2-20-8195/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2020, Tallinn

Kohtujurist

Triin Taada

Tsiviilasja number

2-20-8195

Tsiviilasi

X X avaldus OÜ X (kustutatud) likvideerimise

algatamiseks ja likvideerija määramiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: X X (isikukood xxx, elukoht x, e-post: x);

Avaldaja volitatud esindaja: X X (x, e-post: x);

Puudutatud isik: OÜ X (kustutatud x, registrikood x).

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada

avaldus

ja

algatada

OÜ

X

(kustutatud,

registrikood

x)

likvideerimismenetlus.

3. Määrata OÜ X (kustutatud) likvideerijaks pankrotihaldur Ly Müürsoo (isikukood

xxx, aadress xxx, e-post: xxx, telefoninumber xxx).

4. Kohustada likvideerijat pankrotihaldur Ly Müürsoo viivitamata kohtule teatama

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja OÜ X registrist kustutamisest. Pärast

likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete täitmise ja

likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole lõppenud ja

isikut ei ole 12. veebruariks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud kuupäevaks

esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust, seisukoht

pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande esitamise osas)

ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad aruanded

tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni registrist

kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb viidata

tsiviilasja numbrile.

5. Jätta menetluskulud OÜ X (kustutatud) kanda. Välja mõista OÜ-lt X (kustutatud)

menetluskuluna riigilõiv 50 eurot avaldaja X X kasuks.

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja likvideerija kaudu OÜ-le X (kustutatud).

Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest avaldajale ja

puudutatud isikule, s.o alates 12.06.2020.

7. Edastada kohtumäärus kande tegemiseks Tartu Maakohtu registriosakonnale.

2-20-8195

2 (4)

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest.

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:



lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama võlausaldajate nõuded

(ÄS § 209 lg 2);



esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete

rahuldamiseks (ÄS § 210);



koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda selgitava

aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud andmeid (ÄS § 211 lg

2);



koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga lõpetamisjärgse

majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);



avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate; likvideerimisteates

tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul teate avaldamisest (ÄS

§ 212);



rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest (ÄS

§ 214 lg 1);



koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi ja

likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);



esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele ja sellest

osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);



esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist, kuid mitte

varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimis-

teate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele

tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et osaühing ei osale Eestis poolena

üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);



andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele

isikule (ÄS § 219 lg 1).



Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ X kustutati registrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lõike 3 alusel 13.03.2020 ehk

majandusaasta aruande mitteesitamise tõttu. Avaldaja esitas 04.06.2020 Harju Maakohtule

avalduse täiendava likvideerimise läbiviimise nõudes, mille kohaselt kuulub puudutatud isikule

xxx OÜ osalus ja osaühingu vara on seega jaotamata. Avaldaja palub kohtul otsustada

puudutatud isiku täiendav likvideerimine ning määrata likvideerijaks avaldaja. Avalduselt on

tasutud riigilõiv 50 eurot.

2. Kohus jättis avalduse 10.06.2020 määrusega käiguta, ja kohustas avaldajat kõrvaldama

määruses viidatud puudused hiljemalt 18.06.2020, mh esitama uue likvideerija kandidaadi ja

tema kirjaliku nõusoleku koos põhistustega ning seisukohaga likvideerija tasu ja kulude osas

2-20-8195

3 (4)

või tasuma likvideerija kulutuste katteks 300 eurot kohtu arvele. Kohus selgitas, et käesoleval

juhul on tegemist likvideerimisega ÄS § 60 lg 5 tähenduses.

3. Avaldaja tasus 10.06.2020 likvideerija kulutuste katteks ettemaksu 300 eurot kohtu arvele ja

palus kohtul ise likvideerija leida.

4. Kohtu ettepanekul on puudutatud isiku likvideerija ülesandeid nõus täitma pankrotihaldur

Ly Müürsoo, kes esitas 11.06.2020 kohtule vastava kirjaliku nõusoleku.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg-st 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

6. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et avaldus vastab TsMS-i nõuetele ning ei esine

TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid. Kohus võtab avalduse

menetlusse.

7. ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli

vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise.

Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette

võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise

tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja

puudutatud isiku endine juhatuse liige ja ainuosanik, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku

võlausaldajaga ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

8. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara (osalus ettevõttes X OÜ). Kuna puudutatud

isikul on vara, leiab kohus, et avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik

likvideerija, kellel on piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

9. Kohus määrab likvideerijaks pankrotihaldur Ly Müürsoo. Likvideerija kandidaat on andnud

nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik vastab

TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on pankrotihaldurina eelduslikult võimeline likvideerimist

vajalikul tasemel korraldama. Pankrotihaldur Ly Müürsoo on likvideerijana tegutsenud ka

varem, sh kohtu poolt määratud likvideerijana. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks

kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või ärikeeldu. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis

välistaksid pankrotihaldur Ly Müürsoo likvideerijaks nimetamise.

10. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused on sätestatud ÄS §-s

209 ‒ 220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist,

sh koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Kui likvideerijal ei õnnestu dokumentidele hoidjat leida, on likvideerija

kohustatud need hoiule võtma. Tulenevalt TsMS §-st 477² teostab kohus likvideerija üle

järelevalvet ja määrab likvideerijale tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus

nõuda likvideerijalt teavet ülesannete täitmise kohta.

2-20-8195

4 (4)

11. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 8 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

12. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Kui isik ei jõua selles

juriidilise isikuga kokkuleppele, määrab kohus tasu ja hüvitatavad kulutused avalduse alusel

määrusega. Avaldaja on tasunud likvideerimismenetluse kulu ja likvideerija tasu tagamiseks

kohtu deposiiti ettemaksuna 300 eurot.

13. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 6 ja TsMS § 173 lg-te 1, 4 alusel puudutatud isiku

kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ja TsMS § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka

menetluskulude rahalise suuruse. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja menetluskuluks

riigilõiv 50 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb riigilõiv puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja mõista.

14. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 näeb ette, et TsMS 59. peatükis nimetatud

määrused kehtivad ja kuuluvad täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. Kohus

tunnistab käesoleva määruse alates selle edastamisest avaldajale ja puudutatud isikule

viivitamata täidetavaks (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja kandeid

jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Seega ei sõltu isiku ametisse

nimetamine ja kande tegemine kohtumääruse jõustumisest.

15. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus

on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku

ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole

esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub

tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (vt Riigikohtu 10.11.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11; Riigikohtu

02.06.2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

16. Isiku määramise määruse peale võivad avaldaja ja juriidiline isik esitada TsMS § 606 lg 2

alusel määruskaebuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik