3-19-1192/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 16. juuni 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-1192 Haldusasi G.B. kaebus Viru Vangla 28. märtsi 2019. a käskkirja nr 6-4/82-1 ja 23. mai 2019. a vaideotsuse nr 6-12/151- 4 tühistamiseks ning Viru Vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine, vaideotsusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks Menetluse alus ringkonnakohtus G.B. määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 peale ja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja G.B. Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata G.B. taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja tagastada määruskaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva möödumisel määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla kohaldas 28. märtsi 2019. a käskkirjaga nr 6-4/82-1 kinni peetava isiku G.B. suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid. Käskkirja peale esitas G.B. vaide 8. aprillil 2019, kuid Viru Vangla jättis 23. mai 2019. a otsusega nr 6-12/151-4 vaide rahuldamata. 3. mai 2019. a käskkirjaga nr 6-4/82-3 lõpetas G.B.i suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise. 2. G.B. esitas 21. juunil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla 28. märtsi 2019. a käskkirja nr 6-4/82-1 ja 23. mai 2019. a vaideotsuse nr 6-12/151-4 tühistamiseks. Kaebus sisaldas ka nõudeid Viru Vangla toimingute (kohtule vale informatsiooni esitamine, enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmine, vaideotsusega viivitamine) õigusvastasuse tuvastamiseks. 3. Tartu Halduskohus tagastas 24. märtsi 2020. a määrusega kaebuse Viru Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise osas seoses enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ja selle kohaldamise ajal kaebaja vaimse tervise seisundi kontrollimata jätmisega (resolutsiooni p

2 1) ning kohtule valeinformatsiooni esitamisega (resolutsiooni p 2). Ülejäänud nõuete osas jättis halduskohus kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat kolme päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused (resolutsiooni p 3). 3.1. Juhul kui kinnipeetaval on diagnoositud vaimse tervise probleemid, ei saa see olla takistuseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks, mis omakorda ei kohusta vanglat enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist hindama üksikvangistuse tingimuste talumatust. Kui kaebaja leiab, et täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldati tema suhtes õigusvastaselt, saab ta nõuda vangla käskkirja tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist. 3.2. Kui halduskohus tugines menetlusosaliste esitatud ebaõigetele andmetele ja see mõjutas õigusemõistmist, on kaebajal õigus vaidlustada kohtulahendit ringkonnakohtus. Kaebaja saab edastada õiged andmed kohtule, kuid menetlusosaliste sooritatud menetlustoimingud halduskohtumenetluses ei ole eraldi halduskohtus vaidlustatavad. 4. Tartu Halduskohus tagastas 14. aprilli 2020. a määrusega G.B.i kaebuse. Halduskohus asus seisukohale, et kuna kaebaja sai 24. märtsi 2020. a määruse kätte 27. märtsil, siis pidi ta kaebuses esinenud puudused kõrvaldama hiljemalt 30. märtsil 2020. Kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi, mistõttu halduskohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 5. Kaebaja esitas 30. aprillil 2020 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist ja halduskohtu 24. märtsi 2020. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 2 tühistamist. 5.1. Määruskaebuses leiab kaebaja, et tal on võimalik eraldi vaidlustada vangla õigusvastaseid toiminguid, mille osas halduskohus kaebuse tagastas. Haldusakti täitmise viisi suhtes ei ole tuvastamisnõudest tõhusama nõude esitamine võimalik ning kohtupraktikas on peetud sellist tuvastamisnõuet lubatavaks. Tuvastamisnõuete osas esineb kaebajal preventiivne huvi. 5.2. Kaebajal ei olnud võimalik määruskaebust tähtaegselt esitada tulenevalt Viru Vanglas kehtestatud COVID-19 eriolukorrast. Kaebajal puudub piisav eesti keele oskus ise menetlusdokumentide koostamiseks ning piisavad õigusalased teadmised. Eriolukorra tõttu ei olnud võimalik tutvuda interneti vahendusel õigusaktide ja kohtulahenditega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks puudub alus. 7. Kaebaja sai Tartu Halduskohtu 24. märtsi 2020. a määruse kätte 27. märtsil 2020 (tl 27). Seega hakkas määruskaebuse esitamise 15-päevane tähtaeg kulgema 28. märtsist 2020 ning määruskaebuse esitamise viimane päev oli 13. aprill 2020. Kaebaja esitas määruskaebuse ringkonnakohtule 30. aprillil 2020, seega 17-päevase hilinemisega. 8. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Mõjuva põhjusena võib olla käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (RKHKm 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 3-2-1-148-06, p 12). Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematu isiku puhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17).

3 9. Tähtaja ennistamise taotluses märkis kaebaja, et lasi tähtaja mööda seetõttu, et tal puuduvad piisav eesti keele oskus ja õigusalased teadmised menetlusdokumentide koostamiseks. Tulenevalt Viru Vanglas kehtestatud COVID-19-ga seotud eriolukorrast ei olnud võimalik tutvuda interneti teel õigusaktide ja kohtulahenditega. 10. Teadaolevalt ei olnud Viru Vanglas kehtinud eriolukorra ajal takistatud kinnipeetavate poolt kirjade saatmine ega vastuvõtmine. Kuigi kohtule teadaolevalt hoiti vanglasse sisse tulnud kirju 48 tundi karantiinis, ei saanud see takistada määruskaebuse tähtaegselt esitamist. Halduskohtu 24. märtsi 2020. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema kaebaja poolt määruskaebuse kättesaamisest arvates, mitte vastava kirja vanglasse jõudmisest arvates. Kinni peetavate isikute poolt kohtule esitatud menetlusdokumentide tähtaegsuse hindamist reguleerib HKMS § 68 lg 4, mille kohaselt loetakse vanglas või muus kinnises asutuses viibiva isiku avaldus kohtule õigel ajal esitatuks, kui see on tähtpäeval üle antud asjakohasele asutusele. Kohtule edastatavate dokumentide üleandmine vanglateenistusele on reguleeritud justiitsministri 30. novembri 2000. a määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirjas, mille § 48 lg 1 järgi on kinnipeetav kohustatud andma kirja vanglateenistujale üle avatud ümbrikus ning kirjutama ümbriku tagaküljele oma nime ja kirja vanglateenistujale edastamise kuupäeva. 5. mail 2020 ringkonnakohtusse saabunud kaebaja kirja ümbrikul on käsikirjaliselt märgitud kuupäevana 30. aprill 2020. Isegi kui vangla oleks väljasaadetavaid kirju karantiinis hoidnud, hindaks ringkonnakohus määruskaebuse tähtaegsust ümbrikul märgitud kuupäevast arvates, mitte kirja ringkonnakohtusse jõudmise kuupäevast arvates. Seega vanglas kehtinud eriolukorrast tingituna ei saanud olla kaebajal takistatud määruskaebuse tähtaegne esitamine. Kirjade saatmise võimalikkus nähtub ka asjaolust, et kaebaja esitas 30. aprillil 2020 ka halduskohtule taotluse tähtaja ennistamiseks puuduste kõrvaldamisel. 11. Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ei anna alust kaebaja väide piisavate õigusalaste teadmiste puudumise kohta. Kohtupraktikas on selgitatud, et tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes riigi õigusabi määramist (RKHKm 3-3-1-57-02, p 19). Vaidlustatud halduskohtu määruses oli edasikaebe kord selgelt ja üheselt mõistetavalt välja toodud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja esitanud korduvalt kaebusi kohtutele, millest saab eeldada tema teadlikkust kaebetähtaegadest. Tegemist ei ole sisuliselt keeruka protsessiõigusliku küsimusega. 12. Kaebaja esitas nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses dokumendid eesti keeles ega teatanud kohtule, et soovib saada kohtudokumentidest venekeelset tõlget. Ka ei olnud kaebajal keelatud esitada määruskaebus ringkonnakohtule tähtaegselt vene keeles, kui ta leiab, et ei oska määruskaebuse kirjutamiseks piisavalt eesti keelt. 13. Ringkonnakohtu hinnangul kaebaja esile toodud asjaoludest ei ilmne, et esineks määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid, mistõttu kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. 14. HKMS § 203 lg 2 kohaselt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 2 alusel apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. 15. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis võttes aluseks HKMS § 203 lg-t 2 ja § 187 lg 3 p-i 2 tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud.

4 (allkirjastatud digitaalselt)