2-20-1706/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2020, Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-1706 Tsiviilasi T T ja T T hagi T T vastu elatise nõudes Hagi hind 5256 eurot Menetlusosalised, nende esindajad

HAGEJA T T, ik xxxx T T, ik xxxx, seaduslik esindaja R L, ik xxxx, lepinguline esindaja Maarika Kutser KOSTJA T T, ik xxxx RESOLUTSIOON:

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt T T hageja T T kasuks ja tema ülalpidamiseks alates 01.02.2020 elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx.

3. Välja mõista kostjalt T T hageja T T kasuks ja tema ülalpidamiseks alates 01.02.2020 elatis 292 eurot kuus kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks saamiseni xxxx.

4. Välja mõista kostjalt T T hageja T T kasuks perioodil 01.10.2019-31.01.2020 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju katteks 1102 eurot.

5. Välja mõista kostjalt T T hageja T T kasuks perioodil 01.10.2019-31.01.20202 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmisega tekkinud kahju katteks 1102 eurot.

6. Elatis tuleb tasuda jooksva kuu eest ette ning kanda hagejate seadusliku esindaja R L arvelduskontole xxxx. Menetluskulud

7. Jätta hagejate menetluskulud asjas täielikult kostja kanda ja kostja menetluskulud kostja enda kanda.

8. Välja mõista kostjalt T T hagejate T T ja T T kasuks menetluskulude katteks 300 eurot.

9. Välja mõista kostjalt T T hagejate T T ja T T kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

31.01.2020 hagejate poolt esitatud hagis soovivad hagejad kostjalt välja mõista elatise katteks kummalegi hagejale 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast ning soovivad nn tagasiulatuva perioodi, 01.09.2019- 31.01.2020, katteks kahjuna välja mõista 2744 eurot. Hagi kohaselt ei ole kostja peale 2019 augustit pere juurest lahkumist hagejatele ülalpidamiseks raha andnud. On andnud küll tütrele üksikud väikseid summasid taskurahaks, kuid seda ei saa samastada elatise maksmisega. Kostja on hagejate seaduslikule esindajale teatanud, et ei kavatse ülalpidamiseks raha anda. Kostja sissetulek jääb ca 2000 euro ringi, hagejate ema sissetulek on c

500 eurot + peretoetus kahe lapse eest summas 120 eurot.

Menetluse käigus on hageja nõustunud nõude vähendamisega selliselt, et elatis välja mõista alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus kummalegi hagejale ja tagasiulatuva nõue perioodi eest 01.10.2019 kun 31.01.2020 on kummalegi hagejale 1102 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja on avaldanud, et hagis on palju valet ja möödarääkimist. Kostja väitel ei ole ta kunagi öelnud, et pole oma lapsi nõus toetama ja ta on seda kogu lahusoldud aja jooksul ka teinud. Uute riiete, jalatsite ja telefoni ost ei ole niisama taskuraha. Kohtuistungil kostja avaldas, et on ostnud ka jalgratta ja talvejalatsid. Sissetulek on 1200-1500 eurot koos välislähetustega. Tagasiulatuva elatisega nõus ei ole. 25.05.2020 istungil on nõus hageja poolt vähendatud nõude elatisega nii jooksva elatise nõude kui ka tagasiulatuva perioodi osas.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et vähendatud nõudega hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele.

Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 120 lg 1 tulenevalt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja. Hagejate sünnitunnistusest nähtub, et kostja on hagejate isa. Käesolevas asjas on tuvastatud, et kostja ei ela hagejatega koos ning seega ei osale kostja vahetult ka hagejate ülalpidamisel.

Vastavalt PKS § 100 lg 1 sätestatule, antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning sama paragrahvi lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, s.o. alates 01.01.2020 summas 292 eurot kuus ühe lapse kohta.

Hagejate ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole hagi vastusega koos esitanud ühtegi tõendit oma väidete kinnituseks, ka istungi määramisel antud tähtajaks ei ole kostja seda teinud. 20.04.2020 istungil anti veelkordselt tõendite esitamiseks tähtajaks, misjärel esitas kostja, ilma ühegi selgituseta, töötasu tõendi perioodi kohta oktoober 2019 kuni märts 2020. Töötasu andmetest nähtuvalt ei ole kostjal kohtu hinnangul raskusi elatisnõude täitmisega seaduses ettenähtud miinimumsuuruses ja seda ei ole kostja ka väitnud. Oma väidet lastele asjade ostmise kohta, et kohus saaks seda arvestada kas jooksva elatise või nn tagasiulatuva perioodi katteks nõutava elatise summa määramisel, ei ole kostja aga tõendanud. Isegi kui kostja väitel ei saanud ta aru, et asjakohased tõendid tuleb lisada koheselt hagi vastusele ja isegi kui ta ei saanud aru ka istungi määruses antud tähtajast, siis oma väidete tõendamiskoormust on kostjale vahetult selgitatud 20.04.2020 istungil ja antud ka võimalus seda teha. Kostja ei ole tõendanud ülalpidamiskohustuse nõuetekohasel viisil, so vajalikus ulatuses ja regulaarselt, täitmist, mh elatise tasumisega muul viisil, nt asjade ostmisega.

Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud 31.01.2020 esitatud elatishagi rahuldada PKS § 101 lg 1 tulenevalt hagejate kasuks kostjalt elatise väljamõistmisega alates 01.02.2020 kummalegi hagejale summas 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Rahuldamisele kuulub ka tagasiulatuva perioodi katteks esitatud, mis tuleb kajastada kohtulahendi resolutsiooni eraldi punktidena kummalegi hagejale 1102 euro väljamõistmisena.

Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (292 x 9 kuud) x

2 hagejat = 5256 eurot. Kostjale selgituseks: tegemist ei ole summaga, mida kostjal maksta tuleks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hagejate taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Hagejaid menetluses esindanud lepinguline esindaja on esitanud menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramise taotluse: Kolme tunni (hagi koostamine, 2x ettevalmistus istungiks ja 2x istungil osalemine) katteks 300 eurot, arvestusega 100 eurot tund. Kohus leiab, et esindaja ajakulu on menetluse mahtu arvestades põhjendatud, tunnitasu vastab väljakujunenud kohtupraktikale.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hagejad on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hagejate taotluse.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Marika Leimann Kohtunik