Legislator Case Law & Legislation
2-20-2298/23 AI generated

2-20-2298/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-2298/23
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Hageja ja kostja müüvad korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) Kui korteriomandit ei õnnestu müüa hiljemalt 1. septembriks 2021. a, on kostjal või

Legislator headnote

AI generated

2-20-2298/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: septembriks 2021. a, on kostjal või

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-2298

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2019. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-2298

Tsiviilasi

V. S. hagi A. U. i vastu kaasomandi lõpetamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja V. S. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja seaduslik esindaja, eestkostja S. S. (isikukood:

XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov (e-post:

teie.jurist@gmail.com)

Kostja A. U. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja Taira Aasa (e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas:

1) Hageja ja kostja müüvad korteriomandi asukohaga XXX (registriosa nr XXX)

alghinnaga vähemalt 50 000 eurot, otsides ise kinnisvarabüroo kaudu ostja.

2) Korteriomandi võõrandamisest saadav tulem (maha on arvestatud kõik müügiga

seotud kulud ja hüpoteegiga tagatud nõuded ning on täidetud kõik korteriomandil

lasuvad kohustused) jagatakse hageja ja kostja vahel vastavalt panustatud

summadele.

3) Kui korteriomandit ei õnnestu müüa hiljemalt 1. septembriks 2021. a, on kostjal või

hagejal

õigus

pöörduda

korteriomandi

võõrandamiseks

ja

täitemenetluse

algatamiseks kohtutäituri poole.

4) Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

5) Mõlemad pooled tasuvad riigilõivust riigituludesse 75 eurot, s.o kokku 150 eurot.

2. Anda V. S. eestkostjale S. S. le nõusolek eestkostetavale kuuluva korteriomandi

asukohaga XXX (registriosa nr XXX) võõrandamiseks kompromissis kokkulepitud

tingimustel.

3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-2298.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Mõista V. S. lt välja riigituludesse riigilõiv summas 75 eurot ning A. U. ilt riigilõiv summas

75 eurot.

6. Riigituludesse välja mõistetud riigilõivud tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest. Tasumise info on määruse lisaks oleval makseinfo lehel. V. S. l märkida

tasumisel viitenumber XXX ja A. U. il märkida tasumisel viitenumber XXX. Selgitusse

märkida kohustatud isiku nimi, makse liik, tsiviilasja number.

7. Menetluskulu riigituludesse tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist kuni kohase

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Toimetada määrus kätte pooltele ja saata jõustumisel p 5 osas täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

9. Määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

Tartu Maakohtu menetluses on V. S. hagi A. U. i vastu kaasomandi lõpetamiseks. 10.06.2020

kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, mille paluvad kohtul kinnitada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi

kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita

kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi

või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga

on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava

õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss

on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi

tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest

pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või

seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita.

TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise

tagajärgedest. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama

kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

Perekonnaseaduse § 187 lg 1 p 1 kohaselt eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva

nõusolekuta käsutada eestkostetavalt kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. Seega vajab hageja

eestkostja kinnisasja võõrandamiseks kohtu nõusolekut. Kohus leiab, et kaasomandi lõpetamine

ning korteriomandi võõrandamine kompromissis kokkulepitud tingimustel ei kahjusta eestkostetava

huve ning hageja eestkostjale tuleb anda nõusolek eestkostetavale kuuluva korteriomandi

võõrandamiseks.

Poolte menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel poolte endi kanda.

27.02.2020 määrusega andis kohus hagejale riigilõivu tasumiseks menetlusabi ning vabastas hageja

hagiavalduselt riigilõivu 300 euro tasumisest.

TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi

osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi

kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja

asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Arvestades et kompromissi sõlmimise korral pool riigilõivust tagastatakse (TsMS § 150 lg 2 p 1), ja

arvestades poolte kokkulepet, mille kohaselt nii hageja kui kostja tasuvad riigilõivust riigituludesse

75 eurot, mõistab kohus nii hagejalt kui kostjalt riigituludesse välja 75 eurot, s.o kokku 150 eurot.

Kohus juhib tähelepanu, et riigituludesse välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja

Tolliameti kontodele. Kontonumbrid ja tasumise info on toodud määruse lisaks oleval makseinfo

lehel.

TsMS § 179 lg 5 kohaselt peab raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele

või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

Vastavalt TsMS § 179 lõikele 9 kohus märgib, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda

menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kuna kohus annab koos kompromissi kinnitamisega ühtlasi nõusoleku eestkostetava nimel tehingu

tegemiseks, kuulub määrus TsMS § 478 lg 4 kolmanda lause alusel täitmisele alates jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik