2-18-5358/58 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse

teatavakstegemise aeg ja koht

12. juuni 2020 Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-5358

Kohtuasi

H U avaldus Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu vastu

07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: H U, isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx

Puudutatud isik: Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu,

registrikood 80512033, asukoht Luha 16 10129 Tallinn,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Anna Liiv

Resolutsioon

1. Jätta H U avaldus Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu vastu

07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks põhikirja p

5.4(5) vaidlustamise osas läbi vaatamata

2. Jätta H U avaldus Tallinn, Luha tn 16 korteriühistu vastu

07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks

või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks põhikirja

punkti 5.4(7) vaidlustamise osas rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda ja

menetluskulude suurus kindlaks määramata

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest

Tsiviilasja menetluskäik

1. Harju Maakohus võttis menetlusse H U (edaspidi avaldaja) 06.04.2018 avalduse Tallinn,

Luha tn 16 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik või korteriühistu) 07.02.2018

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks ja

liitis selle ühte menetlusse sama korteriühistu sama üldkoosoleku otsused vaidlustanud T Tu

ja I U avaldustega tsiviilasjas numbriga 2-18-5358.

2. 31.10.2019 esitas T T avalduse tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks, menetluskulude poolte

endi kanda jätmiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks, kuna pooled sõlmisid ja esitasid

02.04.2019 kohtule tingimusliku kompromisskokkuleppe, mille p 1.2 kohaselt nõustuvad

pooled tsiviilasja nr 2-18-5358 lõpetamisega tingimusel, et KÜ üldkoosolek kiidab käesoleva

kompromissi p-s 1.1 viidatud põhikirja muudatuse nõuetekohaselt heaks ning muudetud

põhikiri on kantud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Pärast põhikirja

kandmist registrisse (s.o edasilükkava tingimuse saabumist) esitavad pooled kohtule avalduse

menetluse lõpetamiseks. T T avaldas kohtule, et kompromisskokkuleppe p-s 1.2 sätestatud

kompromissi jõustumise eeltingimus on puudutatud isiku poolt täidetud. Puudutatud isik

registreeris uue põhikirja koos kokkulepitud muudatustega 30.10.2019.

3. 04.12.2019 esitas I U avalduse menetluse lõpetamiseks, menetluskulude nende endi kanda

jätmiseks ja poole riigilõivu tagastamiseks.

4. 16.12.2019 lõpetas kohus menetluse T Tu ja I U avalduste osas korteriühistu vastu

07.02.2018 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks

tunnistamiseks ning jätkas menetlust H U avalduse alusel.

Avaldaja nõue

5. Avaldaja palus kohtule 06.04.2018 esitatud avalduses korteriühistu 07.02.2018 üldkoosoleku

otsuse 1 “Korteriühistu põhikirja arutelu ja kinnitamine” põhjal vastuvõetud põhikirja

punktide 5.4(5) ja 5.4(7) tühisuse tuvastamist, sama otsuse 1 põhjal vastuvõetud korteriühistu

põhikirja tühisuse tuvastamist või alternatiivselt korteriühistu 07.02.2018 üldkoosoleku

otsuse 1 “Korteriühistu põhikirja arutelu ja kinnitamine”, millega võeti vastu põhikirja

punktid 5.4(5) ja 5.4(7) kehtetuks tunnistamist.

Avalduse asjaolud

6. Avalduse kohaselt rikuti 07.02.2018 toimunud korteriühistu otsuse 1 “Korteriühistu põhikirja

arutelu ja kinnitamine” vastuvõtmisel oluliselt otsuse tegemise korda, kuna avaldaja nõudes

nimetatud põhikirja punktid jäid läbi arutamata ja hääletamata ning põhikirja punkti tekst,

mille poolt hääletati ja mis hiljem põhikirjas vormistati, ei ole identsed. Põhikirja kui terviku

poolt ei ole antud ühtegi häält. Üldkoosoleku osavõtjate arvuks on protokollis märgitud 59

korterit koos volitustega. Põhikirja kui terviku poolt hääletamine toimus ajal kui üldkoosolek

oli läbi saanud ja osad koosolekul viibijad olid jõudnud koosoleku ruumist lahkuda.

Protokollist ei ole võimalik välja lugeda häälte arvu, millega põhikiri vastu võeti, vaid

põhikirja kui terviku vastuvõtmist protokolli otsuse 1 viimases lõigus kirjeldati väljendiga

“keegi vastu ei olnud”. Korteriühistu üldkoosoleku toimumise ajal, samuti protokollis välja

toodud osavõtjate arvu puhul on tegemist ebaõigete andmete esitamisega, osales mitte 59

korteriühistu liiget ja nende poolt volitatud esindajat, vaid 53. Seega on osavõtjate ja nende

volitatud esindajate arvu puhul avaldajat ja teisi üldkoosolekust osavõtjaid eksitatud.

7. Põhikirja punktides 5.4(5) ja 5.4(7) kaasomandi säilitamiseks vajalike kulude jaotus

korteriomanike vahel on vastuolus seadustega ja hea usu põhimõttega, sh kahjustades

ülemääraselt avaldaja õigustatud huve. Avaldaja palus kanda protokolli põhikirja punkti

5.4(5) hääletamise ajal oma eriarvamuse, mille ta koosoleku ajal ka ette luges, kuid seda pole

tehtud. Protokolli otsuses 1 on küll märgitud, et avaldaja jäi eriarvamusele, kuid protokolli

otsuses 1 pole märgitud eriarvamuse sisu. Eriarvamuse sisuks oli, et avaldaja kannab

keskkütte (sh üldelekter, pügivedu, haldus-hooldus kulu) kui kaasomandi korrashoiu kulud

vastavalt oma kaasomandi suurusele, et küttekulude erinevat jaotust taotlevate

korteriomanike nõue ei ole kooskõlas seadusega. Põhikirja punkti 5.4(5) hääletatud tekst, mis

on välja toodud protokollis otsuses 1 (31 poolt ja 10 vastu) ja otsuse 1 põhjal vastuvõetud

põhikirja punkt 5.4(5) tekst ei ole samaväärsed, vaid erinevad vastuvõetud põhikirja punkti

viimase lause suhtes (Krt. xxxx kütte eest tasumise aluseks on korteriomandi reaalosa suurus

mida on vähendatud eraldiseisva lahuspinna (kelder 20,8 m²) suuruse võrra). Seega on

avaldajat eksitatud hääletatud otsuse ja vastuvõetud otsuse suhtes. Põhikirja punkti 5.4(7)

arutelu ega hääletamist ei toimunudki. Üldkoosoleku protokollis otsuses 1 pole ka selle kohta

märget.

Puudutatud isiku vastuväited

8. Puudutatud isik palus jätta avaldaja avaldus rahuldamata ning jätta menetluskulud avaldaja

kanda. Vastuväidete kohaselt toimus üldkoosolek 07.02.2018. Avaldus on esitatud hilinenult,

kuna 06.04.2018 esitatud avaldus oli puudustega ning kohus jättis avalduse käiguta. Avaldaja

kõrvaldas puudused 28.06.2018, seega on nii tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks

tunnistamise nõue esitatud kohtule esmakordselt 28.06.2018 ehk pärast 60 päevast tähtaega.

Avaldaja eksib märkides, justkui osales üldkoosolekul 53 korteriühistu liiget, mitte 59.

Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 3 mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib

otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma

vastuväite otsusele. Avaldaja väited, mille kohaselt ta palus kanda oma eriarvamus põhikirja

punkti 5.4(5) osas protokolli, kuid seda ei tehtud, ei ole eluliselt usutavad. Avaldaja sisulised

väited põhikirja punkti 5.4(7) osas on põhjendamatud, sest teiste korteriomanike alusetut

rikastumist avaldaja arvelt ei toimu, kuivõrd hooldus- ja haldusfond hõlmab järgmisi kulusid,

mis on sõltumatud korteriomandi suurusest. Ühegi nimetatud kulu suurus ei ole mistahes

viisil sõltuvuses korteriomandi reaalosa suurusest, mistõttu on põhikiri vastavas osas

äärmiselt õiglane kõikide korteriomanike suhtes.

9. 27.04.2020 esitatud vastuväidete kohaselt võeti uus põhikiri uues redaktsioonis vastu

24.07.2019 üldkoosolekul. Kuivõrd põhikirja p 5.4(5) enam 07.02.2018 vastuvõetud

sõnastuses ei kehti, ei ole võimalik avaldaja avaldusega saavutada taotletud eesmärki ning

vastavas osas tuleb avaldus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata. 24.07.2019

üldkoosolekul võeti põhikirja p 5.4(7) suhtes järgmine otsus: 5.4.7 Hooldus ja haldusfond ja

5.4.9 lumekoristus - sõnastus jääb muutmata. Avaldaja H U ei ole KrtS § 29 lg-s 2 sätestatud

60-päevase ega ka TsÜS § 38 lg-s 5 sätestatud kolmekuulise tähtaja jooksul esitanud kohtule

avaldust korteriühistu 24.07.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Seega ei saa avaldaja

nõuda 07.02.2018 üldkoosolekul põhikirja punkti 5.4(7) vastuvõtmise otsuse kehtetuks

tunnistamist. Seega on avaldaja minetanud õiguse vastava otsuse vaidlustamiseks ning

avaldus tuleb jätta rahuldamata.

Kohtumääruse põhjendused

10. Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 kohaselt lahendatakse korteriühistu

organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue kohtus hagita menetluses.

Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse

kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.

11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega

huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

12. Korteriühistu 07.02.2018 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et 07.02.2018

üldkoosolekul võeti vastu otsused põhikirja tervikuna vastuvõtmise, sealhulgas põhikirja p

5.4(5) ja 5.4(7) kohta järgmises sõnastuses: Kulude eest tasumise arvestuse alused vastavalt

kulude liigile on järgnevad: 5.4(5) küte ja sooja vee tsirkulatsioon, mille eest tasutakse

eelmisel kalendrikuul tarbitud soojusenergia üldnäidule vastavalt tarnija poolt esitatud arvele

jagatuna korteriomandi ruutmeetri kohta. v.a korterid 2-5 kus arve aluseks on nende korterite

küttetrassile paigaldatud soojusmõõtja näit ja jagamine tehakse kinnisturaamatusse kantud

korteriomandi reaalosa suuruse ja korterite 2-5 omanike kirjaliku kokkuleppe alusel. Krt.

xxxx kütte eest tasumise aluseks on korteriomandi reaalosa suurus mida on vähendatud

eraldiseisva lahuspinna (kelder 20,8 m²) suuruse võrra ning 5.4(7) hooldus- ja haldusfond,

millega kaetakse Luha tn. 16 kinnistul ja sellel paiknevas kortermajas üldkasutatava osa

heakorra

tagamise,

raamatupidamisteenuse,

haldusteenuse,

fonoluku

hoolduse

ja

pangateenustega otseselt kaasnevad kulud. Fondi suuruse otsustab üldkoosolek ning selle

osamaksed on võrdsed iga korteriomandi kohta; Sisekoristusteenuse eest ei tasu Krt. xxxx.

13. 24.07.2019 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et üldkoosolekul muudeti põhikirja p

5.4(5) ning võeti see vastu uues sõnastuses: küte ja sooja vee tsirkulatsioon, mille eest

tasutakse eelmisel kalendrikuul tarbitud soojusenergia üldnäidule vastavalt tarnija poolt

esitatud arvele jagatuna korteriomandi ruutmeetri kohta. Krt. xxxx osas on tasumise aluseks

korteriomandi reaalosa suurus. Kütte eest ei esitata arvet krt. xxxx ja xxxx kuhu on

paigaldatud soojuspumbad.

14. Seega ei kehti alates 24.07.2019 põhikirja punkt 5.4(5) enam sõnastuses, mille avaldaja

vaidlustas. Kuna põhikirja p 5.4(5) enam 07.02.2018 vastuvõetud sõnastuses ei kehti, ei ole

võimalik avaldaja avaldusega saavutada taotletud eesmärki ning selles osas tuleb avaldus

TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel jätta läbi vaatamata.

15. TsÜS § 38 lg 5 teise lause kohaselt ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kui organ on

selle uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole eelmises lauses nimetatud tähtaja

jooksul esitatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hagi.

16. KrtS § 29 lg 3 kohaselt on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise

tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates.

17. 24.07.2019 üldkoosolekul võeti põhikirja p 5.4(7) suhtes järgmine otsus: 5.4.7 Hooldus ja

haldusfond. ja 5.4.9 lumekoristus Sõnastus jääb muutmata.

18. Avaldaja ei ole KrtS § 29 lg-s 2 sätestatud 60-päevase tähtaja jooksul esitanud kohtule

avaldust korteriühistu 24.07.2019 üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks. Seega ei saa avaldaja

enam nõuda 07.02.2018 üldkoosolekul põhikirja punkti 5.4(7) vastuvõtmise otsuse kehtetuks

tunnistamist, mistõttu tuleb avaldus jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

19. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

20. Kohus, võttes arvesse, et osaliselt oli avaldaja nõue põhjendatud, kuna põhikirja p 5.4(5) osas

võttis puudutatud isik vastu uue otsuse uues sõnastuses muuhulgas avaldaja kohtusse

pöördumise tagajärjel, siis sisuliselt saavutas avaldaja oma avalduse osalise rahuldamise selle

läbi vaatamata jätmisest hoolimata, on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta

menetlusosaliste

endi

kanda.

Seega

puudub

vajadus

menetluskulude

suuruse

kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS §-s 174 sätestatule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik