2-19-17939/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Piret Mõistlik

12. juunil 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja (Lubja

4,

Tallinn) kantseleis

2-19-17939

Evergreen Capital OÜ hagi X X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

5150.68 eurot

Hageja: Evergreen Capital OÜ (registrikood: 12568964, Kännu

39, 13418 Tallinn, e-post: x)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Henrik

Kirsimäe (e-post: henrik@legalia.ee)

Kostja: X X (isikukood: x, elukoht:

x,

e-post: x)

Menetluse liik ja viis

kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Evergreen Capital OÜ hagi X X vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista X Xlt 05.11.2018 laenulepingust nr 05/11/2018 ja käenduslepingust tulenev

põhivõlgnevus 2968.93 eurot, intress 108.75 eurot ja viivis 2073.00 eurot Evergreen Capital

OÜ kasuks.

3. Välja mõista X Xlt põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 1270.00 eurot, millest

hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 550.00 eurot, Evergreen Capital OÜ kasuks.

4. Välja mõista X Xlt menetluskulu viivist menetluskulude summalt 1270.00 eurot

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 2. lause järgi alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni

Evergreen Capital OÜ kasuks.

5. X X vastutab resolutsiooni punktides 2-4 nimetatud kohustuste täitmise eest solidaarselt

OÜ-ga X X ja X Xga Harju Maakohtu 17.04.2020 tsiviilasjas nr 2-19-17939 tagaseljaotsuse

resolutsiooni punktides 2-4 märgitud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks

tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise kord

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kohus

Kohtunik

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Eelnev menetluse käik

15.11.2019 esitas Evergreen Capital OÜ Harju Maakohtule hagi OÜ X X, X X ja X X vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

17.04.2019 rahuldas maakohus Evergreen Capital OÜ hagi OÜ X X ja X X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega, mis jõustus 19.05.2020.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja palub mõista välja hageja kasuks OÜ-lt X X ja X Xlt solidaarselt

06.07.2017 laenulepingu nr 06/07/2017-2 alusel põhivõlgnevus summas 2150.00 eurot, intress

summas 150.50 eurot, sissenõudmiskulud summas 50.00 eurot ja viivis 2150.00 eurot põhinõudelt,

mis on hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks ning mõista välja hageja kasuks OÜ-lt

X X, X Xlt ja X Xlt solidaarselt 05.11.2018 laenulepingu

nr 05/11/2018 alusel põhivõlgnevus summas 2968.93 eurot; intress summas 108.75 eurot; viivis

2073.00 eurot põhinõudelt, mis on hagi esitamise ajaks muutunud sissenõutavaks.

Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja OÜ X X 06.07.2017 laenulepingu nr

06/07/2017-2, mille alusel hageja andis OÜ-le X X laenu summas 5000.00 eurot, millest oli

tasaarvestatud maha lepingutasu 50.00 eurot, intressimääraga 3,5% kuus ja viivisemääraga

0,5% päevas. 06.07.2017 laenulepingut muudeti 06.10.2017 lisaga 2,

06.01.2018 lisaga 3, 24.04.2018 lisaga 4, 05.07.2018 lisaga 5 ja 01.11.2018 lisaga 6. 06.07.2017

sõlmis hageja X Xga käenduslepingu nr 06/07/2017-2, mille alusel X

X käendas laenulepingust nr 06/07/2017-2 tulenevaid OÜ X X kohustusi hageja

ees, käendaja vastutuse maksimumsummaga 10000.00 eurot.

05.11.2018 sõlmisid hageja ja OÜ X X laenulepingu nr 05/11/2018, mille alusel hageja andis OÜ-le

X X täiendavalt laenu summas 3000.00 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu

100.00 eurot, intressimääraga 3,5% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas.

05.11.2018 sõlmis hageja X Xga ja X Xga käenduslepingud

nr 05/11/2018. Käenduslepingute alusel käendasid X X ja X X

laenulepingust nr 05/11/2018 tulenevaid OÜ X X kohustusi hageja ees, käendajate

vastutuse maksimumsummaga 9000.00 eurot.

08.02.2019 edastas hageja OÜ-le X X, X Xle ja X Xle

meeldetuletuseks nõudekirja OÜ X X võlgnevuste tasumiseks koos sissenõudmistasuga

summas 50.00 eurot.

OÜ X X kohustuste täitmiseks on hagejale teostatud 19 makset summas 6086.65 eurot. OÜ X X, X

X ja X X ei ole laenulepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi hageja ees kohaselt täitnud, mistõttu

ütles hageja 02.07.2019 laenulepingud nr 06/07/2017-2 ja 05/11/2018 erakorraliselt üles vastavalt

laenulepingute punktile 7.1, mille tulemusel muutus laenulepingutest tulenev laenu põhiosa jääk

sissenõutavaks 03.07.2019.

OÜ X X on põhjendamatult keeldunud oma kohustusi täitmast ja on seega rikkunud raha tasumise

kohustust, millest tulenevalt on hagejal õigus nõuda OÜ X X rahaliste kohustuste täitmist

solidaarselt nii OÜ-lt X X kui ka käendajatest X Xlt ja X Xlt.

Hageja ei nõustu X X vastuväidetega käenduslepingu tühisuse ega nõude rahuldamise osas ning

jääb hagi nõude juurde, korrigeerides põhi- ja kõrvalnõuete arvestust ning kokkuvõtvalt vähendades

rahalisi nõudeid kokku 769.74 euro võrra. X X ükski vastuväide hagile ei ole kohane haginõude

rahuldamata jätmiseks. X X märgitu, et põhivõlgnik on kostjaga

isiklikes suhetes ja viimase abikaasa, ei pea paika. Põhivõlgnik on äriühing OÜ X X.

Käenduslepingu eesmärgiks ega käendaja vastutuse eelduseks ei ole isikliku kasu saamine.

Käendaja vastutab kohustuse eest sõltumata sellest, mis otstarbel on põhivõlgnik laenu võtnud. X X

sissetulek ei ole määrav käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisel. OÜ X X kui

põhivõlgniku halb majanduslik olukord ei ole määrav ei laenulepingu ega käenduslepingu kehtivuse

seisukohast. Ühtlasi ei pea paika väide, et käendajate majanduslik olukord oli kuidagi äratuntav.

Käendusleping ei pea sisaldama intressimäära, kuivõrd käendaja vastutab nii põhikohustuse kui ka

kõrvalnõuete eest vastavalt käenduslepingus kokkulepitule. Seega hageja viivisenõue tuleneb

põhivõlgnikust sõltuva kohustuse täitmisega viivitamisest, mille osas kohaldub laenulepingus

sätestatud määr. Hageja on vastavalt X X maksete vastuväitele korrigeerinud nõudesummade

arvestust. X X maksed summas 850.00 eurot (12.04, 02.07 ja 08.09.2019) on arvestatud maha

võlgnevuse viivistest, intressimaksetest ning osaliselt põhinõudest.

Hageja palub jätta menetluskulud solidaarselt OÜ X X, X X ja X X kanda. Hagiavalduses palus

hageja määrata menetluskulude suuruseks 1320.00 eurot. Hageja kinnitab, et antud kulud on

tekkinud seoses käesoleva kohtuvaidlusega ning hageja ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu ei

saa ta käibemaksu tagasi arvestada ning taotleb seetõttu menetluskulude kindlaksmääramist koos

käibemaksuga.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub avaldaja määrata kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt X X, X Xlt ja X Xlt solidaarselt

välja menetluskulud summas 1320.00 eurot, mis koosneb hagilt tasutud riigilõivust summas 600.00

eurot ja tasust osutatud õigusabi eest summas 720.00 eurot.

Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 120.00 eurot, millele

lisandub käibemaks. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele kokku 5,0

tundi – kliendiga kohtumisele ja suhtlemisele 20,00 minutit, kliendi materjalidega tutvumisele ja

õiguslikule analüüsile 40,00 minutit ning hagi koostamisele, kliendiga suhtlemisele, lisade

selekteerimisele ja edastamisele 4,0 tundi.

Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hagejale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Kostja vastuväited

Kostja nõuet ei tunnusta ning palub jätta hagi rahuldamata. Hageja nõude aluseks on 05.11.2018

käendusleping laenulepingu nr 05/11/2018 juures. Kostja hinnangul on käendusleping tühine, kuna

käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik ehk abikaasa, käendaja ei saanud

käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, kuna tegemist oli põhivõlgniku äritegevuse

finantseerimisega. Kostja hinnangul on käendaja vastutuse maksimumsumma käendaja

sissetulekute suhtes (arvestades mh nende tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning

seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda

käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita. Kostja sissetulek ja kohustused ei vastanud

laenulepingu täitmiseks vajalikele tingimustele. Kõik eespool nimetatud eeldused olid hagejale

lepingu sõlmimisel äratuntavad ning teada, hageja oli teadlik põhivõlgniku halvast majanduslikust

olukorrast käesoleva lepingu sõlmimisel ning oli teadlik, et annab laenu puhtalt omal vastutusel.

Hagiavalduses toodud põhisummast ei ole maha arvestatud kostja poolt sooritatud makseid

laenulepingu katteks summas 850.00 eurot mistõttu on arusaamatu hageja põhinõue summas

3000.00 eurot. Hageja on märkinud viivisenõudeks 0,5% päevas summas 2107.00 eurot, mis teeb

aastaseks viivisemääraks 182,5%. Tegemist on äärmiselt ebamõistlikult

suure viivisemääraga, mida ei tuleks välja mõista. Lisaks ei olnud käenduslepingus sellist

viivismäära kokku lepitud. Tulenevalt eeltoodust kostja nõuet ei tunnista, palub tuvastada kohtul

käenduslepingu tühisus ning jätta hageja nõue terves ulatuses rahuldamata. Kostja on teatanud, et

omab ainukesena peres sissetulekut ning ei suuda majanduslikust olukorrast johtuvalt üle 100.00

euro kuus tasuda. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskulude osas.

Kohtuotsuse põhjendused

I

Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse

(TsÜS)

§ 5

järgi

tekivad

tsiviilõigused

ja

-kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud

toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud

tahteavaldus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 lg 1 sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse

rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-s 1 ja § 108 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust

rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6, § 108 lg-s 1 ja §

113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult

rahalise

kohustuse

täitmisega

viivitamise

korral

viivitusintressi

kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja

ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad kohustuse

rikkumise korral põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole

ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu

rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta

vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise

ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude

hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab

käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid

vältida. VÕS § 149 lg 1 kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid,

mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku

isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus.

Hageja ja kostja vahel puudub vaidlus järgmises:

-

05.11.2018 sõlmisid hageja ja OÜ X X laenulepingu nr 05/11/2018, mille kohaselt hageja

andis OÜ-le X X laenu summas 3000.00 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu

100.00 eurot, intressimääraga 3,5% kuus ja viivisemääraga 0,5% päevas (tl 30-35),

-

05.11.2018 sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu nr 05/11/2018, mille alusel käendas

kostja laenulepingust nr 05/11/2018 tulenevaid OÜ X X kohustusi hageja ees, käendaja

vastutuse maksimumsummaga 9000.00 eurot (tl 39-41),

-

hageja kandis OÜ X X arveldusarvele laenusumma 3000.00 eurot, millest oli eelnevalt maha

arvestatud laenulepingu tasu 100.00 eurot, so 2900.00 eurot (tl 13),

-

OÜ X X, X X ja X X ei täitnud kohustusi ja hageja ütles laenulepingu üles 02.07.2019 (tl

43-44),

-

kostja on tasunud võlgnevuse katteks 850.00 eurot (tl 14).

Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad nende nõuded ja vastuväited.

II Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, kuna käendajaks on

põhivõlgnikuga

lähedastes isiklikes suhetes olev isik ehk abikaasa, kostja ei saanud käenduslepinguga tagatavast

kohustusest isiklikku kasu, kuna tegemist oli põhivõlgniku äritegevuse finantseerimisega, kostja

vastutuse

maksimumsumma

on

kostja

sissetulekute

suhtes

(arvestades

mh

nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal

eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda kostja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita,

kostja sissetulek ja kohustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks vajalikele tingimustele. Kostja

väidab, et kõik eespool nimetatud eeldused olid hagejale lepingu sõlmimisel äratuntavad ning teada,

hageja oli teadlik põhivõlgniku halvast majanduslikust olukorrast ning oli teadlik, et annab laenu

puhtalt omal vastutusel.

Kohtu hinnangul ei ole kostja vastuväited käenduslepingu tühisuse kohta põhjendatud. Antud juhul

on põhivõlgnikuks laenulepingu nr 05/11/2018 kohaselt laenusaaja OÜ X X, seega ei ole

põhivõlgniku näol tegemist kostja abikaasaga. Lisaks ei tooks seadusest tulenevalt asjaolu, et

käendaja on põhivõlgniku abikaasa, kaasa käenduslepingu tühisust.

Samuti ei ole põhjendatud kostja väide, et käendusleping on tühine, sest kostja ei saanud

käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu, kuna tegemist oli põhivõlgniku äritegevuse

finantseerimisega. VÕS § 142 lg 1 ja lg 4 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning

käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. Käenduslepingu sõlmimise

eelduseks ei ole käendaja isikliku kasu saamine käenduslepingust. Lisaks ei olnud kostja kohustatud

käenduslepingut sõlmima. Käendusleping on käendaja ja põhivõlgniku vahelisest suhtest sõltumatu

ja abstraktne, st käendaja ja põhivõlgniku vahelise sisesuhte olemasolu, kehtivus või selles esinevad

puudused ei puuduta reeglina käenduslepingut. Käendaja lubadus käendada põhivõlgniku kohustusi

võib tugineda nii teatavale käendaja ja põhivõlgniku vahelisele lepingulisele suhtele kui ka

käendaja ja põhivõlgniku vahelisele isiklikule suhtele.

Kostja vastuväited osundavad ka tarbijakrediidilepingu sätetest tulenevale vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumisele laenuandja poolt. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 1 on krediidiandja

kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Tulenevalt VÕS

§ 402 lg 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Seega puudutab

vastutustundliku laenamise põhimõte laenulepingut, mitte käenduslepingut. Põhivõlgniku näol on

tegemist äriühinguga, seega ei saa antud juhul olla tegemist tarbijakrediidilepinguga.

Lisaks on Riigikohus tsiviilasjades nr 3-2-1-157-14, 3-2-1-156-15 ja 3-2-1-30-16 leidnud, et

vastutustundliku laenamise põhimõttest ei tulene krediidiandja jaoks kohustust hinnata käendaja

maksevõimet ja majanduslikku olukorda. Eelnevast tulenevalt ei anna kostja krediidivõimekuse

kontrollimata jätmine alust pidada käenduslepingut tühiseks. Seega ei ole käendusleping tühine

põhjusel, et kostja vastutuse maksimumsumma on kostja sissetulekute suhtes äärmiselt

ebaproportsionaalne ning kostja sissetulek ja kohustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks

vajalikele tingimustele.

VÕS § 143 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille

erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas. Kostja on seisukohal, et käendusleping on tühine, kuna

käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes (arvestades mh nende

tulevikuperspektiivi) äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal

eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas

täita. Käendaja sissetulek ja kohusustused ei vastanud laenulepingu täitmiseks vajalikele

tingimustele. Antud juhul puudub vaidlus selles, et käenduslepingus on kokku lepitud käendaja

vastutuse rahalises maksimumsummas 9000.00 eurot. Käenduslepingus sisaldub kokkulepe

käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma kohta, seega on järgitud

tarbijakäenduslepingu sõlmimise põhimõtteid ning käendusleping on kehtiv.

Kohus leiab, et asjaolu, et kostja ei ole alates käenduslepingu sõlmimisest kuni hagile vastuse

esitamiseni käenduslepingut vaidlustanud ning kostja on laenulepingut nr 05/11/2018 osaliselt

täitnud, tasudes hagejale 12.04.2019, 02.07.2019 ja 08.09.2019 makseid kogusummas 850.00 eurot,

viitab muuhulgas asjaolule, et kostja tunnustas käenduslepingut.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 05/11/2018 on

kehtiv.

III Kostja on seisukohal, et hageja ei ole hagiavalduses toodud põhisummast maha arvestatud

kostja poolt sooritatud makseid laenulepingu katteks summas 850.00 eurot, mistõttu on

arusaamatu hageja 3000.00 euro suurune põhinõue.

Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja kostja poolt tasutud makseid summas 850.00 eurot hageja ja

OÜ X X vahel 06.07.2017 sõlmitud laenulepingu nr 06/07/2017-2 katteks, kuid kostja ei olnud

eelnimetatud laenulepingu käendajaks.

Hageja korrigeeris 19.02.2020 esitatud hagiavalduse täpsustuses põhi- ja kõrvalnõuete arvestust

ning vähendas hageja nõuet kostja vastu vastavalt kostja esitatud vastuväitele. Hageja arvestas

kostja poolt 12.04.2019 summas 250.00 eurot, 02.07.2019 summas 300.00 eurot ja 08.09.2019

summas 300.00 eurot tasutud maksed kogusummas 850.00 eurot 05.11.2018 sõlmitud

laenulepingust nr 05/11/2018 ja käenduslepingust nr 05/11/2018 tuleneva võlgnevuse (viivise,

intressi ja põhivõlgnevuse) katteks.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud võlgnevuse arvutuskäigule.

Laenulepingu p 4.6 kohaselt kui laenusaaja teeb laenuandjale lepingu alusel makseid, siis loetakse

nende maksete arvel täidetuks järgmised laenusaaja kohustused sõltumata makse nimetamisest või

märgistamisest laenusaaja poolt: esimeses järjekorras viivised; teises järjekorras lepingu või

seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud; kolmandas järjekorras leppetrahvid;

neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud intressidest; viiendas

järjekorras laen; kuuendas järjekorras muud summad.

Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja poolt tasutud maksete, kogusummas 850.00 eurot,

arvestamine laenulepingust nr 05/11/2018 tuleneva võlgnevuse katteks esimeses järjekorras viivise,

teises järjekorras intressi ja seejärel põhivõlgnevuse katteks.

IV Kostja on seisukohal, et viivise määr 0,5% päevas on ebamõistlikult suur ning sellist viivise

määra ei olnud pooled käenduslepingus kokku leppinud.

Käenduslepingu nr 05/11/2018 p 1.1 kohaselt on käendatavat kohustust loov leping 05.11.2018

hageja ja OÜ X X vahel sõlmitud laenuleping nr 05/11/2018 koos selle sõlmimise ajal olemas olnud

lisadega. Käendaja vastutab laenulepingust tulenevate OÜ X X kõigi kohustuste (sealhulgas

kohustused tagastada laen, tasuda intresse, tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve,

(trahve ja viivised), hüvitada tasusid ja kulusid ja rahuldada muud laenulepingust tulenevad

varalised nõuded, sealhulgas hüvitada kahjud ja sissenõudega seotud kulud) täieliku täitmise eest,

samuti käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käendaja vastutab kogu

laenulepingus kokku lepitud laenu tagastamise eest sõltumata sellest, kas nimetatud laen on lepingu

sõlmimise ajaks OÜ-le X X välja makstud või mitte.

Eelnevast tulenevalt vastutab kostja viivise maksmise kohustuse täitmise eest, kuna

käenduslepingust tulenevalt vastutab kostja laenulepingust nr 05/11/2018 tuleneva OÜ X

X kohustuse eest tasuda kohustuste mittetäitmisest tulenevaid leppetrahve (trahve ja viivised).

Laenulepingu nr 05/11/2018 p 1 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks 0,5% päevas.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist ebamõistlikult suure viivisemääraga. Kuigi lepingus kokkulepitud

viivisemäär 0,5% päevas on oluliselt kõrgem VÕS § 113 lg 1 teise lause järgsest määrast, ei ole see

siiski selline, et seda pidada seadusega vastuolus olevaks. Hageja ja OÜ X X sõlmisid laenulepingu

majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava

tingimusega. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et antud juhul ei ole tegemist

tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldu ka VÕS § 415 lg-s 1 sätestatud viivisemäära piirang. Hageja on

vähendanud viivisenõuet osaliselt vastavalt kostja poolt esitatud vastuväitele, et hageja ei ole

arvestanud kostja poolt sooritatud makseid laenulepingu nr 05/11/2018 katteks. Lisaks ei ületa

hageja poolt nõutav viivis põhinõuet. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisearvestusele.

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja viivise nõue summas 2073.00 eurot on põhjendatud.

V Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping nr 05/11/2018

on kehtiv. Kostja ei ole vaidlustanud laenulepingu nr 05/11/2018 kehtivust ega laenulepingust

tulenevate kohustuste rikkumist põhivõlgniku poolt.

Laenulepinguga kohustus hageja andma OÜ-le X X laenu summas 3000.00 eurot ning laenusaaja

kohustus tagastama laenu vastavalt kokkulepitud maksegraafikule. Laenulepingu kohaselt leppisid

poole kokku intressimääras 3,5% kuus ja viivisemääras 0,5% päevas. Hageja kandis OÜ X X

arveldusarvele laenu summas 2900.00 eurot, millest oli maha arvestatud lepingutasu 100.00 eurot.

Laenulepingu p 7.1 kohaselt on laenuandjal õigus leping ilma ette teatamata erakorraliselt üles

öelda, kui laenusaaja on lepingut oluliselt rikkunud (sh mitteolulise kohustuse korduv või jätkuv

rikkumine vaatamata vähemalt 5-päevasele täiendavale tähtajale kohustuse täitmiseks), samuti

muudel seaduses sätestatud juhtudel. OÜ X X jättis tasumata maksed vastavalt laenulepingus

kokkulepitud maksegraafikule ning rikkus sellega laenulepingust tulenevat laenu tagastamise

kohustust, mistõttu ütles hageja laenulepingu erakorraliselt üles vastavalt laenulepingu p-le 7.1

02.07.2019, mille tulemusel muutus laenu põhiosa jääk sissenõutavaks 03.07.2019.

Põhivõlgnikult OÜ-lt X X on võlgnevus välja mõistetud Harju Maakohtu 17.04.2020 tsiviilasjas nr

2-19-17939 tagaseljaotsusega. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse

eest täies ulatuses. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus hagi kostja osas ning mõistab kostjalt

hageja kasuks välja käenduslepingu nr 05/11/2018 alusel laenulepingust nr 05/11/2018 tuleneva

põhivõlgnevuse 2968.93 eurot, intressi 108.75 eurot ja viivise 2073.00 eurot.

OÜ X X, X X ja X X vastutavad VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt nimetatud kohustuste eest osas,

milles need kattuvad, solidaarselt.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi kostja osas, jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet,

st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud

vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a

määruse nr 3-2-1-65-13 p 14).

Alljärgnevalt kontrollib kohus hageja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 600.00 eurot. Seoses hagihinna

muutumisega hageja nõude vähendamisel tagastas kohus hagejale taotluse alusel 50.00 eurot

enamtasutud riigilõivu. Eelnevast tulenevalt on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele, hagilt tasutud riigilõiv summas 550.00 eurot.

Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik hageja lepingulise esindaja ajakulu

kliendiga kohtumisele ja suhtlemisele (20,00 minutit), kliendi materjalidega tutvumisele ja

õiguslikule analüüsile (40,00 minutit) ning hagi koostamisele, kliendiga suhtlemisele, lisade

selekteerimisele ja edastamisele (4,0 tundi), kokku 5,0 tundi.

Kohtu hinnangul ei ole esindaja tunnitasu 120.00 eurot (millele lisandub käibemaks), ebamõistlikult

suur. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 147.49 eurot

koos käibemaksuga (14. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13), 153.00 eurot ilma

käibemaksuta (11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14) ning 156.00 eurot

koos käibemaksuga (26. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-17, p 15).

TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud

kuludelt

käibemaksu

tagasi

arvestada.

Kuna

hageja

on

kinnitanud,

et

ei

ole

käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus

menetluskulud välja käibemaksuga.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel kostja poolt hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1270.00

eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust summas 550.00 eurot ning põhjendatud ja

vajalikest õigusabikuludest 5,0 tunni eest, s.o 720.00 eurot (koos käibemaksuga).

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (1270.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

OÜ X X, X X ja X X vastutavad VÕS § 145 lõikest 1 tulenevalt menetluskulude ja menetluskuludelt

viivise tasumise kohustuste täitmise eest osas, milles need kattuvad, solidaarselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik