2-19-11545/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Lea Aavastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2020, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1

Tsiviilasja number

2-19-11545

Tsiviilasi

H. P. OÜ hagi F. M. R. ja E. L. vastu võla

väljamõistmiseks

E. L. vastuhagi H. P. OÜ vastu lepingu alusel

üleantu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks

Tsiviilasjade hind

9 766.50 eurot ja 17 928 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H. P. OÜ , rk XXX, lepinguline esindaja

vandeadv Tambet Laasik, e-post info@abkl.ee

Kostja I F. M. R. , ik XXX

Kostja II E. L. , ik XXX

Kostjate lepinguline esindaja Evelin Jõgar, e-post

menetlus@ejlegal.ee

Menetlus

kirjalik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata H. P. OÜ hagi F. M. R. ja E. L. vastu võla väljamõistmiseks.

2. E. L. vastuhagi H. P. OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja kahju

hüvitamiseks rahuldada osaliselt.

3. Jätta rahuldamata E. L. nõue H. P. OÜ vastu 13 500 euro tagastamiseks.

4. Välja mõista H. P. OÜ -lt E. L. kasuks kahjuhüvitis 2 078 eurot, millelt tuleb H.

P. OÜ -l maksta viivist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

5. Välja mõista H. P. OÜ valdusest E. L. kasuks sõiduki Opel Manta külje- ja

tagaakende restid väärtusega 550 eurot ning istmete komplekt väärtusega 1 600

eurot.

6. Kui H. P. OÜ E. L. le kinnipeetud esemeid ei tagasta, mõista H. P. OÜ -lt välja

hüvitis esemete väärtuse ulatuses vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni punktile 5.

7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil

Hageja nõue ja põhjendused

1. F. M. R. ja E. L. tellisid 12.01.2019 H. P. OÜ -lt, mille omanik on H. K. , sõiduki

Opel Manta värvimise ja remondi tööd. Lisaks esialgsele tellimusele tellis F. M. R.

pidevalt töid juurde ning andis juhiseid tööde teostamiseks. Lõpuks oli tegemist auto

täieliku taastamise, värvimise ja komplekteerimisega. 18.05.2019 viis F. M. R. auto

hageja töökojast ära põhjendusel, et mootorit seadistatakse teises töökojas. Hageja poolt

teostatavad tööd ei olnud selleks ajaks lõpetatud ning kostja I pidi sõiduki nädala pärast

tagasi tooma. Pooled leppisid kokku, et komplekteerimise käigus viga saanud tagumine

vasak poritiib tuleks üle värvida ja lõpetamata uste luukide vahe üleminekud

lihvida/poleerida. Kostja I oli värvitööga rahul ja tasus 1 800 eurot, kuid keeldus tasumast

sõiduki komplekteerimise ja tellitud lisatööde eest. 21.05.2019 helistas kostja I H. K. le ja

soovis töökotta jäänud varuosi kätte saada ning võlgnevuse lahendada. H. K. soovis tema

juurde jäetud varuosade suhtes rakendada kinnipidamisõigust. F. M. R. hakkas H. K.t

ähvardama ja solvavaid sõnumeid saatma. Hageja on seisukohal, et temal on võlanõue

kostjate vastu. Töid teostati ajavahemikus 12.01. kuni 18.05.2019 mahus 863 tundi 50

minutit koguhinnaga 16 331.26 eurot + käibemaks, lisandub materjalikulu 2 338.67 eurot

+ käibemaks. Koos käibemaksuga on töö ja materjalide koguhind 22 403.92 eurot.

Kostjad on hagejale maksnud vaid 13 500 eurot osade kaupa sularahas. Kostja võlgneb

hagejale 8 903.92 eurot. Lisaks põhivõlale nõuab hageja viivist seaduses sätestatud

määras. Alates sõiduki äraviimisest 18.05.2019 muutus tehtud töö eest tasu maksmise

kohustus sissenõutavaks. Hageja nõuab viivist kuni hagi esitamiseni 2.08.2019 summas

150.27 eurot ning edaspidi seaduses sätestatud määras kuni võla tasumiseni. Hageja on

seisukohal, et tegemist on kostjate solidaarkohustusega. Auto tõi töökotta ja kõik tööd

leppis kokku F. M. R. . Pärast auto äraviimist teatas E. L. hagejale, et tema on auto

omanik ning ta on nõus tasuma tehtud tööde eest vastavalt suulisele kokkuleppele ja

reaalselt tehtud tööde eest.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlevad hagile vastu. Hageja nõue on põhjendamatu ja tõendamata. Kostjad

võtavad omaks, et kostjale II kuuluv auto Opel Manta viidi hageja töökotta remonti

12.01.2019. Hageja ei suutnud üle 4 kuu pikkuse perioodi kestel töid valmis saada. Kui

hageja hakkas nõudma lisaks juba tasutud 13 500 euro suurusele summale veel raha ning

tasumisest keeldumisel hakkas kinni pidama auto juurde kuuluvaid osi ja numbrimärke, ei

pidanud kostjad võimalikuks autot pärast seadistamist tagasi hageja töökotta viia.

3. H. K. vaatas enne auto remondiga alustamist sõiduki põhjalikult üle ning lubas

teostada sõiduki vajalikud kereparandus- ja värvimistööd, mis sisaldab kõiki vajalikke

eeltöid. Tööde hinnaks lepiti kokku 10 000 eurot, mis kostjate arvates pidi olema

lõpphind, st sisaldama ka käibemaksu. Tööde tegemise käigus hakkas hageja nõudma

kostjatelt täiendavaid summasid, viidates lisatöödele. Veebruari algul helistas H. K.

kostjale I ning nõudis lisatööde eest 2 500 eurot. Kostjad sellega ei nõustunud.

Keeldumine on selgelt väljendatud 4.02.2019 saadetud sõnumis. Pärast sõnumi saamist

lasi hageja hinda alla poole võra ning tööd jätkusid. Tööde lõpetamine hakkas venima,

aprilli lõpuks auto valmis ei olnud. Auto aju seadistamiseks teises töökojas kokku lepitud

aega tuli korduvalt edasi lükata. Ka 18.05.2019 ei olnud auto komplekteeritud, lisaks oli

parandamata töökojas tekkinud kerevigastus. Auto viidi siiski teise töökotta ning

paigaldamata osad jäid hageja töökotta. Enne sõiduki äraviimist lepiti kokku, et pärast

auto tagasitoomist lõpetab hageja kokkulepitud tööd ning tõstab sisse auto mootori.

Lõpliku komplekteerimise tasuks nimetas H. K. 400 eurot. 18. mail 2019 selgus, et

hageja nõuab tööde lõpetamiseks 3 840.85 eurot. Kostjad selle summaga nõus ei olnud.

Auto detaile hageja ei tagastanud, kuigi kostjad olid suurema osa nõutavast tasust

maksnud. Kostjad on seisukohal, et sõiduki osade kinnipidamine hageja poolt toimus

õigusliku aluseta. 23.05.2019 saadetud sõnumis nõudis hageja kostjatelt 4 924.69 euro

tasumist, lisandub käibemaks, seega kokku 5 909.63 eurot. Kohtusse esitatud hagis nõuab

hageja aga juba 8 903.92 euro tasumist. Kostjad on seisukohal, et hageja tasunõue on

tõendamata. Lisaks on hageja käes kinnipeetud sõidukidetailid. Hageja ei ole kostjatele

esitanud mitte kunagi mitte ühtegi arvet, vaid on andnud lubadusi, et arve esitatakse

pärast tööde lõplikku valmimist. Hageja arvestuses toodud ajakulu on ebamõistlik ja

ülepaisutatud. Samas ei ole hageja arvestused asjakohane tõend, sest kokku oli lepitud töö

tulemuses ja selle eest makstavas kindlas tasus.

4. Kostjad ei nõustu solidaarse vastutuse kohustusega, vaid on seisukohal, et õige kostja

on E. L. , kes on vaidlusaluse sõiduki omanik. Kostja I tegutses kostja II esindajana.

5. Kostjad on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kokkulepitud tööde mahtu ja hinda

ning nende nõuetekohast teostamist. Hageja poolt koostatud tööde arvestus ei tõenda

poolte kokkulepet. Tööd ei ole kostjatele vastuvõtmiseks esitatud ja töö on kostjate poolt

vastu võtmata, mistõttu hageja tasunõue ka kokkulepitud ulatuses ei ole muutunud

sissenõutavaks. Töö ei olnud teostatud nõuetekohaselt, mida kostjad tõendavad eksperdi

arvamusega. Kostjad on hagejaga lepingu lõpetanud selle olulise rikkumise tõttu ning

tegemist on seega lepingust taganemisega. Arvestades, et hageja poolt teostati töö nii

ebakvaliteetselt, et auto tuleb tervikuna üle värvida, ei saa hagejal olla kostjate vastu

nõuet üleantu väärtuses. Küll aga on hagejal kohustus tagastada kostjatele nende poolt

tasutud 13 500 eurot.

Vastuhagi

6. E. L. esitas kohtusse vastuhagi H. P. OÜ vastu lepingu alusel üleantu tagastamiseks ja

kahju hüvitamiseks. Vastuhagi kohaselt vaatas R. P. 18.06.2019 üle vaidlusaluse sõiduki

Opel Manta ning tuvastas, et ülevaatuse ajal puudusid sõidukis salongi sisustus ja

plastdetailid ning pärast kere värvimist ei ole sõidukil paiknenud esilaternaid,

esikaitseraua plasti, küljekarbi laiendeid, tagakaitseraua plasti, tagaistet, parempoolset

esiistet jne. Lisaks on ekspert tuvastanud, et teostatud värvitööd ei ole kvaliteetsed, mille

tõttu sõiduk tuleb üle värvida. E. L. esitas sõiduki ülevaatamiseks veel kahele autode

värvimisega tegutsevale töökojale, kes olid eksperdiga samal arvamusel. Värvimistööde

ümbertegemine E. A. OÜ kalkulatsiooni kohaselt oli 15 513 eurot ja P. OÜ kalkulatsiooni

kohaselt 8 245 eurot.

7. E. L. esitab hageja vastu tasutud 13 500 euro tagastamise nõude VÕS § 189 lg 1

alusel. Hagejal ei saa olla kostja II vastu mingeid nõudeid, tulenevalt lepingust

taganemisest, sest eksperdi arvamuse kohaselt tuleb sõiduki värvimise eeltööd ümber teha

ja sõiduk uuesti üle värvida. Auto detailide asendamiseks, mis hageja on sõiduki küljest

eemaldanud ning ei ole tagasi pannud, on E. L. kulutanud 1 958 eurot. 7.06.2019

dokumendis on H. K. oma allkirjaga kinnitanud, et on vabatahtlikult tagastanud ainult

osa detailidest. Ka hagiavalduses viitab hageja esindaja VÕS §-le 111 lg 1, mille alusel on

kostjale kuuluva sõiduki detaile kinni peetud. Opel Manta on uunikum, mistõttu kõiki

äravõetud detaile ei ole E. L. l õnnestunud asendada. E. L. l on hageja vastu väljaandmata

jäänud detailide välja andmise või rahalise hüvitise nõue summas 2 150 eurot. E. L. l ei

ole õnnestunud leida asenduseks külje- ja tagaakende reste ning istmeid (tagaiste ning

kõrvalistuja iste), mida hageja jätkuvalt õigustamatult kinni peab. Ekspert R. P. on

andnud arvamuse, et õhurestid maksavad 550 eurot ja sõiduki istmete komplekt maksab

1 600 eurot. E. L. kulutused kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud

nõuete esitamiseks on 320 eurot. Õigusliku olukorra selguse huvides esitab E. L.

vastuhagis töövõtulepingust taganemise avalduse.

8. H. P. OÜ vaidleb vastuhagile vastu. Töövõtulepingust taganemise nii sisulised kui ka

formaalsed eeldused on täitmata. Hageja on nõus, et leping on lõppenud, kuid korralise

ülesütlemise tõttu. Töövõtja ei teinud sõiduki juures ainult värvimistöid, mis tegelikult

moodustasid väikese osa kõikidest tellitud töödest. Töövõtja tegi lukksepatöid, erinevaid

plekitöid, rooste eemaldamist, keevitustöid, põhja töötlust, klaaskiuddetailide töötlust. H.

P. OÜ hinnangul moodustab värvitöö maksumus töö kogumaksumusest ca 5 000 eurot.

Sellest omakorda moodustab eeltöö umbes 80-90%, mistõttu värvimine eraldi maksab

umbes 500-1000 eurot, sellest puudustega osa moodustab ca 25 %, mis on maksimaalselt

250 eurot. Hagejal ei ole alust kogu tasutud raha tagasinõudmiseks. Taganemisavaldust ei

ole tehtud mõistliku aja jooksul. Selleks, et lepingust taganemine oleks lubatud, peab

lepingupool andma teisele poolele võimaluse töö lõpuni teha ning parandada puudused.

E. L. ei ole järginud ka seda kohustust. H. P. OÜ on seisukohal, et töövõtuleping on

lõppenud korralise ülesütlemisega konkludentse tahteavaldusega, mis seisnes sõiduki

töökojast ära viimises, VÕS § 655 lg 1 alusel. Töö valmimise tähtaeg pikenes pidevalt

tellitud täiendavate tööde tõttu, mitte hageja süül. Hageja on teostanud tööd

nõuetekohaselt. Hageja ei ole nõus välja tooma loetelu töödest, mille eest on kostjad

ettemaksu tehes juba tasunud. Kostjate tellimus on üks tervik, mistõttu konkreetsete tööde

ja materjalide eristamine ei ole võimalik. Samas koosneb hageja tasunõue töökoja

hinnakirjast nähtuvast tunnitasust, arvestades tehtud töö hulka, mis nähtub hageja esitatud

arvestusest, ja kasutatud materjalide hinnast.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

9. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata, vastuhagi kuulub rahuldamisele

osaliselt, so H. P. OÜ poolt kinni peetud esemete asendamise kulutuste hüvitamise ning

asendamata esemete väljanõudmise osas.

10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik

(töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu

kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.

H. P. OÜ on käsitlenud kostjatena nii sõiduki Opel Manta remonditöökotta toonud F. M.

R. t kui ka sõiduki omanikku E. L. , kes on 24.05.2019 e-kirjas teatanud, et ta on nõus

tasuma arve vastavalt suulisele kokkuleppele ja teostatud reaalsetele töödele.

VÕS § 636 lg 1 järgi peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ja siinkohal

ei ole oluline, kes on asja omanik. Töövõtulepingus tellija on isik, kes esitab tellimuse töö

tegemiseks ja kohustub maksma tehtud töö eest tasu. Kohus ei nõustu vastuhagis

märgituga, et kuivõrd vaidlusalune sõiduk kuulub E. L. le, on ainult tema töövõtulepingu

pool. Vaidlust ei ole selle üle, et F. M. R. viis sõiduki hageja remonditöökotta, maksis

tasu ettemaksuna või tehtud tööde eest (kusjuures antud juhul ei ole oluline, kelle

rahaliste vahendite arvelt) ning hageja esindaja H. K. suhtles nii remondi ulatuse kui ka

tasu osas kuni 2019 maikuuni ainult F. M. R. ega. E. L. on maikuus teatanud töövõtjale,

et on sõiduki omanikuna nõus tasuma tehtud töö eest. Seega on nii F. M. R. kui ka E. L.

12.01.2019 sõlmitud töövõtulepingus tellijad.

11. Hagiavaldus kostjatelt võla väljamõistmiseks põhineb hageja poolt tehtud arvestustel

sõiduki remontimiseks kulutatud töötundide ja kasutatud materjalide kohta. 24.03.2020

menetlusdokumendiga esitas hageja ka kahe töötaja töökäsud. Hageja juhatuse liikme töö

kohta töökäskusid ei ole, H. K. hindab oma töö mahuks kokku 340,50 tundi. Hageja ei

ole esitanud kostjatele remonditööde eeldatava maksumuse kohta kirjalikus vormis

kalkulatsiooni, samuti ei ole kostjatele esitatud arvet tehtud tööde eest tasumiseks.

Vaidlust ei ole selle üle, et kostjad on tasunud 13 500 eurot sularahas osamaksetena,

saamata sealjuures vastu kviitungit raha üleandmise kohta.

12. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja käibemaksukohustuslane. Kostjad, olles tehtud

tööde eest tasunud 13 500 eurot, ei teadnud ega pidanudki teadma, et äriühing on vastu

võtnud tasu tehtud töö eest, kuid käibemaksu ei ole arvestanud, millele on viidanud

hageja seaduslik esindaja oma sõnumis 23.05.2019: „Sa võlgned tellitud lisatööde eest

4924.69 euri. Kogusummale lisandub käibemaks arve esitamisel.“. Käibemaksuseaduse

(KMS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine

ettevõtluse käigus. KMS § 11 lg 1 p 2 kohaselt käive on tekkinud või teenus on saadud

päeval, mil esimesena tehti üks alljärgnevaist toiminguist: kauba või teenuse eest osalise

või täieliku makse laekumine, teenuse saamisel osaline või täielik maksmine. KMS § 15

lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20 % maksustavast väärtusest. Vaidlust ei ole selle üle,

et kostja I on hagejale tasunud 13 500 eurot osade kaupa täpsustamata kuupäevadel.

Kostjad on seega hagejale tasunud 11 250 eurot pluss käibemaks 2 250 eurot, kokku

13 500 eurot.

13. Käesolevas vaidluses on kostjad seisukohal, et kokku oli lepitud siduvas eelarves

(VÕS § 639 lg 1) summas 10 000 eurot ning lisatööde eest olid kostjad nõus täiendavalt

tasuma 3 500 eurot. Hageja arvates oli tegemist mittesiduva eelarvega, sest F. M. R. tellis

kogu aeg juurde täiendavaid töid. VÕS § 638 lg 2 kohaselt peab töövõtja mittesiduva

eelarve olulise ületamise korral tellijat viivitamata teavitama. Kostja vastusele lisatud

SMS-sõnumist nähtuvalt on F. M. R. teatanud 4.02.2019 sõnumis, et tema 2 500 eurot

lisaks maksta ei saa ning keelab töövõtjal lisatööde tegemise. Asjaoludest nähtuvalt siiski

jätkati töö tegemist, kuid täiendava tasu suurust ning selle maksmise kokkulepet ei ole

hageja kohtule tõendanud. Kostjate väitel vähendati lisatööde eest maksmisele kuuluvat

summat poole võrra.

14. Ainuüksi asjaolu, et töövõtja ei ole esitanud nõuetekohast arvet, ei vabasta tellijat

kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Arve esitamisel on lepingu täitmise seisukohalt

oluline tähtsus juhul, kui ilma arveta ei ole võimalik tasutava summa suurust hinnata ning

selle suurusjärk selgub alles arve esitamisel.

Kuivõrd hageja ei ole kunagi esitanud kostjatele arvet/arveid tehtud tööde eest, ei ole

võimalik kindlaks teha, milliste tööde (kokkulepitud töö või lisatööd) eest kostjad nn

ettemakseid tehes tasusid, sest sisuliselt maksid nad siiski tehtud töö eest etappide või

osade kaupa. Nt tööde tegemise lõppjärgus on kostja I maksnud hagejale 1 800 eurot

värvimistöö eest pärast selle tegemist, mille üle vaidlust ei ole.

15. Kohtule ei ole tõendatud, millised hageja poolt tehtud tööd olid vajalikud

töövõtulepingu täitmiseks ja millised olid lisatööd ning seega ei ole tõendatud, milline oli

kokkulepitud töömaht ja selle eest makstav tasu. Seda, et iga lisatööd iga hinna eest F. M.

R. tellida ja tasuda ei tahtnud, on tõendatud 4.02.2019 SMS-ga. Kohus jääb seisukoha

juurde, et ainult eriteadmistega isik suudab hageja poolt esitatud sadade fotode pinnalt

kindlaks teha eelnevalt kokkulepitud vajalikud tööd, tellimuse täitmise käigus vajalikuks

osutunud tööd ja tellija soovil tehtud täiendavad tööd ning nende maksumuse. Hageja ei

esitanud taotlust ekspertiisi määramiseks, kohus omal algatusel seda teha ei saa. Hageja

teatas 24.03.2020 menetlusdokumendis, et soovib esitada kohtule eriteadmistega isiku

arvamuse hageja poolt tehtud tööde mahu ja kvaliteedi kohta, kuid kohtu antud tähtaja

jooksul tõendit ei esitatud.

16. VÕS § 637 lg 1 kohasel kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku

lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele

mõistlik tasu. Töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sissenõutavaks töö

valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline,

muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on

vastu võetud või loetakse vastuvõetuks.

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid asjaolule, et 18.05.2019 oli sõiduki remont

lõpetamata. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja I pärast seadistamist sõiduki tagasi tooma

tööde lõpetamiseks.

17. Kohus on kostjate taotlusel üle kuulanud tunnistajana R. P. , kes tegeleb sõidukite

remondi ja värvimisega. Tunnistaja on näinud vaidlusalust Opel Mantat, mis toodi 2019

juunis töökotta puuduste hindamiseks ja hiljem puuduste parandamiseks. Tunnistaja

ütluse kohaselt on 863 tunnine töömaht selle sõiduki juures 2-3 korda ülepaisutatud.

Lisaks on tunnistaja ütlusega tõendatud, et mõnda tööd, mis hageja esitatud loetelus on

kirjas, tegelikult tehtud ei ole või on tehtud töö, millel ei ole tulemust: tagaluugi vahed on

jätkuvalt ebaühtlased, st korrigeerimata; laiendid on kere küljest lahti või üldse

kinnitamata jäetud; mis on loetelus märgitud tootearendus või optimeeritud

likvideerimine mõne puuduse korral, jääb tunnistajale arusaamatuks tööks; tagapaneeli ei

ole õgvendatud, sest parempoolne tagatuli on jätkuvalt madalamal jms. Töövõtja poolt

tehtud tööd, mis nähtuvad hageja arvestusest, tehakse firmas, mille juhatuse liige on

tunnistaja, ca 12 000 euroga. Suur osa tööst on hageja poolt tehtud, kuid tegemata on

sõiduki tagaosa deformatsiooni likvideerimine, tagatiibade pahteldamine ja aluspinna

ettevalmistus. Värvimistöö on ebakvaliteetne. Värvimistöö ebakvaliteetsust täheldas ka

tunnistaja J. V. , kelle juurde viidi Opel Manta 18.05.2019 seadistamiseks.

Kostjad on esitanud E. A. OÜ kalkulatsiooni analoogse mudeli pleki- ja värvitööde kohta

summas 15 513.57 eurot. Kalkulatsiooni kohaselt sisaldab tasu soodapritsi kasutamist

ning kogu keretööd algusest peale (kohtu allakriipsutus). S. P. OÜ hinnapakkumine

värvimistöö eest on summas 8 245 eurot. Mõlemad summad sisaldavad käibemaksu ja

mõlemad remonditöökojad möönavad avastamata defektide ilmnemise võimalust ja

sellest tulenevat võimalikku täiendava tasu nõuet.

18. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule tõendanud vaidlusaluse sõiduki

remontimise vajadust 863 töötunni ulatuses, mis normtööajaks ümber arvestatuna on 107

tööpäeva, st ligi 5,5 kuud tööaega ühele töötajale. Hageja poolt kohtule esitatud

töökäskude kohaselt on näiteks J. L. teinud sõiduki remontimisel 314 töötundi, so 2 kuud

8-tunniseid tööpäevi. Lisandub töötaja A. P. enam kui kuu pikkune töö. Hageja juhatuse

liikme töötunnid on tõendamata ja hageja enda kinnitusel hinnangulised, kuid hõlmavad

samuti kahe kuu kestel igapäevaselt 8-tunnist tööd, kusjuures sõiduk ei saanud valmis ka

mitte 18. maiks 2019. Töötundide tohutu hulk määrab ära hageja tasunõude suuruse.

Materjalikulu on proportsionaalselt väike osa ning selle ebakohasust ei ole kohtule

väidetud ja tõendatud. Ükski kohtule esitatud hinnapakkumine, kaasa arvatud tunnistaja

R. P. ütlusest nähtuv, ei ulatu hageja poolt lõpetamata jäänud töö eest nõutava 22 000

euroni.

19. VÕS § 655 lg 1 kohaselt on töövõtjal töövõtulepingu ülesütlemise korral õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu üleütlemise tõttu kokku

hoidis. Seega on töövõtjal tasu saamise õigus ka siis, kui leping enne täitmist lõpeb,

lepingu täitmise ulatuses. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud täiendav tasunõue

8 903.92 euro ulatuses tuleb jätta rahuldamata. Tunnistaja R. P. ütluste kohaselt suur osa

tööst oli hageja poolt tehtud, tegemata oli sõiduki tagaosa deformatsiooni likvideerimine,

tagatiibade pahteldamine ja aluspinna ettevalmistus ning värvimistöö on ebakvaliteetne.

Kostjad on tasunud likvideerimata puudustega värvimistöö ning keretöö eest hagejale

13 500 eurot koos käibemaksuga, mille kohus loeb antud asjaoludel mõistlikuks ja

põhjendatud tasuks. Muud tasu suurust tehtud töö eest ei ole hageja kohtule objektiivsete

tõenditega tõendanud.

20. E. L. vastuhagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Töövõtulepingust taganemise avaldus on esitatud alles vastuhagis 6 kuud pärast lepingu

lõppemist või puuduste kindlakstegemisest arvestades 5 kuu möödumisel sõiduki

ülvaatamisest R. P. poolt 18.06.2019. VÕS § 118 lg 1 kohaselt kaotab taganemiseks

õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemisavaldust

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi

teada saama või kui on möödunud õigustatud isiku poolt antud täiendav täitmise tähtaeg.

Taganemise kõrval tuleneb tellijale VÕS § 655 lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal ajal

üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (RKTKo nr 3-2-1-171-15,

p 15; RKTKo nr 3-2-1-59-13, p 14; RKTKo nr 3-2-1-64-11, p 11). (p 12)

Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja selle

ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on

töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu

väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel

tehtud mahaarvamised (vt selle kohta ka RKTKo nr 3-2-1-171-15, p 15; RKTKo nr 3-2-1-

59-13, p 14; RKTKo nr 3-2-1-64-11, p 12). (p 13)

Seega on tellija taganemisõiguse hindamisel keskseks küsimuseks, kas ja millal on tellija

töövõtjat taganemise aluseks olevatest puudustest teavitanud ning kas töövõtja parandas

vastavad puudused mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest

teatamist.

21. Kohus on seisukohal, et taganemisavalduse esitamine 5 kuud pärast R. P. poolt

sõiduki ülevaatamist ja silmaga nähtavate puuduste tuvastamist: maha lihvimata

pahteldusrandid, katmisvead, teibirandid, värvi valgumine, ebaühtlane värvipind, kraatrid

värvikihis ja ebaühtlane värvkatte paksus, on tehtud ebamõistlikult pika aja möödumisel.

Puudub mõistlik põhjendus, miks taganes kostja lepingust alles pärast tema vastu rahalise

nõude esitamist kohtusse. Sealjuures ei ole töövõtjale antud tähtaega töö parandamiseks

või ümbertegemiseks.

VÕS § 115 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui

kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Sellise nõude võib VÕS

§ 115 lg 2 järgi esitada üldjuhul alles pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist

ja üksnes erandina VÕS § 115 lg 3 alusel ka tähtaega andmata, kui kahju hüvitamine

puuduse kõrvaldamist võimaldamata on mõistlik. VÕS § 114 lg 4 kohaselt kui võlgnik

teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust

kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada

muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist

või taganeda lepingust või öelda leping üles.

E. L. ei ole andnud töövõtjale tähtaega puudustega töö ümbertegemiseks ning ei ole

tõendanud, et H. P. OÜ on keeldunud töö ümbertegemisest. Vaidlust ei ole selle üle, et

18.05.2019 viisid kostjad Opel Manta hageja töökojast ära, kusjuures tööd olid

lõpetamata, ning kohtu hinnangul on sellega lõpetatud vaidlusalune töövõtuleping

ülesütlemisega. Töövõtulepingu ülesütlemisel tasu maksmise kohustust on kohus

käsitlenud otsuse punktis 19.

22. Kohus ei nõustu siinkohal hagejaga, et tegemist oli lihtsalt lõpetamata jäänud tööga,

mida väikeste kulutustega oleks saanud parandada ja lõpetada. Kostjate poolt esitatud

hinnapakkumised tõendavad seda, et sõiduki kere värvimistöö oli ebakvaliteetne

tervikuna, värvkate tuleb maha võtta ning sõiduk uuesti üle värvida. Samal seiskohal on

15.10.2019 koostatud kirjaliku arvamuse kohaselt R. P. .

E. L. on esitanud vastuhagis H. P. OÜ vastu raha saamise nõude. Kohus on seisukohal,

et vastuhageja esitatud asjaoludest lähtudes tuleb kontrollida rahalise nõude rahuldamise

muid võimalikke õiguslikke aluseid. Lepingu rikkumise korral on lepingupoolel õigus

esitada kohustatud poole vastu ka kahju hüvitamise nõue, tulenevalt VÕS §-s 115

sätestatust. Samas tekib probleem kahju hüvitamise nõude esitamisega pärast lepingust

taganemise õiguse lõppemist. Kohus on tuvastanud, et E. L. on VÕS § 118 lg 1 alusel

kaotanud õiguse lepingust taganeda. Võlaõigusseadus I, 2016 kommentaarides märgitu

kohaselt (lk 603-604 alapunkt 10.2) säilib kahju hüvitamise nõue täitmise asemel ka

taganemisõiguse lõppemise puhul. Kuid Riigikohus on lahendites 3-2-1-126-13 p 13 ja 3-

2-1-145-14 p 25, 27 täpsustanud, et tellija võib juhul, kui ta on järginud § 115 lg-tes 2-ja

3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimustele vastavusse

viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on § 118 järgi kaotanud õiguse

lepingust taganeda.

Käesolevas vaidluses ei ole E. L. andnud H. P. OÜ -le VÕS §-s 115 lg 2 märgitud

täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks. Kohus on seisukohal, et E. L. ei ole kohtule

tõendanud, et esineksid VÕS §-s 115 lg 3 märgitud asjaolud, mille puhul täitmiseks

täiendava tähtaja andmine ei olnud asjakohane või mõistlik. Tunnistaja R. P. ütluste

kohaselt suur osa tööst oli hagejal tehtud. E. L. ei ole tõendanud VÕS §-s 116 lg 2

punktides 1-4 sätestatud olulise lepingurikkumise tingimusi, mistõttu ta ei saa esitada H.

P. OÜ vastu kahjuhüvituse nõuet, olemata eelnevalt andnud tähtaega lepingueseme

puuduste kõrvaldamiseks ja töö lõpetamiseks.

23. Vastuhagi kuulub rahuldamisele auto detailide asendamiseks tehtud kulutuste

hüvitamise ja auto detailide väljaandmise nõuete osas.

24. E. L. on kohtule esitanud käsikirjalise dokumendi sõiduki detailide loeteluga, mis

jäid hoiule 20.05.2019 H. P. OÜ garaaži. Hagiavalduse kohaselt oli selleks kuupäevaks

sõiduk garaažist ära viidud ja hageja hinnangul oli töövõtuleping ülesütlemisega

lõppenud. Dokumendile on 7.06.2019 tehtud H. K. poolt märge, et nimekirjas

positsioonidel 10-14 nimetatud detailid on tema poolt E. L. le üle antud. Hagiavalduse

kohaselt on H. P. OÜ rakendanud tema garaaži jäänud esemete suhtes kinnipidamisõigust

VÕS § 111 kohaselt, sest on seisukohal, et kostjatel on võlg hageja ees. Loetelu kohaselt,

mida töövõtja ei ole vaidlustanud, jäid tema valdusesse 4 esimest tuld võre sees; esimene

stange koos lisalaienditega ja auto numbrimärgiga; tagumine stange koos lisalaienditega

ja auto numbrimärgiga; küljekarbi laiendid; tagaklaaside vahele käivad võred 2 tk;

tagumiste küljeakende ja küljeklaasi õhutusribide laiendid 2 tk; kere külge käivad

plastikelemendid; kõrvalistuja iste ja tagumine iste. Nimetatud detailide puudumise on

tuvastanud ka R. P. sõiduki ülevaatusel.

25. E. L. on soetanud sõidukile esi- ja tagakaitseraua, küljelaiendid, esilaternad ja

plastkatted, tasudes esemete ja vajadusel nende ümbertegemise eest kokku 1 876 eurot.

Uute numbrimärkide ja registriandmete muudatuse eest on vastuhageja tasunud 82 eurot.

H. P. OÜ ei ole oma vastuses vastuhagile vaidlustanud töövõtja kätte jäänud detailide

loetelu, vaid on seisukohal, et töövõtjal on õigus detaile kinni pidada VÕS § 111 lg 1

alusel vastastikuste kohustuste täitmiseni või alternatiivselt VÕS § 110 lg 1 alusel, sest

töövõtjal on sissenõutav tasu maksmise nõue.

Kohus on tuvastanud, et kostjad on tasunud hagejale lõpetamata jäänud töö eest,

arvestades plekitöös allesjäänud puuduseid ja ebakvaliteetset värvimist, mõistliku tasu,

mistõttu hagejal ei saa olla tasu maksmise nõuet kostjate, sh sõiduki omaniku vastu.

26. Vaidlusaluse sõiduki omanik on E. L. . Kohus on seisukohal, et vastuhagejal on

tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) §-s 80 lg 1 sätestatust omanikuna nõudeõigus igaühe

vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Vastuhagis kostja ei ole tõendanud, et tema

valdus põhineb õiguslikul alusel (AÕS § 83 lg 1). Sõiduki detailide osaline üleandmine

on toimunud 7.06.2019. Selleks kuupäevaks oli töövõtuleping konkludentselt lõpetatud

ülesütlemisega ning kostjad olid maksnud töövõtjale tasu tehtud töö eest terves ulatuses.

Kohus on seisukohal, et alates 7.06.2019 on H. P. OÜ olnud viivituses E. L. le kuuluvate

asjade tagastamisega. Sellest tulenevalt oli E. L. l õigus astuda samme sõiduki puuduvate

detailide, sh numbrimärkide asendamiseks, mille eest ta on tasunud 15.07.2019 riigilõivu

82 eurot. Samuti oli E. L. l õigus asendada ja kohandada muud detailid

kogumaksumusega 1 876 eurot. Sõiduki detailide väljaandmisest keeldumisega on H. P.

OÜ tekitanud E. L. le kahju 1 958 euro ulatuses, mis tuleb hüvitada VÕS §-de 115 lg 1 ja

127 lg 1 alusel.

27. E. L. l ei ole õnnestunud asendada töövõtja kätte jäänud detailidest külje- ja

tagaakende reste maksumusega 550 eurot ning istmeid komplekti maksumusega 1 600

eurot. Kohus on seisukohal, et E. L. nõue H. P. OÜ vastu nimetatud detailide

väljaandmiseks on seaduslik ja põhjendatud, tulenevalt omaniku õigusest välja nõuda

temale kuuluv asi teise isiku valdusest. Kui H. P. OÜ ei tagasta omanikule loetletud

esemeid, on vastuhagejal õigus saada esemete väärtuse ulatuses hüvitist VÕS §-de 115 lg

1 ja 127 lg 1 alusel.

28. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse ja mõistlikud kulutused kahju kindlakstegemiseks. Kohus on seisukohal, et H. P.

OÜ -l tuleb E. L. le hüvitada sõiduki tagastamata detailide väärtuse hindamise kulu, mis

OÜ R. H. arve nr .XXX kohaselt on 120 eurot.

29. Eeltoodu alusel rahuldab kohus kostja II vastuhagi kahjuhüvitise väljamõistmiseks

2 078 euro ulatuses ning mõistab vastuhageja kasuks välja vastukostja valduses olevad

esemed: sõiduki külje- ja tagaakende restid väärtusega 550 eurot ning istmete komplekti

väärtusega 1 600 eurot. Kui H. P. OÜ E. L. le kinnipeetud esemeid ei tagasta, tuleb ka

nende väärtus hüvitada rahas.

VÕS § 113 lg 1 teise lause ja TsMS § 367 alusel mõistab kohus H. P. OÜ -lt E. L. kasuks

välja viivise seaduses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõla

2 078 euro täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

30. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi täielikult rahuldamata, mistõttu kõik hagiga seotud menetluskulud

jäävad hageja kanda.

Vastuhagi jääb rahuldamata 76,5 % ulatuses, mis vastab oma suurusjärgult hagis esitatud

nõudele. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

Kohus, jaotades vastuhagi menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega,

tasaarvestab vastastikused menetluskulude nõuded.

Kohus märgib, et vastuhagi menetluskulud on põhjendamatud õigusabi osas, mis osutati

seoses hagi tagamise avalduse esitamisega, mis jäeti rahuldamata.

Kohus juhib E. L. esindaja tähelepanu asjaolule, et kohus on vastuhageja taotlusel

kahjuhüvitisena välja mõistnud 120 eurot arve nr XXX alusel. Täiesti põhjendamatu on

sama arve alusel taotleda menetluskuluna dokumentaalse tõendi saamise kulutuste

hüvitamist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik