2-20-1369/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-1369

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik Maarja-Liis Lall

Kohtujurist

Helen Siren Määruse tegemise aeg ja koht 15.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number 2-20-1369

Tsiviilasi X X hagi X X vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: X X (isikukood x), lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte Kostja: X X (isikukood x) RESOLUTSIOON

1. Võtta tsiviilasjas nr 2-20-1369 hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus X X hagis X X vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise tuvastamiseks.

3. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, tagastades selle X X arvelduskontole nr x.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Tsiviilasi nr 2-20-1369 ASJAOLUD, SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK 1. Hageja esitas 27.01.2020 Harju Maakohtule hagi X X vastu kaasomandi lõpetamiseks ja nõusoleku andmise tuvastamiseks. Kohus võttis 29.04.2020. a määrusega asja menetlusse. 2. 29.05.2020 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. Hageja toob taotluses välja, et hagist loobumise põhjuseks on hageja ja kostja pärast hagi esitamist sõlmitud kohtuväline kokkulepe.

3. Kostja esitas 04.06.2020 kohtule seisukoha, milles kinnitab, et kinnistute võõrandamine toimus hagis toodud tingimustel kompromissi raames ja et hagejaga on tema hagist loobumine kokku lepitud. Kostja kinnitas, et on nõus menetluskulude poolte endi kanda jätmisega. KOHTU PÕHJENDUSED 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.

5. Hageja soovib hagist kaasomandi lõpetamise nõudes loobuda. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta hagist loobumine avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

6. Hageja palub tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagi esitamisel 450 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on avalduse riigilõivu tagastamiseks esitanud. Kohus leiab, et seoses hagist loobumisega tuleb hageja taotluse alusel tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot.

7. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud. Lähtuvalt asjaolust, et pooled on leppinud kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda, leiab kohus, et käesolevas tsiviilasjas tuleb poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS §

178 lg 1).

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)