Legislator Case Law & Legislation
2-20-113918/9 AI generated

2-20-113918/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-113918/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt Z Z hageja Holm Bank AS kasuks poolte vahel 17.04.2019 Jätta hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 euro nõudes.

Legislator headnote

AI generated

2-20-113918/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt Z Z hageja Holm Bank AS kasuks poolte vahel 17.04.2019 Jätta hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 euro nõudes.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-113918

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi Z Z vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4452,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood 14080830, asukoht

Posti tn 30, Haapsalu linn, Haapsalu linn, 90504 Lääne

maakond);

Hageja lepinguline esindaja: K M (e-post: x);

Kostja: Z Z (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post: x).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Z Z hageja Holm Bank AS kasuks poolte vahel 17.04.2019

sõlmitud laenulepingust nr 0041904178 tulenev võlgnevus 4442,27 eurot, millest

3652,34 eurot moodustab põhivõlg, 534,61 eurot intress, 147,02 eurot viivis, 103,30

eurot lepingutasu ja 5 eurot tasu meeldetuletuskirjade saatmise eest.

3. Jätta hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 euro nõudes.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja Z Z kanda.

4.2 Mõista kostjalt Z Z hageja Holm Bank AS kasuks välja menetluskuluna riigilõiv

350 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

2-20-113918

2 (3)

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Kohus selgitab, et kostja on 22.05.2020 e-kirjaga kinnitanud menetlusdokumentide

kättesaamist ja esitanud 08.06.2020 maksekäsuosakonna vastuväite vormil vastuväite, mis

aga ei sisalda sisulist vastust hagiavaldusele, vaid üksnes paljasõnalist väidet, et kostja

kahtlustab hagejat rahapesus. Kohus selgitas 09.06.2020 e-kirjaga kostjale, et nõuetekohane

vastus hagile on esitamata ning et kostjal on võimalik kuni 11.06.2020 esitada nõuetekohane

vastus hagile. Kostja ei esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul vastust hagile.

 TsMS § 407 lg 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on

nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi rahuldamata meeldetuletuskirjade saatmise tasu 10 euro nõudes.

 Hageja taotleb välja mõistja kostjalt lepingu kehtivuse ajal edastatud meeldetuletuskirjade

eest hüvitis summas 15 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus-

2-20-113918

3 (3)

või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude

hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe

meeldetuletuskirja

eest

summas

kuni

eurot.

Eelmises

lauses

nimetatud

sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro

võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui

ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Seega lepingu kehtivusajal

saadetud ühe meeldetuletuskirja eest saab hageja nõuda kostjalt 5 eurot. Ülejäänud 10 euro

osas ei ole sissenõudmiskulu nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuna kohus rahuldab

hagi ülekaalukas osas (ligikaudu 99,78% ulatuses) ja teeb otsuse sisuliselt kostja kahjuks,

peab kohus juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud tervikuna

kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide

põhjal. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 350 eurot. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja

kasuks menetluskuluna riigilõivu summas 350 eurot.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik