1-19-7882/31 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

12. juuni 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-7882 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2020. a määrus Määruskaebuse esitaja Daniel Dõrda Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli 2020. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdistatava advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-7882 tunnistati Daniel Dõrda süüdi karistusseadustiku (KarS) § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 määrati, et seda karistust ei pöörata täitmisele, kui D. Dõrda ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja peab kinni KarS § 75 lg-s

1 sätestatud kontrollnõuetest. Kohtuotsus jõustus 18. detsembril 2019. a.

2. 27. märtsil 2020. a esitas kriminaalhooldusametnik kohtule D. Dõrda kohta erakorralise ettekande ettepanekuga pöörata karistus täitmisele. Kriminaalhooldusalune ei pea kinni registreerimiskohustusest.

3. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2020. a määrusega kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldati ja D. Dõrdale Tartu Maakohtu 2. detsembri 2019. a otsusega mõistetud karistus, 10 kuud vangistust, pöörati täitmisele.

3.1 D. Dõrda suhtes tehtud otsus jõustus 18. detsembril 2019 ning ta allutati käitumiskontrollile. Sellest ajast alates on kriminaalhooldaja D. Dõrdaga kokku leppinud kuus kohtumist, kuid lubadustest ja kokkulepetest süüdlane kinni ei pea ning on kohale tulnud vaid kolmel korral. Kodust teda tabada ei ole õnnestunud ei piirkonnapolitseinikul ega ka kriminaalhooldajal, ühendust on saadud vanaema või ema kaudu. Viimasel ajal ei vasta ta ka ametniku telefonikõnedele ega helista tagasi. Ehkki eriolukorrast tulenevalt on käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid lihtsustatud – isikul ei ole vaja osakonda minna, tuleb üksnes vastata kriminaalhooldaja telefonile ja e-kirjale –, ei ole D. Dõrda neistki kinni pidanud.

3.2 D. Dõrda põhjendused (enda varjamine kindla isiku eest, unustamine, sisse magamine jne) ei viita sellele, et tal oleks olnud kontrollnõuete täitmata jätmiseks mõjuvaid põhjuseid ja järelikult ei ole tema rikkumised kuidagi vabandatavad. D. Dõrda rikkumised on põhimõttelist laadi. Ta ei allu registreerimiskohustusele ega kriminaalhooldaja järelevalvele, mis mõistetud karistust arvestades aga on üks põhilisemaid viise, kuidas tema üle kontrolli teostada või osutada sotsiaalset abi, toetamaks teda uute kuritegude toimepanemisest hoidumisel. Sisuliselt hoidub ta kohtuotsuse täitmisest kõrvale. D. Dõrdat ei distsiplineerinud ega kutsunud korrale isegi see, et kriminaalhooldaja esitas kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga karistuse täitmisele pööramiseks – isik jätkas rikkumisi, ehkki, nagu märgitud, on kriminaalhoolduse nõuded eriolukorras tavapärasest tunduvalt leebemad. Kriminaalhooldusel seega perspektiiv puudub.

MÄÄRUSKAEBUS

4. D. Dõrda palub tühistada Tartu Maakohtu määruse. D. Dõrda kaebab videoistungi halva kvaliteedi üle. Kuna D. Dõrda ei kuulnud, mida kohtunik räägib, ei saanud ta toimuvast aru.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.

6. Maakohus tuvastas õigesti, et D. Dõrda on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust. Määruskaebuses neid rikkumisi ei eitata. Seetõttu märgib ringkonnakohus üksnes, et nõustub maakohtuga erakorralise ettekande rahuldamise osas ning ei hakka omapoolseid põhjendusi esitama.

7. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka D. Dõrda kaebuses märgitu, mille kohaselt süüdlane ei kuulnud kohut ega saanud toimuvast aru. Ringkonnakohus tutvus helisalvestisega, et tuvastada, kas kohtuistungi helikvaliteet takistas D. Dõrdal istungil räägitust arusaamast. Kohtuistungil on D. Dõrda tõepoolest aeg-ajalt avaldanud, et ei kuule. Samas on ta kohtu korduvatele selgitustele vastanud ning selgitanud erakorralise ettekandega seotud asjaolusid. Seetõttu puudub igasugune põhjus arvata, et D. Dõrda halva kuuldavuse tõttu ei saanud aru kohtus toimuvast.

8. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Tiit Lõhmus