2-19-20482/10 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

16. juuni 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn

kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-20482

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi C. S. vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2063,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83, Kesklinna linnaosa,

Tallinn,

Harju

maakond)

lepinguline

esindaja

Marjana Šestel (e-post: marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: C. S. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht XXX;

tegelik

elu-

ja

viibimiskoht

teadmata,

menetlusdokumendid

kätte

toimetatud

avalikult

01.05.2020)

Menetlemise viis

Lihtmenetlus (TsMS § 405)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista C. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks C. S. ja Elisa Eesti AS vahel

sõlmitud liitumislepingu nr 4849175 (kliendinumber 8422626) alusel koostatud arvetest

nr 2015523663, 2015765593, 2016006599 ja 2016455422 tulenev võlgnevus summas

1199,94 eurot (millest 950,18 eurot põhivõlgnevus ning 249,76 eurot sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi 19.06.2016-16.12.2019 eest).

3. Välja mõista C. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 950,18 eurot) alates 20.12.2019 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 16.06.2020 summas 37,39 eurot.

4. Välja mõista C. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla

põhiosalt (s.o 950,18 eurot) alates 17.06.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (so otsuse tegemise 8% aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue C. S. vastu põhivõlgnevuses

20,76 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise eest summas 564,82 eurot ja

sissenõudmiskulude eest summas 30,00 eurot.

6. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõue C. S. vastu hagi esitamise ajaks

veel mitte sissenõutavaks muutunud viivise määra kohaldamise osas 0,07% päevas.

Tsiviilasi nr 2-19-20482

2 (7)

7. Jätta menetluskulud 59,96% ulatuses C. S. kanda ja 40,04% ulatuses Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital

8. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 346 eurot (millest 250 eurot on hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 96 eurot

lepingulise esindaja tasu), millest 207,46 eurot mõista C. S.lt Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kasuks välja.

9. Väljamõistetud menetluskuludelt on C. S. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Toimetada kostjale C. S.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist

istungil (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi

kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 20.12.2019 hagiavalduse C. S. vastu. 14.01.2020 ja

14.02.2020 hageja täpsustas nõuet kostja vastu. Hageja nõuab kostjalt Elisa Eesti AS ja kostja

vahel sõlmitud liitumislepingu nr 4849175 ja osamaksega vara müügilepingu nr 4849182

(liitumislepingu nr 4849175 lisa) kliendinumbriga 8422626 alusel 01.06.2016 koostatud arve nr

2015523663 summas 80,12 euro, 01.07.2016 koostatud arve nr 2015765593 summas 82,67 euro,

01.08.2016 koostatud arve nr 2016006599 summas 82,19 eurot ja 01.09.2016 koostatud arve nr

2016455422 summas 725,96 euro tasumist. Arved on koostatud teenuste kasutamise eest

perioodil 01. mai 2016 kuni 31. august 2016, arvete tasumise tähtaeg saabus vastavalt

18.06.2016, 18.07.2016, 18.08.2016 ja 18.09.2016. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja

tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-le 1 ja 6.

Elisa üldtingimuste p. 7.10 ja VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist maksete

mittetähtaegse tasumise eest 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hagi esitamise

seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis arve nr 2015523663 viivitamise eest perioodist

19.06.2016 – 16.12.2019 summas 71,51 eurot, arve nr 2015765593 viivitamise eest perioodist

19.07.2016 – 16.12.2019 summas 72,05 eurot, arve nr 2016006599 viivitamise eest perioodist

19.08.2016 – 16.12.2019 summas 69,85 eurot ja arve nr 2016455422 viivitamise eest perioodist

Tsiviilasi nr 2-19-20482

3 (7)

19.09.2016 – 16.12.2019 summas 601,17 eurot. Lisaks nõuab hageja viivist alates 17.12.2019

kuni põhinõude 970,94 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,07 % päevas.

Lepingu üldtingimuste punktide 5.2.3. ja 6.1.7 ning VÕS § 113² lg 2 p 1 alusel nõuab hageja

pärast lepingu ülesütlemist 25.08.2016 tekkinud sissenõudekulu summas 30 eurot 01.04.2018,

01.05.2018 ja 01.06.2018 edastatud võlateatise eest.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 250 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 420,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja

jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega ilma kohtuistungit korraldamata.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 18.02.2020 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse väljavõte 16.04.2020. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks

02.05.2020 ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 16.05.2020 kell

24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud kõiki asjas esitatud ja kogutud tõendeid leiab, et

hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas

esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud

õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid,

otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele.

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause ning

TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud

ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb

kostja vastu esitatud nõue sideteenuse lepingutest elektroonilise side seaduses (ESS) §-s 91

sätestatud ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt

on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud

või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. ESS § 96 lg 1 p 4 ja

liitumislepingu nr 4510039 ning liitumislepingu lisaks oleva osamaksetega vara müügilepingu

nr 4510039 kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud

kaupade eest. Kostja ei ole täitnud Elisa Eesti AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust,

võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. Vastavalt

VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu

alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Kostja ei ole nõude loovutamise

kohta vastuväidet esitanud.

6. Kohtule esitatud arve nr 2015765593 kirjetest nähtub, et arve tasumisele summas 162,79

sisaldab võlgnevust eelmise perioodi eest 80,12 eurot (so 01.06.2016 arve nr 2015523663,

Tsiviilasi nr 2-19-20482

4 (7)

maksetähtaeg 18.06.2016 /tl 22-23/) ja viivist perioodi 19. juuni – 30. juuni 2016 eest summas

1,44 eurot /tl 26-27/. Kohus tuvastab, et arve nr 2015765593 põhisumma on 81,23 eurot.

Arve nr 2016006599 kirjetest nähtub, et arve tasumisele summas 244,98 sisaldab võlgnevust

eelmise perioodi eest 162,79 eurot ja viivist perioodi 1. juuli – 31. juuli 2016 eest summas 5,31

eurot /tl 24-25/. Kohus tuvastab, et arve nr 2016006599 põhisumma on 76,88 eurot.

Arve nr 2016455422 kirjetest nähtub, et arve tasumisele summas 970,94 sisaldab võlgnevust

eelmise perioodi eest 244,98 eurot, viivist perioodi 1. august – 31. august 2016 eest summas 9,01

eurot ja meeldetuletuse tasu summas 5,00 eurot /tl 20-21/. Kohus tuvastab, et arve nr 2016455422

põhisumma on 711,95 eurot.

Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude osaliselt summas 950,18 euro

(80,12€+81,23€+76,88€+711,95€) väljamõistmiseks kostjalt. Kohus jätab põhinõude summas

20,76 eurot rahuldamata.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene lause

sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate

maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär

perioodil 01.01.2016 kuni 30.06.2016 on 0,05 % ning 01.07.2016 kuni käesoleva otsuse

koostamiseni on 0,00%.

8. Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 814,58 eurot, mis on

arvestatud põhivõlgnevuselt 970,94 eurot lepingust tulenevas määras 0,07% päevas ajavahemike

eest vastavalt 19.06.2016 – 16.12.2019 summas 71,51 eurot, 19.07.2016 – 16.12.2019 summas

72,05 eurot, 19.08.2016 – 16.12.2019 summas 69,851 eurot ja 19.09.2016 – 16.12.2019 summas

601,17 eurot.

9. Kohus ei nõustu hageja seisuga, et kuna 29.11.2016 korraldusega nr 69, milline jõustus

01.01.2017, muutis Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimusi /tl 11-19/, siis sellega

rakendus kokkuleppeline viivis tagasiulatuvalt. Üldtingimuste p-s 7.10. sätestatud viivise

suurusel ei ole tagasiulatuvat õigusjõudu. Lepingu sõlmimise ajal kehtis liitumislepingu

lisatingimustest nähtuvalt viivis määras 0,15% päevas /tl 7/. Ebaproportsionaalselt suure viivise

või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse

nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

25-16, p 13), mitte selle kolmekordses määras.

Tsiviilasi nr 2-19-20482

5 (7)

10. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on viivisenõude

esitanud selliselt, et perioodi eest 19.06.2016 kuni 16.12.2019 nõuab hageja viivist kindlate

summadena ja alates 17.12.2019 protsendina.

11. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. 01.06.2016 arve nr 2015523663

maksetähtaeg oli 18.06.2016, 01.07.2016 arve nr 2015765593 maksetähtaeg oli 18.07.2016,

01.08.2016 arve nr 2016006599 maksetähtaeg oli 18.08.2016 ja 01.09.2016 arve nr 2016455422

maksetähtaeg oli 18.09.2016. TsÜS § 136 lg 7 kohaselt, kui tähtpäeva saabumine on määratud

teatud kuupäevaga, saabub tähtpäev sellel kuupäeval. Sama paragrahvi üheksanda lõike järgi

tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜS § 137 lg 1 sätestab,

et kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava

tähtajaga, möödub tähtaeg tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on kostja viivituses 01.06.2016 arve nr 2015523663 tasumisega alates 19.06.2016,

01.07.2016 arve nr 2015765593 tasumisega alates 19.07.2016, 01.08.2016 arve nr 2016006599

tasumisega alates 19.08.2016 ja 01.09.2016 arve nr 2016455422 tasumisega alates 19.09.2016.

12. Lähtudes eeltoodust on sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 80,12 euro (01.06.2016

arve nr 2015523663) tasumisega viivitamise eest on 22,40 eurot järgmise arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

%

päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.06.2016-30.06.2016

8,05

0,021995

0,017622

0,211464

01.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,017513

3,222392

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,017561

1080

18,96588

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 81,23 euro (01.07.2016 arve nr 2015765593 kohtu

poolt tuvastatud põhinõude suuruses) tasumisega viivitamise eest on 22,18 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.07.2016-31.12.2016

0,021858

0,017755

2,94733

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,017804

1080

19,23267

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 76,88 euro (01.08.2016 arve nr 2016006599 kohtu

poolt tuvastatud põhinõude suuruses) tasumisega viivitamise eest on 20,47 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.08.2016-31.12.2016

0,021858

0,016804

2,26854

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,01685

1080

18,20146

Tsiviilasi nr 2-19-20482

6 (7)

Sissenõutavaks muutunud viivis põhinõude 711,95 euro (01.09.2016 arve nr 2016455422 kohtu

poolt tuvastatud põhinõude suuruses) tasumisega viivitamise eest on 184,71 eurot järgmise

arvestuse kohaselt:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa

päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

19.09.2016-31.12.2016

0,021858

0,155617

16,184168

01.01.2017-16.12.2019

0,021918

0,156044

1080

168,5258

13. Kohus rahuldab hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks kostjalt

osaliselt kogusummas 249,76 eurot (22,40€+22,18€+20,47€+184,71€). Sissenõutavaks

muutunud viivise summas 564,82 eurot (814,58€-249,76€) jätab kohus eeltoodud põhjendustel

rahuldamata. Tulenevalt hageja edasiulatuva nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates

20.12.2019 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 37,39 eurot (950,18€ x 8%/365kp

x 23kp perioodi eest 20.12.2019-31.12.2019 + 950,18€ x 8% / 366kp x 168kp perioodi eest

01.01.2020-16.06.2020) ning alates 17.06.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

Kohus selgitab hagejale, et perioodi eest 17.12.2019 kuni 20.12.2019 (s.o hagi esitamiseni) on

viivis muutnud sissenõutavaks ning kohtul puudub õiguslik alus arvestada nimetatud perioodi

eest viivist protsendina.

14. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500

eurot.

Hageja on esitanud nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks kokku 30 eurot. Tarbijale tekivad

kohustused lepingu sõlmimisega. VÕS § 11 lg 4 sätestab, et kirjalik leping loetakse sõlmituks,

kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole

poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping

loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud

lepingupool. Hageja on asjaoludes välja toonud, et kostjal lasub kohustus hüvitada

sissenõudmisega seotud kulud Lepingu üldtingimuste punkti 5.2.3. ja 6.1.7 alusel. Kohus

tuvastas, et kohtule esitatud Elisa Eesti AS teenuste kasutamise üldtingimused kehtivad alates

01.01.2017 /tl 19, p10.8/. Elisa Eesti AS liitumisleping nr 4849175 /tl 7/ ja osamaksetega vara

müügileping liitumislepingu nr 4849175 lisa 4849182 /tl 10/ on sõlmitud 10.05.2016 ning lõppes

ülesütlemisega 25.08.2016 /tl 45/. Seega hageja poolt kohtule esitatud ja hagi asjaoludes viidatud

üldtingimustel ei ole pooled kokkuleppeid sõlminud. Eeltoodud põhjendustel kohus jätab

rahuldamata hageja sissenõudekulude hüvitise nõude summas 30 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

15. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

16. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

250,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Tsiviilasi nr 2-19-20482

7 (7)

Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas kokku 420

eurot. Hagiavaldusele lisatud 16.08.2019 arve nr 135464 kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu C. S. kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi

summas 150 eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot,

kokku 350 eurot millele lisandub käibemaks 70,00 eurot.

17. Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud

ega vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud

kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu ei

õiguslikku ega ka dokumentide analüüsi ja põhjalikku tutvumsit (mida kinnitab ilmekalt fakt, et

hageja on jätnud tähelepanuta selle, et arvel nähtuv tasumise summa sisaldab endas ka viivist ja

muid tasusid), asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1 tund. Kohus leiab, et

hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab

täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele,

mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult

keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on

kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu

sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud

vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (80€+20%

käibemaks).

18. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 59,96% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

207,46 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult

ei ole tal kulusid tekkinud.

19. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik