1-08-7036/24 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

12.04.2010.a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik Piret Liivo sekretär Alvira Galjaeva juuresolekul prokurör Indrek Kalda ja kaitsja Toomas Kõiv osavõtul

läbi arutanud avalikul kohtuistungil Tallinna linnas kriminaalasja

Lembit V, isikukood xxx; EV kodakondsusega; elukoht xxx; kesk-eriharidusega; emakeel eesti keel, töökoht Terätoimituse Eesti OÜ; varem kriminaalkorras karistamata.

Süüdistuses KarS§ 344 lg.1-§ 22 lg.2,3 järgi

tegi kindlaks: Lembit Vi süüdistatakse selles, et tema võttis 12.03.2007.a ühendust Erik T eesmärgiga saada mootorsõiduki GMC 2500 Vandura registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistusele tehnilist korrasolekut kinnitav märge. Erik T ja Lembit V leppisid kokku, et Lembit V läheb P OÜ ülevaatuspunkti järgmine nädal, mil seal on tööl ülevaataja Raul Liivamaa. Lembit V edastas GMC 2500 Vandura registreerimismärgiga xxx registreerimistunnistuse P OÜ ülevaatuspunkti aadressil Tallinn ülevaataja Raul L , kes 20.03.2007.a võltsis GMC 2500 Vandura registreerimismärgiga xxx tehnoseisundit kajastavad piduristendi ja heitegaaside analüsaatori mõõtmistulemuste väljatrükid ning registreerimistunnistuse, jättes kontrollimata vahetult ülevaatuspunktis GMC 2500 Vandura registreerimismärgiga xxx tehnoseisundi, kasutades tegelikkusele mittevastavate andmete saamiseks doonorautot, s.t teostades pidurite ja heitegaasi mõõtmised teise mootorsõidukiga ning märkis sõiduki tehniliselt korrasolevaks, tehes registreerimistunnistusele sissekande järgmise ülevaatuse kuu, aasta, kontrollkaardi numbri kohta ning kinnitas sissekande allkirja ja pitseriga. Sellise tegevusega rikuti liiklusseaduse § 13 lg 3 ja § 66 lg 2 alusel kehtestatud majandus-ja kommunikatsiooniministri 10. augusti 2004. a määrusega nr 170 kinnitatud «Mootorsõiduki ja selle haagise tehnoseisundi kontrollimise eeskirja" (edaspidi Määruse) § 8 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab ülevaatuse teostaja korralisel ülevaatusel kontrollima sõiduki, v.a vanasõiduki, tehnoseisundit § 3 lõikes 5 toodud mahus. Sõiduki tehnoseisund ja selle kontrollimise metoodika peavad vastama liiklusseaduse § 13 lõike 3 ja EL nõukogu direktiivi 96/96/EÜ alusel kehtestatud nõuetele. Samuti rikuti Määruse § 1 lg 1, § 9, § 10 lg 2 p 1-4 ning § 11 lg 2 p 1,2 ning ARK ja P OÜ vahel 27.12.2005.a sõlmitud sõidukite ülevaatuse teostamise lepingu p 2.1, p 3.1 ja p 3.13. nõudeid ülevaatuse teostamise, vormistamise ja maksumuse kohta. Sellise tegevusega pani Lembit V toime dokumendi võltsimisele kihutamise ja kaasaaitamise, s.o KarS § 344 lg 1- § 22 lg 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasi nr. 1-08-7036

Kohtuistungil prokurör esitas taotluse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta KrMS § 202 alusel, põhistades oma taotlust asjaoluga, et Lembit V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS § 344 lg 1- § 22 lg 2,3 puhul on tegemist alla keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud nii vangistuse ühest kuust ühe aastani kui ka kõige kergema karistusliigirahalise karistuse. Lembit V süüd vähendab ka asjaolu, et ta ei olnud dokumendi võltsija, vaid üksnes kuriteost osavõtja kaasaaitaja ja kihutajana. Kaasaaitaja puhul võib isiku karistust ka vähendada KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel. Samuti tuleb võtta arvesse seda, et tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aegkolm aastat.

Süüdistatav on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega. Kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Avalik menetlushuvi menetluse jätkamiseks on olemas järgmistel juhtudel: 1. joobeseisundis toimepandud liiklusalased kuriteod; 2. KVS § 4 nimetatud ametiisikute poolt toimepandud ametialased kuriteod, v.a väga tühised kuriteod; 3. kergemate kuritegude puhul (nt pisivargused) isiku suhtes, kes on aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist; 4. raskemate kuritegude puhul isiku suhtes, kes on 3 aasta jooksul toime pannud samalaadse kuriteo või kelle suhtes muud eripreventiivsed vajadused nõuavad menetluse jätkamist; 5. isikuvastaste kuritegude puhul on „avalik menetlushuvi“ olemas juhul, kui kuritegu väljub kurjategija ja kannatanu ühisest personaalsest sfäärist (nt juhtumid, kui kuriteo ohvriks on langenud kurjategijaga mitteseotud isik, kes ise ei ole mingil viisil konflikti tekkimisele kaasa aidanud) või kui kannatanul ei ole võimalik piisavalt oma huve ise kaitsta (nt perevägivald, täiskasvanute kuriteod alaealiste vastu). „Süü ei ole suur“ nende kuritegude puhul, kus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid arvestades (erija üldpreventiivseid kaalutlusi ei arvestata) ei pea karistus ületama sanktsiooni keskmist ehk teisisõnu – raskendavaid asjaolusid ei tohi olla rohkem kui kergendavaid.

Käeoleval juhul on puuduvad süüdistatava suhtes ülalloetletud tingimused. Kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, Lembit V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna KarS § 344 lg 1- § 22 lg 2,3 puhul on tegemist alla keskmise raskusastmega teise astme kuriteoga, kus seadusandja on ette näinud nii vangistuse ühest kuust ühe aastani kui ka kõige kergema karistusliigirahalise karistuse. Kohus soostub prokuröri seisukohaga, et Lembit V süüd vähendab ka asjaolu, et ta ei olnud dokumendi võltsija, vaid üksnes kuriteost osavõtja kaasaaitaja ja kihutajana. Kaasaaitaja puhul võib isiku karistust ka vähendada KarS § 22 lg 5 ja § 60 alusel. Tegemist on varem kriminaalkorras karistamata isikuga, kelle poolt pandi toime esimene kuritegu. Uue kuriteo toimepanemise risk on tema puhul väike. Ta omab ka piisavat sissetulekut, et tasuda riigituludesse teatud rahasumma. Kuriteoga kellelegi varalist kahju ei tekitatud ning tsiviilhagi puudub. Kuriteo toimepanemisest on möödunud käesolevaks ajaks suhteliselt pikk aegkolm aastat.

Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS§ 202 kohus

Otsustas:

Lõpetada kriminaalmenetlus Lembit V suhtes KarS§ 344 lg.1-§22 lg.2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, kuna tema süü ei ole suur ja puudub avalik menetlushuvi.

Kohustada Lembit V’i tasuda 10 000 krooni ja kriminaalmenetluse kulud 3010.70 krooni riigituludesse hiljemalt 12.10.2010.a. alates kohtumääruse jõustumisest.

Väljamõistetud summa riigituludesse tuleb tasuda isiku enda nimelt Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank’is,. Selgitusse märkida määruse kuupäev ja kriminaalasja number.

Kohtumäärus edasikaebamisele ei kuulu.

Piret Liivo Kohtunik