1-10-2585/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-2585

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 12. aprillil 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-10-2585 (09230120286)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Kriminaalasi B.J-i KarS § 122 ja § 121 süüdistuses

järgi

kokkuleppemenetluses

Prokurör Marika Reintop

Süüdistatav B.J- isikukood

XXX; Eesti kodanik; elukoht: xxx; keskeriharidusega; töötu; varem kriminaalkorras karistamata,

väärteokorras karistatud korduvalt (trahvid osaliselt

tasumata);tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana oli kinni peetud 03.-04.12.2009.a. Kaitsja

määratud korras Toomas Bekker

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada B.J KarS § 122

järgi ja karistuseks mõista

6 (kuus) kuud KarS § 121

4 (neli) kuud

vangistust, järgi vangistust. KarS § 64 lg 1 liitkaristuseks mõista 6 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja

(kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks B.J-i eelvangistuses viibitud aeg 03.12.-04.12.2009.a, s.o 2 päeva ja ärakandmisele kuulub karistus 5 (viis) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

2 KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu

18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud . kontrollnõudeid KarS § 78 p 1 katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest alusel hakkab

.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Asitõend - toimikusse lisatud CD- plaat salvestusega - hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Välja mõista B.J-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606

Swedbank-is; viitenumber 2800049777 ning maksekorraldusele märkida kriminaalasja number: 1-10-2585 ja süüdimõistetu nimi): määratud kaitsjale makstav tasu 960 krooni sundraha

(üheksasada kuuskümmend) ning

6 525 krooni (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) .

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda 10 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest

.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitmisele kohtutäiturile täitemenetluse seadustukus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada

apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

B.J süüdistatakse selles, et tema 2005 aasta lõpust kuni 03.12.2009 on korduvalt kehaliselt väärkohelnud oma elukaaslast IT, kasutades tema suhtes 1-2 korda kuus

füüsilist vägivalda, mille käigus on tirinud teda juustest, löönud näo ja pea piirkonda või peaga vastu erinevaid esemeid, põhjustades seeläbi IT järjepidevat ning suurt valu. Muuhulgas: 2005-2006 aastavahetuse paiku, eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Tallinnas asuvas korteris, lukustas IT end tekkinud tüli käigus tualettruumi, kuid B.J lõhkus tualettruumi ukse, lüües sellesse augu ning tiris seejärel ITjuustest ning lõi

teda korduvalt peaga vastu aknalauda, tekitades oma tegevusega ITfüüsilist valu ning kehavigastusena muhud pea piirkonda; septembris 2009 eeluurimisel täpsemalt tuvastamata ,

kuupäeval ja kellaajal Tallinnas, XX X asuvas korteris, haaras B.J tekkinud tüli käigus ning nende ühise alaealise lapse juuresolekul IT juustest ning surus ta pea külma vee alla. Seejärel tõukas B.J IT vanni ning valas ta külma veega üle. Kui kannatanu oli vannist välja roninud, lõi B.J teda korduvalt peaga vastu uksepiita, tekitades oma tegevusega IT füüsilist valu;

novembris 2009 eeluurimisel täpsemalt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal Tallinnas, , XXXasuvas korteris, lukustas IT end tekkinud tüli käigus tualettruumi, kuid B.J lõi jõuga tualettruumi ukse lahti, tabades sellega IT jalgu, tekitades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning kehavigastustena suured verevalumid vasaku jala piirkonda;

3 03.12.2009 kella 17.00 paiku Tallinnas, XXX asuvas korteris haaras B.J tekkinud ,

tüli käigus ning nende ühise alaealise lapse juuresolekul ITjuustest ning lõi seejärel talle

korduvalt rusikaga näo ja pea piirkonda, tekitades oma tegevusega IT füüsilist valu ning

kehavigastusena verevalumi vasaku silma piirkonda. IT on isiku läbivaatusel 03.12.2009

tuvastatud ca 3 cm laiune sinakat tooni hematoom vasaku silma piirkonnas. SA PERH traumapunktis on IT 03.12.2009 diagnoositud verevalumid pea ja kukla ning vasaku silma piirkonnas. Nende tegudega B.J pani toime piinamise, so KarS § 122 kvalifitseeritava järgi kuriteo.

Samuti tema, 03.12.2009 kella 17.00 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris, lõi lahtise käega

näo piirkonda oma alaealisele tütrele AT(sünd. XXX) ning tõukas ta diivanile pikali, tekitades oma tegevusega AT füüsilist valu ning kehavigastusena hematoomi jala piirkonnas.

Sellega B.J pani toime kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu. Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus B.J-i süüdi tunnistamist KarS § 122 järgi ning karistamist vangistusega 6 kuud, KarS

§ 121 järgi vangistusega 4 kuud; KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 6 kuud vangistust; KarS § 74 lg 1, 3 alusel vangistust mitte

pöörata täitmisele 18-kuulise katseajaga, kui süüdimõistetu ei pane toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p 1-5 ettenähtud kontrollnõudeid.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Süüdistuses KarS § 122 ja § 121 järgi tunnistas B.J ennast kohtuistungil süüdi. Kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada. Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü temale

inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning B.J tuleb süüdi tunnistada KarS § 122 ja § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha (teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KarS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6525 krooni). Kuna menetluskulude kohene täitmine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, määrab kohus et menetluskulusid on võimalik tasuda osade kaupa, s.o. võrdsetes osades 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4 Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik