3-19-1902/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse kuupäev 16.06.2020 Haldusasja number 3-19-1902 Haldusasi OÜ Kuusk Kuubis kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 30.04.2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 tühistamiseks osas, millega jäeti kaebaja toetusetaotlus rahuldamata, 10.09.2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/3517-5 tühistamiseks ning kohustamiseks asja uueks otsustamiseks Menetlusosalised Kaebaja/apellant OÜ Kuusk Kuubis Volitatud esindaja advokaat Sven Lass Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON

1. Tagastada apellatsioonkaebus.

2. Tagastada kaebajale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot.

3. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks tuleb kaebajal teatada kohtule arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu ta riigilõivu tagastamist soovib. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. PRIA jättis 30.04.2019. a otsusega nr 13-21.2/19/2990 rahuldamata kohaliku tegevusgrupi MTÜ Piirivere Liider taotlused, sh OÜ Kuusk Kuubis taotluse projekti „Ohutult terviserajale või puhkama“ toetuse saamiseks. Otsuses märgitu kohaselt ei kuulunud taotlus meetmes ettenähtud vahendite piires ja kohaliku tegevusgrupi ettepaneku kohaselt rahastamisele. OÜ Kuusk Kuubis taotlus ei vastanud hindamiskriteeriumi miinimumnõuetele.

2. Kaebaja esitas 30.05.2019 PRIA otsuse nr 13-21.2/19/2990 peale vaide, mille PRIA jättis 10.09.2019. a vaideotsusega nr 13-21.2/19/3517-5 rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 10.10.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles PRIA 30.04.2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 ja 10.09.2019. a vaideotsuse nr 13- 21.2/19/3517-5 tühistamist ning PRIA kohustamist asja uueks otsustamiseks.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 27.04.2020. a otsusega OÜ Kuusk Kuubis kaebuse (resolutsiooni p 1), tühistas PRIA 10.09.2019. a vaideotsuse nr 13-21.2/19/3517-5 ning 30.04.2019. a otsuse nr 13-21.2/19/2990 osas, millega jäeti kaebaja toetusetaotlus rahuldamata, kohustas PRIA-t taotlust uuesti lahendama (resolutsiooni p 2) ja mõistis PRIA-lt OÜ Kuusk Kuubis kasuks välja menetluskulu 519 eurot (resolutsiooni p 3).

5. Kaebaja esitas 27.05.2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse resolutsiooni p 3 peale osas, millega jäeti OÜ-le Kuusk Kuubis välja mõistmata kohustusliku vaidemenetlusega seondunud menetluskulud summas 504 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

7. HKMS § 187 lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

8. HKMS § 133 lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. Käesoleval juhul on vaidluse eseme väärtuseks 504 eurot ja seega saab käesolevat asja HKMS § 133 lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

9. Halduskohus rahuldas oma otsusega kaebaja kaebuse ning mõistis PRIA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulu 519 eurot. Kaebaja menetluskuludeks oli õigusabikulu 1008 eurot ja tasutud riigilõiv 15 eurot. Halduskohus selgitas viitega Riigikohtu praktikale, et kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid ning seega ei ole vaidemenetlusega seotud menetluskulu vastustajalt välja mõistetav. Kaebaja õigusabikulude nimekirjas oli märgitud vaidemenetlusega seonduvalt 504 eurot ja kohtumenetlusega seonduvalt samuti 504 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis halduskohus kaebaja kasuks välja halduskohtumenetlusega seotud kulu 504 eurot ja tasutud riigilõivu 15 eurot. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et halduskohus rikkus HKMS § 109 lg 6, mille kohaselt mõistab kohus välja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud ning HKMS § 109 lg11, mille kohaselt HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Kaebaja on seisukohal, et tema poolt kohustuslikus vaidemenetluses õigusabile kantud kulud summas 504 eurot on olnud vajalikud ja põhjendatud ning tal on olnud seadusest tulenevalt nende kulude kandmise kohustus enne halduskohtusse pöördumist, mistõttu oleks tulnud halduskohtul PRIA-lt OÜ Kuusk Kuubis kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 1023 eurot.

10. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on viitega Riigikohtu lahenditele menetluskulud õigesti välja mõistnud. Kohtupraktika kohaselt saab halduskohtumenetluses välja mõista ainult halduskohtumenetluses kantud menetluskulusid, mitte haldusmenetluses kantud õigusabikulusid. Seega ei saa ka praeguses juhtumis vaidemenetluses kantud kulusid käsitada menetluskuludena, mida saaks vastustajalt HKMS § 109 alusel välja mõista. Ringkonnakohus märgib veel, et ilmselt on kaebajat eksitusse juhtinud HKMS § 109 lg 11 sõnastus, mille kohaselt HKMS § 103 lg 1 p-s 1 nimetatud kulud on väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.

Nimetatud säte jõustus 01.01.2018. Seletuskirjas sätte juurde on märgitud järgnevat: „Tsiviilkohtumenetluses on aastakümneid rakendatud põhimõtet, et menetluskulude kantus ei tähenda mitte kohtulahendi tegemise ajaks nende tasumist, vaid nende tasumise kohustuse tekkimist (vt nt 3-2-1-65-13, p 16, 3-2-1-112-01). HKMS § 109 lg-s 11 muudetakse põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulude väljamõistmiseks olema kulud reaalselt kantud. HKMS 103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus.

Muudatus kergendab oluliselt menetluskulu kandja olukorda, sest isik saab ajatada kulude reaalset kandmist pikema aja peale ega pea menetluskulude väljamõistmiseks kohe kogu kulu tasuma. Puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaks halduskohtumenetluses erisuse säilitamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Menetluskulu ei pea olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest. Kohtul säilib HKMS § 109 lg-st 6 tulenevalt jätkuvalt menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimise kohustus, mis võimaldab pahatahtlikult tegelikkusest suuremana näidatud menetluskulude väljamõistmist vältida.

Menetlusosaliste õigused on senisega vähemalt samaväärselt kaitstud.“ Seletuskirjast nähtub, et „kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus“ tähendab see olukorda, kus menetluskulu on küll tekkinud, kuid seda ei ole kohtulahendi tegemise ajaks veel reaalselt tasutud. Sellisel juhul piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest. Seega on tegemist sättega, mis reguleerib käesolevast teistsugust olukorda, ega muuda juba eelnevalt selgitatud kohtupraktikat. Kaebaja põhjendatud menetluskuludeks esimese astme kohtumenetluses on seega väljamõistetud 519 eurot.

Seega on ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas haldusasjas on kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu kaebaja apellatsioonkaebus tuleb tagastada.

11. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud HKMS § 187 lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus HKMS § 187 lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks. HKMS § 187 lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

12. HKMS § 187 lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega

15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui määruskaebuse esitaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus.

13. Kaebaja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kuna ringkonnakohus tagastab kaebaja apellatsioonkaebuse HKMS § 187 lg 31 alusel, siis kuulub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele.

14. Kuna Kohtute infosüsteemist ei nähtu kaebaja arvelduskonto andmeid, siis tuleb kaebajal teatada kohtule arvelduskonto andmed (konto number ja konto omaniku nimi), kuhu ta riigilõivu tagastamist soovib. Ringkonnakohus selgitab, et HKMS § 104 lg 8¹ kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

/allkirjastatud digitaalselt/