3-19-2374/19 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2374

Haldusasi

XXi kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

02.10.2019 ja 14.11.2019 otsused ning kohustada Tallinna

linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

uuesti läbi vaatama Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale

projekteerimistingimuste

andmise

taotlus

või

alternatiivselt tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

02.10.2019

ja

14.11.2019

otsuste

kui

toimingute

õigusvastasus ning kohustada Tallinna linna 30 päeva

jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama

Suur-Ameerika

18a,

Tallinn

kinnisasjale

projekteerimistingimuste andmise taotlus.

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada XXi kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. 18.12.2019 esitas XX Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsused ning kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul

kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale

projekteerimistingimuste

andmise

taotlus

või

alternatiivselt

tuvastada

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsuste kui toimingute õigusvastasus ning

kohustada Tallinna linna 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates uuesti läbi vaatama

Suur-Ameerika 18a, Tallinn kinnisasjale projekteerimistingimuste andmise taotlus.

Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot.

1.1. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtvalt alljärgnevalt

1.1.1. Kaebaja märgib esmalt, et tema kui Suur-Ameerika 18a, Tallinn asuva kinnisasja omanik

esitas 31.12.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse

nr PT 193670 Suur-Ameerika tn 18a hoonele ühe korruse pealeehitamiseks, Suur-Ameerika tn

18a krundile kinnistuga külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa juurdeliitmiseks ning

katastriüksuse sihtotstarbe muutmiseks 100% sotsiaalmaaks.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.06.2014 kirjas nr 4-1/13/82 esitati kaebajale nõuanded

projekteerimistingimuste

eelnõu

ja

eskiisi

avalikustamise

korraldamiseks

vajaliku

eskiislahenduse koostamiseks Suur-Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamiseks (vt tl

11-12).

Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 217-k alusel liideti Suur-Ameerika 18a ja 18b

katastriüksused ning moodustatava katastriüksuseks aadressiks määrati Suur-Ameerika 18a (vt

tl 13).

Kaebaja esitas 15.01.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Suur-Ameerika 18a hoone

laiendamise eskiisprojekti (tl 14-52).

Tallinna Linnaplaneerimise Amet koostas 14.11.2019 protokollilise otsuse, mis tugines

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti projektide läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 otsusele nr

107-2 ja milles leiti, et „Esitatud lahendus ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole

arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda

hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehitise kavandamist hoone

põhjapoolsele osale.“ (otsus) (vt tl 53-56).

1.1.2. Kaebaja hinnangul on otsuse näol tegemist haldusaktiga, millega on keeldutud

projekteerimistingimuste andmisest. Alternatiivselt leiab kaebaja, et otsuse näol võib olla

tegemist ka lisatingimuste andmisega ehitusprojekti koostamiseks, millisel juhul oleks samuti

tegemist haldusaktiga. Küll aga on kaebaja hinnangul mõlemal juhul otsus õigusvastane.

Juhul kui halduskohus peaks asja lahendamisel leidma, et otsuse näol ei ole tegemist haldusakti,

vaid toiminguga, palub kaebaja alternatiivnõudena tuvastada selle õigusvastasus ja kohustada

vastustajat projekteerimistingimuste väljastamise taotlus uuesti läbi vaadata.

Täpsemalt põhjendab kaebaja kaebust järgmiselt. Projekteerimistingimuste väljastamisele

kohaldub alates 01.07.2015 kehtiv ehitusseadustik.

Kaebaja esitas vastustajale taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks 31.12.2013,

millisel ajal reguleeris projekteerimistingimuste andmist ehitusseadus, mis kehtis kuni

30.06.2015. Alates 01.07.2015 reguleerib projekteerimistingimuste andmist ehitusseadustik

(EhS). Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ei näe ette erisusi enne

01.07.2015 esitatud projekteerimistingimuste taotluse lahendamiseks. Eeltoodust tuleb

järeldada, et kaebaja esitatud projekteerimistingimuste väljastamise taotluse lahendamisele

kohaldub alates 01.07.2015 kehtiv EhS.

Kaebaja on esitanud 31.12.2013 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste

taotluse Suur-Ameerika tn 18a hoonele ühe korruse pealeehitamiseks. Kaebaja oli selle kohta

koostanud eskiisprojekti ja esitanud vastustajale.

Ülaltoodust tulenevalt võib järeldada, et vastustaja menetles kaebaja taotlust Suur-Ameerika tn

18a hoone laiendamiseks EhS § 26 lg 2 p 2 alusel.

Otsuses ei ole otseselt sätestatud, et tegemist on projekteerimistingimuste väljastamisest

keeldumise otsusega EhS § 32 järgi. Samas on resolutsioonis leitud, et kaebaja esitatud

lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus.

Sellest võib järeldada, et vastustaja on keeldunud projekteerimistingimuste väljastamisest

kaebaja poolt taotletud viisil põhjusel, et see ei ole vastustaja hinnangul arhitektuurselt

vastuvõetav. Ühtlasi ei ole otsuses märgitud selle andmise õiguslikku alust, mistõttu ei vasta

otsus haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 2 nõuetele.

Otsusega keelduti projekteerimistingimuste väljastamisest, ilma et selleks esineks õiguslik alus.

1.1.3. Alternatiivselt leiab kaebaja, et otsusega on kehtestatud ehitusprojektile

õigusvastaselt lisatingimused

Alates 01.07.2015 kehtiv EhS ei reguleeri enam lisatingimuste andmist. Samuti on alates

01.07.2015 tunnistatud Tallinna linna ehitusmääruse § 30 kehtetuks. EhS-i eelnõu nr 555 SE

seletuskirjas lk-l 52, 4. lõigus on selgitatud, et EhS § 27 lg 1 asendab varasemalt kehtinud

ehitusseaduse § 19 lg 1 p-d 1, mis reguleeris lisatingimuste andmist. Sellest järeldub, et alates

EhS-i kehtima hakkamisest ei saa kohalik omavalitsus lisatingimusi eraldi kehtestada, vaid

need tuleb kehtestada projekteerimistingimustega. Samuti on seletuskirjas selgitatud, et kuna

projekteerimistingimused on ehitusloa eelhaldusaktiks, siis on üksikisiku või ettevõtja

seisukohast oluline, et selliste lisatingimuste andmine või nõudmine ei oleks liiga koormav ja

põhjendamatu.

Küll aga on oluline, et varasemalt kehtinud ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 ning alates 01.07.2019

EhS § 27 lg 1 kuuluvad kohaldamisele detailplaneeringu kohustuse korral. Seevastu käesoleval

juhul on tegemist projekteerimistingimuste andmisega detailplaneeringu kohustuse

puudumisel, mida reguleerib EhS § 26. Selle lõige 4, punkt 6 sätestab, et

projekteerimistingimustega määratakse asjakohasel juhul hoone arhitektuurilised, ehituslikud

ja kujunduslikud tingimused. See tähendab, et ka detailplaneeringu kohustuse puudumise korral

ei saa arhitektuurseid tingimusi määrata projekteerimistingimuste väljastamisele eelnevas

menetlusetapis,

vaid

need

tuleb

määrata

projekteerimistingimustes,

s.o.

projekteerimistingimuste

andmisega.

Seevastu

vastustaja

on

otsusega

juba

enne

projekteerimistingimuste väljastamist kehtestanud lisatingimised, mis ei ole alates 01.07.2015

kehtima hakanud EhS-i järgi lubatav.

Eeltoodust tulenevalt on vastustaja otsusega kehtestanud lisatingimused, mille kehtestamine ei

ole kooskõlas eelnevalt viidatud EhS-i sätetega.

Jäädes eeltoodu juurde, et vastustajal puudus õigus arhitektuursete lisatingimuste

kehtestamiseks, on need kaebaja hinnangul ka sisuliselt õigusvastased, kuna nendega piiratakse

ebaproportsionaalselt kaebaja õigust hoone laiendamiseks.

1.1.4. Alternatiivne nõue tuvastamis- ja kohustamiskaebuse puhul

Juhul kui halduskohus peaks asja lahendamisel leidma, et otsus on toiming, palub kaebaja

HKMS § 37 lg 2 p-de 2 ja 6 alusel tuvastada selle õigusvastasus ning kohustada vastustajat

uuesti läbi vaatama tema taotlus projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kaebaja leiab, et kui

otsuse näol on tegemist toiminguga, siis saab seda käsitleda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti

kui pädeva asutuse eitavat kooskõlastust projekteerimistingimuste taotlusele, millega on

siduvalt otsustatud, et kaebaja taotletud viisil projekteerimistingimusi tulevikus ei väljastada.

Seetõttu kaebajal sellise toimingu suhtes kaebeõigus. Tegemist on analoogselt olukorraga, kus

pädev asutus on keeldunud või viivitanud planeeringu kooskõlastamisest, mis on kohtupraktika

kohaselt halduskohtus vaidlustatav (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.09.2011 otsus

haldusasjas nr 3-3-1-5-11, punkt 18; Tallinna Ringkonnakohtu 23.08.2018 otsus asjas nr 3-16-

910; Tartu Halduskohtu 29.11.2018 otsus asjas nr 3-18-1567). Juhul kui halduskohus peaks

leidma, et kohustamiskaebuse läbivaatamiseks ei ole tuvastamiskaebuse eraldi läbivaatamine

vajalik, on kaebaja nõus menetlema alternatiivnõuet vaid kohustamiskaebusena. Küll aga on

sisuliselt põhjendused on samad, mis tühistamiskaebuse puhul, mistõttu ei pea kaebaja

vajalikuks neid üle korrata.

2. Vastuseks kohtunõudele, milles kohus palus Tallinna linnal selgitada faktilisi asjaolusid

ning esitada lühike seisukoht kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks teatas

linn järgmist.

2.1. Kõigepealt selgitab vastustaja, et kaebaja on kahetsusväärselt mitmed asjaolud ja mõisted

segi ajanud. Kaebaja poolt kaebuse lisana 5 esitatud 14.11.2019 toimunud kohtumise protokoll

pealkirjaga „Suur-Ameerika tn 18a hoone laiendamise eskiis tpr nr EP199620“ ei ole haldusakt.

Kohtumisest, mida protokolliti, võtsid lisaks Tallinna Linnaplaneerimise Ametile osa Suur -

Ameerika tn 18a omanik XX ja XXi arhitekt Oliver Soomets. Arutuse all oli kaebaja arhitekti

poolt esitatud eskiisprojekt, mitte projekteerimistingimused. Kohtumise näol oli tegemist

tavapärase ärakuulamise protseduuriga, kus ühtlasi ühtlustati seisukohti, milline võiks

kavandatav ehitis olla – see kõik kajastub protokollis. Sellistel kohtumistel ei tehta

haldusotsuseid, vaid lihtsalt kuulatakse teine pool ära ja antakse omapoolsed selgitused.

Kohtumisel jõudis hoone arhitekt Oliver Soomets ka ise järeldusele, et eskiisprojektis esitatud

laienduse lahendus ei ole linnaruumi sobilik.

2.2. Vastustaja selgitab, et eskiisi ehitusseadustik (ega ka planeerimisseadus) ei reguleeri.

Eskiisprojekti esitamist käsitleb vaid Tallinna linna ehitusmäärus, mille § 33 lg 1 kohaselt on

ehitise eskiis kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärk on anda

planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, eri huve tasakaalustatult

arvestav terviklik ruumiline lahendus. Ehitusmääruse § 33 lg 3 kohaselt esitab Tallinna

Linnaplaneerimise Amet eskiisi koostamise nõude projekteerimistingimustega või arhitektuur-

ehituslike tingimustega. Sageli aga esitatakse eskiisprojekt enne seadusekohase ehitusprojekti

esitamist ka isikute enda initsiatiivil, et saada teada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti kui

pädeva asutuse seisukoht kavandatava ehitise sobivusest, vältimaks asjatuid kulutusi

ehitusprojektile, kui kavandatav ehitis osutub linnaruumi sobimatuks.

2.3. Mis puudutab kaebaja poolt varasemalt esitatud projekteerimistingimuste taotlust, siis

taotleti projekteerimistingimusi hoone rekonstrueerimiseks ja laienduseks kuni 33%. Kaebuse

lisana 2 esitatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.06.2014 kiri nr 4-1/13/82 kujutab endast

tagasisidet laiendamise taotlusele koos selgituste ja soovitustega projekteerimistingimuste

taotluse ja eskiislahenduse koostamiseks. Pärast seda esitas kaebaja (kaebaja arhitekt)

projekteerimistingimuste taotluse uuesti alles 05.12.2018 (taotlus lisatud – tl 72 ja selle pöördel,

taotlus nähtav ka ehitisregistris). Vahepeal oli seadusandlus muutunud – alates 1. juulist 2015

kehtivad

ehitusseadustik

ja

uus

planeerimisseadus.

Uuest

ehitusseadustikust

ja

planeerimisseadusest tulenevalt ei väljastata projekteerimistingimusi hoone laiendamiseks alla

33% ehk juhul, kui isik soovib laiendada oma hoonet alla 33%, puudub tal vajadus

projekteerimistingimusteks. Kuigi projekteerimistingimuste taotluses on märgitud, et hoonet

soovitakse laiendada üle 33%, siis soovitud ehitusõigust analüüsides selgus, et laiendamise

kavatsus jääb alla 33%. Seega tagastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet 07.12.2018

projekteerimistingimuste taotluse. EhS § 29 lg 1 kohaselt toimub projekteerimistingimuste

menetlus ehitisregistris, mistõttu ei ole vastustajal võimalik haldustoimikut esitada. Vastustaja

esitab ehitisregistri ekraanitõmmise, millelt nähtub projekteerimistingimuste taotluse

tagastamine (tl 73) ja lisaks kaks ehitisregistri ekraanitõmmist, millelt nähtuvad

projekteerimistingimuste taotluse tagastamise põhjendused ja juhised, mida ehitusõiguse

saamiseks edasi tegema peab (tl 74-75). Seega vastuseks kohtunõudele saab vastustaja

kinnitada, et projekteerimistingimuste taotlus on läbivaatamatult tagastatud, sest soovitud

ehitusõiguse jaoks ei ole projekteerimistingimusi kehtiva seaduse kohaselt vaja.

2.4. Vastustaja esitab projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolli 02.10.2019 nr

107-2 (tl 76-77). Protokollist nähtuvalt on arutuse all 15.01.2019 esitatud Suur-Ameerika tn

18a eskiisprojekt (mitte projekteerimistingimused). Projektide läbivaatamise komisjon on

vastustaja sisemise töökorralduse vorm. Protokollis kajastub komisjoni seisukoht eskiisprojekti

kohta: „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt

vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone

laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehituse kavandamist hoone

põhjapoolsele osale.“

Kuivõrd eskiisprojekti menetlust ehitusseadustik ette ei näe, toimub eskiisprojektide menetlus

Tallinna planeeringute registris (erinevalt projekteerimistingimustest ja ehitusprojektidest,

mille menetlus toimub riiklikus ehitisregistris). Praegu on kaebaja esitatud eskiisprojekt

tagastatud märkuste sisseviimiseks, sealjuures on märkuste aluseks muuhulgas projektide

läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 seisukoht. Vastustaja esitab planeeringute registri

ekraanitõmmise, millelt on näha, et Suur-Ameerika tn 18a hoone renoveerimise ja pealisehituse

eskiis on menetluses (tl 78) ja et materjalid on 09.10.2019 taotlejale tagastatud – vastustaja

esitab ühtlasi ka märkuste lehe, millega koos materjalid 09.10.2019 tagastati (tl 79-80).

Märkuste lehel on öeldud järgmist: „Ehitusprojekt vaadati läbi projektide komisjonis

02.10.2019, kus otsustati: „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole

arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda

hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehituse kavandamist hoone

põhjapoolsele osale. Konsultatsiooni saamiseks palun pöörduda piirkonna arhitekt Signe

Peipmani poole.“ Seega on tegemist poolelioleva menetlusega.

2.5. Vastustaja hinnangul on kaebaja kaebuse esitanud ekslikult – kaebaja ei vaja soovitud

ehitusõiguse jaoks projekteerimistingimusi. Praegu on pooleli eskiisprojekti menetlus,

kusjuures tegemist on ehitusloa ja ehitusprojekti eelse menetlusega. Lisaks – kaebaja on

kaebuse esitanud ka kaebetähtaega ületades, arvestades, et ta sai vastustaja projektide

läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 seisukohast teada juba 09.10.2019, kaebus on aga esitatud

18.12.2019.

2.6. Tallinna Linnaplaneerimise Amet esitab ehitusosakonna menetleja Natalja Tepljakova

09.10.2019 e-kirja XXile ja tema arhitektile Oliver Soometsale, millega tagastati eskiisprojekt

märkuste lahendamiseks (tl 83-84p). E-kirjale on lisatud Tallinna planeeringute registri

märkuste leht, kus on tehtud viide projektide läbivaatamise komisjoni 02.10.2019 protokollile,

mille kohaselt otsustati: „Esitatud lahendus (ühe betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole

arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda

hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas või osalise pealeehituse kavandamist hoone

põhjapoolsele osale.“

Lisatud e-kiri tõendab täiendavalt, et lisaks sellele, et kaebus on esitatud ekslikult, on kaebus

esitatud ka kaebetähtaega ületades.

3. 16.01.2020 määrusega kohustas kohus pooli tulema kohtusse kompromissläbirääkimistele

ilma kaebust menetlusse võtmata. Pooled pidasid läbirääkimisi peale kohtumist iseseisvalt.

02.06.2020 teatas kaebuse esitaja esindaja, et kahjuks ei ole pooled kompromissini jõudnud

ning kaebaja palub asja menetlusega jätkata.

KOHTU SEISUKOHT

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebus tuleb kohtu hinnangul

HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada, kuna kaebajal puudub kaebeõigus.

5. Kohtule nähtuvad poolte poolt esitatud dokumentidest järgmised faktilised asjaolud:

5.1. XX, kes on Suur-Ameerika 18a, Tallinn asuva kinnisasja omanik esitas 31.12.2013

Tallinna Linnaplaneerimise Ametile projekteerimistingimuste taotluse nr PT 193670 Suur-

Ameerika tn 18a hoonele ühe korruse pealeehitamiseks, Suur-Ameerika tn 18a krundile

kinnistuga külgneva jätkuvalt riigi omandis oleva maa juurdeliitmiseks ning katastriüksuse

sihtotstarbe muutmiseks 100% sotsiaalmaaks. Kuigi kohtule ei ole vastavat taotlust kumbki

pool esitanud, siis kuivõrd vastustaja ei vaidle antud asjaolule vastu, loeb kohus vastava väite

tõendatuks.

5.2. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 02.06.2014 kirjas nr 4-1/13/82 esitati kaebajale

nõuanded projekteerimistingimuste eelnõu ja eskiisi avalikustamise korraldamiseks vajaliku

eskiislahenduse koostamiseks Suur-Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamiseks (tl 11-

12). Ehk teisisõnu andis Tallinna linn kaebuse esitajale võimaluse kõrvaldada taotluses

esinevad puudused jättes samas puuduste kõrvaldamise tähtaja määramata.

Kohtule ei nähtu esitatud dokumentidest, et XX oleks vastavalt TLPA 02.06.2014 kirjas antud

juhistele taotluses esitatud puudused kõrvaldanud ning esitanud parandatud eskiisi Suur-

Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone laiendamiseks, et vastustaja saaks koostada

projekteerimistingimuste eelnõu ja jätkata menetlust. Kohus leiab, et sellest tulenevalt lõppes

XXi 31.12.2013 projekteerimistingimuste taotluse sisuline menetlus. (Vastavas kirjas viidati

mh asjaolule, et eelnevalt on vajalik ala suhtes kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine

– vastav otsus tehti Tallinna Linnavolikogu poolt 12.06.2014 otsusega nr 105. Ehk siis peale

otsuse nr 105 tegemist oleks kaebuse esitajal tulnud mõistliku aja jooksul eskiisis esinevad

puudused kõrvaldada selleks, et linn jätkaks menetlusega.)

5.3. Tallinna Linnavalitsuse 14.02.2018 korralduse nr 217-k alusel liideti Suur-Ameerika

18a ja 18b katastriüksused ning moodustatava katastriüksuseks aadressiks määrati Suur-

Ameerika 18a (tl 13).

5.4. 05.12.2018 esitas Oliver Soomets (kes on Suur-Ameerika tn 18 kinnistul asuva hoone

laiendamise projekti autor/arhitekt ja millise töö tellijaks on XX) projekteerimistingimuste

taotluse detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel nr 1811002/12448 aadressile

Suur-Ameerika tn 18a Tallinn projekteerimistingimuste väljastamiseks (tl 72). Nimetatud

taotlus tagastati läbi vaatamata Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 07.12.2018.

Kohus leiab, et eeltoodu näitab, et nii kaebaja kui vastustaja olid ühesel arusaamisel, et XXi

31.12.2013 esitatud projekteerimistingimuste taotluse menetlust enam ei jätku. Vastasel

korral ei oleks 05.12.2018 esitatud uut projekteerimistingimuste taotlust Suur-Ameerika

tn 18a Tallinn asuva hoone laiendamiseks, vaid oleks taotletud varasema taotluse

menetluse jätkamist. 05.12.2018 esitatud taotlus tagastati läbi vaatamatult ning vastavat otsust

ei ole kaebuse esitaja kohtule esitatud andmete kohaselt ka vaidlustanud. Järelikult ei ole hetkel

Suur-Ameerika tn 18a Tallinn asuva hoone suhtes pooleli projekteerimistingimuste taotluse

menetlust ning sellest tulenevalt ei ole ka tehtud projekteerimistingimuste väljastamisest

keeldumise otsust nagu leiab ekslikult kaebaja.

5.5. Kaebaja esitas 15.01.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile Suur-Ameerika 18a hoone

renoveerimise ja pealehituse eskiisprojekti (eskiis) koos haljastusprojektiga (vt tl 14-40 ja 41-

52). Nimetatud eskiisilt endalt nähtub, et projekti staadiumiks on eskiis. Eeltoodut kinnitab

täiendavalt ka vastustaja poolt kohtule esitatud Tallinna planeeringute registri väljavõte (tl 78),

millelt nähtub, et linna menetluses on üksnes eskiisprojekt, mitte projekteerimistingimuste

taotlus.

Nimelt peab kehtiva ehitusseadustiku järgi olema projekteerimistingimuste taotlus esitatud läbi

ehitusregistri või kui taotlus on esitatud pädevale asutusele, tuleb see asutuse poolt kanda

ehitusregistrisse. Kohus leiab, et ka varasemad pooleliolevad menetlused tuli kanda

ehitusregistrisse – vt ehitusseadustiku § 29 lg 1. Ehitusregistrist ei nähtu, et Suur-Ameerika tn

18a suhtes oleks pooleli projekteerimistingimuste taotluse menetlust. Küll aga nähtub kohtule

esitatud dokumentidest, et kaebaja on esitanud eskiisprojekti taotluse vastustajale ja see on

kantud ka selliselt Tallinna planeeringute registrisse. Vastav menetlus on alustatud 15.01.2019

reg.nr EP199620 (vt tl 78).

02.10.2019 projektide läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolliga Suur-Ameerika tn

18a laiendamise eskiis läbivaatamise kohta ja 14.11.2019 TLPA protokolliga Suur-

Ameerika tn 18a laiendamise eskiis tpr nr EP199620 otsustati „Esitatud lahendus (ühe

betoonist täiskorruse pealeehitamine) ei ole arhitektuurselt vastuvõetav lahendus. Arvestades

seni esitatud lahendusi on võimalik kaaluda hoone laiendamise võimalust üksnes põhja suunas

või osalise pealeehitise kavandamist hoone põhjapoolsele osale.“ (tl 76-77 ja 53-56).

09.10.2019 on kaebuse esitajale edastatud vastustaja poolt märkused eskiisprojekti kohta

(vt tl 79-80 ja 83-84p). E-kirjas märgib vastustaja, et eskiis ei ole kooskõlastatud. Edastatud

on menetlusleht märkustega lahendamiseks. Eskiisi uuesti esitamisel tuleb lisada kaaskiri

selgitustega, kuidas on märkustega arvestatud ning lisada info kui on tehtud ka muid muudatusi.

6. Arvestades eeltoodud faktilisi asjaolusid leiab kohus, et Tallinna linna menetluses on XXi

poolt 15.01.2019 esitatud eskiisprojekt Suur-Ameerika tn 18a hoone renoveerimiseks ja

pealeehituseks. Vastavat menetlust viiakse läbi Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse

nr 21 „Tallinna linna ehitusmäärus“ § 33 lg 1 alusel. Nimetatud paragrahv sätestab, et ehitise

eskiis on kavandite ja neid selgitavate dokumentide kogum, mille eesmärk on anda

planeeringutega ja ümbritseva ruumiga võimalikult hästi seostatud, eri huve tasakaalustatult

arvestav terviklik ruumiline lahendus.

Kohus märgib, et sisuliselt on tegemist on nii projekteerimistingimuste kui ka ehitusloa

ja ehitusprojekti eelse menetlusega, millise läbiviimise kohustust ehitusseadusest ei tulene.

Ehitusseadus sellist menetlust ka ei reguleeri. Nimetatud menetluses annab haldusorgan enne

põhimenetlust, so siis enne projekteerimistingimuste menetlust või ehitusloa taotluse menetlust,

sisuliselt eelneva kooskõlastuse koostatavale eskiisprojektile või keeldub selle andmisest.

Eeltoodut kinnitab ka Tallinna linna ehitusmääruse § 33 lg 3, mis sätestab, et amet esitab eskiisi

koostamise nõude projekteerimistingimustega või arhitektuur-ehituslike tingimustega.

Käesoleval juhul sellist nõuet vastustaja poolt esitatud ei ole, vaid kaebaja on ise väljaspool

vastavaid menetlusi esitanud eskiisprojekti taotluse soovides saada sellele kooskõlastust.

Kohus leiab, et tegemist on väljaspool ehitusseadustikus sätestatud menetlusi läbi viidava

haldusmenetlusega, mille tulemiks on toimingu sooritamine või sellest keeldumine (HMS § 106

lg 1). Tegemist ei ole haldusaktiga HMS § 51 lg 1 mõistes, kuivõrd see ei ole suunatud isiku

õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele. Käesoleval juhul ei ole

vastav menetlus seejuures lõppenud, vaid on alles pooleli. Kaebuse esitajale on antud võimalus

eskiisprojekti muutmiseks koos vastavate juhistega ning mille täitmisel on vastustaja valmis

eskiisprojekti kooskõlastama ehk toimingu sooritama.

Sellest tulenevalt on kohtukaebus esitatud igal juhul ennatlikult, kuivõrd 02.10.2019 projektide

läbivaatamise komisjoni koosoleku protokolliga Suur-Ameerika tn 18a laiendamise eskiis

läbivaatamise kohta ja 14.11.2019 TLPA protokolliga Suur-Ameerika tn 18a laiendamise eskiis

tpr nr EP199620 kohta ei ole rikutud kaebaja subjektiivseid õigusi. Tegemist on

menetlustoimingutega Tallinna linna ehitusmääruse § 33 lg 1 alusel läbiviidavas menetluses.

Menetlustoimingu vaidlustamine ei ole HKMS § 45 lg 3 kohaselt lubatav. Nimelt võib

menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse,

kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Käesoleval juhul see nii ei ole. Kaebuse

esitajal on võimalik eskiisi sisse viia vajalikud muudatused ja esitada parandatud eskiis uuesti

kooskõlastamiseks. Kui kaebaja linna poolt antud suunistega ei nõustu, siis tuleb tal sellest

vastustajat teavitada ning taotleda lõpliku toimingu tegemist (sealjuures on kaebajal otstarbekas

koheselt märkida, et taotleb toimingu põhjendamist lähtudes HMS § 108 lg 1 juhul kui linn

kooskõlastusest keeldub.) Samas on kohus seisukohal, et ka sellise toimingu vaidlustamine

(juhul kui linn peaks kooskõlastuse andmisest keelduma) ei ole otstarbekas, kuivõrd selline

väljaspool ehitusloa või projekteerimistingimuste taotluse menetlust antav kooskõlastus ei oma

õiguslikku mõju ega saa kaasa tuua automaatselt ehitusloa või projekteerimistingimuste

andmisest keeldumist. Keelduva otsuse tegemiseks peab esinema seaduses sätestatud õiguslik

alus.

Samuti ei nõustu kohus kaebajaga selles, et vastustaja 02.10.2019 ja 14.11.2019 otsustega on

kehtestatud lisatingimused ehitusprojektile. Nimelt nagu ka kaebaja ise märgib, siis kehtiv

ehitusseadus

ega

ka

Tallinna

linna

ehitusmäärus

ei

võimalda

väljaspool

projekteerimistingimuste menetlust või ehitusloa menetlust sätestada arhitektuurilisi,

ehituslikke või kujunduslikke tingimusi/kõrvaltingimusi ehitusprojektile. Järelikult ei saa olla

vaidlustatud otsuste näol tegemist ka haldusaktidega, millega oleks kindlaks määratud

lisatingimused ehitusprojektile. Järelikult ei saa vastavad otsused rikkuda ka kaebaja

subjektiivseid õigusi.

7. Kohus

leiab,

et

kõige

otstarbekam

on

kaebajal

esitada

ehitusloa

taotlus

(projekteerimistingimuste

taotlust

ei

ole

vaja

esitada,

kuivõrd

planeeritava

juurdeprojekteeritava osa maht jääb alla 33% - vt tl 18p eskiisi p 2.8). Tegemist on ehitise

laiendamisega kuni 33% ehitusaluse pinnaga üle 60 m2, mis on ehitusloa kohustuslik tegevus

vastavalt EhS § 38 lg 2 ja ehitusseaduse Lisale 1. Kaebaja poolt ehitusloa taotluse esitamisel

tuleb vastustajal läbi viia ehitusloa taotluse menetlus vastavalt ehitusseadusele ja

otsustada ehitusloa andmine või sellest keeldumine 30 päeva jooksul arvates taotluse

esitamisest (vt ka EhS § 38-45). Juhul kui vastustaja peaks ehitusloa väljastamisest keelduma,

siis tuleb tal selle kohta koostada põhjendatud haldusakt, mida on võimalik kaebajal

halduskohtus tühistamisnõudega vaidlustada.

Seejuures rõhutab kohus, et vastustaja ei saa keelduda ehitusloa menetluse algatamisest

põhjusel, et kooskõlastust ei ole hangitud või saadud enne põhimenetluse läbiviimise taotluse

esitamist või põhjusel, et kaebaja ei ole järginud eskiisprojekti kooskõlastamise menetluses

antud soovitusi ehitusprojektile. Taotleja poolt kooskõlastuse hankimine enne põhimenetluse

algatamist, on ainult üks vastustaja enda poolt ettenähtud võimalusi, mis ei asenda

põhimenetlust.

Kohus ei nõustu kaebajaga ka selles, et tegemist oleks Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-5-11 p 18

kirjeldatud olukorraga, mis võimaldaks vaidlustada menetlustoimingut, kuivõrd antud juhul on

kaebaja küsinud kooskõlastust väljaspool põhimenetlust ning see ei saa automaatselt kaasa tuua

ehitusloa väljastamisest keeldumist.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kaebus on kohtule esitatud ennatlikult ning tuleb kaebeõiguse

puudumise tõttu selle esitajale tagastada.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv

Kohtunik