rikkumise tõttu eelnevalt

hoiatatud, siis töölepingu ülesütlemise põhjendatuse tuvastamisel nendega arvestada ei

saa. Ringkonnakohus osutab, et maakohtus ülekuulatud tunnistaja ütluste nähtuvalt oli

14(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

töölepingu lõpetamise põhjuseks asjaolud, mida ülesütlemisavalduses ega ka

maakohtu menetluses ülesütlemise põhjusena ei esitatud. Kuna kostja tunnistaja

väidetud asjaoludele töölepingu ülesütlemise kehtivuse põhjendamisel ei tuginenud, ei

ole võimalik ka asja lahendamisel neile tugineda.

37. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ütles hagejaga töölepingu üles

seadusest tuleneva aluseta, mis TLS § 104 lg 1 kohaselt on tühine.

38. Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on

seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine loetakse, et leping ei ole

ülesütlemisega lõppenud. Sellisel juhul lõpetab töövaidlusorgan TLS § 107 lg 2 alusel

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud

ülesütlemise kehtivuse korral. Kuna hageja oli töötanud kostja juures viis aastat leiab

ringkonnakohus, et TLS § 107 lg 2 alusel tuleb poolte vahel sõlmitud tööleping lugeda

lõppenuks alates 12.11.2018.

39. TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme

kuu keskmise töötasu ulatuses. Samas sätestab TLS § 109 lg 1 teine lause, et

töövaidlusorgan võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise

asjaolusid ja mõlema poole huve. Seega on seadusandja TLS § 109 lg 2 teise lausega

jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise

suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu

keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada.

40. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki

sätteid. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning

selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu),

tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju.

TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107

lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu

TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja

TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise,

välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist. Käesolevas asjas soovis

hageja hüvitist. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1 teist lauset kohaldama töötaja

kasuks juhul, kui töötaja esitatud asjaolud ja tõendid annavad selleks alust ning töötaja

peab selle sätte kohaldamist vajalikuks. Seega selleks, et kohus saaks hüvitist

suurendada rohkem kui kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, peab hageja hagis

nimetatud asjaolud esitama ning lisama vastavad tõendid.

41. Hagiavalduses palus hageja välja mõista kostjalt hüvitise minimaalselt nelja kuu

keskmise töötasu ulatuses, hagiavalduse täpsustuses alternatiivselt 6 kuu töötasu

ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud asjaolusid arvestades puudub alus

hüvitise suurendamiseks üle kolme kuu keskmise töötasu. Hageja oli küll patsiendi

esindajalt (esindajaks oleks selgus siiski hiljem) kirja saades olukorras:

-Patsiendi esindaja heitis hagejale ette, et patsiendile määratud ravi jäi osutamata.

Sisuliselt heideti ette tervishoiuteenuse osutamata jätmist.

-Hageja oli jätkuvalt patsiendile määratud raviplaani õigsuses veendunud, leides, et

nimetatud ravi tuleb jätkata.

-Raviplaani katkestamine ja jätkumine ei sõltunud hagejast.

15(15)

Tsiviilasi nr: 2-18-15106

42. 18.12.2018 hageja seisukohast (p-d 7 ja 8) nähtub, et peale sisekontrolli peaspetsialist

ZZ, meditsiiniosakonna juhataja DD ja hageja 2017.a detsembris toimunud vestlust

muutus DD suhtumine ja ta ei sekkunud enam hageja meditsiinilistesse otsustesse.

Hageja tõi ka esile, et enne V.R. juhtumit kinnitas vangla toonane direktor WW

hagejale, et DD-ga tulevad tõsised vestlused, kuivõrd ta ei tohiks arsti tegevusse

sekkuda. DD kinnitas hagejale, et ei sekku enam arsti tegevusse. Hoolimata eeltoodud

tööalaste probleemide lahendamisest kolmandate isikute abiga saatis hageja

26.01.2018 kirja, jättes selle meditsiiniosakonna juhatajaga kooskõlastamata, rikkudes

ka eelpooltoodud teisi töökohustusi. Seda arvestades puudub alus hüvitise

suurendamiseks üle 3 kuu palgamäära.

43. Hageja nõue mõista välja hüvitis töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise eest

tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt. TLS § 97 lg 1

järgi võib tööandja öelda töölepingu erakorraliselt üles sama paragrahvi teises lõikes

sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. TLS § 97 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu

TLS § 88 lg-s 1 nimetatud alusel üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki

asjaolusid ja mõlema poole huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist

kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kui tööandja ütleb

töölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, ilma et vaidluse asjaolud seda

õigustaksid, on selle õiguslikuks tagajärjeks töötaja TLS § 100 lg-s 5 sätestatud õigus

saada tööandjalt hüvitist. Nagu eelpool esile toodud, kui tööleping lõpetatakse TLS §

107 lg 2 alusel on selle tagajärjeks ja hüvitisnõuete aluseks TLS § 109 lg-s 1. Seega ei

kuulu käesoleval juhul kohaldamisele TLS § 100 lg 5.

Menetluskulude jaotus

44. Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis

arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata jäänud nõudeid ja vaidluse asjaolusid tuleb

ringkonnakohtu arvates jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2/3

ulatuses kostja kanda ja 1/3 ulatuses hageja kanda. Nii maakohtus kui ka

ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus

juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.

/allkirjastatud digitaalselt/

Krista Kirspuu

Ulvi Loonurm

Indrek Soots