4-20-1525/20 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2020, Valga kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1525 Kohtunik Kohtujurist Kohtuistungi sekretär Annemarie Gerassimov Triin Harak Kaie Kaseorg Väärteoasi Kaebus V.H väärtegu LS § 227 lg 3 järgi

V.H kaebus Politseija Piirivalveameti

Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 31.03.2020

otsusele väärteoasjas nr 2610,20,001371 otsuse tühistamiseks Menetlusosalised

Kohtuvälise menetleja esindaja Lõuna Prefektuuri vanem Toomas Lihtmaa väärteomenetleja

Kaebuse esitanud isik: , isikukood V.H xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus

Väärteoasja arutamine 26.05.2020 avalikul kohtuistungil

Juhindudes VTMS § 132 p-st 1, kohus

otsustas:

RESOLUTSIOON

Jätta Politsei ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna - 31.03.2020

otsus väärteoasjas nr 2610,20,001371 muutmata ja V.H kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaanus Tops koostas 31.03.2020 kiirmenetluse otsuse nr 10220152498835 selle kohta, et V.H juhtis 31.03.2020 kella 16.26 ajal Valgamaal Valga vallas Jõhvi-Tartu-

2

Valga maantee 200 km-l mootorsõidukit Peugeot 4007 registreerimismärgiga xxxxxx kiirusega 105+-4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldus vahendiga lubatud

suurimat sõidukiirust (60 km/h) mitte vähem kui 41 km/h võrra. Kiirmenetluse otsuse kohaselt rikkus V.H Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid ja pani toime teo, mis on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi /kt lk 21-22/.

PPA Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullpolitseinik Jaanus Topsi poolt 31.03.2020 koostatud kiirmenetluse V.H-le otsusega määrati karistuseks LS § 227 lg 3 alusel . rahatrahv sada trahviühikut

2. V.H esitas Tartu Maakohtule 03.04.2020 kaebuse, mil le kohaselt ta ei nõustu

eelviidatud otsusega. Kaebuse esitaja on seisukohal, et seadmega Stalker peaks olema võimalik tuvastada kiiruse konkreetses punktis ning olema teada, kui kaugel on sõidukid üksteisest mõõtmise ajal. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole võimalik väita, et tema ületas kiirust 60 märgi mõjualas ning leiab, et liikus antud kiirusel 90 km/h märgi mõjualas olles /kt lk 1-2/. Esialgselt esitati kaebus Tartu kohtumajale, kes edastas selle alluvuse korras teo toimepanemise koha järgi VTMS § 14 lg 1 alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale /kt lk 12/.

3. Kohtuväline menetleja ei nõustunud

29.04.2020 esitatud seisukohas kirjaliku menetlusega

ning on seisukohal, et kuivõrd rõhk menetlusaluse isiku kaebuses on kiiruse ületamise toimepanemise tõendatusel ja seaduspärasusel, taotleb Politsei ja Piirivalveamet mõõtmist -

läbi viinud politseiametniku Jaanus Topsi tunnistajana ülekuulamist kohtuistungil, kes saaks anda täiendavaid ütlusi mõõtmise täpsete asjaolude kohta. Samuti palus kohtuväline

menetleja kohtuistungile kutsuda ja tunnistajatena üle kuulata Jaanus Topsiga koos tööl

olnud Kagu politseijaoskonna patrullpolitseiniku Karin Kuuse ning mootorsõidukis Peugeot 4007 reg.nr xxxxxx viibinud kaasreisija M. V..

Lõuna prefektuur leiab, et kiirmenetluse otsus väärteoasja 2610,20,001371 on seaduslik, väärteole on antud õige kvalifikatsioon, järgitud on menetlusõigust ning määratud karistus vastab teo raskusastmele. Liiklusjärelevalvet teostanud ametnikud järgisid nõuetekohaselt kõiki menetlusnorme nii isiku teo kvalifitseerimisel, kui ka süü tuvastamisel.

4. Asja arutati avalikul kohtuistungil 26.05.2020 algusega kell 10.00. Kohtuistungil kuulati

tunnistajatena üle politseiametnikud Jaanus Tops ja Karin Kuus. Kohtuvälise menetleja taotletud kolmanda tunnistaja – V.H kaassõitja vanaema M – . V.i osas teatas V.H, et ta kohtusse ei tule ja kutset ta kätte ei saanud, kuna ei olnud

võimalik sellele järele minna. Kohtuväline menetleja loobus antud tunnistaja ülekuulamisest ning seda ei soovinud ka kaebuse esitaja.

KOHTU SEISUKOHT

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).

6. Kohtuväline menetleja heidab kiirmenetluse otsuses menetlusalusele isikule ette, et ta

rikkus oma tegevusega liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3, kuna V.H juhtis

mootorsõidukit kiirusega 105 + 4 km/h, millega ületas antud teelõigul - liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust, milleks oli 60 km/h, mitte vähem

3

kui 41 . km/h võrra Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. LS § 15 lg 1 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Sama sätte lg 5 kohaselt võib olenevalt liiklusja teeoludest, ohutusest ja sõiduki kategooriast teeomanik vähendada LS § 15 lg 1 punktides 1 ja 2 nimetatud suurimat lubatud sõidukiirust. Antud asulavälisel teelõigul oli

kehtestatud liiklusmärgiga 351 „Suurim kiirus“ maksimaalse lubatud sõidukiirusena 60 km/h. K leidis seega ohtuväline menetleja , et V.H vastutab liiklusseaduse § 227 lg 3 alusel.

7. Liiklusseaduse § 227 lg 3 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41-60 kilomeetrit tunnis.

8. Vastavalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile on patrullpolitseinik Jaanus Tops 31.03.2020 kell 16.26 teostanud V.H poolt juhitud mootorsõiduki Peugeot

4007 registreerimismärgiga liikumiskiiruse mõõtmist Valga maakonnas Jõhvi xxxxxx -

Tartu-Valga maantee 200. kilomeetril, sõidu suund Valga linna poole. Kasutati kiirusmõõteseadet Stalker II MDR nr AS004102. Seadet on testitud 31.04.2020 kell 07.30, seade on olnud töökorras. Kiirust on mõõdetud seistes nii, et seade on paigaldatud statiivile

parklas viibides. oli hea Nähtavus , asulaväline tee, sademeteta, valge aeg, kuiv kattega kahesuunaline tee. Mõõdeti paigal seistes, kiiremat objekti jälgides oli lähenev, , eks mill

üksinda liikuv sõiduk Doppleri helisignaal oli ühtlaselt tõusev/kõrgenev. Kiirusmõõturi .

lugem oli 105 km/h -

. Mõõtmise laiendmääramatus +/ 4 km/h, lõplik mõõtetulemus 101 km/h. Juhile näidati tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal vid või helitehnikat ei eokasutatud. V.H on protokolli allkirjastanud ning kirjutanud, et kiirus on

mõõdetud 60 kilomeetrise piirkiirusega alast. Protokolli on allkirjastanud

kiirusemõõteseadet kasutanud ja protokolli täitnud

Jaanus Tops /kt lk 8-9/. Kohtule on esitatud ka mõõtevahendi kontroll leht ning teatis, millelt nähtuvalt on Jaanus Tops läbinud - 05.12.2018 m -18/. õõtealase koolituse /kt lk 17

9. Eelnevast nähtub, et kiiruse mõõtmiseks kasutati õigusaktide nõuetele vastavat kiirusmõõturit ning kiirusemõõtmine on vormistatud korrektselt.

10. Kaebuse esitaja ei tunnista talle etteheidetava LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemist, olles seisukohal, et 60 km/h märgi mõjualas sõitis ta seal lubatud kiirusega. V.H selgitas kohtus, et sõitis kiirusega 105 km/h siis, kui oli juba 90 km/h piirkiirusega alas. Tuli vanaemaga Tartust, kus käis vanaemaga hambaarstil. Õrust 60 km/h

piirkiirusega alast välja kiirendades mõõtis politsei kiirust, vilkurid jõudis politsei sisse

lülitada alles siis, kui oli politseiautoga kohakuti. Jäi peaaegu kohe seisma, enne Keeni kurvi. Politseinik tuli tema juurde ja tutvustas end, küsis dokumente, kiiruse ületamisest alguses ei rääkinud. Tagasi tulles kutsus auto juurde, kus kuulis, et on ületanud 41 km/h kiirust. Kuna oli šokis, et võib juhilubadest ilma jääda ning vaja on koolis ja tööl käia, siis hakkas mõtlema, et äkki ületaski kiirust. Kasutas küll püsikiirusehoidjat, kuid 60 alas oli see maha võetud. On seisukohal, et 105 km/h oli tal 60 alast välja kiirendades. Leiab, et politseinikud ei valeta tehtu osas, kuid kiiruse mõõtmise koht on vale. Mõõdetud kiirus oli 90 alas /kt lk 38-39/.

11. Seega tuleb kohtul tuvastada esitatud tõendite pinnalt, kas on tõendatud V.H

poolt 31.03.2020.a. talle etteheidetava teo toimepanemine ehk kas

kiirusemõõtmine toimus ajal, mil menetlusalune isik sõitis juba 90 km/h märgi

4

mõjualas või on võimalik, et kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud kiirusel liikus menetlusaluse isiku sõiduk ajal, mil ta oli veel 60 km/h märgi mõjualas.

12. Mõõtmist teostati kiirusemõõturiga STALKER II MDR nr AS004102, mis on radar tüüpi

kiirusemõõtur, millega ei ole võimalik mõõta mõõdetava objekti kaugust. Seega sellele

tuginedes ei ole võimalik tuvastada, kui kaugel asus sõiduk Peugeot 4007 reg. nr. xxxxxx

mõõtmise ajal mõõtmiskohast ning kas sõiduk võis viibida sel momendil veel 60 km/h märgi mõjupiirkonnas. Samas ei näe seadus ka sellist kohustust kohtuvälisele menetlejale

ette ning küsimus sellest, kas V.H juhitud sõiduk oli juba sisenenud liiklusmärgi 351 „Suurim kiirus“ 60 km/h mõjupiirkonda kiiruse mõõtmise ajal või mitte, tuleb lahendada teistele

tõenditele tuginedes.

13. Tunnistaja Jaanus Tops selgitas kohtule, et 31. märtsil kella 16.30 paiku teostas koos

kolleegi Karin Kuusiga Jõhvi Valga maantee kõrval Epre poes olevas parklas -Tartuliiklusjärelevalvet mõõtes kiirust. Epre kauplusest olid umbes 10-15 meetrit Tartu poole ja

näoga Tartu suunas. Tartu poolt lähenes musta värvi mootorsõiduk Peugeot 4007, mille roolis oli meesterahvas - V.H ja tema kõrval istus tema vanaema. Kui auto

ilmus Jaanus Topsi vaatevälja, olles umbes 400 meetri kaugusel, oli see bussipeatusega

kohakuti. Bussipeatus asus Valga poolt Tartu sõites paremal pool teed ja seal on Valga

poole tulles kerge langus. Nähes kiirusmõõtja Stalkeri numbreid ja kuuldes selle heli, fikseeris Jaanus Tops V.H sõiduki kiiruse, selle tulemiks oli 105 km/h. Selle

koha peal, kus V.H kiiruse fikseerimisel asetses, oli kiirus piiratud 60-le

kilomeetrile tunnis. Peale kiiruse fikseerimist sõideti V.H-le Valga suunas järgi, andes peatumismärguande, mille peale juht koheselt ka peatus. Sõiduki juurde minnes tutvustas Jaanus Tops end ning selgitas V.H-le, mida viimane oli rikkunud.

Reeglina on Jaanus Topsi sõnutsi politseis omavaheline kokkuleppe, et LS § 227 lg 3 rikkumise puhul koostatakse väärteoprotokoll, kuid kuna isiku register oli puhas, siis tuldi vastu ja koostati kiirmenetluse otsus. Pakkus isikule ka võimalust valida üldmenetlus, mille puhul on võimalus, et juhtimisõigus peatataks 2 3 kuuks ilma rahalist karistust määramata, -

kuid seda isik ei soovinud ja oli määratava karistusega päri. V.H oli

patrullpolitseinikele oma rikkumist tunnistanud ja selgitanud, et kasutades

püsikiirusehoidjat ning vanaemaga jutustades ei pannud ta 60 km/h piirkiirust tähele. Menetlusalune isik ei maininud ühtki sõna, et oleks olnud väljaspool 60 km/h piirkiirusega ala. Ka ühtegi teist sõiduautot seal polnud. Lisaks oli politseinik enda sõnutsi pakkunud ka

võimalust rahatrahvi ositi maksta. Tunnistaja Jaanus Tops selgitas, et kui kahtleb või

kõhkleb siis pigem jätab ta olukorrale reageerimata /kt lk 35 , -36/.

14. Teise tunnistaja, patrullpolitseinik Karin Kuusi ütlused langevad tunnistaja Jaanus Topsi

ütlustega kokku. Ka tema kinnitas, et oli koos Jaanus Topsiga 31.03.2020 teostamas

liiklusjärelevalvet. poe parklas ning mõõ Tartu poolt lähenevate autode Oldi deti

sõidukiirust. Üks hetk lähenes neile sõiduauto Peugeot ühtlase kiirusega, mis oli umbes 104-105 kilomeetrit tunnis. Jaanus Tops fikseeris selle kiiruse ning seejärel liiguti autole järele, kasutades siniseid ja punaseid vilkureid. Vastates kohtuvälise menetleja küsimusele,

ütles Karin Kuus, et seisid koos Jaanus Topsiga Epre poe parklas suunaga Tartu poole. Liiklustihedust hindas normaalseks: ehkki eelnevalt oli vastu tulnud autosid, siis V.H

lähenedes ei olnud seal ühtki autot. Mõõtsid koos Jaanus Topsiga 60 km/h

piirkiirusega alas sõitvaid autosid. Kiirust mõõtsid nii, ei ise viibisid nad 90 km/h piirkiirusega alas. Auto ilmus nähtavale siis, kui Karin Kuus oli koos Jaanus Topsiga „all

orus“ ui kurvist lähenev auto välja tuli, nägi Jaanus Tops seda ning kiirust, kuulis . K helisignaali ja fikseeris selle täpselt. Tunnistaja on kindel, et auto oli 60 km/h piirkiirusega

5

alas. Lukustatud sai kiirus 105 km/h. Märgid olid täpselt nii nagu Google Maps kajastab. Jaanus Tops fikseeris kiiruse siis, kui auto oli paralleelselt bussipeatusega /kt lk 36-37/.

15. Mõlemad tunnistajad, nii Jaanus Tops kui Karin uus on andnud selgesõnalised ütlused, et K kiirus fikseeriti hetkel, mil sõiduk ilmus kurvist nähtavale ehk hetkel, mil V.H

juhitav auto asetses Saksamatsi bussipeatuse juures. Antud bussipeatuse juures kehtis kiirusepiirang 60 km/h. Kohtu hinnangul ei nähtu ühtki põhjust, miks tunnistajad peaksid valetama . Ka menetlusaluse isiku kohtuistungil antud kõnealuse väärteo asjaolude kohta

seonduvad ütlused ei tekita kohtus kahtlusi politseiametnike poolt tajutu tõelevastavuse osas. Esmalt väitis menetlusalune isik, et 90 km/h ala on mäe otsas /kt lk 38/. Arvestades konkreetset paikkonda ei vasta see väide tõele. Ka paikkonda tundmata on Google Mapsi

kaardirakendusega tutvudes nähtav, et mäe otsas asub eelviidatud bussipeatus ning nagu juba tuvastatud, oli kiirusepiirang seal 60 km/h, mitte 90 km/h. Bussipeatusest edasi kulgeb tee langevas suunas Valga ja Epre kaupluse poole. Samuti ei osanud menetlusalune isik

usutavalt selgitada istungil, miks ta politsei , ametnikele tunnistas süüd väites et jäi vanaemaga lobisema. Kui isik arvanuks sündmuse järel, et asus mõõtmise hetkel 90 km/h

alas, oleks ta seda kindlasti politseiametnikele avaldanud. Kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku ütlused eluliselt ebausutavad ning kantud soovist vabaneda vastutusest.

16. Kaebuse esitaja peamine seisukoht on, et sõiduki kiirus mõõdeti ajal, mil ta oli juba 90 km/h märgi mõjupiirkonnas. Seejuures märkis ta, e unnistajate silmamõõt ei ole mingi mõõt, t t vaja on mõõteriista ja see, et üks tunnistaja arvab, et fikseeris kiiruse 90 km/h alas, ei pruugi õige olla ning teine tunnistaja ei saagi seda teada mõõtmise momenti /kt lk 38, pöördel/.

Kohus sellise käsit usega ei nõustu. Tunnistaja ütlused on menetluses aktsepteeritavad l tõendid ning seda muu hulgas ka objektide paiknemisse puutuvalt. Samuti ei olnud tegemist

juhuslikult sündmust tajunud isikutega. Tegemist oli staažikate politseiametnikega, kes

viibisid ant seal ud sündmuskohal tööülesannete täitmise raames. Nende ülesanne oligi liiklusjärelvalvet teostades tuvastada sõidukite kiirus, ületamiste puhul see fikseerida ning

teha kindlaks muud asjaolud, samuti veenduda mõõtmise teostamise objektiivses võimalikkuses asukohast tulenevalt.

17. Lisaks on kaebuse esitaja kahelnud, et patrullpolitseiniku reageerimisaeg kiiruse fikseerimiseks võis olla liiga pikk. Seega tuleb tuvastada, kas ajaks, mil Jaanus Tops jõudis kiiruse fikseerida, võis V.H olla juba 90 alas.

18. Google Mapsi 2019 seisuga andmetelt ( selline liiklusolukord kehtis ka süüteo

toimepanemise hetkel ) nähtuvalt on paigaldatud Tartu poolt Valka liikudes 60 km/h piirkiiruse märk enne vasakut kätt jäävat tööstuskompleksi pöörangut. Seejuures on veel orienteeruvalt 160m enne seda paigaldatud 70 km/h märk.1 kuni 60 km/h märgi algusest politseiametnike mõõtmiskohani Epre kaupluse ees on orienteeruvalt 650 meetrit ning 150

meetrit kuni kõnealuse bussipeatuseni, mille kõrval olles olevat fikseeritud V.H juhitud sõiduki liikumiskiirus. 2 Antud 60 km/h piirangu ala lõpeb pisut enne Epre

kauplust. Nagu tunnistajad selgitasid, asusid nad mõõtmist teostades 90 km/h

1https://www.google.ee/maps/dir/57.9278343,26.1751111/57.9292283,26.1743987/@57.9258424,26.1753824,1 6z/data=!4m2!4m1!3e0 2https://www.google.ee/maps/dir/57.926581,26.1756838/57.9278719,26.1750535/@57.9257727,26.1754388,17. 21z/data=!4m2!4m1!3e0

6

kiirusepiiranguga alas. Kaardirakenduse andmetel 60 km/h kiirusepiirang umbes lõppeb 270 meetrit enne Epre kauplust.3

19. Tartu suunast Valga poole liikudes liiklusmärk 351 „Suurim kiirus“ 90 km/h paigaldatud ca 220 meetrit pärast eelpool nimetatud bussipeatust.4 Politseinike poolt fikseeritud kiirusel liikudes läbis menetlusalune isik ühes sekundis 28 meetrit. Seega läbis ta 220 meetri pikkuse vahemaa pisut vähem kui 8 sekundiga. See tähendab, et patrullpolitseinik Jaanus Topsil oli kiiruse fikseerimiseks aega vähemalt sekundit. Kohtu hinnangul on see küllaldane seitse aeg ja vahemaa kiiruse fikseerimiseks. Antud

paikkonna iseärasust ning märkide asetumist

silmas pidades oli seega võimalik seal teostada mõõtmist ja tuvastada korrektselt antud rikkumine. 60 km/h ala on piisavalt pikk, et kogenud politseiametnik kuuldes radari Õrus helisignaali, tutvudes kiirusemõõturi tabloo näiduga, jõudis sõiduki kiiruse fikseerida. Ka siinkohal rõhutab kohus, et politseiametnikud olid oma tööülesandeid täitmas, mistõttu nad olid valmis just sarnasteks olukordadeks ning seetõttu suutelised neile reageerima kiiremini, kui ehk tavainimene juhuslikult rnasesse olukorda sattudes. sa

20. Lisaks on ebatõenäoline, et juhul kui isik tõepoolest oleks läbinud korrektselt 60 km/h ala

antud kiirusel, oleks ta jõudnud kiirendada alast väljudes niivõrd ruttu 60 lt sedavõrd - suurele kiirusele nagu 101 km/h. Enda selgituste kohaselt hakkas ta kiirendama 90 km/h märgi alguses /kt lk 38, pöördel/. Kui oleks tõepoolest olukord olnud nii, nagu isik kirjeldas, et 60-e alas liikus ta sellel kiirusel, kuna püsikiiruse hoidja oli maha võetud ning tsoonist väljudes alles mõõtis politseiametnik tema kiirust, ei saanuks mõõtetulemuseks olla 101

km/h. Tegemist on olulise kiiruste vahega. Püsikiiruse taasrakendamisel kiirendab auto sõidukiirust optimaalsetel pööretel, mistõttu selleks kuluv kiirendusaeg on pikem. mootori

Ka juhul, kui isik ei kiirendanud püsikiiruse hoidja taasrakendamist kasutades, vaid ise gaasipedaalile vajutades, nagu Peugeot 4007 ei kiirendaks suuremakereline sõiduk ühe või kahe sekundi jooksul,

mis kulub politseiametnikel kiiruse näidu fikseerimisele, 60 km/h pealt 101 km/h-le.

21. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V.H ütlused on ümberlükatavad

teiste asjas esitatud ning eelpool analüüsitud tõenditega, mis kinnitavad, et menetlusaluse isiku käitumises on realiseerunud iiklusseaduse § 227 lg 3 sätestatud l väärteokoosseis – V.H juhtis 31.03.2020. a. kell 16.26 Jõhvi-Tartu-Valga

mnt teelõigu 200 kilomeetril mootorsõidukit Peugeot 4007 registreerimisnumbriga .

xxxxxx kiirusega 105+-4 km/h, millega ületas antud teelõigul liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust (60 km/h) mitte vähem kui 41 km/h võrra.

22. Väärteona on KarS § 15 lg 3 kohaselt karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtu hinnangul pani V.H süüteo toime vähemalt hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes. Isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus leiab, et V.H oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral

pidanud veenduma sellest, kas tema sõidukiirus vastab liiklusmärkidega kehtestatud

3https://www.google.ee/maps/dir/57.9248112,26.177126/57.9227907,26.1795496/@57.9247765,26.1764774,16z /data=!4m2!4m1!3e0 4https://www.google.ee/maps/dir/57.9248112,26.177126/57.9265815,26.1756835/@57.9254953,26.1766124,16. 75z/data=!4m2!4m1!3e0

7

lubatud maksimaalsele sõidukiirusele. Seega on täidetud ka väärteo subjektiivse koosseisu tunnused. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

23. Kohus asub seisukohale, et menetlusalune isik on süüdi väärteo toimepanemises ja seetõttu ei ole alust kohtuvälise menetleja otsust tühistada. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei

esine VTMS § s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid - asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § s 30 lg 1 p 1 sätestatud alusel. -

Karistuse kohaldamisest

24. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. Leidis tõendamist, et LS § sätestatud väärteo on -s 227 lg 3

süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik . Väärteo V.H menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning karistus väärteo eest on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt.

25. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud LS § 227 lg 3 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi

poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületam – ise eest 41 60 kilomeetrit tunnis rahatrahviga

kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Antud juhul ületas V.H lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra, so LS § 227 lg 3 normis sätestatud määras.

26. V.H on täisealisest isikust mootorsõiduki juht, kes peaks mõistma, et liiklusnõuded on kehtestatud kõikide liiklejate, sh ka tema enda eluja tervise huvides. On

üldteada, et lubatud suurimat sõidukiirust ületades mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Kogenud juht peab olema teadlik, et lubamatu

on igasugune ning liikluses osaledes tuleb rakendada lubatud sõidukiiruse ületamine piisavat hoolt, kuivõrd tagajärjed võiva olla pöördumatud.

27. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga

lubatud kiirusest. Antud teelõigul oli suurimaks lubatud sõidukiiruseks 60 km/h.

Menetlusalusele isikule V.H-le 3 alusel määras kohtuväline menetleja LS § 227 lg karistuseks rahatrahvi 100 400 eurot, milline karistus vastab sanktsiooni trahviühikut, s.o keskmisele määrale. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt

või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

28. Karistuse määramisel võetakse aluseks teo toimepanemise eest ette nähtud karistuse keskmine määr ning vastavalt kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele jõutakse lõpliku määratava trahvisummani. Käesoleval juhul on teo eest määratava karistuse keskmine määr 100 trahviühikut ning kohtuväline menetleja on hinnanud seda isiku süüle vastavaks ning

sobivaks preventi . K ivseid eesmärke silmas pidades ohus nõustub sellega ning leiab, et kohtuvälise menetleja kohaldatud karistus summas 400€ on vastavuses menetlusaluse isiku

süüga ning täidab karistuse eesmärke. Määratud karistus on kohtu hinnangul piisav distsiplineerimaks juhti olema liikluses hoolikam ning pöörama suuremat tähelepanu oma

sõidukiirusele. Kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Varasemaid kehtivaid

rikkumisi V.H ei ole. Samas ei saa mööda vaadata rikkumise raskusest – V.H letas . ü lubatud sõidukiirust 41 km/h võrra

8

29. Sanktsiooni keskmise määra – maksimaalmääras karistuse määramisel on arvestatud poole karistuse määramise üld ja eripreventiivseid eesmärke ning võimalust - V.H just sellise karistusega mõjutada hoidumaks edasistest LS nõuete rikkumistest.

30. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud väärteoasja menetlemisel väärteomenetlusõiguse rikku

mist, tõendatud on LS § 227 lg 3 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ja V.H karistamine on toimunud kohtu hinnangul vastavuses KarS § 56

lg 1 sätestatuga, tuleb esitatud kaebus jätta rahuldamata ning määratud karistus muutmata.

( ) allkirjastatud digitaalselt Annemarie Gerassimov kohtunik