2-19-10167/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. juuni 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-10167

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise suurendamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

630 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja CC ja lepinguline esindaja Natalja

Perova

Kostja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Rita Oleks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus tühistada osas, milles hagi jäi

rahuldamata igakuise elatise suurendamiseks 20 euro võrra ja edaspidi samas

suhtes võrreldes Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga.

Teha tühistatud osas otsus hagi rahuldamise ja otsuse täitmise korra

kindlaksmääramise kohta vastavalt kohtuotsuse resolutsiooni terviklikus

sõnastuses. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.2. Jätta rahuldamata hageja 21. mai 2020 taotlus täiendava dokumentaalse

tõendi vastuvõtmiseks.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada osaliselt.

II.2. Muuta Harju Maakohtu 18. detsembri 2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-

12-11376 kokku lepitud kostja YY kohustust hagejale XX-le elatise

maksmiseks ja mõista alates 5. juulist 2019 kostjalt YY-lt hageja XX kasuks

välja igakuine elatis summas 220 eurot, aga mitte vähem kui 11/27 suurune osa

Vabariigi

Valitsuse

kehtestatud

kuupalga

alammäärast

kuni

2. augustini 2025.

2 (7)

II.3. Rahuldada hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Kohustada

kostjat

tasuma

elatis

hageja

ema

CC

pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXXX iga kuu 15. kuupäevaks.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. XX (hageja, laps) esitas 5. juulil 2019 Harju Maakohtule (edaspidi: maakohus) hagi YY

(kostja, isa) vastu elatise suurendamise nõudes.

1.1. Maakohtu 18. detsembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-11376 (edaspidi: varasem

kohtuasi) kinnitati kokkuleppe (edaspidi: kompromiss), millega kostja kohustus tasuma hageja

ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, st kuni

2. augustini 2025. Hageja palub muuta igakuise elatise summat alates hagi esitamisest ja mõista

kostjalt välja igakuine elatis summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärale (hagi esitamise ajal 270 eurot, edaspidi: elatise miinimummäär).

1.2. Hageja elab koos emaga. Kostja tasub elatist kokkulepitud summas, kuid hageja on

kasvanud ning tema vanust, vajadusi ja elu kallinemist arvestades ei kata senises summas elatis

enam hageja vajadusi. Samuti on vahepeal oluliselt kasvanud kuupalga alammäär.

1.3. Hageja vajadused ühes kuus on kokku 593 eurot, sh toit 240 eurot, rõivad ja jalatsid

50 eurot, kodukulu 125 eurot, mobiiltelefon 8 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, vabaaja-

kulu 55 eurot, reisimine/puhkus/ekskursioonid 65 eurot, koolitarbed 15 eurot, hügieenitarbed

10 eurot, taskuraha 10 eurot. Hageja emale laekub lastetoetus 60 eurot.

1.4. Hageja palus kindlaks määrata otsuse täitmise kord ja tähtaeg nii, et elatis tuleb tasuda

ema pangakontole iga kuu 15. kuupäevaks.

1.5. Kostja vaidles hagile vastu. Ta elab Soomes koos uue perekonnaga. Menetluse algul ta

töötas ja teenis 1500 eurot kuus. Kostja ülalpidamisel oli rase naine ja 2019. aasta lõpus sündis

neil laps (edaspidi: teine laps), kellele tuleb nüüd samuti anda ülalpidamist. Kostja igakuine

vältimatu kulu on 1234,61 eurot. Ta ei ole võimeline andma hagejale suuremat ülalpidamist kui

varem kokkulepitu. Lisaks elab hageja vähemalt ühe kuu aastas kostja juures Soomes ja on

täielikult tema ülalpidamisel. Sel ajal tasub kostja hagejale siiski ka elatist. Nii seda asjaolu kui

ka hageja emale laekuvat lapsetoetust tuleb võtta arvesse elatise summa määramisel. Maakohtu

menetluse lõpufaasis tugines kostja täiendavalt väitele, et ta kaotas töö.

3 (7)

MAAKOHTU OTSUS

2. Maakohus jättis hagi 21. veebruari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel

poolte endi kanda.

2.1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama

oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui miinimummäär (2019. aastal 270 eurot; 2020. aastal

292 eurot).

2.2. Maakohus tuvastas, et hageja on ema ja isa ühine laps. Tsiviilasjas nr 2-12-11376

18. detsembri 2012 määrusega kinnitatud kompromissiga kohustus kostja tasuma hagejale

elatist igakuiselt 200 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagejal on õigus esitada hagi

selle summa muutmiseks TsMS § 459 lg 1 ja § 497 alusel, kui eelmise kohtulahendi tegemisel

aluseks võetud asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta.

2.3. Eelmises p-s 2.2 viidatud tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt olid hageja igakuised

kulud kokku 421 eurot (sh toit 100 eurot, riided/pesu/jalanõud 100 eurot, hügieenitarbed

7 eurot, ravimine ja vitamiinid 15 eurot, lasteaiakulu 50 eurot, huviringi kulu 31 eurot, ujula

6 eurot, raamatud/mänguasjad/pliiatsid/albumid 10 eurot, eluasemekulu 87 eurot). Maakohus

järeldas poolte sõlmitud kokkuleppest, et 2012. aastal oli 200 eurot hageja jaoks piisav katmaks

igakuiseid kulutusi ja kostja oli majanduslikult võimeline seda summat igakuiselt tasuma.

2.4. Maakohus hindas hageja väiteid tema igakuiste kulutuste kohta käesoleval ajal ja tuvastas

vastava kogukuluna 483 eurot. Seega on kulud suurenenud 62 euro võrra (= 483 – 421). See

muutus ei ole oluline.

2.5. Eeldades, et vanemad täidavad ülalpidamiskohustust võrdses ulatuses, jääb kostja kanda

praegusest ülalpidamiskulust 241,50 eurot. Lisaks viibib hageja vähemalt ühe kuu aastast

kostjaga ja sel ajal täidab kostja ülalpidamiskohustust vahetult. Eeltoodust tulenevalt on

võimalik igakuist elatist vähendada ca 20 euro ulatuses. Pooled ei vaidle, et emale laekub

lastetoetus 60 eurot, mis võimaldab elatist täiendavalt vähendada 30 euro võrra. Seega on

kostjal jätkuvalt kohustus maksta elatist ca 200 euro ulatuses ja nõue elatis suurendamiseks pole

põhjendatud.

POOLTE SEISUKOHAD

3. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

Hageja ei nõustu maakohtu hinnanguga hageja praegustele vajadustele, vaid peab neid

põhjendatuks hagiavalduses märgitud summas 593 eurot kuus. Hageja ühekuist viibimist kostja

juures ei saa eraldi arvesse võtta, sest ka kompromissi sõlmimise ajal veetis laps osa aega isaga

(42 päeva aastas). Maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta, et hageja nõuab elatist

miinimummääras, mis välistab lapsetoetuse summaga arvestamise. Samuti jättis maakohus

asjatult soovitud elatise indekseerimata.

4. Kostja vaidleb kaebusele vastu. Tema ülalpidamisel on naine ja teine laps ning töö

kaotamise tõttu elavad nad sisuliselt toetustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse, millega rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse

osaliselt. Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad poolte endi kanda.

4 (7)

6. Hageja esitas 21. mail 2020 taotluse võtta dokumentaalse tõendina vastu ekraanitõmmis,

mis kajastab korteri venekeelset üürikuulutust. Kostja vaidles sellele vastu mh väitega, et

lisatud kujul ekraanitõmmiselt ei nähtu seost käesoleva asja pooltega. Ringkonnakohus nõustub

kostjaga ja jätab hageja taotluse TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata, sest tõendist

ei nähtu mingit seost käesoleva asja ega pooltega.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja on Eestis elava alaealise hageja vanem, kes elab koos (uue)

abikaasaga Soomes. Samuti ei vaidlustanud hageja kostja väidet, et alates 2019. aasta lõpust on

kostjal teine laps. Pooled on üksmeelsed ka varasema elatiskokkuleppe sisu ja täitmise osas,

samuti selles, et hageja igakuised vajadused varasemas kohtuasjas esile toodud andmete põhjal

olid 421 eurot. Neist asjaoludest saab ringkonnakohus TsMS § 231 lg 2 ja § 652 lg 1 p 1 järgi

lähtuda.

8. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude õigesti varasema kohtulahendiga kindlaks määratud

elatise igakuise makse suuruse muutumise nõudena. Siinjuures tegi maakohus siiski tarbetu

viite TsMS §-le 497, mis käsitleb maksekäsuga välja mõistetud elatis suurust. Asjakohased on

maakohtu viited õigusnormidele, mille alusel hageja võib kostjalt kui oma isalt nõuda elatist,

PKS §-st 96, § 97 p-st 1 ja § 100 lg-st 2 tuleneva kohustuse üle pooled ka ei vaidle.

Nii hagiavalduse kui ka kaebuse lahendamisel tuleb sisuliselt vastata kahele küsimusele:

(1) kas igakuise makse suurust mõjutavad asjaolud on muutunud (TsMS § 459 lg 1 p 1);

(2) mis summas elatist peab kostja hagejale maksma muutunud asjaoludel, sh kas esineb

alus elatise väljamõistmiseks alla miinimummäära (PKS § 99 lg-d 1 ja 2, § 101 lg 1

ning § 102 lg-d 1 ja 2)?

9. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva asja lahendamisel saab lähtuda hageja vajaduse

muutumisest võrreldes varasema kohtulahendi tegemisel aluseks võetud aja ja asjaoludega.

9.1. Maakohus tuvastas, et hageja vajadused muutusid 421 eurolt 483 eurole, aga ei pidanud

seda muutumist oluliseks. Samas ei sisalda maakohtu otsus põhjendusi, miks ei ole isegi

tuvastatud ulatuses, st 15% võrra vajaduste suurenemine oluline. Jättes otsuse põhjendamata,

rikkus maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. Selle puuduse saab ringkonnakohus

kõrvaldada.

9.2. Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011 määruse nr 169 järgi oli töötasu alammäär oli

2012. aastal 290 eurot kuus. Seega leppisid pooled kokku elatise maksmises summas, mis

vastas ca 70%-le töötasu alammäärast (ehk 140% miinimumelatisest) ja 50%-le hageja

vajadustest. Eelmisel aastal oli töötasu alammäär 540 eurot ja käesolevas aastal on see

584 eurot kuus. Seega on PKS § 101 lg 1 järgse miinimumelatise summa vastavalt 270

ja 292 eurot kuus. Riigikohus on leidnud, et kui elatis lepiti kokku mingi protsendina

miinimumelatisest, saab muude asjaolude muutumatuna püsimisel lähtuda miinimumelatise

muutumisel eeldusest, et lapsele tuleb tagada elatis jätkuvalt sama protsendi ulatuses

miinimumelatisest (9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 37.3). Samuti tuleb

eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud (20. juuni 2017 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11 esimene lõik). Ringkonnakohus leiab, et sarnaselt saab võrrelda

kokku lepitud (või kohtulahendiga välja mõistetud) elatise suhet miinimumelatisse ka juhul, kui

kokkulepe või kohtulahendis märgitakse elatis absoluutarvuna, st kindla summana. Sel juhul

võrreldakse varasemat kokku lepitud või välja mõistetud summa osakaalu toonasest

miinimumelatisest ja seda tulemust saab kõrvutada praeguse olukorraga.

9.3. Kokku lepitud elatise suhe esiteks miinimumelatisse kokkuleppe sõlmimise ajal ja teiseks

hagi esitamise ajal on oluliselt erinev. Kui algselt oli see 140%, siis hagi esitamise ajal

moodustas ainult 75% (≈ 200 : 270). Võttes ühtlasi arvesse, et kokku lepitud 200 eurot kattis

eeldatavasti kostja võlgnetava osa hageja kogu vajadustest summas 421 eurot, siis on hageja

vanemate ülalpidamiskohustused enam-vähem võrdsed. Hageja praegu väidetavate ja isegi

5 (7)

maakohtu tuvastatud vajaduste puhul oleks kostja osa suurem (vastavalt ca 300 või 240 eurot).

Ringkonnakohtu hinnangul annavad mõlemad kirjeldatud erinevused alust lähtuda elatise

suurust mõjutavate asjaolude muutumisest ulatuses, mille saab lugeda oluliseks TsMS § 459

lg 1 p 1 tähenduses. Siinjuures ei oma tähtsust, kas ja millises ulatuses võeti juba 2012. aasta

kokkuleppe sõlmimisel arvesse hageja osalist viibimist kostja juures.

10. Järgmiseks tuleb kontrollida, kui suurt elatist saab hageja kostjalt nõuda. Selles osas on

asjakohane PKS § 101 lg 1 ja § 102 lg 2 kohaldamisel kujunenud kohtupraktika.

10.1. Esiteks tuleneb Riigikohtu praktikast, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning et selles ulatuses ei tule lapse vajaduste

rahuldamise kulusid tõendada (nt 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 14 ja

seal viidatud varasem praktika). Seega pidi miinimumelatise nõudele vastu vaidlev kostja

tooma esile ja tõendama, et hageja vajadused on väiksemad kui eelmisel aastal 540 eurot ja

käesoleval aastal 584 eurot kuus. Hageja omakorda pidi esitama tõendeid osas, milles ta väitis

oma vajadused olevat neist summadest suuremad. Kuna kumbki pool hageja vajaduste kohta

tõendeid ei esitanud, siis saab lähtuda vajadustest neis summades.

10.2. Teiseks saab kohus PKS § 102 lg 2 kohaldades välja mõista alammäärast väiksema

elatise, kui esineb mõjuv põhjus viidatud sätte kolmanda lause tähenduses. Selle sätte neljandas

lauses sisaldub üksnes näidisloetelu (Riigikohtu 25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-

100215, p 14 teine lõik). Mõjuvale põhjusele viitavate asjaolude esile toomise ja tõendamise

koormis oli kostja kanda. Kostja väitis, et ta teenis ca 1500 eurot kuus ning tema ülalpidamisel

on naine ja teine laps. Kostja loetles oma mitmesugused igakuised kulud (sh kulu Soome

eluruumile, kulu Eesti eluruumile, autukulu ja sidekulu) ja esitas arvutuse, et nende kulude järgi

ei jää tal praktiliselt raha üle. Lisaks tõi kostja 8. jaanuari 2020 menetlusdokumendis esile, et

ta kaotas töö. Samuti tugines kostja väitele, et hageja veedab vähemalt ühe kuu igal aasta kostja

juures, st sel ajal annab kostja talle ka vahetult ülalpidamist.

10.3. Ringkonnakohus leiab, et mõjuvat põhjust PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses

tuleb sisustada koostoimes sama sätte teisest ja neljandast lausest tuleneva vahendite ühetaolise

kasutamise põhimõttega. Kõnealuses tähenduses mõjuv põhjus esineb eelkõige juhul, kui

jaotades kohustatud isiku sissetuleku tema ja ülalpeetavate vahel ühetaoliselt, siis jääb elatist

nõudvale lapsele väiksem osa kui on ette nähtud miinimumelatisena. Siinjuures on üldjuhul

kohane eeldada, et isikute vajadused on võrdsed, aga täiskasvanud kohustatud isik peab ise

ennast ülal pidama kui lapsele annab ülalpidamist ka teine vanem. Kostja algselt väidetud

sissetuleku 1500 eurot puhul tähendab see, et pool ühe isiku vajadustest on 375 eurot. Kuna

hageja nõuab sellest summast väiksemat elatist, siis pelgalt kostja sissetulek ja muud kulutused

ei anna alust PKS § 102 lg 2 kohaldamiseks.

10.4. Lisaks tugineb kostja väitele, et hageja elab ühe kuu igal aastal tema juures. Hageja leiab

selles osas, et see ei mõjuta kõiki kulusid, mida lapsega koos elav vanem peab kandma. Samuti

tõi hageja esile, et samas ulatuses viibis laps isa juures juba kompromissi sõlmimise ajal.

10.4.1. Mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 tähenduses võib siiski olla lapse vajaduste katmine muul

viisil, sh vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel või kulude jooksva katmisega (Riigikohtu

25. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 17.1 esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Elatise suurust ei saa määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või

teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste

rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele

või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (Riigikohtu

8. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13 teine lõik). Siiski tuleb eeldada lapsega

seonduvate kulude kandmist vastavalt kohustatud vanema juures veedetud aja suhtele teise

vanema juures veedetavale ajale.

6 (7)

10.4.2. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et lapse osalise viibimise isa juures saaks jätta

kõrvale pelgalt seetõttu, et samasugune olukord esines juba kompromissi sõlmimise ajal. Nagu

märgitud eespool p-s 9.3, jäi kokkuleppe järgi isa kanda 200 eurot lapse 421 euro suurusest

vajadusest, st alla poole. Kuna pooled võisid ka toona lähtuda lapse osalisest viibimisest isa

juures, siis ei takista sama asjaolu praegu miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmist.

10.4.3. Pooled ei vaidle, et laps elab isa juures vähemalt ühe kuu aastast, st 1/12 ajast. Kuigi seda

suhet ei saa alati üle kanda vanemate kantavatele kuludele, siis mõjutab see ikkagi poolte

tõendamiskoormist eespool p-s 10.1 märgitud summade osas. Niisiis oli eeldatav piirsumma

eelmisel aastal 495 eurot ja käesoleval aastal ca 535 eurot, millest suuremaid igakuiseid kulusid

pidi tõendama hageja ja väiksemaid kostja. Ka selles osas pooled tõendeid ei esitanud.

10.4.4. Ringkonnakohus leiab, et kui laps elab ühe kuu aastast elatise maksmiseks kohustatud

vanema juures, siis on see piisavalt pikk aeg, mis mõjutab ülalpidamise andmise viisi ja ulatust.

Eeldatavasti täidab isa 1/12 suuruse osa ülalpidamiskohustusest vahetult ja seda eeldust pooled

ümber ei lükanud. Järelikult esineb mõjuv põhjus PKS § 102 lg 2 kolmanda lause tähenduses

ja ühtlasi alus mõista välja alammäärast väiksem elatis.

10.5. Vaidlust pole selles, et hageja kohta laekub emale lapsetoetus 60 eurot kuus. Kostja

tugines sellele asjaolule. Ringkonnakohus järeldas eespool, et PKS § 102 lg 2 kohaldamise

eeldus on täidetud. Järelikult saab ka lapsetoetuse summaga elatise summa arvutamisel

arvestada (vrd Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13 kolmas lõik).

10.6. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks võtta elatise summa määramisel arvesse kostja

väidet töö kaotamise kohta. Vanemal on kohustus teenida piisavat sissetulekut, et tagada lastele

ülalpidamine. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada

vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada

võivaid asjaolusid. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks

tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka endale kuuluvaid esemeid

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (Riigikohtu 25. aprilli 2018

otsus tsiviilasjas nr 2-16-100215, p 20 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Seega on

töökoha kaotus ainult üks asjaolu, mida saaks arvestada koos teistega hindamaks, kas kostja

suudab teenida piisavat sissetulekut. Kostja ei toonud esile ega tõendanud takistusi uuesti tööle

asuda. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kostja tõendi (dtl 290–291) kohaselt kaotas ta töö oma

käitumise ja suhtumise tõttu.

10.7. Samuti ei mõjuta elatise suurust kostja väited, et ta peab andma ülalpidamist nii oma

Soomes elavale abikaasale kui ka teisele lapsele.

10.7.1. Maakohus lahendas vaidluse tervikuna Eesti õiguse põhjal, sellele on ka mõlemad

pooled viidanud. Eesti ja Soome on Euroopa Liidu liikmed, mistõttu tuleb kontrollida, kuidas

määravad EL-i õigusaktid ülalpidamisasja suhtes kohaldatava õiguse. Vajadusel saab määrata

kohaldatava õiguse ka rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) järgi, sest selle § 1 lg 1

kohaselt tuleb kohaldatav õigus leida viidatud seaduse järgi, kui vaidlusega seotud õigussuhetel

on kokkupuude mitme riigi õigusega.

10.7.2. REÕS § 61 sätestab, et perekonnasuhetest tulenevatele ülalpidamiskohustustele

kohaldatakse ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi

konventsiooni, mille artiklite 1 ja 4 järgi kohaldatakse ülalpidamiskohustustele õigustatud isiku

alalise elukoha riigi õigust. Sama tuleneb nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ)

nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning

koostöö

kohta

ülalpidamiskohustuste

küsimustes

art-st 15.

Seega

tuleb

hageja

ülalpidamisnõudele kohaldada Eesti õigust, aga kostja Soomes elava abikaasa ja teise lapse

ülalpidamisele Soome õigust. Neil kaalutlustel on ainetud kostja viited PKS sätetele seoses

kostja kohustusega pidada ülal oma abikaasat.

7 (7)

10.7.3. Abikaasade vahelisi suhteid käsitleb Soome õiguses avioliittolaki (abieluseadus, edas-

pidi: AL; kättesaadav nt https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1929/19290234#O2L4). AL § 46

kohaselt peavad mõlemad abikaasad osalema perekonna ülalpidamisel. Ringkonnakohus

järeldab sellest, et eelduslikult on abikaasade panus perekonna ülalpidamisse võrdne. Pelgalt

kostja abikaasa rasedus ja lapsepuhkusele jäämine ei anna alust hinnata, et abikaasal ei ole endal

üldse sissetulekut. Kostja ei tõendanud, et osa tema sissetulekust tuleb paratamatult kulutada

abikaasa ülalpidamiseks, sh AL §-st 46 jj tuleneva kohustuse täitmiseks.

10.7.4. Vanema ülalpidamist lapse suhtes käsitleb AL §-s 46 viidatud laki lapsen elatuksesta

(lapse ülalpidamise seadus, edaspidi ElatusL; kättesaadav nt https://finlex.fi/fi/laki/ajantasa

/1975/19750704). ElatusL § 1 järgi on lapsel õigus piisavale ülalpidamise ja ElatusL § 2

kohaselt vastutavad vanemad lapsele ülalpidamise andmise eest vastavalt oma võimalustele.

Seega tuli kostja teisele lapsele kostjalt antava ülalpidamise ulatuse määramisel kostjal esile

tuua ja tõendada lapse vajadused, samuti nii tema enda kui ka abikaasa võimalused last ülal

pidada. Kostja neid asjaolusid esile ei toonud. Ringkonnakohus tõlgendab PKS § 102 lg 2 teist

ja neljandat lauset nii, et vanem peab ka rahvusvahelist puutumust omavate õigussuhete korral

järgima oma vahendite ühetaolise kasutamise reeglit. Eespool p-s 10.3 märgitu kohaselt

järeldub sellest reeglist, et kostjal on võimalik pidada kumbagi last ülal 375 euro ulatuses.

Ringkonnakohus põhjendas p-s 10.6, et kostja võimalik vahepealne töökaotus seda järeldust ei

mõjuta.

10.8. Eelneva põhjal arvutab ringkonnakohus kostjalt hagejale makstava elatise igakuise makse

suuruseks hagi esitamise ajal 220 eurot järgmiselt:

-

hageja vajadused on 540 eurot kuus, millest 60 euro on kaetud lapsetoetusega;

-

vanemate kanda jäävat ülalpidamiskohustust 480 eurot (= 540 – 60) tuleb kostjal täita

pooles ulatuses, st summas 240 eurot;

-

1/12 ulatuses annab kostja hagejale ülalpidamist vahetult, st igakuiselt tuleb tasuda

220 eurot (= 11/12 × 240).

10.9. Vastavalt TsMS § 459 lg-le 2 saab varasema kohtulahendiga määratud kohustuse suurust

muuta alates uue hagi esitamise ajast, st 5. juulist 2019. Elatis tuleb välja mõista hageja

täisealiseks saamiseni.

11. Õige on hageja kaebuse väide, et maakohus ei põhjendanud, miks ei saa hageja nõuda kas

kokku lepitud või kohtu tuvastatud suuruses elatise igakuise makse muutumist. PKS § 101 lg 1

mõtte kohaselt peaks lapse ülalpidamiseks makstav elatis muutuma vähemalt sama suhtarvu

võrra nagu muutub töötasu alammäär. Sama põhimõtet saab ja peab üldjuhul rakendama ka

miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise korral. Ringkonnakohus põhjendas, miks

on käesoleval juhul hagi esitamise aja seisuga elatise kuumakse suurus 220 eurot. PKS § 101

lg-s 1 viidatud töötasu alammäär oli sel ajal 540 eurot. Sellest summast moodustab 220 eurot

11/27 suuruse osa. Järelikult tuleb elatis välja mõista nii, et see ei osutu ka edaspidi väiksemaks

kui 11/27 suurune osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

12. TsMS § 445 lg 1 alusel rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse otsuse täitmise korra ja

tähtaja kindlaksmääramiseks, selles osas pole kostja vastuväiteid esitanud.

13. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise

tõttu TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest

märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Juhindudes

TsMS § 654 lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm