Legislator Case Law & Legislation
2-20-3658/13 AI generated

2-20-3658/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-3658/13
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

Legislator headnote

AI generated

2-20-3658/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-3658

Tsiviilasi

Intrum Debt Finance Ag hagi XX vastu laenulepingust

tulenevas nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 5. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

815,84 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Intrum Debt Finance Ag, lepinguline

esindaja Dagne Niit

Kostja (apellant): XX

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kostja kanda.

4. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Intrum Debt Finance Ag (hageja) esitas 6.3.2020l Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu

võla nõudes.

2 (3)

COOP Finants AS (laenuandja) ja hageja sõlmisid 30. oktoobril 2017 väikelaenulepingu

L3701093494, mille alusel kostja sai laenu 700 eurot aastase intressimääraga 19,90%. Kostja

pidi laenu tagastama 60 kuu jooksul igakuiste maksetena. Kostja sattus maksetega viivitusse ja

laenuandja ütles lepingu 29. jaanuaril 2019 üles. Lepingu lõppemise seisuga oli kostja

võlgnevus 672,70 eurot, millest 612,47 eurot on põhivõlgnevus, 40,50 eurot intress, 3,60 eurot

haldustasu, 1,13 eurot viivis ja 15 eurot sissenõudmiskulud. Laenuandja loovutas nõude

hagejale.

Pärast lepingu ülesütlemist ja nõude loovutamist tekkis hagejal täiendav nõude

sissenõudmiskulu 40 eurot. Kostja tasus hagejale 120 eurot, mille hageja arvestas

sissenõudmiskulu, viivise ja osaliselt põhinõude katteks. Nii kujunes lõplikuks nõudeks

põhivõlg 533,60 eurot, intress 40,50 eurot, haldustasu 3,60 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

Hageja taotles pärast lepingu lõppemist sissenõutavaks muutunud viivise hüvitamist summas

116,95 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise välja mõistmist määraga 19,90%

aastas.

2. Kostja esitas 13. aprillil 2020 maakohtule seisukoha, milles nõustus nõudega, aga taotles

selle ajatamist 40 euro suurusteks igakuisteks makseteks arvates eriolukorra lõppemisest.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 5. mail 2020 õigeksvõtul põhineva otsusega (vaidlustatud otsus),

milles tegi järgmised otsustused:

-

mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 533,60 eurot, intress 40,50 eurot,

haldustasu 3,60 eurot ja meeldetuletuskirjade tasu 15 eurot – kokku 592,70 eurot;

-

jättis rahuldamata kostja taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord

osamaksetena tasumise võimalusega;

-

jättis menetluskulud kostja kanda ja määras hagejale hüvitatavaks summaks 175 eurot,

millelt kohustas kostjat tasuma viivist;

-

märkis, et hagi õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

3.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 ja § 444 lg 3 kohaselt saab kostja

õigeksvõtu korral hagi rahuldada ning otsuse võib teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

3.2. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning

täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine

tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1 esimene lause). Kostja pole aasta

jooksul kohustusi täitnud, sh kostja poolt taotletud igakuiste summadena. Seetõttu ei pidanud

maakohus põhjendatuks lükata kohtuotsusega täitmise tähtaega täiendavalt edasi. Kostjal on

võimalik taotleda kohustuste täitmise ajatamist täitemenetluses.

3.3. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel, sest TsMS § 168 lg 6 tingimus

pole täidetud. Hageja menetluskulu on riigilõiv 175 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 ja hageja taotlusele, tuleb menetluskuludelt tasuda viivist.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas 5. juunil 2020 apellatsioonkaebuse, milles palub võimaldada võla tasumise

osamaksetega nelja kuu jooksul. Kostja ei esitanud kaebuses ega koos sellega andmeid riigi-

lõivu tasumise kohta.

5. Ringkonnakohus tegi 11. juunil 2020 pooltele ettepaneku lahendada vaidlus kokkuleppel,

aga hageja teatas 12. juunil 2020, et ta on maakohtu viivitamata täidetavaks tunnistatud lahendi

juba esitanud kohtutäiturile ja peab kokkulepet võimalikuks ainult täitemenetluses.

3 (3)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 637 lg 1

p 2, § 637 lg 2¹ ja § 637 lg 1 p 6 alusel keelduda ja kaebus tagastada TsMS § 638 lg 10 järgi

selle esitajale. Sel juhul loetakse, et kaebust ei ole esitatud.

7. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt sai kostja maakohtu otsuse kätte selle tegemise päeval, st

5. mail 2020. TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul,

alates maakohtu otsuse apellandile kättetoimetamisest. Viidatud 30-päevane tähtaeg möödus

4. juuniga 2020, aga kaebus esitati sellele järgneval päeval. Sel põhjusel tuleb kaebuse

menetlemisest TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda

8. Lisaks ei saaks kaebust menetleda ka sisuliselt.

8.1. Tsiviilasja hinna järgi on tegemist nn lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas võetakse

apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasi-

kaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaal-

õiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud

tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus edasikaebamise luba ei andnud ja

kaebuses pole muid väiteid õiguse kohaldamise kohta kui võimalik eksimus TsMS § 445 lg 1

esimese lause kohaldamisel. Maakohus rakendas viidatud sättega kohtule jäetud kaalumisruumi

kohaselt, st põhjendas oma otsust. Kaalumispiire maakohus ei ületanud. Hüvitatava menetlus-

kulu summa on väiksem TsMS § 178 lg 2piirmäärast, st otsuse seda osa ei saa eraldi

vaidlustada.

8.2. Kaebusel puudub ka igasugune perspektiiv, st seda ei tuleks menetleda TsMS § 637 lg 1

p 6 tõttu. Kuna maakohtu otsustus otsuse täitmise tähtaja määramise taotluse rahuldamata

jätmise kohta oli piisavalt põhjendatud, siis ei saaks kaebuses toodud väidete õigsust eeldades

ei saaks kaebust ikkagi rahuldada.

9. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud hagejalt

sellele vastust, mistõttu ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

Ringkonnakohtu andmetel ei tasunud kostja kaebuse esitamisel riigilõivu, st ei teki selle

tagastamise küsimust.

10. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm