2-17-16716/58 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

12.06.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-16716

Tsiviilasi

XX avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja – XX (ik XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tiina Mölder

Puudutatud isik – YY (ik XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja v.adv Risto Käbi

Puudutatud isik – WW (ik XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik – Raasiku vald, esindajad Andre Sepp ja

Aare Ets

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

YY määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 16.03.2020 määrus muutmata.

2. Jätta YY määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta YY määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud tema enda kanda.

Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid

menetluskulusid.

Selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest.

Juhul kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud

tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-17-16716

2(7)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 08.11.2017 Harju Maakohtule avalduse (täiendatud 25.05.2018)

avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks.

Avalduse kohaselt on avaldaja 2 katastriüksusest – Mallavere (katastritunnus 65102:001:0089,

maatulundusmaa) ja Uus-Mallavere (katastritunnus 65102:001:0090, elamumaa) – koosneva

Mallavere kinnistu (registriosa nr 397302) omanik. Katastriüksused paiknevad selliselt, et

väiksem neist – Uus-Mallavere – on kolmest küljest piiratud Mallavere katastriüksusega ning

neljandast küljest YY-le kuuluva Välgatsi kinnistuga (registriosa nr 8265402, katastritunnus

65102:001:0046), millel asub kinnistute piiri ääres eratee. Avaldajale kuuluvalt kinnisasjalt

puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Juurdepääsu avalikult kasutatavale teele

(Viskla-Pikavere kõrvalmaantee) Mallavere kinnisasjalt saaks võimaldada Välgatsi kinnistul

paikneva eratee kaudu. Avaldaja on teinud YY-le ettepaneku kokkuleppe sõlmimiseks, kuid

viimase pakutud lahendus, millega antaks avaldajale õigus kasutada Välgatsi kinnistul asuvat

teed 100 m ulatuses, ei ole juurdepääsu tagamiseks piisav. Avaldaja jaoks on olulisem

juurdepääs elamumaa sihtotstarbega Uus-Mallavere maatükile. YY pakutud variandi puhul

tuleks rajada uus tee Uus-Mallavere maatükini läbi Mallavere maatükil kasvava metsa, mis

oleks ebamõistlikult kulukas. Pakutav teelõik poleks samas piisav ka Mallavere maatüki

majandamiseks. Samuti tuleks arvestada sellega, et mõlemale maatükile peaks olema tagatud

juurdepääs juhuks, kui üks neist võõrandatakse. Kui juurdepääs antakse kuni Uus-Mallavere

maatüki tagumise piirini, siis on seal olemas mahasõit ja tee Uus-Mallavere ehituskrundile.

Selliselt antud juurdepääs tagab minimaalse vajaliku juurdepääsu nii Uus-Mallavere kui ka

Mallavere maatükile.

Tähtajatu juurdepääsu võimaldamine tasu suurust määrates tuleb arvesse võtta YY

maamaksukohustust, perioodilist hüvitist ainukasutusõiguse kaotamise eest ning tee

hooldamisega seonduvaid kulusid vastavalt teeomaniku tegelikele kuludele. Selleks, et eri

suundadest tulevatel autodel oleks võimalik teineteisest mööduda, on avaldaja nõus oma kulul

ehitama teele tasku.

2. YY vaidles avaldusele vastu.

Avaldajal ei ole õigustatud huvi juurdepääsuks avalikule teele avalduses toodud ulatuses.

Juurdepääsutee on kitsas ega võimalda eri suundadest tulevatel sõidukitel teineteisest mööduda.

YY tegeleb karjakasvatusega ning vältimaks tee ühiskasutusest tulenevaid suurenevaid

probleeme (sh tee seisukord, mis ei pruugi YY peetava veisekarja järjest kasvavat suurust ja

üha enam seda kasutavat rasketehnikat arvestades olla avaldaja jaoks piisavalt hea), on tal huvi

piirata Välgatsi kinnistul asuva tee kasutust kolmandate isikute poolt. Avaldaja soovitava

juurdepääsu ulatus on tema kinnistu väga piiratud kasutust arvestades põhjendamatult suur.

Võimalus, et avaldaja võib tulevikus oma kinnistu jagada ja osaliselt võõrandada, ei saa

õigustada YY õiguste riivamist. Avaldajal on võimalik vajalikus ulatuses rajada tee oma

kinnistule. YY on nõus sellise variandiga, et osa praegusest teest antakse juurdepääsuks ja YY

ehitab avaldaja maale teelõigu elamumaani. Kuni juurdepääsutee ei ole määratud avalikuks

kasutuseks, hooldab teed YY, kellele avaldaja tasub omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest

110 eurot aastas. Kuni puudutatud isiku poolt avaldaja kinnistule teelõigu, mis viib

juurdepääsutee otsast Uus-Mallavere maatüki piirini, rajamiseni saab avaldaja kasutada

juurdepääsuks Välgatsi kinnistul asuvat teed enda soovitud ulatuses.

3. WW (Tuuliku kinnistu omanik) leidis, et parim viis avaldajale juurdepääsu tagamiseks on

olemasoleva Välgatsi kinnistul asuva tee kasutamine. Uue tee rajamist ei pea WW otstarbekaks.

4. Raasiku Vallavalitsus avaldas lootust, et avaldaja ja puudutatud isikud jõuavad

juurdepääsu osas kokkuleppele.

2-17-16716

3(7)

Esimese astme kohtu määrus

5. Harju Maakohus rahuldas 16.03.2020 määrusega avalduse ning määras Mallavere ja

Uus-Mallavere kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt tähtajatu juurdepääsu mööda Välgatsi

kinnisasja kulgevat teelõiku (pikkus 250 m, laius 3,5 m) Mallavere ja Uus-Mallavere kinnisasja

piirist kuni 11124 Viskla-Pikavere teeni nii jalgsi kui ka sõidukitega (mille täismass ei ületa

3500 kg). Maakohus kohustas avaldajat rajama kuue kuu jooksul alates kohtumääruse

jõustumisest poolel maal juurdepääsuteel Uus-Mallavere kinnisasja poolsesse teeserva tasku,

mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi möödalaskmist ilma tagurdamata teelt kõrvale

keerates. Maakohus määras, et Välgatsi kinnistu igakordne omanik on kohustatud tagama

aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ning hoidma juurdepääsuteed jalgsi ja sõidukiga

liiklemiseks vajalikus seisundis. Tasu juurdepääsutee kasutamise eest on 110 eurot aastas, mis

tuleb maksta iga aasta 1. juuliks. Maakohus kohustas YY andma nõusolek kanda Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriosa nr 8265402 kolmandasse jakku

märkus juurdepääsu tasu ja juurdepääsu kohta avalikult kasutatavale teele Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna registriosasse nr 397302 kantud Mallavere ja Uus-Mallavere kinnistu

igakordse omaniku (omanike) kasuks (resolutsiooni p-d 2–6). Menetluskulud jättis maakohus

menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 8).

Avaldajal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 lg 1 alusel õigus nõuda juurdepääsu üle võõra

kinnisasja. Juurdepääsu määramine avaldaja kinnisasjale üle Tuuliku kinnistu (registriosa nr

6787502, katastritunnus 65102:001:0027) ei ole otstarbekas, kuivõrd selleks tuleks nimetatud

kinnistult eemaldada mets ja haljastus ning rajada uus tee. Seni on avaldaja juurdepääsuks

kasutanud Välgatsi kinnistul asuvat erateed ning avaldajal on õigus nõuda Mallavere ja Uus-

Mallavere kinnistule juurdepääsu avalikule teele Välgatsi kinnistu kaudu.

YY pakutud variandi puhul tuleks Mallavere maatükile rajada täiendavalt uus tee, mis eeldab

metsa eemaldamist ning sellisel juhul ei oleks tagatud juurdepääs Mallavere ja Uus-Mallavere

maatükkidele mõistlikes proportsioonides. YY selgitustest ei nähtu, et juurdepääsutee

määramine olemasoleva tee asukohta takistaks tal Välgatsi kinnistu kasutamist

põllumajanduslikul otstarbel. Seni on kõigil isikutel olnud ilma takistusteta vaba juurdepääs

avalikult kasutatavalt teelt Välgatsi kinnistu teele. Samuti on YY avaldanud valmisolekut tee

määramiseks avalikuks kasutamiseks. Kuivõrd tee on kinnistul juba olemas ja poolte kasutuses,

ei too selle kaudu juurdepääsu määramine kaasa faktilise olukorra muutumist ega koorma

liigselt eratee omanikku.

Avaldaja taotletud juurdepääs avalikult kasutatavale teele üle Välgatsi kinnistu on põhjendatud

250 m pikkusel lõigul. Selliselt on juurdepääs tagatud minimaalselt vajalikus ulatuses nii

Mallavere kui ka Uus-Mallavere maatükile ilma uut teed rajamata. Arvestades, et olemasoleva

tee kasutamine sõidukitega on võimalik korraga ühes suunas, tuleb avaldajal rajada 6 kuu

jooksul alates kohtumääruse jõustumisest poolel maal juurdepääsuteel Uus-Mallavere kinnistu

poolsesse teeserva tasku, mis võimaldab vastutuleva liiklusvahendi möödalaskmist ilma

tagurdamata teelt kõrvale keerates. Välgatsi kinnistu igakordsed omanikud on kohustatud

tagama aastaringselt juurdepääsutee korrashoiu ja hoidma juurdepääsuteed sõidukiga

liiklemiseks vajalikus seisundis.

Juurdepääsutasu koosneb kolmest komponendist: maamaks, hüvitis omandiõiguse riive eest ja

juurdepääsutee korrashoiu kulud. Arvestades, et juurdepääsutee pikkus on vähemalt 250 m ning

laius 3,5 m, hõlmab see 875 m2 Välgatsi kinnistust. Maamaks teealuse maa eest on 0,24 eurot

aastas. Maa-ameti andmete järgi oli perioodil 2014–2019 Harjumaal keskmine aastatasu

juurdepääsuservituudi eest 0,210377 eurot/m², mis 875 m2 juurdepääsutee puhul on 184,08

eurot aastas. Juurdepääsutee korrashoiu kulud on YY esitatud andmeid arvestades 215 eurot.

Kuivõrd sama teed kasutab ka YY, tuleb kogu juurdepääsu aastatasu jagada tema ja avaldaja

2-17-16716

4(7)

vahel pooleks ((0,24+184,08+215)÷2=199,62). Kuivõrd YY nõuab juurdepääsutasuna 110

eurot aastas, ei saa kohus määrata sellest suuremat tasu.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. YY palub määruskaebuses tühistada maakohtu 16.03.2020 määrus osas, milles avaldus

rahuldati, ning teha uus lahend, millega määrata juurdepääs YY 23.07.2018 vastuse lisaks 1

oleval plaanil toodud viisil; YY astub omapoolsed sammud, et juurdepääsutee määrataks

avalikuks kasutuseks; kuni juurdepääsutee avalikuks kasutuseks määramiseni hooldab teed YY,

kellele avaldaja tasub omandiõiguse riive ja tee hoolduse eest 110 eurot aastas; YY kohustub

rajama avaldaja kinnistule teelõigu, mis viib juurdepääsutee otsast kuni katastriüksuse nr

65102:001:0090 piirini ning kuni tee valmimiseni saab avaldaja kasutada Välgatsi kinnistul

asuvat teed avaldaja 10.06.2019 seisukoha lisaks 3 oleval plaanil näidatud ulatuses.

Maakohus jättis määruse tegemisel arvestamata puudutatud isiku huvi tee kasutamise piiramise

vastu ning tähtsustas üle avaldaja juurdepääsuvajadust seni hoonestamata kinnisasjale. Kohus

ei ole piisavalt arvestanud sellega, et YY on valmis oma kulul rajama avaldaja kinnisasjale

juurdepääsutee pikenduse, sest hindab selle kulu väiksemaks probleemidest, mida toob kaasa

kitsa ja tihedas põllumajanduslikus kasutuses oleva tee ühiskasutus avaldajaga. Kohus ei ole

piisavalt põhjendanud, miks tuleb praegusel juhul eelistada lahendust, mille puhul koormatakse

puudutatud isikut suuremas mahus võrreldes lahendusega, kus puudutatud isik rajaks avaldaja

kinnistule teelõigu Välgatsi kinnistul asuvalt teelt Uus-Mallaste katastriüksuse piirini. Sellise

variandi puhul oleks tagatud juurdepääs mõlemale katastriüksusele.

Kohtu seisukoht, et kinnisasja jagamine eraldi katastriüksusteks annab omanikule õiguse nõuda

neile kõigile eraldi juurdepääsu, ei põhine seadusel. AÕS § 156 lg 2 järgi tuleb kinnisasja

jagamisel tagada katkenud ühendus avalikule teele senise ühendustee kaudu. Avaldaja ei ole

nimetanud ühtegi põhjust, miks ei saa liikumist tema kinnisasja siseselt korraldada tema enda

maad kasutades. Arvestada tuleb ka sellega, et avaldaja omandas Mallaste kinnistu 2007. aastal

ilma juurdepääsuõiguseta ning korraldas 2009. aastal kinnistul kahe katastriüksuse

moodustamise, valides ise elamumaa asukoha. Puudutatud isiku kohustused juurdepääsu

võimaldamisel ei saa sõltuda ainult avaldaja valikutest oma kinnisasja kujundamisel ja

kasutamisel. Maaomanike huvide kaalumisel ei saa pidada tasakaalustatuks tulemust, kus üks

maaomanik peab oma maa andma teise kasutusse suuremas osas selleks, et viimane saaks

vältida tee rajamist oma kinnistule. Maakohus ei ole põhjendanud, miks kaaluvad avaldaja

huvid üles puudutatud isiku huvid.

Tee ühiskasutuse muudab keeruliseks Välgatsi kinnistul asuva tee kasutamine puudutatud isiku

üha laieneva põllumajandustegevuse teenindamiseks. Karja suurenedes on sellele vaja vedada

kõnealust teed kasutades üha rohkem sööta ja joogivett. Kohtu lahendus ei arvesta sellest

tuleneva sageneva liiklusega puudutatud isiku kinnistul asuval teel. Mida rohkem kasutab

puudutatud isik oma teed põllumajandustegevuse teenindamiseks, seda rohkem tekib

konfliktiolukordi avaldaja ja puudutatud isiku vahel (tühistel põhjustel politsei väljakutsumine,

raskemini manööverdatavale põllumajandusmasinale tee andmisest keeldumine). Samuti on

puudutatud isikul huvi piirata juurdepääsu võimaldavale teele, et kaitsta loomi kadumise ja

varguste eest.

Puudutatud isik ei ole avaldanud valmisolekut tee määramiseks avalikuks kasutuseks kogu

ulatuses, milles avaldaja on seda seni kasutanud, vaid üksnes selles osas, mis on avaldajale

vältimatult vajalik avalikule teele pääsemiseks.

Maakohtu määratud juurdepääsutee tingimused on ebaselged. Kohtumääruse järgi on

juurdepääsutee laius 3,5 m, kuid Välgatsi kinnistul asuv tee läheb avalikust teest kaugenedes

2-17-16716

5(7)

kitsamaks (3–3,2 m). Seega jääb ebaselgeks, kas puudutatud isikule on pandud kohustus

olemasolevat teed laiendada.

Maakohus on näinud ette teeserva tasku rajamise, kuid pole kindlaks määranud selle mõõtmeid

ega puudutatud isiku õigusi ja kohustusi selle rajamisel. Avaldaja ja puudutatud isik ei kasuta

teed tavapäraste mõõtmetega sõiduautoga, vaid haagisega sõidukitega, mille pikkus jääb

vahemikku 8–12,5 m. Kui standardse tasku pikkus on üle 23 m, siis haagisega sõidukite jaoks

tuleb see ehitada laiemaks ja pikemaks. Tasku rajamise teevad keerukamaks ka teeäärsed

kraavid. Kui puudutatud isiku maale rajatakse tasku, tuleb see projekteerida vastavalt nõuetele,

hankida load ja tellida tööd asjatundjatelt. Avaldaja võib kohtumäärusest teha järelduse, et ta

võib puudutatud isiku maale oma suva järgi maaomaniku ja vallaga kooskõlastamata ehitada

sellise tasku, mis sõidukite möödumist tegelikult ei hõlbusta. Tasku ehitamiseks kuluva raha

eest saaks avaldaja kinnistule ehitada 60 m pikkuse tee.

7. XX, WW ja Raasiku Vallavalitsus ei esitanud määruskaebusele oma seisukohta.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada.

Määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata

ja maakohtu määrus muutmata.

10. Puudub vaidlus, et kõige otstarbekam on määrata juurdepääs Mallavere maaüksuselt

avalikult kasutatavale teele Välgatsi kinnistul asuva olemasoleva eratee kaudu, millel liiklemist

ei ole puudutatud isik takistanud ja mida avaldaja on seni juurdepääsuna kasutanud. Avaldaja

ja Välgatsi kinnistu omanik vaidlevad selle üle, millises pikkuses peaks Mallavere kinnistu

igakordne omanik saama kõnealust erateed kasutada. Maakohus määras juurdepääsutee

pikkuseks 250 m ning see ulatub avalikult kasutatavalt teelt kuni Uus-Mallavere ja Mallavere

katastriüksuste kaugema piirini (avalikult teelt vaadatuna). YY arvates tuleks juurdepääsutee

määrata kuni Mallavere kinnistu nurgani, millisel juhul oleks tee pikkus ca 100 m. Sellisel moel

juurdepääsu määramisel on YY nõus ise oma kulul rajama tee Mallavere kinnistu siseselt Uus-

Mallavere katastriüksuseni.

11. AÕS § 156 lg 1 esimese lause järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik

juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda

juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse

kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja

kinnisasjalt avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik

võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes

kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva

kitsendusega (vt nt Riigikohtu 13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-14-23161, p 17.1). Vaidlus

kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning

kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele

pääsemiseks ning kas puudutatud isiku kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla

avaldaja jaoks oluliselt odavam ja kinnisasja omanikku vähem koormav (vt Riigikohtu

03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 22).

2-17-16716

6(7)

12. Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on kohtu

diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire (vt Riigikohtu 26.10.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-06, p 28;

27.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-05, p 22). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus

juurdepääsutee asukoha kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire.

13. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse esitajaga, et maakohus on ülehinnanud avaldaja

juurdepääsuvajadust. Juurdepääsu määramise eesmärk on võimaldada avaldajal pääseda

avalikult teelt oma kinnisasjale ja seda sihipäraselt kasutada. Raasiku Vallavalitsus on

08.01.2018 väljastanud projekteerimistingimused üksikelamu püstitamiseks Uus-Mallavere

krundil (tl 86). Seega on ilmne avaldaja vajadus juurdepääsuks Uus-Mallavere maatükini.

Maakohtu määruse lisaks olevalt kaardilt nähtub, et kohus on juurdepääsu määranud kuni

avaldaja kinnistu siseselt kulgeva teeni. Määruskaebuse esitaja välja pakutud variandi puhul

tuleks avaldaja kinnistule rajada uus tee, milleks on mh vajalik raiuda puid. Ka juhul, kui YY

rajab omal kulul teelõigu Uus-Mallavere maatükini, tuleks avaldajal kinnistu siseseks

liikumiseks ise teed pikemaks ehitada. Sellega kaasneksid kokkuvõttes suured kulud ning

väheneks ka avaldaja kinnistul metsana majandatav ala. Riigikohus on pidanud ekslikuks

seisukohta, et AÕS § 156 järgi tuleb tagada juurdepääs kinnisasja piirini, aga mitte hooneteni;

kinnisasja omanike huve kaaludes tuleb arvestada ka sellega, kui omanik peab rajama uue tee

oma kinnisasjale, et juurdepääsu otstarbekohaselt kasutada (13.02.2019 määrus tsiviilasjas nr

2-14-23161, p 17.2). Ehkki Uus-Mallavere kinnistul ei ole praeguse seisuga hooneid, tuleb

arvestada asjaoluga, et tegemist on elamumaaga ning avaldaja kavatseb sinna elamu ehitada.

Vastasel juhul tekiks tulevikus vajadus juurdepääsuteed pikendada.

14. YY on välja toonud asjaolu, et avaldaja ostis Mallavere kinnistu teadmisega, et sellele

puudub juurdepääs avalikule teele ning jagas hiljem kinnistu kaheks katastriüksuseks, millega

moodustati maatulundusmaa otstarbega kinnistule eraldi elamumaa otstarbega maatükk.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa avaldaja sellist tegevust pidada ebamõistlikuks ega

põhjendada sellega lühema juurdepääsutee määramist. Riigikohus on selgitanud, et lisaks

avalikule teele pääsemisele tagab AÕS § 156 lg 1 kinnisasja omanikule juurdepääsu

kinnisasjale ka oma kinnisasja eraldi seisvalt osalt. Ebamõistlik oleks seadusetõlgendus, mille

järgi juurdepääsu tagamine kinnisasjale sõltuks üksnes sellest, kas teine maatükk kuulub sama

kinnistu koosseisu, st et juurdepääsu tagamiseks tuleks maatükid ühendada üheks kinnistuks

(03.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-10, p 23).

15. Juurdepääsu määramise vajadust maakohtu määratust väiksemas ulatuses põhjendab

määruskaebuse esitaja oma üha laieneva põllumajandustegevusega. Ringkonnakohus ei kahtle

määruskaebuse esitaja väites, et seoses sellega sõidavad Välgatsi kinnistul asuval teel sageli

raskeveokid. Samas ei anna asjaolu, et määruskaebuse esitaja kasutab teed oma tarbeks ja seda

üsna suure koormusega, alust järeldada, et määruskaebuse esitaja huvid kaaluvad üles avaldaja

huvi 250 m pikkuse juurdepääsu järele.

Ringkonnakohtule ei ole äratuntav vajadus piirata tee ühiskasutust seoses loomade pidamise ja

nende kaitsmisega varguste ja kadumise eest. Kuivõrd YY kavatseb veiste varjualuse ehitada

Õhtuhelgi kinnistule, ei selgu määruskaebusest, miks on vaja piirata Välgatsi kinnistul asuva

tee kasutamist avaldaja ja muude isikute poolt suuremas ulatuses kui võimaldab maakohtu

määrus.

Määruskaebuse esitaja pole väitnud, et avaldaja kasutab teed väga suure intensiivsusega; pigem

kasutab teed rohkem määruskaebuse esitaja. Määruskaebuse väidetest ei nähtu, et 250 m

pikkune juurdepääsutee mõjutab YY tegevust ning võimalusi oma kinnisasja kasutada oluliselt

rohkem kui 100 m pikkune juurdepääsutee. Arvestades kinnistute paiknemist hajaasustusalal,

juurdepääsutee asukohta (kinnistute piiril olemasoleval teel) ning selle suhtelist lühidust

2-17-16716

7(7)

võrreldes avaldaja ja YY kinnistute mõõtudega, pole põhjust pidada maakohtu määratud

juurdepääsu viimasele eriliselt koormavaks. Tee ühiskasutus on nii maakohtu määratud kui ka

määruskaebuse esitaja soovitud variandi puhul vältimatu ning seni on avaldaja kasutanud teed

vähemalt samas ulatuses, mille on maakohus määranud juurdepääsuks. Avaldaja poolt tee

kasutamisega määruskaebuse esitajale kaasnevad teatavad ebamugavused ei kaalu üles avaldaja

huvi kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajaliku juurdepääsu saamiseks. Mõistlikuks ei

saa pidada uue tee rajamist avaldaja kinnistule selle asemel, et kasutada olemasolevaid, st

Välgatsi kinnistul asuvat teed ja avaldaja kinnistusisest teed. Maakohtu määratud

juurdepääsutee on ringkonnakohtu hinnangul avaldaja ja YY huve tasakaalustatult arvesse

võttev lahendus.

16. Määruskaebuse esitaja on toonud välja, et maakohtu määruse järgi on juurdepääsutee laius

3,5 m, kuid mõõdistuste (tl 141-142) kohaselt on tee laius 3–3,2 m ning teede ristumiskohal 4

m. Määruskaebuse esitaja arvates jääb maakohtu määrusest ebaselgeks, kas talle on pandud

kohustus olemasolevat teed oma kulul laiendada. Ringkonnakohus märgib, et maakohtu

määrusest ei tulene YY-le kohustust teed laiendada, vaid maakohus on oma määruses pidanud

silmas ilmselt olemasoleva tee keskmist laust. AÕS § 156 lg 1 alusel juurdepääsu määramise

korral ei saa koormatava kinnisasja omanikku kohustada konkreetseteks tegudeks (v.a

abistavad tegevused), nt tee välja ehitamine (Riigikohtu 09.06.2017 määrus tsiviilasjas nr

3‑2‑1‑31‑17, p 12), ja seda pole maakohus praegusel juhul ka teinud. Tee laius on oluline

eelkõige tasu määramisel ja tagamaks selle läbimine sõidukitega. Praegusel juhul pole vaidlust,

et tee on sõidetav, sh raskeveokitega.

17. Eelnevast tulenevalt ei saaks kohus juurdepääsu määramisel ka kohustada YY tegutsema

juurdepääsutee avalikuks kasutamiseks määramise nimel ega rajama avaldaja kinnistule teed,

nagu on määruskaebuses taotletud. Sellised kohustused saaks YY võtta endale kompromissi

sõlmimisel.

18. Maakohtu määruses ei ole täpsustatud juurdepääsutee mõõtmeid. Määruskaebuse esitaja

näeb ohtu selles, et avaldaja võib rajada selliste mõõtmetega tasku, mis möödasõitu tegelikult

ei hõlbusta. Ringkonnakohus ei pea määruskaebuse esitaja oletust põhjendatuks. Maakohtu

määruse järgi peab tasku võimaldama vastutuleva liiklusvahendi mööda laskmist ilma

tagurdamata teelt kõrvale keerates. Seega peab tasku võimaldama teise liiklusvahendi

möödumist ka reaalselt. Maakohtu kasutatud mõiste „liiklusvahend“ hõlmab peale tavaliste

mõõtmetega sõidukite ka põllumajandusmasinaid. Avaldaja peab tasku ehitamise korraldamisel

arvestama teed kasutavate sõidukite mõõtudega, et maakohtu määrusest tulenev nõue oleks

täidetud. Maakohtu määrus ei vabasta avaldajat ehitamisel asjaomaste avalik-õiguslike nõuete

järgimise kohustusest, vaid määruse tulemusel on avaldajal eraõiguslik kohustus rajada tasku

ja määruskaebuse esitajal õigus nõuda avaldajalt selle kohustuse täitmist.

Menetluskulud

19. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse

menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitanud YY kanda. Kuna teised

menetlusosalised ei ole esitanud määruskaebuse kohta oma seisukohti, ei ole ka neil tekkinud

määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)