3-19-1370/40 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-1370

Otsuse kuupäev

11.06.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X.X. kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsuse nr

P26O-2019-137638

ja

17.06.2019

vaideotsuse

nr 8-3/15547-2 tühistamiseks ning Sotsiaalkindlustusameti

kohustamiseks kaebaja puude raskusastme tuvastamise

taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja

Madis Kotsar

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X.X. kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti

15.05.2019

otsus

nr P26O-2019-137638

ja

17.06.2019 vaideotsus nr 8-3/15547-2 ning kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama

kaebaja 02.04.2019 puude raskusastme tuvastamise taotlust uuesti läbi.

3. Tagastada kaebajale tema 21.05.2020 seisukoha lisad.

4. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

13.07.2020

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

3-19-1370

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. X.X.

esitas

02.04.2019

Sotsiaalkindlustusametile

(SKA)

ekspertiisitaotluse

vanaduspensioniealisel inimesel puude raskusastme tuvastamiseks ja puuetega inimeste

sotsiaaltoetuse määramiseks (tl 29–30).

2. SKA jättis 15.05.2019 otsusega nr P26O-2019-137638 (tl 25–25p) X.X. puude

raskusastme tuvastamata ning talle puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramata.

Otsuse kohaselt võttis SKA otsuse tegemisel aluseks taotluses ja tervise infosüsteemis

sisalduvad andmed ning SKA ekspertarsti Aune Tamme 27.04.2019 antud arvamuse (tl 53).

Kogutud andmete alusel taotlejal puude raskusastet ei tuvastatud. Taotleja on põdenud

südamelihaseinfarkti, millest ta on kenasti paranenud ja südame pumpfunktsioon on normis.

Kilpnäärme alatalitlus, epilepsia ja podagra on raviga kompenseeritud. Terviseandmed ei

kinnita igapäevategevustes kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust.

3. X.X. esitas 27.05.2019 SKA 15.05.2019 otsusele nr P26O-2019-137638 vaide (tl 26),

milles palus üle vaadata talle pandud diagnoos, kaasnevad haigused ning arvestada perearsti ja

teiste spetsialistide poolt esile toodut. Samuti juhtis ta tähelepanu SKA 25.05.2016 otsusele nr

1349482 (tl 27–27p), millega tuvastati tal raske puue kestusega alates 31.05.2016 kuni

31.05.2019.

4. SKA jättis 17.06.2019 vaideotsusega nr 8-3/15547-2 (tl 4–5p) X.X. vaide rahuldamata.

Vaideotsuse kohaselt tugines SKA vaide lahendamisel X.X. vaidele, tervise infosüsteemi

andmetele ning ekspertarst Aune Tamme arvamusele ja täiendavale selgitusele. Ekspertarsti

täiendavate selgituste kohaselt ei ole alust olemasolevate terviseandmete põhjal arvamust

muuta. Vaidest ei selgu, milles piirangud ja kõrvalabi vajadus seisnevad. Taotleja põeb mitut

kroonilist haigust ja kasutab ravimeid. Kulu ravimitele ega kiirabi kutsumine vererõhu

kõrgenemise tõttu ei ole puude määramise aluseks. Vererõhk on ravimitega kompenseeritav.

Taotlejal on 2016. aastal dialteeritud südamesooni ja asetatud ravimkaetud stent, millega

saavutati

hea

tulemus

südame

isheemiatõve

ravis.

2019.

aasta

aprillis

tehtud

ehhokardiograafilise uuringu tulemuste järgi on südame pumpfunktsioon normaalse süstoolse

ja diastoolse funktsiooniga. Taotleja haigusseisundid on raviga kompenseeritavad ning

terviseandmed ei kinnita tavatingimustes igapäevategevuste tegemisel püsipiirangute

esinemist. Vaide läbivaatamisel ei ole selgunud uusi õiguslikke ega faktilisi asjaolusid ning

esitatud ei ole uusi tõendeid ega dokumente, mille alusel tuleks vaidlustatud otsus kehtetuks

tunnistada.

5. X.X. esitas 18.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikes nõueteks jäid nõuded

SKA 15.05.2019 otsuse ja 17.06.2019 vaideotsuse nr 8-3/15547-2 tühistamiseks ning SKA

kohustamiseks tema taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebaja palus arvestada tema 27.05.2019

vaides esitatud põhjendustega. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

3-19-1370

Kaebajal on alates 1998. aastast invaliidsus ning viimased kuus aastat oli talle määratud raske

puue. Kaebajal on elu jooksul tekkinud mitmed kliinilised haigused, mida SKA ei ole

arvestanud. Kaebajal puude raskusastme tuvastamisest keeldumist põhjendati sellega, et

kaebajal on head analüüsid, kuid tähelepanuta jäeti see, et kaebaja sai möödunud perioodil

operatsiooni ajal infarkti ning tal on epilepsia ja podagra.

6. Sotsiaalkindlustusamet palus jätta kaebuse rahuldamata.

Puude raskusastme tuvastamine on dokumendipõhine ehk tugineb taotluses kirjeldatule ja

aktuaalsetele (s.t mitte vanadele) terviseandmetele. Ekspertarst annab nende andmete alusel

hinnangu sellele, millised funktsioonid ja millises ulatuses on taotlejal püsivalt piirangutega,

ning selle alusel omakorda sellele, kas taotleja vajab eakohasest suuremat kõrvalabi

hügieenitoimingutel, söömisel, riietumisel, liikumisel ja suhtlemisel. Hinnangu andmisel on

määrava tähtsusega raviarstide poolt uuringute ja läbivaatuste tulemusel diagnoosiga kinnitatud

haigusseisundid. Antud juhul kaasas SKA puude raskusastme tuvastamiseks SKA ekspertarsti

Aune Tamme, kelle hinnangu kohaselt puudub alus kaebajal puude raskusastme tuvastamiseks,

sest tema terviseseisundist tulenevalt puudub tal vajadus kõrvalabile, juhendamisele või

järelevalvele. Ekspertarsti hinnangu kohaselt on kaebaja põdenud südamelihaseinfarkti, millest

ta on paranenud ning tema südame pumbafunktsioon on normis. Lisaks on kaebajal

diagnoositud kilpnäärme alatalitlus, epilepsia ja podagra, mis on raviga kompenseeritud.

Olemasolevate terviseandmete põhjal on ekspertarsti antud arvamused õiged ning sellest

tulenevalt ka otsus puude raskusastme mittetuvastamise ja puudega inimese sotsiaaltoetuse

mittemääramise kohta. Terviseandmed ei kinnita kaebajal selliste piirangute olemasolu ja

eakohasest suuremat kõrvalabi vajadust, mis oleks aluseks puude raskusastme tuvastamisele ja

puudega inimese sotsiaaltoetuse määramisele.

KOHTU SEISUKOHT

7. Vaidlustatud SKA 15.05.2019 otsusega ei tuvastatud kaebajal puude raskusastet ning talle

jäeti määramata puudega vanaduspensioniealise inimese toetus. Kaebaja nimetatud otsusega ei

nõustu ning leiab, et tema tervislikku seisundit arvestades tuleb tal puude raskusaste tuvastada.

8. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused, suurused ning

määramise ja maksmise kord on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses

(PISTS). PISTS § 2 lg 1 sätestab, et puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise

struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja

keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Vastavalt

PISTS § 2 lg 11 p-dele 1–3 eristatakse vanaduspensioniealisel inimesel lähtuvalt kõrvalabi,

juhendamise või järelevalve vajadusest keskmist, rasket ning sügavat puude raskusastet.

Keskmise puude puhul vajab isik regulaarset kõrvalabi või juhendamist väljaspool oma

elamiskohta vähemalt korra nädalas (PISTS § 2 lg 11 p 3). Rasket ja sügavat puude raskusastet

eristatakse selle järgi, kas isik vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet igal ööpäeval (raske

puue) või ööpäevaringselt (sügav puue). Kõrvalabi või juhendamist tuleb mõista abi

osutamisena inimesele, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingute, riietumise,

liikumise või suhtlemisega. Järelevalve on aga ohutuse tagamine inimese suhtes, kes oma

tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või

varale (PISTS § 2 lg 2).

9. Vastavalt PISTS § 22 lg-le 1 esitatakse puude raskusastme tuvastamiseks taotlus SKA-le.

Taotlusele tuleb kanda muu hulgas andmed selle kohta, milline on isiku terviseseisundist

tingitud kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb vaatamata abivahendi kasutamisele; isiku

perearsti või teda põhiliselt raviva eriarsti andmed ja nende külastamise sagedus; ning nende

spetsialistide andmed, kes lisaks isiku perearstile ja teda põhiliselt ravivale eriarstile saavad

3-19-1370

anda infot isiku terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta

(sotsiaalkaitseministri 12.05.2016 määruse nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese

puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“ § 2 p-d 4, 6 ja 7).

PISTS § 23 lg 1 kohaselt tuvastab puude raskusastme SKA, kaasates vajaduse korral arstiõppe

läbinud isikuid. PISTS § 23 lg 6 järgi võetakse puude raskusastme tuvastamisel arvesse isiku

terviseseisundit (p 1); tegevusvõimet (p 2); kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis

on suurem inimese eakohasest abivajadusest (p 3); kõrvalabi ja juhendamise vajadust, mis

esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata (p 4); elukeskkonda (p 5) ning

rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevusi (p 6). Eeltoodud sätete

koosmõjust tuleneb kokkuvõtlikult, et puue tuvastatakse vanaduspensioniealisel inimesel,

kellel on tema eakaaslastega võrreldes suurem kõrvalise abi, juhendamise ja järelevalve

vajadus.

10. PISTS § 23 lg 9 alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri 29.02.2016 määruse nr 18 „Puude

raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ (määrus nr 18) § 5 lg-st 1 tuleneb, et vanaduspensioniealise inimese puude

raskusastme tuvastamisel võtab SKA aluseks arstiõppe läbinud isiku arvamuse ning vajaduse

korral muud asjasse puutuvad andmed. SKA teeb päringu tervise infosüsteemi sinna viimase

viie aasta jooksul andmeid esitanud arstide ees- ja perekonnanimede saamiseks viie päeva

jooksul arvates puude raskusastme tuvastamiseks piisavate andmetega taotluse saamise päevast

ning edastab andmed kõigi puude raskusastme tuvastamiseks vajalike dokumentidega arstiõppe

läbinud isikule (määruse nr 18 § 3 lg 1 ja § 4 lg 1). Arstiõppe läbinud isik annab SKA-le talle

edastatud andmete põhjal arvamuse puude raskusastet taotleva isiku puude raskusastme kohta,

arvestades arvamuse andmisel isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite

kasutamist ja määratud ravi ning vajadusel täpsustades andmeid taotlusel nimetatud arstidelt ja

muudelt spetsialistidelt (määruse nr 18 § 4 lg-d 2–4).

11. Puude raskusastme tuvastamata jätmise ja puudega vanaduspensioniealise inimese toetuse

määramata jätmise otsus on haldusakt (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51). Haldusakt on

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja

sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele (HMS § 54).

HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine

olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise

faktiline ja õiguslik alus (HMS § 56 lg 2). Haldusakti põhjendamine on vajalik selleks, et isik,

kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt

antud (Riigikohtu 22.05.2000 otsus nr 3-3-1-14-00). Enne haldusakti andmist on haldusorgan

kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral

koguma selleks tõendeid oma algatusel (HMS § 6).

12. HKMS § 158 lg 2 teise lause kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust haldusakti

andmise aja seisuga. See tähendab, et kohus saab ka vaidlustatud SKA otsuse õiguspärasuse

kontrollimisel arvestada üksnes neid kaebaja terviseandmeid, mis olid olemas SKA otsuse

tegemise aja seisuga ehk 15.05.2019, mitte aga neid, mis tekkisid hiljem. Seetõttu tagastab

kohus kaebajale HKMS § 62 lg 2 alusel kohtule 21.05.2020 saabunud kaebaja seisukoha lisad

ehk 11.05.2020 kuupäeva kandvad kardiogrammid ning patsiendikaardi. HKMS § 62 lg 2

esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Nimetatud dokumentaalsed tõendid kirjeldavad kaebaja tervislikku seisundit 11.05.2020

seisuga ega saa seetõttu tõendada kaebaja terviseseisundit vaidlustatud otsuse tegemise ajal.

Seega ei ole nimetatud tõendid asja lahendamisel asjakohased, sest vastustaja ei saanud nendega

3-19-1370

vaidlustatud otsuse ja vaideotsuse tegemise ajal arvestada. Kohus tagastab seetõttu nimetatud

dokumendid ega arvesta nendega kohtulahendi tegemisel.

13. Kohus selgitab, et kohtu pädevuses ei ole hinnata seda, milline peaks olema kaebaja puude

raskusaste. Halduskohus saab kaebuse läbivaatamisel hinnata üksnes seda, kas kaebaja taotluse

läbivaatamisel on kinni peetud puude raskusastme tuvastamist reguleerivatest normidest ning

arvestatud kõiki asjaolusid (Tartu Ringkonnakohtu 22.10.2013 otsus nr 3-12-981, p 9).

14. Puudub vaidlus, et kaebajal on SKA 25.05.2016 otsusega varasemalt tuvastatud raske puue

PISTS § 2 lg 11 p 2 tähenduses kestusega alates 31.05.2016 kuni 31.05.2019 (tl 27–28).

Nimetatud otsusest nähtuvalt esinesid kaebajal tüsistunud hüpertensioon varasema

ajuinfarktiga ja polüartroos ning lisandunud olid sünkoobid ja epilepsia.

15. Kaebaja on esitanud 02.04.2019 SKA-le korduvekspertiisi taotluse (tl 29–30). Taotluses ei

ole täidetud lahtreid kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve kohta (taotluse III osa), kuid taotleja

on selgitanud enda olukorda terviseseisundi muutuste kirjeldamiseks ette nähtud lahtris

(taotluse V osa „Terviseseisund ja raviarstid“). Kaebaja on viimati nimetatud taotluse osas

märkinud, et tema tervislik seisund on halvenenud ning tal on probleemid vererõhuga, peavalud

ja pearinglus. Samuti märkis ta, et tema liigesed ja käed valutavad, liikumine on raskendatud,

ta ei saa tõsta ega kanda raskusi, tema jalad on paistes, hingamine on raskendatud ning tal on

probleemid mäluga. Kaebaja sõnul vajab ta järelevalvet ning abistajat söögi valmistamisel ja

pesemisel.

16. SKA on 15.05.2019 otsuses nr P26O-2019-137638 (tl 25–25p) kaebajal puude raskusastme

tuvastamata jätmisel viidanud asja otsustamisel kohaldatavatele normidele (seda küll

paragrahvi, mitte lõike täpsusega) ning toonud ära menetluse käigus ekspertarsti poolt antud

arvamuse. Ekspertarsti väitel on kaebaja varem põdenud südamelihaseinfarkti, kuid on sellest

paranenud, ning kaasnevad haigused nagu kilpnäärme alatalitlus, epilepsia ja podagra on raviga

kompenseeritud. SKA otsuses märgitakse küll sarnaselt ekspertarvamuses märgitule, et kaebaja

terviseandmed ei kinnita igapäevategevustes kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust,

kuid selles ei ole lähemalt käsitletud kaebaja 02.04.2019 taotluses esitatud konkreetseid väiteid

liikumise raskendatuse ja abistaja vajaduse kohta. Ka ekspertarsti hinnangus ei ole neile

väidetele viidatud (tl 53).

17. Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja oli SKA-le esitatud puude raskusastme tuvastamise

taotluses väitnud tal esinevat kõrvalabi ja järelevalve vajadust ning tal oli varem tuvastatud

puue, oleks SKA-l tulnud tema väiteid põhjalikumalt analüüsida ning selgitada lähemalt, miks

ei ole kaebajal võimalik puuet tuvastada. Soodustava haldusakti andmisest keelduva haldusakti

adressaadile peab olema arusaadav, kuidas on selles toodud järeldusteni jõutud, ning seda

hoolimata sellest, et puude raskusastme tuvastamise menetluse näol on üldjuhul tegemist

üksnes dokumendipõhise hindamisega (vt ka Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 18).

Seega on kohtu hinnangul SKA 15.05.2019 otsus põhjendamispuudustega.

18. Kaebaja palus SKA 15.05.2019 otsusele esitatud vaides tema tegelikku olukorda enam

süveneda ning lisas vaidele SKA 25.05.2016 otsuse ja alates 21.03.2019 kehtinud saatekirja

kardioloogi vastuvõtule (tl 26–28). Sama ekspertarst, kes hindas kaebaja terviseandmeid

kaebaja taotluse läbivaatamisel, jäi vaidemenetluses oma arvamuse juurde ning leidis muu

hulgas, et kaebaja on terviseandmete alusel liikumisel iseseisev, hoolimata tal esinevatest

liigesvaludest (tl 69–70). SKA 17.06.2019 vaideotsuses (tl 4–5p) on tervikuna ära toodud sama

eksperthinnang, muu hulgas ekspertarsti väide, et taotleja vaidest ei selgu, milles seisnevad

piirangud ja kõrvalabi vajadus. Kaebaja ei ole vaides tõepoolest selgelt välja toonud tal

esinevaid terviseseisundist tulenevaid piiranguid ja kõrvalabi vajadust. Kohtu hinnangul võib

aga see vaideotsuses tehtud viide kaebaja poolsete selgituste puudumisele anda tõestust sellest,

3-19-1370

et ka kaebaja taotluse hindamisel pole piisava põhjalikkusega võetud arvesse selles esitatud

väiteid kaebajal esinevatest piirangutest ning abistamise ja järelevalve vajadusest (taotluse

V osa, vt ka käesoleva otsuse p 15).

19. Kohus palus esitada SKA-l kohtule teisese eksperdiarvamuse ning arvamuse koostajal võtta

muu hulgas arvesse kaebaja 02.04.2019 taotluses esitatud väiteid järelevalve ja abistamise

vajadusest. SKA esitas kohtule ekspertarst-metoodiku Meris Tammiku 10.02.2020 hinnangu

(tl 78–79). Nimetatud eksperthinnangus leitakse, et ekspertarsti Aune Tamme arvamus tugineb

kogu terviseinfos sisalduvale ja tol ajahetkel kättesaadavale informatsioonile ning on antud

korrektselt. Ekspertarst lükkab ümber kaebaja taotluses esitatud väited tal kõrvalabi vajadusest

ning nõustub varem arvamuse andnud eksperdiga selles, et kaebaja terviseprobleemid on SKA

15.05.2019 otsuse tegemise aja seisuga kättesaadavate terviseandmete järgi kompenseeritud.

Samas viitab ekspertarst 10.02.2020 hinnangus tervise infosüsteemi 03.07.2019 lisandunud

epikriisile seoses kaebaja liikumisvõimega ning leiab lähtudes sellest epikriisist, et

eksperthinnangu koostamise ajal (s.o 10.02.2020) saab kaebajal esinevaid piiranguid pidada

mõõdukateks ning puude liigiks keskmist muud puuet koosmõjus kombineeritud põhjuste ja

funktsioonihäiretega. Nimetatud epikriisist nähtub informatsioon kaebajal esinevatest

tugevatest valudest põlveliigestes ning sellest, et kaebaja kasutab käimisel keppi ja abikaasa abi

(tl 80).

20. Tervise infosüsteemi andmetest, mida SKA pidi arvestama kaebaja taotluse lahendamisel

(tl 56–67), ei nähtu tõepoolest seda, et kaebaja oleks kasutanud käimisel keppi või abikaasa abi.

Kohus leiab aga, et olukorras, kus kaebaja oli vajadust kõrvalabi järele oma taotluses

kinnitanud, tal oli eelnevalt tuvastatud raske puue muu hulgas polüartroosi tõttu ning ta põdes

podagrat, tuli vastustajal vähemalt kaebaja vaide läbivaatamisel tema taotluses toodud väiteid

lähemalt uurida. Kohus nõustub SKA-ga, et puude raskusastme tuvastamise menetlus on

dokumendipõhine, kuid andmete täpsustamata jätmine on põhjendatud ennekõike siis, kui

tervise infosüsteemis on vajalikud andmed olemas ning need ei ole vastuolus isiku taotluses

esitatud andmetega. Juhul, kui selleks on vajadus, peab ekspertarst andmeid taotlusel nimetatud

arstidelt ja muudelt spetsialistidelt täpsustama (määruse nr 18 § 4 lg 3). Samuti tuleb SKA-l

puude raskusastme tuvastamisel lähtuda mitte ainult arstiõppe läbinud isiku arvamusest, vaid

vajaduse korral ka muudest asjasse puutuvatest andmetest (määruse nr 18 § 5 lg 1). Kohtul

puudub praegusel juhul veendumus, et juhul, kui vastustaja oleks lähemalt uurinud kaebaja

taotluses toodud väiteid ning kogunud juba taotluse läbivaatamisel kaebaja arstidelt

lisaandmeid vastuolude kõrvaldamiseks, ei oleks vastustaja jõudnud juba siis samale

järeldusele, millele jõudis ekspertarst oma 10.02.2020 arvamuses (s.o et kaebajal esineb

keskmine puue kombineeritud põhjuste ja funktsioonihäirete kogumi tõttu). Riigikohus on

rõhutanud, et haldusorgani uurimiskohustus on suurem juhul, kui eksperdiarvamuse andja

hinnangul ei vasta taotleja terviseseisund meditsiiniliste andmete alusel taotleja enda hinnatud

piirangu raskusastmele (Riigikohtu 05.09.2019 otsus nr 3-17-1110, p 21). Seega ei ole

vastustaja kohtu hinnangul praegusel juhul järginud ka kohustust koguda vajadusel täiendavaid

andmeid ja uurida asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

21. Eelneva põhjal leiab kohus, et menetlusvead kaebaja puude raskusastme määramisel on

sellised, millest tulenevalt on kohtul kahtlus nii SKA 15.05.2019 otsuse kui ka 17.06.2019

vaideotsuse lõppjärelduse õigsuses. Seetõttu rahuldab kohus kaebuse ja tühistab

Sotsiaalkindlustusameti 15.05.2019 otsuse nr P26O-2019-137638 ja 17.06.2019 vaideotsuse

nr 8-3/15547-2 ning kohustab Sotsiaalkindlustusametit kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

pooled ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja ja kuludokumente

3-19-1370

esitanud, jäävad nende menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1). Kaebajale on

kohtumenetluses antud menetlusabi tõlgikulude kandmiseks ning need kulud jäävad riigi kanda.

23. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses enda algatusel kaebaja nime

tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)