4-20-2372/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-20-2372

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. mai 2020, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-20-2372 (233020002169) Kohtunik Heili Sepp Kohtuistungi sekretär Marju Palm Tõlk Irina Štšelina Väärteoasi Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 262 lg 1 ja § 275 lg 1 järgi Menetlusalune isik M.S

isikukood 08001029291; sünniaeg 30.01.1986; elukoht xxx

; Gruusia kodakondsus; töökoht puudub Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra 3, 21003 Narva. Kohtuistungil osalenud isikud Menetlusalune isik M.S –

K sindajad

ohtuvälise menetleja e – Politseija

Piirivalveameti Ida prefektuuri vanemkomissar Irina Reino, Tatjana Pervunina väärteomenetleja

Tunnistajad I ,

ja

– B V S A T Kohtuistungi toimumise aeg 21.05.2020 Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § st 1 ja § 29 lg 1 p 1, 107 lg 1 p- -dest 108- 109, § 111, kohtunik otsustas: RESOLUTSIOON

L 262 lg 1 õpetada väärteomenetlus M.S-i suhtes KarS § järgi, kuna etteheidetavas teos

puuduvad väärteo tunnused.

Tunnistada M.S süüdi 19.05.2020 avalikku korda kaitsva võimuesindaja

solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises ning mõista karistuseks ) päeva aresti. 5 (viis

Karistuse 5 (viis) - kandmise alguseks lugeda 19.05.2020 kell 19:58, s.o – päeva aresti kinnipidamise algus süüteomenetluses.

2

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Käesolev kohtuotsus edastada M.S-ile ja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuurile. Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule Narva kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o . Kui ettenähtud tähtajaks ei 22.05.2020 teatata soovist kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 15.06.2020. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I.

Menetluse käik 1. eoprotokollis (tl 4 Väärteoasjas nr 2330,20,002169 koostatud väärt ) oleva väärteo kirjelduse kohaselt pani M.S ajavahemikul 19.05.2020 19:36 - 20:09 Viru pst Sillamäe linnas

35, Ida-Viru maakonnas toime 262 lg-s 1 KarS -s 1 KarS § ja § 275 lg nimetatud väärteod Protokolli kohaselt pani ta teod toime tahtlikult. 2. Vastavalt isiku kinnipidamise protokollile (tl 5) peeti M.S VTMS § 44 lg 1 p 3 alusel kinni 19.05.2020 kell 19:58.

3. Ida Politseiprefektuur edastas väärteoasja ülejärgmisel päeval kohtusse karistuse määramiseks. M.S ei soovinud kohtuistungil kaitsjat.

4. Kohus kuulas 21.05.2020 toimunud kohtuistungil üle menetlusaluse isiku (tl 29-30), tunnistajad I (tl 26)

i (tl 26p 27) ja

i (tl 27 p - 28) ning avaldas muuhulgas B , V S – A T

järgmised dokumentaalsed tõendid: isiku kinnipidamise protokoll (tl 6), sõiduki teisaldamise akt (tl 7), karistusregistri e (tl 11), 04.03.2020 M.S-i suhtes tehtud kiirmenetluse väljavõt

otsus (tl 12-13), PPA Ida Prefektuuri piirija migratsioonijärelevalve osakonna komissar D.

Samsonovi kiri M.S-i sissesõidukeelu ja lahkumisettekirjutuse kohta (tl 14), koopia

ettekirjutusest M.S-i lahkumiseks Eesti Vabariigist (tl 31-32) ja 28.04.2020 otsus lahkumisettekirjutuse pikendamise kohta (tl 33-34). 5. Samuti uuris kohus istungil politseiametniku vormikaamera salvestist DVD-l kirjaga „Video Rinnakaamerast / M.S / KarS § 262 lg 1 /§ 275 lg 1“, mis asub ümbrikus tl-l 21 ja

mille kohta on koostatud õiend tl § 31 lg -l 19 ( ). Tegu on VTMS edaspidi ka: salvestis -s 11

n

imetatud tõendiga ehk riikliku järelevalve käigus tehtud salvestisega: „Kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus fotovõi videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad: 1) salvestise seos väärteoasjaga; 2) millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud; 3) väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.“ -l oleva DVD salvestuse failinimi on „M.S KarS § 275“ (viide võimuesindajate solvamisele) ja se -

e algab kell 20:07 politseiauto tagaistmel istuva mehe vestlusega juhiistmel oleva politseiametnikuga,

salvestatuna nimetatud politseiniku rinnakaamerast ( alates kell 20:25 kuni 20:35 seejärel,

ollakse Narva arestimajas). Ekraanipildil on kuvatud kellaaeg, mis vastab väärteoprotokollis

nimetatud KarS § 275 väärteo toimepanemise ajale, ning salvestanud politseiametniku isikukood (tunnistaja

politseinik O K T ütluste kohaselt oli see väljakutsele reageerinud patrull

). Salvestusel väljendab mehehääl politseiametnike suunal muuhulgas roppusi; M.S tundis

3

end ka ise selles mehehääles ära (tl 29). Kokkuvõttes on täidetud kõik VTMS § 31 lg-s 11 loetletud kriteeriumid ja tegemist on lubatava tõendiga. 6. Vaidluste käigus palus kohtuvälise menetleja esindaja mõista isiku süüdi mõlemas väärteos ja karistada kummagi eest 5-

päevase arestiga. M.S ei vaielnud vastu.

II. Kohtu põhjendused

7. sule, on KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoossei

õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi lõpetatakse

väärteomenetlus siis, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Kohus, uurinud vahetult asjas

kogutud tõendeid ja hinnanud neid siseveendumuse kohaselt kogumis, on seisukohal, et M.S pani

, ning teda tuleb toime väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi selle eest karistada. KarS § 262 lg 1 järgi tuleb menetlus lõpetada. M.S-ile ei saa sellise väärteo toimepanemist süüks panna, väärteosüüdistuses sest selles osas kirjeldatud tegevus ei ole . vastavuses ühegi süüteo tunnustega

8. menetlusaluse isiku keeleoskuse ja Enne süüküsimuse otsustamist käsitleb kohus õiguste

tagamise problemaatikat antud asjas

(osa A), seejärel KarS § 275 järgi esitatud süüdistuse

põhjendatust (osa B), karistust selle teo eest (osa C)

ning lõpuks KarS § 262 järgi esitatud süüdistuse küsimust (D). A. Menetlusaluse isiku keeleoskus ja

menetlusõiguste tagamine 9. M.S on Gruusia kodanik, kelle emakeel on keel (see selgus kohtuistungil tšetšeeni

isikuandmete kontrollis, aga on fikseeritud ka salvestise kui M.S-i isikuandmeid lõpuosas, kontrollitakse arestimajas). Kohtuistungil deklareeris

valdab vene keelt ta kõhklematult, et ja istungi pidada venekeelse e vahendusel. Eesti keel vallanud. Istungi rakendamisel võib tõlk ta ei polnud M.S-i keeleoskuses kahelda. põhjust 10. Istungi käigus võimaldas ilmnes siiski, M.S-i vene keelt valdamise tase et tal aru saada ja väljend küsimustes, uda teatud aga keerukamate

konstruktsioonide puhul oli raskusi mõtete või mõlemal küsimustest mõistmisel nii temal arusaamisel kui ka tema venekeelsete vastuste . Professionaalsel kohtu kelle emakeel on vene keel tõlgil, ja kelle oskustes pole kohtunikul olnud seni kunagi alust kahelda polnud ka , oli vahepeal raskusi M.S-i vahendamisega (vt ja nüüd tl

29-30, aga detailides on see jälgitav kohtuistungi salvestiselt tervikuna). See oli tingitud

süüdistatava tugevast aktsendist, rudimentaarsest grammatikaoskusest ning ebakorrektsest

süntaks tõlgi ist. Tulenevalt sellest, vene keel oli et emakeel, kuid kohtunikule hiljem

omandatud keel, esines istungil situatsioone, kus kohtunik sai M.S-i raskesti

mõistetavast

tekstist paremini aru kui mida annab selgitada sellega, M.S kasutas ulatuslikult tõlk, et halvale vene keelele omaseid lihtsustatud keelekonstruktsioone, mida on lihtsam sel, kes mõista valdab vene keelt , kui vene emakeelega isikul. Vallates ise vajalikul vene võõrkeelena määral keelt, saab kohus asuda seisukohale, vene keel vastab

et M.S-i kõige tõenäolisemalt tasemele (skaalal -C2), kohtuistungi situatsioonis (ta oskab suhelda vene keeles B1 A1 vähemalt tuttaval teemal, kuid mitte enam). 11. VTMS 150 1 kohaselt on v § lg äärteomenetlusõigust väärteoasja on oluliselt rikutud, kui on

arutatud

keeles, mida menetlusalune isik valda. KrMS 10, on siin tõlgi osavõtuta ei § mis

tulenevalt VTMS - 2 samuti asjakohane, ette, k § st näeb et riminaalmenetlus võib menetleja,

menetlusosaliste ja kohtumenetluse poolte nõusolekul toimuda kõrval eesti keele ka muus keeles, kui nad seda valdavad, ning kahtlustatavale

ja süüdistatavale, kes ei valda eesti keelt,

tagatakse tõlgi abi. Kahtluse korral selgitab menetleja välja isiku eesti keele oskuse. Neist sätetest saab järeldada, et kuna M.S ei valda eesti keelt, oli kohus kohustatud tagama talle tõlgi abi – ja seda omakorda keeles, mida ta valdab.

4 12. keelt mitte valdama Kohtu hinnangul tähendab „ “ olukorda, kus inimene keelt üldse ei oska.

Vastasel korral tuleks kutsuda tõlk ka nende eestlaste puhul, rumaluse või vähese kes pole harituse tõttu võimelised emakeeles kirjakeele normi kohaselt väljenduma. Pole kahtlust, et M vene keelt kesktasemel valdab, kuigi tema enda enesekindlus oma keeleoskuse osas (st et ta on võimeline kõhklematult end vene võib olla liialdatud. Seega on keeles kohtus kaitsma) kohus iseenesest taganud menetlusaluse isiku õiguse tõlgile piisavalt. 13. Eelnev aga ei tähenda, et M.S-i keeleoskuse tase, pärinemine teisest kultuuriruumist ja

see, et menetlus toimus kaitsja osavõtuta keeles, milles suhtlemine oli M.S-ile

problemaatiline, täiendavat tähelepanu ei vääri. Nende asjaolude tõttu peab kohus iseäranis

tõsiselt pidama silmas M.S-i kaitseõiguse tagamise vajadust. Asjaolu, et M.S ei soovinud istungile kaitsjat (olgu see siis materiaalsetel või muudel kaalutlustel), ei tähenda, et ta loobus oma kaitseõigustest. Antud juhul ei MS § 5 p 2 näeb ette, et ole kaitsja kohutuslik. VT

kohus on kohustatud tagama menetlusalusele isikule võimaluse end iseseisvalt kaitsta, mida saab mõista nii, et kohtul on kohustus ennast ise kaitsva menetlusaluse isiku kaitsmistegevust toetada. Seda saab kohus omakorda teha enda kohustusi tähelepanelikult järgides, teadvustades, et juriidilise hariduseta, kehva keeleoskusega, teisest kultuuriruumist pärit süüdistatava puhul ei saa arvestada sellega, et ta juhib ise , mis kohtu tähelepanu võimalikele õiguslikele minetustele võivad süüdi tunnistava lahendi tegemist takistada. 14.

VTMS § 19 lg 1 p 1 näeb ette, et menetlusalusel isikul on õigus teada, millist väärteoasja

tema suhtes menetletakse. Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (edaspidi Konventsioon) art 6 lg 3 alapunktid "a" ja "b" sätestavad vastavalt, et igal kuriteos süüdistataval on õigus saada kiires korras talle arusaadavas keeles üksikasjalikku teavet tema

vastu esitatud süüdistuse iseloomust ja põhjustest ning saada piisavalt aega ja võimalusi enda

kaitse ettevalmistamiseks. Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on asunud neid sätteid

rakendades seisukohale, et Konventsioon kindlustab süüdistatavale õiguse olla informeeritud süüdistuse põhjusest, s.o tegudest, mis isik on väidetavalt toime pannud ja mis on süüdistuse aluseks, lne ja nendele tegudele antud õiguslikust kvalifikatsioonist. Süüdistatava täielik ja detai informeeritus süüdistusest ja õiguslikust kvalifikatsioonist, millest kohus võib otsust tehes teo

lähtuda, on õiglase kriminaalmenetluse hädavajalik eeldus, mida tuleb vaadelda süüdistatava

kaitseks ettevalmistumise õiguse valguses (vt Pélissier ja Sassi vs Prantsusmaa, lahend 25.

märtsist 1999. a, p-d 51-52). Konventsioon selle rakenduspraktika tagavad ja süüdistatavale

kaitseõiguse raames õiguse esitada oma vastuväited kõikidele süüdistuse punktidele, millest

sõltub tema teole antav materiaalõiguslik hinnang (RKKKo 3-1-1-18- ). Kohtu kohus on 08

tagada, et ka M.S-i puhul oleks sellisel tasemel informeeritus olemas ning tema võimalus vastuväiteid esitada poleks kohatult pärsitud. 15. -, mitte kriminaalasi, ei oma siink See, et antud asi on väärteo ohal kaitseõiguste tagamise

seisukohalt tähtsust. praktikas ei lähtuta selle üle otsustamisel, millist süüdistust lugeda EIK

konventsiooni art 6 lg 1 tähenduses "kriminaalsüüdistuseks", pelgalt siseriiklikus õiguses

kehtivast õigusrikkumise klassifikatsioonist. Isegi kui siseriiklik õigus ei käsita mingit

õiguserikkumist kuriteona (ja selle eest kohaldatavat karistust kriminaalkaristusena), võib

tulenevalt õiguserikkumise olemusest või teo toimepanijat ähvardava karistuse iseloomust ja raskusest olla tegemi (vt nt Engel jt vs. st kuriteo ja kriminaalkaristusega konventsiooni mõttes

Holland, otsus 8. juunist 1976, p 82; Lauko vs. Slovakkia, otsus 2. septembrist 1998, p 56

Kadubec vs. Slovakkia, otsus 2. septembrist 1998, p 50; sama ka RKKKo 3-1-1-21-06) Käes näeb mõlema teo eest ette aresti, mille viivitamatut kohaldamist olevas asjas, kus seadus

kohtuväline menetleja ka taotles, mõlemad väärteod nö Engeli kriteeriumitele ( vastasid Engel jt

vs. Holland, otsus 8. juunist 1976) ja on Konventsiooni tähenduses kriminaalsüüdistuseks

Riigikohus on korduvalt (nt lahendid 3-1-1-5-15, 3-1-1-32-13 jne) toonitanud, et nõuded väärtegude ja kriminaalasjade süüdistustele (vastavalt väärteoprotokollis ja süüdistusaktis) on

5 sarnased. on puudulik, on rikutud menetlusaluse isiku Kui väärteoprotokollis olev teokirjeldus VTMS § 19 lg 1 p st 1 tulenevat õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o - teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu (3-1-1-119-12).

16. Eeltoodut arvestades saab kohus tagada e M.S-iga sarnanses süüdistatava kaitseõigus

olukorras isiku puhul (menetluses kasutatavat keelt lünklikult valdav, teistsugusest õigussüsteemist pärit, õiguslike teadmisteta ja kaitsjata isik) esmalt sellega, et kontrollib tema süüdistuse nõuetelevastavust, kuna väärteosüüdistuse korrakohasus on selle eelduseks, et tema VTMS § 19 lg 1 p 1 õigus on realiseeritav.

17. sunnib kohut olema menetlusaluse isiku Käesolevas asjas on veel üks asjaolu, mis menetlusõiguste tagamisel olema eriti hoolikas VTMS § 199 lg 3 sätestab, .

et kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. § 205 näeb ette, et ui kohtuotsuse täitmist ei VTMS

k ole edasi lükatud vastavalt § le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, VTMS - pöörab kohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist.

Just selline olukord esineb ka M.S-i puhul: kohtuväline menetleja paluski kohtuvaidluses kokku 10 päeva aresti kohest täitmisele pööramist. On ilmselge, et isegi kui M.S otsustaks

süüdimõistva lahendi korral määratava aresti , ei päästaks vaidlustada see teda aresti kandmisest. M.S-i olukord on aga veelgi keerukam, kuna tema suhtes kehtib ettekirjutus

Eestist lahkumiseks (tl 31-

32), mille täitmine lükkus küll eriolukorra ja pandeemiaga seotud

lennutõrgetega edasi, kuid menetluses ei jäänud kahtlust, et M.S lahkub Eestist

valikuvõimaluseta lähiajal. Kohtuväline menetleja esitas kohtule Ida Prefektuuri 28.04.2020 otsuse lahkumiskohustuse tähtaja pikendamise kohta kuni 23.05.2020, millest nähtuvalt oli M lennupilet 23.05.2020 lennule (tl 33). Lisaks kinnitasid nii M.S kui kohtuvälise

meneteja esindaja (tl 30), et eelmainitud lend jäi ära, M.S on uus pilet 01.06.2020 lennule ja ta on palunud pikendada lahkumisaega selle kuupäevani. Kohtule on teadmata, kas

01.06.2020 lend saab teoks, aga ükski kohtumenetluse pooltest ei kahelnud, et lähiajal M

Eestist lahkub, sest tal pole siin viibimiseks seaduslikku alust. See aga tähendab

omakorda, et tema kaebeõiguse teostamine õiguslikult küsitava süüdimõistva lahendi peale jääks ü snes teoreetiliseks. Võib isegi väita, et sellistel asjaoludel mõistetava aresti k osas pole tal reaalselt võimalik kaebeõigust teostada. Kuna arest (kohtuvälise menetleja soovi kohaselt 10

päeva, aga inkrimineeritud väärtegude sanktsioonidest tulenevalt maksimaalselt kuni kaks

kuud) on märkimisväärselt isiku põhiõigusi piirav karistusliik, siis ei ole kohtu hinnangul võimalik suhtuda selle õiguspärasusse kergekäeliselt.

18. Kohus peab tegema kõik võimaliku, et süüdimõistev otsus ja arest oleksid maksimaalselt

läbikaalutud otsused, mille tegemisel ei ole vaadatud menetlusaluse õigustele ja riigivõimu

kohustustele

isikuõiguste tagamisel läbi sõrmede. Kindlasti ei tohi jääda muljet, et kohus kasutab ära olukorda, et menetlusalune isik ei oska ega saa objektiivselt talle määratavat aresti

vaidlustada enne , hiljem aga on see omakorda raskendatud j selle ärakandmist a õigusena

sisutühjaks taandunud. Asjaolu, et M.S viibib Eestis ebaseaduslikult, ei tunne Eesti seadusi (ei oska rikkumiste peale kaevata) ja on võib olla pannud toime väärteo, ei tähenda - , et tal pole õigust õiglasele kohtupidamisele. Kõiki neid ohte aitab maandada see, et kohus pöörab

muude tavapäraste asjaolude seas põhjalikku tähelepanu sellele, kas M.S-ile esitatud süüdistus on seadusekohane ja sellisena arusaadav. B.

Väärteosüüdistus KarS § 275 lg 1 järgi

19. Kohus käsitleb esimesena KarS § 275 lg 1 järgi esitatud väärteosüüdistust, kuna selle süüdistuspunktiga seoses ei ole õiguslikke probleeme. 20. heidetakse M.S-ile ette, et tema, ajavahemikus 20:07-20:09, Väärteoprotokollis

politseisõidukis (Sillamäe linnas, Ida-Viru maakonnas), tahtlikult solvas riigivõimukandjaid patrullpolitseinikke O K ja

, kes olid A T avaliku korra kaitsjad, öeldes nende suhtes järgmised

6 väljendid (vene keeles): "idite na hui, pidarasõ võ vse, pošli võ na hui vse, tvar, nahui, suka", mille peale politseinikud tundsid ennast solvatuna. Väärteoprotokolli kohaselt pani M.S võim KarS § 275 lg s 1 nimetatud väärteo. uesindaja solvamisega toime -

21. Väärteosüüdistuses nimetatud roppused tõlgiti eesti keelde kohtuistungil ja need sõnad on kuuldavad kohtuistungi salvestisel eesti keeles 18. minutil ehk kell 13:22. Arvestades sõnade äärmist vulgaarsust ja seda, et vaidlus sõnade sisu ja solvava iseloomu üle puudus, ei pea kohus vajalikuks neid roppusi siinkohal eesti keeles reprodutseerida. 22. KarS § lg 1 näeb ette, et avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses 275 tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. 23. Asjas ei ole olnud vaidlust, et M.S pani selle väärteosüüdistuses nimetatud teo toime. Ta tunnistas end süüdi, aga rõhutas, et kui politseiametnikud oleksid käitunud teistmoodi (viinud ta kainenema Sillamäele, mitte Narva arestimajja), oleks ka tema käitunud teistmoodi.

S . See, et patrullpolitseinikud

ja

üüdistust kinnitavad ka muud kogutud tõendid O K A T

täitsid süüdistuses nimetatud ajal ja kohas avalikku korda kaitsva võimuesindaja ülesandeid,

ilmneb nii tunnistaja

-28),

A T ütlustest (tl 27 O K rinnakaamera salvestusest (tl 21, ülal otsuse p 5), Ki poolt M.S-i suhtes koostatud kinnipidamise protokollist (tl 5) kui O ka tunnistajate I ja

ja

, et B V S ütlustest (tl 26). Tunnistajad B S kinnitasid ülekuulamisel nemad kutsusid politsei seoses hiljem kinnipeetud isiku (st M.S-i) lärmaka käitumisega.

Eelloetletud tõenditest ilmneb üheselt, et saabunud politseinikud võtsid M.S-i korra

tagamiseks ja asjaolude väljaselgitamise s politseisõidukisse, et teda siis asjakohasesse k

politseiasutusse toimetada ning just selles sõidukis kell 20:07-20:09 (mida kinnitab ka salvestis) M.S nende poole solvangutega pöörduski. Seda, et M.S süüdistuses loetletud

ropud sõnad temaga koos politseiautos viibinud kahele politseiametnikule ütleb, kinnitab nii

salvestis, tunnistaja

T ütlused kui ka menetlusaluse isiku enda ütlused. Seda, et need olid solvavad mõlemale politseiametnikule, kinnitavad A. ütlused ulenevalt sõnade vulgaarsest T . T iseloomust ei ole kohtul alust kahelda, et sõnad – solvasid politseiametnikke tegemist on

üldteadaolevalt väljenditega, solvamiseks kasutatavate seksuaalse iseloomuga venekeelsete mille kasutaja ilmselgelt saab aru

, et need mõjuvad adressaadile solvavalt. 21. Eelnevaga on üheselt leidnud tõendamist see, et M.S-i tegevus vastab KarS § 275 lg 1

objektiivsele sisule, sest ta solvas avalikku korda kaitsva id seoses nende id võimuesindaja ametikohustuste täitmisega. See etteheide on kohaselt sõnastatud ka süüdistuses. 22. Asjaoludest nähtuvalt pani M.S teo toime otsese tahtlusega. Ta oli politseiametnike peale da kinnitab ka salvestis, sh tema kasutatud toon ja muu vaidluse sisu autos, ärritunud, mi

kusjuures seda hoolimata sellest, et temaga vestelnud O.

K jäi terve vestluse jooksul kannatlikuks ja rahulikuks. Nagu M.S kohtus selgitas, ei soovinud ta, et teda autoga Narva viidaks; lisaks on salvestiselt aru saada, et ta oli pahane ka selle pärast, et tema arvates ei olnud politseil põhjust teda kinni pidada: ta ei saanud aru, mida ta valesti oli teinud, sest ta ei teinud kellelegi liiga. Kohtuistungil väljendas M.S saamist, et sõnad, mida ta kasutas, ei ole aru kohased, aga tema põhjendas oma käitumist alkoholi ja sellest tuleneva seisundiga. Seda, et ta

oli tõepoolest tarvita joobe väliste tunnuste kirjeldus kinnipidamise nud alkoholi, kinnitab ka protokollis (tl 5p - ja kohataju – agressiivne ja omamehelik käitumine, alkoholilõhn suust ja aja

häiritus). Kuna M.S oli viinud end alkoholi tarvitades ise seisundisse, milles käitus kohatult ja vulgaarselt, ei vähenda joove tema vastutust. Arvestades kasutatud sõnade ilmselget sisu ja konnotatsiooni ning seda, et M.S oli politseinike peale kahtlemata pahane, ei ole kohtul kahtlust, et M.S

käitus neid solvates teadlikult ja sõnade mõju mõistes.

23. sik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb i

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. M.S-i teo subjektiivne k

ülg vastab kõigile neile tunnustele. Arvestades, et M.S oli joobes ja käitus

7 tõepoolest keskmiselt impulsiivsemalt ja labiilsemalt, nagu nähtub ka salvestiselt, leiab kohus,

et pole põhjust omistada talle kavatsetust. Kohus ei pea tõenäoliseks, et M.S seadis politseinike solvamise eesmärgiks omaette. Küll aga pidi ta aru saama, et n ed sõnad solvavad e adressaate, ning nii ka juhtus. 24. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. on süüvõimeline, s.t ta oli väärteo toimepanemise M.S ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14 aastane (täpsemalt – sündinuna 19 -

86. a, oli ta teo ajal 34-aastane). S ega ei esine. üüd välistavaid õigusvastasust välistavaid asjaolusid 25. on kohus veendunud, et M.S on pannud toime koosseisulise, Eeltoodud põhjustel õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 275 lg 1 järgi.

C. Karistus

KarS § 275 lg 1 teo eest 26. karistusena rahatrahvi kuni 300 trah

KarS § 275 lg 1 näeb ette viühikut või aresti.

27. Teo eest ei ole sätestatud rahatrahvi minimaalset määra KarS § 47 lg 1 kohaselt on .

rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt on üks trahviühik neli eurot.

KarS § 48 kohaselt võib kohus väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva. 28. M.S-i selle teo eest arestiga viis millele Kohtuväline menetleja palus karistada päeva, menetlusalune isik vastu ei vaielnud. 29. estatakse KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arv

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüd hinnates mõõdab kohus teo etteheidetavust ja tagajärje ebaõigust, arvestades samas süüdlase käitumist enne ja pärast tegu,

kuriteo motiivi, eesmärki ja teos avalduvat negatiivset suhtumist normi. Süü suurust saavad mõjutada süüteoga seotud asjaolud. 30. arvestab kohus, et tegu pandi toime otsese tahtlusega. Oluline on ka see, et Käesoleval juhul

M.S solvas kahte oma töökohustusi täitvat ametnikku ning seda terve rea rõvedate pöördumistega. Seega ei olnud tegu ühe ainsa kohatu sõnaga, vaid terve solvangute valinguga.

Ei ole ühtegi vastutust kergendavat asjaolu, sh puhtsüdamlikku kahetsust. M.S pole vabandanud, nagu kinnitas tunnistaja . Puuduvad ka raskendavad asjaolud. Kuna M.S T

on välisriigi kodanik, siis tema väärteokaristused tehnilistest põhjustest tulenevalt

Karistusregistrist ei nähtu, küll aga selgitas ta ise kohtuistungil, et kä leva aasta märtsis eso lõhkus ta ühe klaasi ja pidi selle eest maksma trahvi (tl 30). M.S selgitas, et ta tegi seda, sest oli purjus ja ta ei mäleta sellest midagi. M.S-i ütluste usaldusväärsust kinnitab tema

suhtes 05.03.2020 tehtud kiirmenetluse otsus (tl 12- valt 13), millest nähtu lõi ta 04.03.2020

hilisõhtul Sillamäel jalaga puruks vitriinklaasi, saades selle eest trahvi 120 eurot. Protokollis

loetletud tõendite hulgas on nimetatud joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli, mis viitab sellele, et M.S oli purjus ka toona.

31. Arvestades eelnevat, aga ka asjaolu, et M.S ei tööta ja peab Eestist lahkuma tõenäoliselt juba 01.06.2020, peab kohus tema puhul kohaseks karistusliigiks aresti, mitte trahvi. Kuna M.S ei tööta lahkub peatselt Eestist, on tõenäoline, et ta ei maksa trahvi,

ja kui see talle määratakse, või kui trahv saab tasutud, siis makstakse see kellegi teise vahenditest ja M.S ei tunneta karistuse otsest mõju. Oluline on seegi, et kohtuotsuse jõustumise ajaks on M.S tõenäoliselt juba vä uroopa Liitu ja rahatrahvi täitmise või ljaspool E malikkus on küsitav. Seevastu aresti on võimalik asuda täitma kohe. 32. Kohus hindab M.S-i süü keskmiseks ning arvestades seda, et arest on olemuselt raskem

karistusliik kui rahatrahv, peab kohus kohaseks karistada M.S-i arestiga, mis poleks

8 minimaalne, kuid - jääks aresti karistusmäära esimesse kolmandikku, so 1 10 päeva. Kohtuväline

menetleja taotles karistuseks 5 päeva aresti ja see langeb nimetatud ajavahemiku keskele. Kohtu hinnangul vastab selline karistus tõepoolest M.S-i süüle. Arvestades, et kohtu teada pole M.S-i varem arestiga karistatud, peaks olema 5-päevane arest piisav, et avaldada talle sellist mõju, et ta edaspidi väldiks sarnaste tegude toimepanemist. 33. KarS § 68 lg 2 alusel tuleb väärteomenetluses kinnipidamise aeg arvata karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti. M.S peeti

väärteomenetluses kinni alates 19.05.2020 kell 19:58. Kohtuotsus kuulutatakse 21.05.2020 VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse

täitmisele selle tegemisest. Seega tuleb 5 päeva aresti kandmise alguseks lugeda 19.05.2020 kell 19:58, s.o kinnipidamise algus süüteomenetluses. D.

Väärteosüüdistus KarS § 262 lg 1 järgi

34. V

pani M.S ajavahemikul äärteo kirjelduse kohaselt väärteoprotokollis

19.05.2020 kell 19:36 - 20:09 Viru pst 35, Ida-Viru maakonnas toime

Sillamäe linnas ka

järgmise teo: „ kohas (Sillamäe, Viru 35 juures), põhjendamatult, viibides avalikus

huligantsetel ajanditel tülitas mööda minevaid inimesi (V S ), provotseeris kaklusele,

ropendas, millega rikkus avalikku korda ja ühiskonna üldkäitumisnõudeid.“ Samas

protokollis, pärast rS § 275 lg 1 teokirjeldust ja tõendite loetelu, kuid väljaspool Ka väärteokirjeldust, on võetud kokku, et avalikus kohas käitumise nõuete rikkumisega rikkus ta KorS -des 1, § 55 lg 1 p 2 sätestatut ja pani toime KarS § 262 lg 1 nimetatud väärteo.

35. Selles s süüdistuspunkti ei ole kirjas kõiki faktilisi asjaolusid, mis võimaldaks jaatada

süüteokoosseisu täidetus Käesoleva süüdistuse puudused on analoogsed KarS § 262 t. alusel esitatud väärteosüüdistusega asjas nr lõpetas 3-1-1-88-14 (vt RKKKo p 6.2-5), kus Riigikohus

väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei e , sest olnud

võimalik tuvastada, et menetlusalune isik oli pannud toime väärteokoosseisule vastava teo. Mitmed selles otsuses tehtud etteheited on asjakohased ka siinses asjas: väärteoprotokollis

ei ole kirjeldatud, kas ja kuidas isik rahu rikkus, ja pelk fakt, et tegu pandi toime avalikus kohas, ei saa kaasa tuua teo kvalifitseerimist avaliku korra rikkumisena.

36. KarS § 262 lg 2 näeb ette karistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest.

Tegemist on blanketse süüteokoosseisuga, sest mainitud üldnõuded on sätestatud KorS-iss Väärteoprotokollis (ehk vääteosüüdistuses) ongi viida nõuetele täpsemalt KorS § 55 tud KorS , lg 1 punktide le 1 ja 2. KorS § 55 lg 1 p 1 näeb ette, et avalikus kohas on keelatud (teist isikut

häirival või ohtu seadval viisil) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt; p 2 näeb aga ette, et

avalikus kohas on keelatud (teist isikut häirival või ohtu seadval viisil) teist isikut sõnaga,

žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Sellest, et kohtuväline menetleja on neile kahele punktile viidanud, saab järeldada, et kohtuvälise menetleja arvates on M.S

pannud toime mingisuguse tegevuse, mis mahub p 1 loetellu ja samuti mingi tegevuse, mis mahub p 2 loetellu. On taunitav, nimetanud, millist kummaski et kohtuväline menetleja ei ole

punktis loetletud tegevusalternatiividest isikule omistatakse.

Ka see kahandab kaitseõiguse

teostamise võimalusi. Kuna kohtuväline menetleja pole ise süüdistuses nimetatud, millist

keelatud tegevust ette heidetakse, siis

kõrvutab kohus ise kohtuvälise menetleja osundatud KorS punktide tegevusloetelusid

süüdistuses inkrimineeritud tegevustega.

37. Enne tuleb aga märkida, et KarS § 262 süüdistuse maht on mitmetimõistetav.

Väärteoprotokoll on ehitatud üles nii, et esmalt on esitatud etteheidetavate tegude faktilised

kirjeldused, millele järgneb tõendite loetelu ja alles seejärel viide rikutud KarS ja KorS õigusnormidele. Seega on kohati raske aru saada, millist tegevust millise sätte alusel ette heidetakse ehk kas KarS § 262 teona heidetakse ette ka politseinike solvamist või vaid tänaval

9 toimunut enne seda. Probleem on selles, et KarS § 262 teo toimepanemise ajana paistab olevat süüdistuses märgitud ajavahemik „ “, mis hõlmab ka politseiametnike 19.05.2020 19:36 - 20:09 solvamist autos. Sellest võib jääda mulje, et tegemist on teoühtsusega KarS § 63 lg 1 mõttes,

ehk sama tegevusega täideti kaks eri süüteokoosseisu. Samas ei juhindunud kohtuväline menetleja karistuse taotlemisel nimetatud sättest ka muust kohtuvälise menetleja käitumisest ;

võis järeldada, et KarS § 262 lg 1 teona peeti silmas M.S-i käitumist politsei saabumiseni. Kohus leiab, et KarS § 275 lg 1 tuleb käsitleda erikoosseisuna, milles ammendub politseinike solvamise ebaõigus, ega käsitle seda tegevust KarS § 262 etteheite osana. (KarS § 262 lg 1 järgi ei saaks politseiametnike solvamist käsitleda s 43 nimetatud põhjustel.) ka otsuse p-

38. Lisaks ei mõista kohus, mida on süüdistuses mõeldud fraasiga „huligantse “. tel ajanditel

Sellise vigase kõnepruugi kasutamine väärteosüüdistuses on kohatu. Riigikohtu kriminaalkolleegium , e peab olema keeleliselt arusaadav ja on korduvalt rõhutanud t süüdistus vastama keeleseaduse § 1 lg 2 alusel kehtestatud eesti kirjakeele normile ( , p 9, 3 3-1-1-66-12 - 1-1-109-15 3-1-1-116-06 , p 197, , p 26) tel ajanditel . Fraas „huligantse “ pole normikohane eesti keel, aga isegi kui menetleja mõtles selle all „huligaanseid ajendeid“, siis seegi on sisuliselt arusaamatu etteheide. Sarnaselt eelviidatud RKKKO- nr 3-1-1-88-14 (p 6.4) leiab kohus ka s

siin, et isikule ei saa süüks arvata tegutsemist „huligaansetel ajenditel“, kuivõrd selline

käitumine oli väärteoprotokoll leb seda sõnapaari M.S-ile is sisustamata. Seega tu etteheidetava teo hindamisel lihtsalt eirata.

39. heidetakse M.S-ile ette kolme Väärteosüüdistuses seega KarS § 262 lg 1 järgi

konkreetset tegevusakti: 1) inimes põhjendamatult mööda minevate te (

) , 2) V S tülitamist kaklusele provotseerimist ja 3) ropendamist. 40. KorS § 55 lg 1 p 1 loetelus on nimetatud 1) teise isiku löömist, 2) teise isiku tõukamist, 3) kaklemist, 3) asjade loopimist des ja 3) muul viisil teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu sea

vägivaldselt käitumist. Siinkohal toonitab kohus, et vägivald (vägivaldsus) sisustatakse KarS

kohaselt ehk vastavalt KarS 9. peatükis esitatud vägivallakuritegude tunnustele. Kõrvutades

KorS § 55 lg 1 p 1 loetelus olevaid tegevusi süüdistuse faktilises kirjelduses loetletud

tegevustega kokkulangevust ei tuvasta kohus ühtegi ehk teisisõnu: M.S-ile ei heideta

faktiliselt ette ühtegi KorS § 55 lg 1 p 1 tegu. Ainus, millel võib aimata ligilähedastki seost

vägivaldsusega, on viide kaklusele provotseerimisele. Samas ei nähtu, et ta oleks tegelikult

kellegagi kaklema lä nud või näiteks ähvardanud i . Seejuures, kui M.S oleks tegelikult

vägivaldselt käitunud ehk toime pannud vägivallateo, siis oleks eeldatavasti pidanud tema tegevuse kvalifitseerima . juba KarS § 263 kuriteona

41. KorS § 55 lg 1 p sõnaga, žestiga või muul moel 2 loetelus on nimetatud teise isiku 1)

solvamist, 2) hirmutamist 3) mist. või ähvarda Ka selle loetelu kokkulangevused süüdistuse

faktilise kirjeldusega puuduvad, vähemalt osas, mis puudutab tänaval käitumist. Pelk ropendamine ei ole veel solvamine (viimase tuvastamiseks peaks olema selge, mida täpselt isik

ütles, kas see oli konkreetsele isikule adresseeritud ja kas see isik sai sellest solvuda –

süüdistuses pole mingeid viiteid sellele, et ropendamine oleks kellelegi isiklikult suunatud).

Hirmutamist ega ähvardamist pole ette heidetud. Tülitamine (isegi põhjendamatu) ei ole kindlasti automaatselt samastatav ühegagi kirjeldatud tegevustest.

42. Nagu kohus ülal tuvastas, ei vastanud süüdistuses kirjeldatud M.S-i faktilised teod

süüdistuses inkrimineeritud blanktsetes normides nimetatud tegevuste Samuti ei vasta M le.

teod

- -s 56 nimetatud konkreetsele avaliku korra ühelegi muule KorS § s 55 või § vastasele tegevusele. Sündmus toimus varasel õhtutunnil ja valgel ajal st mitte öörahu rikkudes , KorS § 56 lg 2 mõttes uleb möönda, et § 55 üksnes . T KorS lg 1 nummerdatud punktides on näidisloetelu keelatud häirivatest ja ohtu seadvatest tegevustest, millele viitab sõna „eelkõige“.

Täpsemalt on KorS § 55 lg 1 preambul sõnastatud järgmiselt: „Avalikus kohas on keelatud

10 käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige:“ Seaduses ei ole võimalik esitada .

keelatud tegevuste lõplikku loetelu, kuna on risk, et loetelu ei ole ammendav ning seega on

avalikus kohas keelatud mistahes muu tegevus, millega võidakse teist isikut ohtu seada või häirida (sama on leitud ka õiguskirjanduses: „ ommenteeritud väljaanne Korrakaitseseadus. K “, SKA 2017, lk 177, Seega saaks isikule teoreetiliselt § 55 komm 1). ette heita KarS § 262 lg 1 järgi käitumist, mida ei ole otseselt ka nimetatud, aga mis pandi toime avalikus kohas ning mis

häiris või ohustas teist inimest. kohtuväline menetleja Siiski on seekord heitnud selgelt ette KorS § 262 g 1 p . Kui kohtuväline menetleja oleks soovinud ette -des 1 ja 2 nimetatud tegevusi heita tegevust, mida ei ole nimetatud nendes punktides, oleks ta pidanud nii ka väljenduma (sel juhul on viide p-dele 1 ja 2 eksitav). Samuti oleks pidanud tooma esile faktilised süüdistuses asjaolud, mis

vastavad kas teise isiku häirimisele või ohustamisele. 43. S distuse puudus on , et selles ei heideta ette, et M.S oleks oma üü määravaim gi

tegevusega ühtki teist isikut häiri või ohusta . Selle asjaolu süüdistuses faktiliselt nud nud esitamine oleks vältimatult vajalik sõltumata sellest, kas KarS 262 alusel heideta mõnd kse ette KorS § 55 lg 1 p s 1 või 2 nimetatud tegevust või muud KorS § 55 lg 1 preambulis viidatud - tegevust. Kui otsustada süüdistuse järgi, siis ei häirinud ega ohustanud M.S oma tegevusega kedagi. Kui ta kedagi ei häirinud ega ohustanud, siis ei ole KarS § 262 lg 1 koosseis täidetud. 44. Riigikohus on oma lahendites korduvalt käsitlenud seda, et asjasse mittepuutuvate isikute

häirimine etteheidetava teoga on avaliku korra rikkumise kui süüteo (ja vastava süüdistuse) obligatoorne osa ehk objektiivse koosseisu tunnus. RKKKO nr 3-1-1- KarS § 262 puudutab

88-14, kuid asjakohased on ka

. Nii on KarS § 263 kaasustes väljendatud seisukohad Riigikohus näiteks selgitanud (vt nt otsused nr 1-16-5540 ja nr 3-1-1-15- ), e 17 t kehtiv KarS § 263 kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada

korrakaitseseaduse sätete kaudu üüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra , ning s rikkumisena peab tuvastama, et teoga - - rikuti mõnda KorS § s 55 või § s 56 ette nähtud avalikus ning kohas käitumise üldnõuet on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. 45. Kohtuotsuses 3-1-1-15-17

objektiivsete tunnuste rõhutatakse (p 25 – 26), et sellise süüteo

täitmine tepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või eeldab selle asjasse mit

ohustati. Seejuures pidas Riigikohus piisavaks s seda, kui üüditunnistamise eeldusena „

süüdistuse sisus on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või

ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute

olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada.“ Seega on Riigikohus selge sõnaga öelnud, et kõrvaliste isikute häirimine peab nähtuma süüdistusest. 46. M.S-i süüdistuses ei ole nimetatud ühegi kõrvalise isiku häirimist (ega ohustamist). Süüdistuses on küll üht isikut („põhjendamatult, huligantsetel ajanditel tülitas mööda mainitud

minevaid inimesi ( S) ), aga puudub osundus, et seda isikut olek V “ s häiritud või ammugu

ohustatud. Kohtu hinnangul ei saa pidada ks enesestmõistetava , et tülitamine teist inimest

ilmselgelt häirib. Sel juhul tuleks vastutusele võtta kõik liiga agarad müüjad, kes kaubanduskeskustes või turul kaupa pakuvad või näiteks inimesed, kes tänaval teed või kella küsivad. Tülitamine ei ole eesti keeles ühemõtteliselt negatiivse konnotatsiooniga sõna

ja seda

kasutatakse ka viisaka pöördumise kohta. Seejuures tuleb märkida, et kuigi süüdistuse

kohaselt M.S

, siis

tülitas V S V S ütlustega see kuidagi kinnitust ei leidnud (tl 26). Tunnistaja ütlustest võib järeldada, et M.S tülitas hoopis mingisugust mööduvat perekonda.

47. Kohtuistungil sai kohtuvälise menetleja küsimustest ja tunnistajate B ja vastustest S järeldada, et kohtuvälise menetleja hinnangul häiris oma käitumisega just neid kahte M.S

inimest.

Tõenäoliselt häiriski, sest nagu ütlustest järeldus, tegid nad mõlemad politseile väljakutse. See ei muuda aga paraku asjaolu ne koosseisutunnusele , et väärteoprotokollis selli

11 vastav fakt ehk etteheide puudub. 48. - VTMS § 69 lg 2 p d 1 ja 2 näevad ette, et väärteoprotokollis tuleb märkida 1) väärteo

lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht; ja 2) väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt. (Väärteo)süüdistus peab seega sisaldama kahte asja, mida

on võimalik mõtteliselt eraldada: isikule ette heidetava käitumise faktilist kirjeldust ja

etteheite õiguslikku sisu (vt ka RKKKo 3 Väärteosätte dispositsiooni -1-1-66-12, p 9.4).

osaline ja üldsõnaline refereerimine ei ole samastatav faktilise kirjeldusega. Samuti ei piisa

siin lihtsalt numbrilisest viitest KorS vastavale paragrahvile (milles endas viidatakse

häirimisele), sest see pole vaid õi faktiline asjaolu, gusliku hinnangu andmine. Faktiline

kirjeldus peab kajastama elulisi, reaalses maailmas aset leidnud asjaolusid. Antud juhul asjaolu, et M.S-i tegevus häiris asjassepuutumatuid inimesi. 49. Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-43-14 (p-d 12 ja 14) on rõhutatud, et kohtuväline menetleja

peab süüdistusfunktsiooni kandjana tagama, et kohtule esitatud väärteoprotokoll võimaldaks

faktiliste asjaolude põhjal hinnata, kas menetlusaluse isiku tegu on väärtegu ja millisele

väärteokoosseisule see vastab; just teokirjelduse põhjal peab saama anda hinnangut, kas ja

kuidas täitis isik täitis konkreetse väärteokoosseisu. Analoogselt süüdistusaktiga on väärteoprotokolli ülesanne kajastada faktilisi asjaolusid, mille alusel on võimalik hinnata, kas

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused on täidetud (süüdistuse konkreetsuse

nõue). Kui väärteoprotokoll seda ei võimalda, siis on rikutud VTMS § 19 lg 1 p s 1 sätestatud - menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. 50. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma

kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks, ning olukorras,

kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata

vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum (vt RKKKo 3-1-1-84-12, p 10, RKKKm 3-1-1-80-13, p 7.2.1.; 3-1-1-24-05,

3-1-1-6-16 jne). Isiku süüditunnistamine konkretiseerimata süüdistuses on kaitseõiguse eiramine, mis tuleb tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks (vt RKKKo nr 3-1-1-122-03). Isik peab aru saama, milles teda süüdistatakse ning kohaldatav säte ei tohi olla tema jaoks üllatuslik (RKKKo nr 3-1-1-139-05, 3-1-1-158-05). 51. Kõik need nõuded, millele sama kohtunik juhtis sama väärteomenetleja tähelepanu ka juba

oma 09.03.2020 otsuses väärteoasjas nr ehtivad ka väärteomenetluses 4-19-5963, k .

Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt

kriminaalmenetluses. Selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse (vt nt RKKKo nr 3-1-1-5- 15, p 6; 4-17-

3969, p 7). Selle üle otsustamisel, mida väärteo lühike kirjeldus peab hõlmama, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist (RKKKo nr 4-17-3969).

52. Süüdistuse nõuetele peab vastama just väärteoprotokoll. Seda ei saa kompenseerida

hilisema otsuse põhjalikud motiivid. Kohus on väärteoasja arutamisel seotud rangelt

väärteoprotokolli kantud teokirjeldusega l puudub seaduslik õigus ise tuvastada ja ta väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt RKKKo nr 3-1-1-45-11, p 12; 3-1-

1-43-14, p 15). Samuti ei piisa sellest, et olulise süüteokoosseisutunnuse toob kohtuvälise

menetleja esindaja jutuks alles istungil oma küsimustes tunnistajatele ja kohtuvaidluses.

Väärteomenetlusele on ülekantav järgmine Riigikohtu seisukoht kohtuasjas nr 3-1-1-40-14,

kuna kohtuvälise menetleja koh okuröril: „Süüdistuse ustused on siinkohal samad mis pr

selguse ja täpsuse nõue eeldab, et süüdistuse sisu oleks piisavalt arusaadav juba süüdistuse tekstist, mitte aga üksnes selle taustal, mida prokurör on selgitanud avakõnes, kohtuvaidluses

või apellatsioonikohtu istungil. /…/ Iseenesest ebatäpset või selget süüdistust ei muuda - nõuetekohaseks pelgalt see, kui prokurör selgitab kohtuistungil suuliselt, mida süüdistuses on

12 tegelikult silmas peetud.“ Nii ei saa kohus tugineda tele kohtulikul väärteomenetleja küsimus uurimisel ele, et konstrueerida nende alusel ise e. või kohtukõn väärteosüüdistuse fakt 53. KarS § 262 puhul tuleb lisaks arvestada, tegemist on blanketse koosseisuga. Blanketse et normi sisustamisel tuleb pöörduda karistusseadustiku väliste õigusnormide poole - (antud juhul

KorS poole), millest peab nähtuma, millistest õigusnormidest lähtuvalt on süüdistuses

kirjeldatud teod käsitatavad ebaseaduslikena. Riigikohtu praktikas (RKKKo nr 3-1-1-41-07)

on KrK § 161 kui blanketse normi puhul sõnastatud nõuded süüdistuse sisustamiseks

järgmiselt: „Kui kohtuotsusest ei nähtu, milliseid ametialast tegevust reguleerivaid õigusnorme on isik rikkunud, milles täpselt nende normide rikkumine seisnes /…/, siis sellisel

viisil süüdistuse sisustamata jätmine rikuks isiku kaitseõigust ja on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduse.“ 54. l Praegusel juhul on süüdistuse puuduseks see, et se les on küll üldsõnaliselt viidatud KorS

§ 55 lg 1 punktidele , aga ei nähtu, milliseid selles loetletud teoalternatiive 1 ja 2 silmas

peetakse. Süüdistus ise ei võimalda lugedes järeldust teha, sest süüdistuses vajalikku

nimetatud tegevusi pole võimalik nimetatud punktides keelatud gevustega seostada (vt te

otsuse p 40-41) oovitakse . Samuti, nagu kohus eespool osundas, on võimalik, et ette s tegelikult heita hoopis § s 55 otseselt nimetamata häirivat tegevust, aga sellisel juhul mõjub -

eksitavalt, et on nimetatud asjakohatuid KorS § 55 lg 1 punkte. Lisaks on süüdistuse sisus näitamata, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või

vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi (vt ülal otsuse p 45).

55. Kohtu hinnangul ei ole M.S-ile etteheidetava tegevuse faktilise KarS § 262 järgi kirjelduse puudu selline likkus (mh olulise süüteotunnuse osas) „ebatäpsus“, mille selgitamine kohtuotsuses oleks lubatav väljumine väärteoprotokolli piiridest (RKKKo nr 4-17-3969, p 7-

9.2). Riigikohtu otsuses nr 4-17-3969 nimetatud juhtumiga ei saa käesoleva süüdistuse

puuduseid ka lles asjas ei takistanud muuhulgas kõrvutada seetõttu, et to ebatäpsused väärteoasja lahendamist ei tekkinud ka küsim . Nimetatud asjas ust sellest, kas menetlusalune

isik esitatud süüdistust mõistab (vt käesoleva kohtuotsuse osa A)

. Praeguses asjas on süüdistus Asjast nähtub läbivalt, et t etteheide olnud menetlusaluse isiku kriitika all. egelikult ei saa M.S aru, mida talle KarS § 262 järgi ette heidetakse, ehk mida ta tegi nii valesti, et selle eest saab karistada. 56. M.S tunnistas end küll istungil süüdi, aga sisuliselt selgitas ta läks lihtsalt sigarettide , et

järgi, olles purjus (tl 25p). Ka salvestisel on alates 26. minutist jälgitav, kuidas M.S üritab veenda arestimajas politseinikke, et ta ei teinud kellelegi liiga ega valesti, ehk et ta ei

saa sisuliselt aru, milline tema tegevus vastab ja miks ta kinni peeti. Sellega on süüteole

kooskõlas M.S-i esmased vastuväited süüdistusele, mis kajastuvad tema 20.05.2020

ülekuulamisproto . Ülekuulamisprotokollist nähtub, kollis (tl 9) et ta ei saa aru, miks talle

politsei välja kutsuti, sest ta enda hinnangul lihtsalt rääkis kõvasti; mh märgib ta, et tema arvates kutsusid inimesed politsei välja, sest nad kardavad teda, aga teda karta pole vaja.

57. Kohtu hinnangul on praeguses asjas oluline eristada kahte asja da, et – ühest küljest se M.S-i käitumine võis mõjuda kõrvalistele isikutele hä ja teisest küljest irivalt ja hirmutavalt, seda, te heita ja teda selle eest karistada (seejuures kas talle saab sellist tegevust süüteona et vabaduse võtmisega). On tõesti võimalik käitumine võis inimestele hirmutavalt , et M.S-i

mõjuda ja seda paraku juba kultuurilistel ja psühholoogilistel põhjustel. M.S võis

tunnistajate sõnul käitu tänaval lärmakalt ja (mida kumbagi pole süüdistuses da ebameeldivalt

ette heidetud). M.S ene keelt tugeva kaukaasia piirkonna aktsendiga; ta on räägib v

kaukaaslase näojoontega noor mees, kes oli sel õhtul

tumemusta tugeva habeme, mustade üsna pikkade juustega ja mustades riietes (vt ka salvestis alates 26. minut). Tema aktsent ja

välimus viitavad pärinemisele piirkonnast, kus toimuvad relvastatud konfliktid; joobnule

13

omane käitumine viitab sellele, et ta on mingite ainete mõju all, mis võib kaasa tuua

ennustamatut käitumist. ta kõne Spetsiifiline aktsent, joove ja vigane vene keel muudavad tavapärasest järsemaks ja ebaadekvaatsemaks. Kõik need on sellised asjaolud, mille puhul on iseenesest n temast ohustatuna ja arusaadav, et inimesed võivad tu da ennast või avalikku korda kutsuvad täiesti põhjendatult politsei.

58. Eelnev ei tähenda aga, et tema käitumise kvalifitseerimisel süüteona ei peaks järgima

seaduse nõudeid nagu iga teise süüteo puhul. Isikule saab ette heita konkreetset

süüteokoosseisule vastavat tegu, mille puhul on täidetud nii subjektiivne kui objektiivne

teokoosseis. See, et kaukaasia päri tänaval inimesi häirib, ei tolu inimese purjus suhtlus

tähenda, et tema puhul ei pea esitama nõuetekohast süüdistust, sama nagu iga teise isiku puhul. Esitada tuleb süüdistus, millest inimene mõistab, miks see tegu on karistatav. R. Ishov

on pärit teistsugusest (ekstravertsemast) kultuurikeskkonnast ja õigusruumist. Tema käitumisstandardid või mõjuda Eestis harjumuspäratuna. käituks Eestis si

vad Selleks, et ta inse

komberuumi kohaselt ja saaks siin valesti käitumise eest karistatud õiglaselt, on iseäranis ol Paraku eirab s

uline, et tema süüdistus tooks selgelt välja, milles seisnes rikkumine. üüdistus ka , mille olulisust on Riigikohtu praktikas korduvalt mainitud. tavapäraseid nõudeid

59. , et M.S tunnistas ennast Ei oma tähtsust üldsõnaliselt süüdi ja lõpuks ei

vaielnud vastu ka kohtuvälise menetleja küsitud karistusele. M.S põhjendas nõustumist järgmiselt: „Nad otsustasid niimoodi, kas ma olen nõu või ei ole, mida ma saan teha“. Selline s

nõustumine ei kinnita süüdistuse seaduslikkust ja põhjendatu räägib st, vaid Eesti Vabariigi menetlusreegleid ja õigussüsteemi toimimist mitte tundva isiku resignatsioonist.

60. Samuti on tähelepanuväärne kohtu küsimusele, kas ta , et kui M.S vastas eitavalt

tulevikus ka nii käituks, ei toonud ta põhjuseks mit mõistab nüüd oma käitumise te seda, et

seadusevastasust (tl , vaid selgitas oma käitumise lubamatust viitega Allahile ja ramadaanile

30) s kinnitust, et M.S on moslem ning ta . Küsitlemisel leidi tal oli häbi ja kahju, sest rikkus religioosseid keelde. Lisaks sellele, et alkoholitarvitamine on moslemitele haram ehk keelatud, hoiduvad islamiusulised ramadaani ajal koidust loojanguni ka toidust, joogist ja mh tubakast. r Väärteona etteheidetud tegevus toimus vahetult enne amadaanikuu lõppu (2020.a on

see 23.05.2020 - http://www.astronoomia.ee/tahistaevas/efemeriidid/ ). 19.05.2020 loojus päike kell 21:59, st kehtisid ka paastuaegsed keelud. M.S ei ole küll ilmselgelt rangelt usureegl moslem (millele viitab ka see, et salvestisel lunis ta politseiametnikelt enne eid järgiv päikeseloojangut sigarette), kuid see ei tähenda, et ta ei või usukeelust üleastumise tõttu süüd

teadvustada. Igal juhul o , et ta pidas seda vajalikuks istungil li see süü piisavalt äratuntav

mainida. Se

llise süü tunnistamist (sisuliselt patutunnistust) ei ole õige samastada süü omaksvõtuga Eesti seaduse alusel kehtestatud süüteos.

61. K osas A, miks M.S-i juhtumil ei saa (mh tema ohus põhjendas juba otsuse

keeleoskuse erisusi, arestiotsuse kohest jõustumist ja täitmisele pööratavust ning

vaidlustamisvõimaluste piiratust) arvestades teha järeleandmisi süüdistuse seaduslikkuse (sh

konkreetsuse) osas. Kohus isiku karistamist st üritab välistada , kes ei seisa oma õiguste ee

põhjusel, et pole neist ega seadusest teadl ik ega saa päris täpselt menetluses kasutatavast keelest aru, . seadusevastase süüdistuse alusel vabaduse võtmisega

62. Kokkuvõttes ei vasta avaliku korra rikkumises e

sitatud väärteosüüdistus süüdistuse konkreetsuse nõudele ja selle alusel ei ole võimalik isikut süüdi mõista. Väärteoprotokoll on

KarS § 262 osas nii puudulik, et kohus ei saaks lubamatult väärteoprotokolli piiridest on väljumata isikule väärtegu omistada. Väärteomenetluse lõpetamine VTMS § 29 lg 1 p 1 järgi

on vältimatu, ku väärteoprotokoll ei võimalda menetlusalusel isikul enda i i puudulikkus

kaitseõigust teostada ja kohtul tegu talle omistada, vaid kohus peaks omistama isikule süüteona väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (vt nt RKKKo 3-1-1-85-16;

14

p-d 5-6, RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.2-5). Kui maakohus asuks tuvastama väärteoprotokollis

kajastamata koosseisulisi asjaolusid, väljuks ta väärteoprotokolli piiridest, rikkudes sellega oluliselt väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 2 tähenduses. 63. Eeltoodud põhjustel lõpetab kohus M.S-ile KarS § 262 lg 1 järgi esitatud süüdistuses VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse

.

/ / allkirjastatud digitaalselt Heili Sepp Kohtunik