1-10-4286/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-10-4286

1(3)

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. aprill 2010.a, Narva kohtumaja Toimiku number 1-10-4286 Kohtunik Mari-Liis Avikson (kirjalikus menetluses) Taotluse esitaja Narva Linnavalitsuse alaealiste komisjon Asukoht Peetri 5, 20308 Narva Taotlus Alaealise suunamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli Alaealine Artur Jantšuk sünd 03.12.1995.a, elukoht xxx

RESOLUTSIOON

Anda luba alaealise Artur Jantšuk`i (sünd. 03.12.1995.a) paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste Tapa Erikooli kaheks õppeaastaks s.o. kuni juulikuuni 2011.a.

Määruse koopia saata Narva Linnavalitsuse alaealiste komisjonile, alaealisele Artur Jantšuk`ile, tema seaduslikule esindajale Olga Jantšuk`ile ja täitmiseks Tapa Erikoolile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib alaealiste komisjon või alaealise seaduslik esindaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Maakohus tuvastas

Narva Linnavalitsuse alaealiste komisjon taotleb luba alaealise Artur Jantšuk`i (sündinud sünd 03.12.1995.a, elukoht xxx) suunamiseks Tapa Erikooli. Nimetatud taotluse kohaselt võttis Narva alaealiste komisjon 09.02.2010.a. vastu otsuse suunata xxx õpilane Artur Jantšuk kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli. Komisjoni otsus on jõustunud 17.03.2010.a. 29.03.2010.a. sai komisjon Tapa Erikoolist tõendi koolis vaba õppekoha broneerimisest.

1-10-4286

2(3) Alaealine Artur Jantšuk on alaealiste komisjonis arvel alates 2008.a. 18.11.2008.a. toimus allaealiste komisjoni istung Artur Jantšuki asjades Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna kolme taotluse alusel, seoses alaealise poolt toime pandud õigusrikkumistega KarS § 263 p 1, 3, 4 järgi (26.10. ja 06.12.2007.a tekitas Jantšuk huligaansel ajendil kehavigastusi oma kaaslastele ning 30.11.2007.a. alaealine tõi kooli noa ja ähvardas Xxxxi õpilasi). Selgitati ka välja, et Artur Jantšuk ei jõudnud mõnedes õppeainetes hästi edasi, rikkus pidevalt kooli sisekorda. Komisjoni otsusega Artur Jantšuk`i suhtes oli kohaldatud psühholoogi juurde suunamine ja üldkasulik töö. Komisjoni istungil alaealine ei kahetsenud oma eksimust. Artur Jantšuk`i oli teadvustatud sellest, et tema suhtes kohaldatakse uut mõjutusvahendit juhul, kui ta paneb toime uusi õigusrikkumisi.

16.12.2009.a. ja 22.01.2010.a. laekusid alaealiste komisjonile Ida Politseiprefektuuri Narva osakonna 4 taotlust alaealise Jantšuk`i kohta seoses uute õigusrikkumiste toimepanemisega (KarS § 262, Alkoholiseaduse § 71 ja Tubakaseaduse § 47). Alaealiste komisjoni 09.02.2010.a. korduval istungil selgitati välja, et alaealine Jantšuk rikub koolikorda vanaviisi vaatamata hoiatusele, suitsetab, tarvitab alkoholi, ropendab, jätkab teadlikult õigusrikkumiste toimepanemist ja ei tunnista end selles süüdi. Tundides ei täida ta õpetajate nõudeid, käitub häbematult, väljakutsuvalt, liiga vabalt, jõhkrutses õpetajate ja klassikaaslaste kallal. Komisjoni istungi pärast ähvardas alaealine tappa õpetajaid. Komisjoni poolt enne kohaldatud mõjutusvahendid ei andnud positiivset tulemust. Alaealise Jantšuk`i vanemad ei ela koos. Poiss elab emaga, kes tema sõnul tarvitab alkohoolseid jooke. Pr Olga Jantšuk ei tööta pikaajaliselt, ei saa hakkama oma poja kasvatamisega, ei saa tema käitumist kontrollida. Tihti jookseb Artur kodust ära oma vanaema juurde. Narva Xxxxi psühholoogi xxx`i arvamusel säilib Jantšuk`il senini õigusvastasele käitumisele kalduvus ning oleks mõistlik rakendada alaealise suhtes rangemat mõjutusvahendit (Tapa Erikooli suunamine).

Vastavalt alaealise mõjutusvahendite seaduse paragrahvile 6 ja arvestades varem vastu võetud komisjoni otsust ning kohaldatud mõjutusvahendeid alaealise Artur Jantšuk`i suhtes, taotleb alaealiste komisjon kohtult luba alaealise Artur Jantšuk`i Tapa Erikooli suunamiseks kaheks aastaks. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides.

Maakohtu seisukoht

Kohus, läbi vaadanud esitatud materjalid, leiab, et Narva Linnavalitsuse alaealiste komisjoni taotlus Artur Jantšuk`i erikooli suunamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse § 17 lg 1 järgi on koolikohustuslik laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Riigikohtu otsusest nr 3-1-2-1-10 tuleneb, et kuna kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamisel lähtutakse nimelt kasvatuse eritingimuste vältimatust vajalikkusest ja kuna PS § 20 lg 2 p-s 4 ning AMVS §-s 2 sätestatud mõtte kohaselt on võimalik kasvatuse eritingimusi kohaldada kuni 18-aastastele alaealistele, siis võib selliste kasvatuse eritingimuste kohaldamine jätkuda ka 17-aastaseks saanud alaealise suhtes – seega isiku suhtes, kellele koolikohustus ei laiene.

Alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 1 lg 2 järgi seadust kohaldatakse alaealisele, kes on:

1-10-4286

3(3) 1) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 2) nooremana kui neljateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteokoosseisule vastava õigusvastase teo; 3) neljateistkuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus ettenähtud kuriteo, kuid prokurör või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja kriminaalmenetlus on tema suhtes lõpetatud; 4) neljateistkuni kaheksateistaastasena toime pannud karistusseadustikus või muus seaduses ettenähtud väärteo, kuid kohtuväline menetleja on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust kohaldamata, või kohus on leidnud, et isikut saab mõjutada karistust või karistusseadustiku §-s 87 ettenähtud mõjutusvahendit kohaldamata ja väärteomenetlus on tema suhtes lõpetatud. AMVS § 6 lg 2 kohaselt alaealiste komisjonil on õigus taotleda kohtult alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamist, kui alaealine on toime pannud käesoleva seaduse paragrahv 1 lõikes 2 sätestatud teo, mille eest kohaldatud mõjutusvahendid ei ole andnud tulemust ja kui kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli suunamine toimub alaealise kasvatusliku järelevalve huvides. AMVS § 6 lg 3 järgi alaealiste komisjon võib taotleda kohtult luba 12 aasta vanuse või vanema alaealise kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutamiseks. Artur Jantšuk on 15-aastane isik, kes aktiivselt käitub õigusvastaselt. 26.10.2007.a., 06.12.2007.a. ja 30.11.2007.a. pani ta toime kuriteod KarS § 263 p 1, 3 ja 4 järgi, s.o avaliku korra raske rikkumise. Kuna Artur Jantšuk ei olnud kuriteo toimepanemise ajal süüvõimeline, siis otsustati kriminaalmenetlust mitte alustada. Hiljem pani ta veel toime 4 väärtegu KarS § 262, Alkoholiseaduse § 71 ja Tubakaseaduse § 47 järgi. Artur Jantšuk`i suhtes kohaldatud alaealise mõjutusvahendite seaduses ette nähtud mõjutusvahendid, s.o vestlus psühholoogiga ja üldkasulik töö ei ole kaasa toonud tema poolt uute õigusrikkumiste mittetoimepanemist. Eeltoodud asjaoludest ja Artur Jantšuk`i aktiivsest õigusvastasest käitumisest järeldub, et alaealiste komisjoni taotlus tema erikooli suunamiseks on põhjendatud. Artur Jantšuk`i erikooli paigutamine on vajalik lapse enda huvides. Tema suunamine kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli on põhjendatud õigusvastase käitumisega ja vajalik temale hariduse omandamiseks. Ema lapsevanemana ei ole suuteline last mõjutama õiguskuulekale käitumisele. Laps, kellel on käitumisega probleeme, vajab aga pidevat ja väga ranget järelevalvet.

AMVS § 6 lg 4 alusel kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli paigutatakse alaealine kuni kaheks aastaks. Tähtaja määramisel arvestatakse õppeaasta lõpuga.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tuleb anda luba alaealise Artur Jantšuk`i paigutamiseks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste Tapa Erikooli kaheks õppeaastaks s.o. kuni juulikuuni 2011.a.

Kohus juhindus määruse tegemisel Alaealise mõjutusvahendite seaduse §-dest 1,6,13 ja KrMS §-dest 404, 406 lg 1,3,4,5; 407,383,384, 386 ja 387.

Mari-Liis Avikson Kohtunik