3-20-1156/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1156 Määruse kuupäev

16. juuni 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Toomas Salmi (Salm) kaebus Tartu Vangla vastu individuaalse täitmiskava ja riskihindamise tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja - Toomas Salm Vastustaja - Tartu Vangla RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Toomas Salm esitas 14.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla koostatud individuaalse täitmiskava ja riskihindamise õigustühiseks ja kehtetuks tunnistamist. Täiendavalt palub kaebaja kohtul tuvastada, et vangla ei tohi esitada seadusevastaselt koostatud individuaalset täitmiskava ja riskihindamist Tartu Maakohtule isiku ennetähtaegse vabastamise menetluses 16.05.2020 kohtuasjas nr 1-17-8911, öeldes, et Tartu Vangla ei toeta kaebaja enne tähtaega vabanemist.

Kaebaja on pöördunud vangla poole 04.03.2020 koostatud individuaalse täitmiskava ja riskihindamise vaidlustamiseks, kuid vangla ei ole kaebaja avaldustele ja vaietele sisuliselt vastanud. Kaebaja on veendunud, et kui vaidlustatud dokumendid ei ole haldusaktid, nagu väidab vangla, ei tohi neid ka esitada isiku ennetähtaegse vabastamise menetluses. Kaebaja hinnangul ei tohi edastada kohtule dokumenti või teavet isiku kohta, mida isik ise ei tea ja mille koostamisel on kasutatud isikule mitte teadaolevaid, reaalsusele mittevastavaid ja faktiliselt vääraid andmeid. Ebaõiged on individuaalse täitmiskava väited selle kohta, et kaebaja on alkoholisõltlane, tal on vähene probleemide lahendamise oskus ja ta on kõrgohtlik ning riskihindamises väited korduvkuritegude toimepanemise protsendi kohta.

Puudustega dokumendid on esitatud kaebaja ennetähtaegse vabastamise menetlusse ning nende alusel ei toeta Tartu Vangla ega prokurör kaebaja ennetähtaegset vabanemist. Sealjuures ei ole prokurör teinud mingit sisulist analüüsi. Kaebaja hinnangul on teda karistatud teist korda ja arvesse võetud kustunud karistusi.

Kaebaja esitas kaebuses menetluslikke taotlusi vastustajalt dokumentide väljanõudmiseks. Kaebaja esitas koos kaebusega riigi õigusabi taotluse õigusdokumendi koostamiseks ja isiku esindamiseks halduskohtumenetluses. Kaebaja palus vabastada teda riigilõivu tasumisest.

2. Kohtute infosüsteemi andmetel tegi Tartu Maakohus 16.04.2020 kohtuasjas 1-17-8911 määruse jätta kaebaja karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu hinnangul ei olnud uue kuriteo toimepanemise tõenäosus piisavalt väike ning riskiteguriteks on kindla töökoha ja sissetulekute puudumine, alkoholi tarvitamise tõenäosus ning isiku veendumus, et ta ei ole kuritegusid toime pannud. Tartu Ringkonnakohus jättis 04.06.2020 kaebaja määruskaebuse rahuldamata. Määrused ei ole praeguseks ajaks jõustunud.

Kohtu seisukoht

3. Kohus tagastab kaebuse individuaalse täitmiskava ja riskihinnangu tühistamise nõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

Kinnipeetavale individuaalse täitmiskava koostamise näeb ette vangistusseaduse (VangS) § 16. Kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamine (riskihindamine) toimub täitmiskava koostamise raames ning seda reguleerib justiitsministri määrus „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“. Täitmiskavas tuuakse ära riskihindamise tulemused.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et individuaalsel täitmiskaval ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning täitmiskava või riskihindamise tulemusel kinnipeetavale antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi (vt näiteks Riigikohtu 10.04.2019.a määrus asjas 3-18-111). Kaebajal puudub õigus individuaalset täitmiskava või riskihinnangut vaidlustada. Kui vangla teeb riskihindamisele tuginedes mingeid otsuseid (näiteks kaebaja paigutamise või ümberpaigutamise kohta, mõne kaebaja taotluse rahuldamata jätmise kohta), siis on kaebajal õigus vaidlustada vastav otsus ning selle raames esitada oma vastuväited ka riskihindamisele.

4. Kohus tagastab kaebuse individuaalse täitmiskava ja riskihinnangu kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses maakohtule esitamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

HKMS § 4 lg 1 sätestab, et halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlus on sätestatud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 ja § 432 ehk seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. KrMS § 426 lg 1 alusel otsustab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik. KrMS § 432 lg 3 alusel toimub see süüdimõistetu, tema taotlusel ka kaitsja osavõtul.

VangS § 76 lg 1 kohaselt edastab vangla küll kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamiseks kohtule seaduses ette nähtud dokumendid, sealhulgas kinnipeetava isikliku toimiku, mille koosseisu kuulub vangla sisekorraeeskirja § 28 lg 3 p 3 alusel ka individuaalne täitmiskava, kuid tegemist on ühe menetlustoiminguga isiku tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses. Otsuse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta teeb maakohus. Enne otsuse tegemist on kinnipeetaval ja tema kaitsjal võimalus esitada oma seisukohad, sh vaielda vastu vangla esitatud faktilistele andmetele ja vangla hinnangute põhjendatusele. KrMS § 383 lg 1 kohaselt on tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määrus vaidlustatav ja kaebaja on seda ka teinud.

Eeltoodu tähendab, et kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses tehtud toimingud ja esitatud seisukohad ei ole halduskohtus vaidlustatavad olenemata sellest, et neid on teinud vangla või et tuginetud on vangistust reguleerivate õigusaktide alusel koostatud dokumentidele, näiteks individuaalsele täitmiskavale ja riskihindamisele.

5. Kaebaja on pealkirjastanud kaebuse hagi tagamise avaldusena. Kohtu hinnangul ei ole tegemist esialgse õiguskaitse taotlusega, kuna kaebuse nõuded ei ole oma olemuselt kiireloomulised. Kaebaja küll palub mitte edastada dokumente maakohtule tema tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, kuid see menetlus on kaks esimest kohtuastet juba läbinud ja kaebaja märgitud kuupäevast 16.05.2020 on kuu aega möödas. Isegi kui tegemist oleks olnud esialgse õiguskaitse taotlusega, siis maakohtus kriminaalmenetluse seadustiku alusel toimuva kohtumenetluse suhtes ei ole halduskohtul pädevust kohaldada esialgse õiguskaitse abinõusid.

6. Kokkuvõttes tagastab kohus kaebuse tervikuna. Sel juhul puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivust vabastamiseks. Kuna kaebuse tagastamise aluste olemasolu on ilmne, siis ei lahenda kohus kaebaja menetluslikke taotlusi tõendite kogumiseks.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

7. Kohus leiab, et riigi õigusabi korras esindaja määramine ei ole praegusel juhul põhjendatud. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuna kaebajal puudub asjas kaebeõigus ja halduskohtus ei ole võimalik vaidlustada isiku ennetähtaegse vabastamise menetluses tehtud toiminguid, ei saa kaebajal olla ka halduskohtus kaitsmist vajavat õigust RÕS § 7 lg 1 p 2 tähenduses. Riigi õigusabi taotlus tuleb seetõttu jätta RÕS § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata.

Kaebaja tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses on talle määratud riigi õigusabi korras kaitsja Tartu Maakohtu 16.04.2020 määruse peale määruskaebuse esitamiseks (Tartu Maakohtu 04.05.2020 määrus kriminaalasjas nr 1-17-8911).

/allkirjastatud digitaalselt/

Karin Jõks Kohtunik