3-20-227/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(6)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-227

Haldusasi

XX

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

04.12.2019

vastutusotsuse

nr

13-7/00935-10

ja

08.01.2020

vaideotsuse nr 6-1/4544-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja vandeadvokaat Arina Liskmann-Getsu

Vastustaja - Maksu- ja Tolliamet, esindaja Andreas Aas

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.07.2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ariola Style OÜ-l (pankrotis) on 03.12.2019 seisuga tasumata põhivõlg 77 980,57 eurot ja int-

ress 39 394,76 eurot. Harju Maakohtu 25.04.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-3470 kuulu-

tati välja Ariola Style OÜ (pankrotis) pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ettevõt-

tel kohustusi 117 347,28 eurot ja varasid 253,86 eurot.

2. Maksu-ja Tolliamet (MTA või vastustaja) kohustas 04.12.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00935-

10 (vastutusotsus) XXt (kaebaja) tasuma Ariola Style OÜ (pankrotis) (Airola) põhivõla summas

77 980,57 eurot. Maksuhaldur põhjendab vastutusotsust järgmiselt: a) 03.12.2019 seisuga on

Ariola OÜ-l tasumata maksustamisperioodide 05.2016 kuni 12.2016, 02.2017, 01.2018 kuni

08.2018 maksukohustused põhivõla osas summas 77 980,57 eurot. Põhivõlg on tekkinud Ariola

OÜ poolt deklareeritud, ent tasumata maksukohustustest. Kaebaja on jätnud korraldamata Ariola

OÜ maksukohustuste tasumiskohustuse täitmise läbi selle, et kajastas ettevõtte perioodide 05.2016

kuni 12.2016 maksudeklaratsioonidel KMD ja TSD valeandmeid. Samuti on Ariola OÜ maksu-

menetluses tuvastatud, et Ariola OÜ-s, Old Thomas Line OÜ-s ja Cooter OÜ-s on perioodil

01.05.2016 kuni 31.12.2016 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas

89 469,64 eurot, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Kaebaja ei kasutanud raha

summas 103 721,26 äriühingu majandustegevuse või maksustatava käibe tekkimise eesmärgil.

2(6)

Kaebaja omas juhatuse ainuliikmena kontrolli Ariola OÜ rahaliste vahendite kasutamise üle, kuid

jättis äriühingu maksukohustused tasumata. Seega on kaebaja rikkunud maksukorralduse seaduse

(MKS) § 8 lg-s 1 sätestatud tasumiskohustust põhivõla osas summas 77 980,57 eurot; b) tulenevalt

kogutud tõenditest ja tuvastatud asjaoludest on kaebaja rikkunud tahtlikult kohustust korraldada

Ariola OÜ maksustamisperioodide 05.2.2016, 02.2017, 01.2018-08.2018 maksukohustuste tasu-

miskohustust; c) kaebaja oli Ariola OÜ juhatuse liige perioodil 06.05.2013 kuni 29.04.2016 ning

alates 05.05.2016 kuni käesoleva ajani. Alates 05.05.2016 on kaebaja ainus juhatuse liige; d)

Ariola OÜ suhtes läbi viidud maksukontrolli käigus tuvastas MTA, et Ariola OÜ-d, Old Thomas

Line OÜ-d ning Cooter OÜ-d tuleb käsitleda ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühin-

guks oli Ariola OÜ. Kaebaja tegevuse eesmärgiks oli korraldada ettevõtte majandustegevus selli-

selt, et maksukohustused jääksid Old Thomas Line OÜ, Modalux OÜ ja Cooter OÜ kanda. Mak-

sukoormuse ülekandmine varatutele ja mittetegutsevatele äriühingutele oli kaebaja, kui juhatuse

liikme poolt taotluslik ja teadlik tegevus. Kaebaja omas Ariola OÜ juhatuse ainuliikmena täielikku

ülevaadet äriühingu finantsseisust ning maksukohustustest; e) kaebaja süülise tegevuse ning Ariola

OÜ maksuvõla tekkimise vahel on otsene põhjuslik seos. Kaebaja korraldas Ariola OÜ majandus-

tegevust selliselt, et äriühingu maksukohustused jäid kaebajaga seotud teiste äriühingute kanda

ning varjas läbi algselt ebaõigete andmetega deklaratsioonide esitamise maksukohustust kogu-

summas 64 368,28 eurot. Ettevõtlusega mitteseotud kulude tegemata jätmisel kogusummas

89 469,64 eurot oleks saanud tasuda äriühingu maksukohustused ning raha oleks jätkunud ka tule-

vikus tekkivate maksukohustuste katteks. Kaebaja on tahtlikult rikkunud juhatuse liikme kohustust

korraldada äriühingu maksukohustuste õigeaegne ja täielik täitmine. Rahaliste vahendite kasuta-

mine muul otstarbel kui maksukohustuste tasumiseks on käsitletav tahtliku tasumiskohustuse rik-

kumisena. Eelnimetatud rikkumiste puudumisel oleks olnud välditav Ariola OÜ põhivõla tekkimi-

ne summas 77 980,57 eurot. Kaebaja poolt toime pandud rikkumiste ja Ariola OÜ maksuvõla va-

hel esineb põhjuslik seos; f) kuna kaebaja tahtliku tegevuse tõttu tekkisid Ariola OÜ-l maksuko-

hustused, siis rakendub vastutusotsuse väljastamisel 5-aastane aegumistähtaeg, mis ei ole möödu-

nud, kuna antud juhul on varaseima perioodi 05.2016 käibedeklaratsioon, mille tasumise tähtpäev

on 20.06.2016, st maksusumma määramise tähtaeg on 20.06.2021.

3. Kaebaja esitas vastutusotsusele vaide, mille MTA jättis 08.01.2020 vaideotsusega rahuldamata.

4. Kaebaja esitas 06.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 04.12.2019

vastutusotsuse nr 13-7/00935-10 ja 08.01.2020 vaideotsuse nr 6-1/4544-2 tühistamiseks.

5. Kohus võttis 21.02.2020 kohtumäärusega kaebuse menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

6. Kaebaja taotleb vastutusotsuse tühistamist, kuna selle tegemisel ei ole arvestatud kõiki faktilisi

asjaolusid ning keskendutud on vaid kaebaja tahtlusele panna toime maksupettus, mis ei ole tõen-

damist leidnud. Samas palub kaebaja arvestada asja faktilisi asjaolusid ja Ariola OÜ endise raama-

tupidaja YY käitumist, mis oli suunatud nii osaühingule kui ka riigile kahju tekitamisele.

7. Kaebaja tunnistab, et raamatupidajat usaldades ei kontrollinud ta kõiki faktilisi andmeid enne

deklaratsioonide esitamist. Kaebaja on vabatahtlikult ja iseseisvalt parandanud vaidlusaluseid dek-

laratsioone. 04.12.2019 vastutusotsuses nõutud summasid ei ole kaebaja võimeline tasuma. Dekla-

ratsioonide parandamisega tunnistas kaebaja Ariola OÜ töös esinevaid vigu, kuid see ei anna alust

vastutusotsuse tegemiseks, kuna kaebaja tegevuses puudus otsene tahtlus. Ariola OÜ juhtkond on

proovinud minimeerida majandusriske, mis tekkisid tellimuste ebastabiilsuse pärast.

8. Vastutusotsuses ei ole arvestatud, et seoses korduvate MTA kontrollidega ei saanud Ariola OÜ

alates 2016. aastast rahulikult ja ratsionaalselt töötada, sest oli sunnitud koondama oma energia

deklaratsioonide parandamisele ja kontrollimisele. Arvestades asjaolu, et eelmine raamatupidaja

3(6)

esitas eksitavaid deklaratsioone, ei saa väita, et kaebaja oleks hoolsuskohustust rikkunud ja esita-

nud MTA-le valeandmeid. Kaebaja soovis saada kvaliteetset raamatupidamisteenust, kuid temast

mitte olenevatel põhjustel ta seda ei saanud.

9. MTA-le peab olema teada, et äriühingu endise raamatupidaja suhtes on alustatud kriminaalme-

netlus, kuid seda fakti vastutusotsuses ei kajastata. Maksuvõla tekkimise põhjuseks oli Ariola OÜ

endine raamatupidaja, keda kaebaja usaldas. Juhatuse liige ei ole oma tegevusega tahtlikult midagi

rikkunud, samuti ei ole ta rikkunud hoolsuskohustust deklaratsioonide esitamiseks. Kaebaja on

teinud MTA-ga koostööd.

10. Maksukoormus lasub hetkel ettevõttel ning selles ei ole vaidlust, sest ettevõte on pankrotis.

Pankrotimenetluses ei tuvastanud pankrotihaldur ega kohus, et pankrotini on viinud juhatuse liik-

me poolt toime pandud kuritegu või raske juhtimisviga.

11. Maksude määramise tähtaeg on aegunud, sest tegemist ei ole juhatuse liikme tahtliku tegevu-

sega. Seega kohaldub 3-aastane tähtaeg.

MTA seisukoht

12. MTA ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu.

13. Juba 04.12.2019 vastutusotsuses ja selle lahutamatuks osaks olevas 19.08.2019 vastutusotsuse

projektis on viidatud tõenditele, millel põhineb MTA seisukoht.

14. Kaebaja on kaebuses üks-ühele dubleerinud vaietes esitatud seisukohti. Teisisõnu 04.12.2019

vastutusotsusele esitatud vaides on kaebaja esitanud kõik samad seisukohad, mis olid esitatud juba

eelmisele 01.10.2019 vastutusotsusele esitatud vaides. Vaide lahendaja on kaebaja väiteid analüü-

sinud ja neile vastanud. MTA on jätkuvalt vaideotsustes avaldatud seisukohtadel ning palub nen-

dega asja lahendamisel arvestada.

15. Vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud kogumis ei jäta kahtlust vastutusotsuse järelduste õig-

suses. Kaebaja on rikkunud oma kohustusi Ariola OÜ juhatuse liikmena tahtlikult. MTA on tuvas-

tanud, et kaebaja tekitas lubamatu maksueelise läbi Ariola OÜ-ga seotud äriühingute, vältis käi-

bemaksu tasumist, deklareeris alusetult sisendkäibemaksu ning vältis tööjõumaksude ja erisoodus-

tuse tegemisel maksude tasumist. Kaebaja tegi ettevõtlusega mitte seotud kulutusi, kuid vältis

nendelt arvestatud tulumaksu tasumist. MTA on tuvastanud, et Ariola OÜ-l oli piisavalt rahalisi

vahendeid, mille kaebaja äriühingust välja suunas, kuid mille arvelt oleks saanud eelnimetatud

maksukohustused täita.

16. Kaebaja, kui Ariola OÜ juhatuse liikme kohustuste rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel on

põhjuslik seos. Kaebaja esitas juhatuse liikmena ebaõigete andmetega deklaratsioonid, varjates

seeläbi ettevõtte maksukohustusi. Samuti tegi kaebaja ettevõtlusega mitte seotud kulutusi.

17. Vastutusotsus on tähtaegne. Maksukohustused tekkisid kaebaja tahtliku tegevuse tulemusel,

mistõttu rakendub viieaastane aegumistähtaeg.

KOHTU PÕHJENDUSED

18. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.

19. 04.12.2019 vastutusotsusega kohustati kaebajat tasuma Ariola OÜ maksuvõlg (põhivõlg)

summas 77 980,57 eurot. Vastutusotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja jättis korraldamata Ariola

OÜ maksukohustuse tasumiskohustuse täitmise läbi selle, et kajastas algselt Ariola OÜ perioodide

05.2016-12.2016 maksudeklaratsioonidel valeandmeid. Ariola OÜ suhtes läbi viidud maksumenet-

luses on tuvastatud, et Ariola OÜ-s, Old Thomas Line OÜ-s ja Cooter OÜ-s on perioodil

01.05.2016 kuni 31.12.2016 tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid kogusummas

89 469,64, mille arvelt oleks saanud tasuda maksukohustusi. Viidatud ettevõtteid tuleb käsitleda

4(6)

ühtse majandusüksusena ning majandavaks äriühinguks oli Ariola OÜ. Ettevõtete tegevuse hoid-

mine näiliselt eraldi andis Ariola OÜ-le maksueelise, kuna kaebaja korraldas äriühingute tegevust

selliselt, et maksukohustused jääksid Old Thomas Line OÜ, Modalux OÜ ja Cooter OÜ kanda.

Kaebaja tegevuse tulemusena jäi tasumata Ariola OÜ maksukohustus summas 77 980,57 eurot.

20. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

MKS-ist ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieli-

ku täitmise. Vastutusotsusest tulenevalt on kaebaja rikkunud kohustust tagada kohustust korralda-

da esindatava deklareerimiskohustuse ja tasumiskohustuse täielik ja õigeaegne täitmine. Kohustu-

se rikkumine toimus läbi valeandmete deklareerimise. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik

esindaja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS § 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle

tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt teeb

maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksu-

maksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, vastutusotsuse.

21. Riigikohtu praktika kohaselt (nt otsus 3-3-1-37-13, p 12) on MKS § 8 lg-st 1, § 40 lg-st 1 ja §

96 lg-st 1 tulenevalt vastutuskohustuse eeldused järgmised: a) juhatuse liige on tahtlikult või ras-

kest hooletusest rikkunud oma kohustusi (süü küsimus); b) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja

maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; c)

sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg (põhjusliku seose küsimus). MKS § 96

lg-st 6 tulenevalt peab maksuvõlg esinema ka vastutusotsuse tegemise aja seisuga ning maksuvõla

sissenõudmine ei tohi olla aegunud. Ka ei tohi maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS §

98) olla möödunud. MKS § 96 lg 5 kohaselt võib MKS §-des 38-40 nimetatud isikutele teha vas-

tutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sisse-

nõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on mak-

sumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot. Ühtlasi peab vastutusotsus olema

tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vas-

tutusotsust teha (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12).

22. Kaebaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et maksuvõla sissenõudmiseks Ariola OÜ vara arvel puu-

dub võimalus. Vastutusotsuse p-st 1.1 tulenevalt on Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas

nr 2-19-3470 kuulutatud välja Ariola OÜ pankrot. Ajutise pankrotihalduri aruandest tulenevalt on

Ariola OÜ-l kohustusi 117 347,28 eurot ning varasid 253,86 eurot. Seega esineb MKS § 96 lg-s 5

sätestatud eeldus vastutusotsuse koostamiseks. Kaebaja oli Ariola OÜ juhatuse liige 06.05.2013

kuni 29.04.2016 ning ainuliige alates 05.05.2016, st maksuvõla tekkimise ajal. Kaebaja ei ole ka

vaidlustatud Ariola OÜ maksuvõla suurust ega selle arvutamise metoodikat.

23. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas kaebaja vastutab Ariola OÜ maksuvõla eest. Seoses

nimetatud väitega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas asjaolu, et kaebaja usaldas oma raamatupi-

daja YY ega kontrollinud üle kõiki asjaolusid, vabastab teda vastutusest Ariola OÜ maksuvõla

eest. Samuti on vaidlus selles, kas vastutusotsuse tegemine on põhjendatud olukorras, kus kaebaja

parandas deklaratsioonid peale MTA kontrolli alustamist ja maksuhalduriga konsulteerimist.

24. Kohus leiab, et kaebaja väited ei anna alust vastutusotsuse tühistamiseks. Vastustaja märgib

õigesti, et kaebaja on kohtule esitatud kaebuses esitanud samad väited ja seisukohad, mille ta juba

esitas oma varasemates vaietes. 04.12.2019 vastutusotsusele esitatud vaides esitas kaebaja samad

väited, mis olid tema poolt esitatud juba 01.10.2019 vastutusotsusele esitatud vaides. Vaidlusalu-

ses vastutusotsuses ning vaideotsuses on kaebaja poolt esitatud väidetele juba vastatud ning neid

analüüsitud. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja esitanud ka täiendavaid tõendeid. Kohus

nõustub vastutusotsuses ja 08.01.2019 vaideotsuses toodud põhjendustega ega korda neid otsuses

üle (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebusele märgib kohus järgmist.

25. MKS § 40 lg 4 kohaselt lähtutakse juhatuse liikme süü vormide (tahtlus, raske hooletus) tu-

vastamisel VÕS § 104 lg-tes 3-5 sätestatust. Maksuhaldur heidab kaebajale ette tahtlust (vastutu-

5(6)

sotsuse p 1.2.2). Tahtlus on teadlik käitumine, õigusvastase tagajärje soovimine. Juhatuse liikme

hoolsusstandard tuleneb ÄS § 187 lg-st 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma

korraliku ettevõtja hoolsusega. Riigikohus on oma 11.12.2019 otsuses haldusasjas nr 3-17-2235

selgitanud, et juhatuse liige peab kohustuste täitmisel tegutsema heas usus ja ühingu huvides, ole-

ma otsuste tegemisel piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Juhatu-

se liige on jätnud nõutava teo tegemata ennekõike juhul, kui ta ei ole oma kohustuste täitmisel

näidanud üles hoolt, mida mõistlik inimene sellises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks. Juhatuse

liikme hoolsuskohustus hõlmab ka kohustust teha informeeritud otsuseid, sh küsida asjatundjatelt

vajadusel lisateavet- ja selgitusi (p 13). MKS § 8 lg 1 ei kohusta juhatuse liiget täitma kõiki juriidi-

lise isiku maksualastest õigusaktidest tulenevaid kohustusi vahetult ise. Juhatuse liikmel lasus

vaidlusaluse vastutusotsuse tegemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi tagamiskohustus,

kehtiva redaktsiooni järgi korraldamiskohustus. Kolleegiumi hinnangul on need terminid siiski

samatähenduslikud. Seega võivad juhatuse liikmed korraliku ettevõtja hoolsuse raamides leppida

kokku kohustuste jaotamises ja tööjaotuses, samuti kasutada kohustuste täitmiseks kolmandate

isikute abi (nt äriühingu majandustehingute dokumenteerimiseks ja kirjendamiseks, maksudekla-

ratsioonide esitamiseks). MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustused eeldavad siiski, et

mõistlikult tegutsev juhatuse liige hoiaks end üldjoones kursis ka neis valdkondades toimuvaga,

mis tööjaotuse järgi ei ole tema vastutada, st tal lasub kohustus olla mõistlikul määral informeeri-

tud. Vajaduse korral tuleb tal koguda lisateavet ja kontrollida teiste juhatuse liikmete ja abistavate

kolmandate isikute tegevust. Selline lisateabe kogumise ja kontrollikohustus ning küsimus, kui-

võrd saab juhatuse liige seejuures tugineda usalduspõhimõttele, sõltub konkreetse juhtumi asjaolu-

dest (vt ka nt otsus nr 4-17-1195/22, p 9). Seega, kuigi juhatuse liikmete omavahelisel tööjaotusel

ega sellel, et mõnda ülesannet täidavad juhatuse liikmeid abistavad kolmandad isikud, ei ole vahe-

tut mõju välissuhetes võlausaldajatega ega riigiga, tuleb juhatuse liikme individuaalse vastutuse

hindamisel äriühingu võla eest siiski arvesse võtta teise juhatuse liikme või abistava kolmanda

isiku tegevust (nt varjamine, pahatahtlikkus jms) (p 14).

26. Kaebaja ei ole praeguses asjas esitanud tõendeid ega väiteid, et ettevõtet abistav raamatupidaja

tegutses omaalgatuslikult ning esitas ebaõigete andmetega deklaratsioone kaebaja eest varjatult.

Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebajal on alates 06.05.2013 sõlmitud interneti leping e-

maksuametis Ariola OÜ nimel ning samuti omas ta volituste ja õiguste administreerimise ning

raamatupidaja paketti. Kaebaja oli ühe ettevõtte nimele väljastatud pangakaardi valdaja. Kaebaja

on oma 03.02.2017 seletustes kinnitanud, et ta tegeles äriühingu tegevuse igapäevase juhtimisega

ning koostas arveid ning tegeles töötajate värbamisega. Ehkki kaebaja on oma 04.06.2019 ütlustes

selgitanud, et YY omas kaebaja ID-kaarti ning kirjutas dokumentidele alla, ei ole maksumenetlu-

ses tuvastatud, et YY omandas kaebaja ID-kaardi tema tahte vastaselt ning tegutses kaebaja tead-

mata. Seega asjaolu, kui kaebaja ka andis oma ID-kaardi raamatupidaja kätte, ei vabasta see teda

kohustustest oma juhatuse liikme kohustuste täitmisel. Kaebajal oli juhatuse liikmena kohustus

ettevõtet juhtida ning kontrollida raamatupidaja tegevust. Samas on kaebaja samas 04.06.2019

protokollis kinnitanud, et ta oli kursis andmetega, mida kajastati maksudeklaratsioonidel, tema

kirjutas alla lepingutele ja arvetele, tegi pangaülekandeid ning võttis välja raha. Tema ülesanne oli

ettevõtte töö organiseerimine. Seega on kaebaja ise kinnitanud, et tegelikkuses juhtis ettevõtet te-

ma ning tal olid olemas kõik võimalused raamatupidaja tegevuse kontrollimiseks. Kaebajal oli

piisavalt infot selle kohta, et olukorras, kus raamatupidaja ka esitas kaebajale ebatõeseid andmeid

(mida praegusel juhul ei ole võimalik tuvastada), võtta tarvitusele abinõusid õigete andmete saa-

miseks ning deklaratsioonide korrigeerimiseks. Samas ei ole määravat tähtsust sellel, et kaebaja

kasutas raamatupidamise korraldamisel kutselise raamatupidaja abi. Kutselise raamatupidaja tee-

nuste kasutamine suurendab tõepoolest juhatuse liikme võimalust tugineda eeldusele, et raamatu-

pidamisülesanded on nõuetekohaselt täidetud ega vaja järjepidevat üle kontrollimist. Siiski ei va-

basta see juhatuse liiget kohustusest olla kursis ka ettevõtte raamatupidamises toimuvaga. Kaeba-

jal oli juurdepääs nii e-maksuametile kui ka ettevõtte pangakontodele. Kaebaja ei ole väitnud, et ta

vastavaid võimalusi ei kasutanud.

6(6)

27. Kohus märgib ka, et arvestades antud juhtumi asjaolusid, kus Ariola OÜ majandustegevust on

korraldatud selliselt, et ettevõtte käibemaksukohustus on läbi väidetava vahendusteenuse tellimise

jäetud varatu äriühingu Cooter OÜ ja äriühingu Modalux OÜ kanda ning tööjõumaksude tasumise

kohustust välditud läbi väidetava tööjõurendi teenuse tellimise Old Thomas Line OÜ-lt, ei ole elu-

liselt usutav, et sellise skeemi mõtles välja raamatupidaja. Kaebaja ei ole tõendanud, et saadud

maksueelise kasutajaks oli raamatupidaja, mitte kaebaja. Asjas on tuvastatud, et kaebajal oli juur-

depääs ettevõtte pangakaartidele ning pangakontole, mistõttu oli vaid kaebajal võimalik võtta ette-

võttest välja raha ning kasutada saadud raha ettevõtlusega mitte seotud eesmärkidel. Seega ei ole

esmalt eluliselt usutavad kaebaja väited, mille kohaselt on Ariola OÜ maksuvõla tekkimine põh-

justatud raamatupidaja tegevusest ning teiseks isegi juhul, kui kaebaja delegeeris osaliselt oma

kohustuste täitmise ettevõtte juhtimisel raamatupidajale, ei vabasta see kaebajat vastutusest ette-

võtte juhtimise eest viisil, mis tõi kaasa maksuvõla tekkimise. Kohus leiab, et maksuhaldur on

õigesti leidnud, et arvestades käesoleva juhtumi asjaolusid, vastustab kaebaja oma kohustuste rik-

kumise eest tahtluse vormis. Samuti nõustub kohus vastutusotsuse punktis 1.3 toodud järeldusega,

et ettevõttel maksuvõla tekkimise ja kaebaja poolsete kohustuste rikkumise vahel esineb põhjuslik

seos. Vastutusotsuse punktis 1.2.3.3 on põhjalikult analüüsitud, et olukorras, kus kaebaja ei oleks

rikkunud oma kohustusi juhatuse liikmena, oleks ettevõttel olnud piisavalt vahendeid maksuko-

hustuste täitmiseks, kuid kaebaja viis teadlikult rahalised vahendid ettevõttest välja ning jättis

maksukohustuse täitmata. Kohus nõustub vastutusotsuses toodud seisukohtadega.

28. Õiguslikku tähendust ei ole kaebaja väitel, mille kohaselt on kaebaja maksudeklaratsioone hil-

jem parandanud ning teinud maksuhalduriga koostööd. Nimetatu ei muuda eelnenud juhatuse

liikme kohustuste rikkumist olematuks.

29. Kohus tuvastas käesolevas otsuses, et maksuhaldur on õigesti leidnud, et kaebaja rikkus oma

kohustusi Ariola OÜ juhatuse liikmena tahtlikult. MKS § 96 lg 5 sätestab, et kui seadusega ei ole

sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma mää-

ramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegu-

mistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on mak-

susumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitami-

se tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.

Kuna kaebaja tahtliku tegevuse tõttu tekkisid Ariola OÜ-l maksukohustused, siis rakendub vas-

tutusotsuse väljastamisel viieaastane aegumistähtaeg. KMS § 27 lg 1 kohaselt esitatakse käibedek-

laratsioon ja selle lisa MTA-le maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Kuna antud

juhul on varasema perioodi 05.2016 käibedeklaratsioon, mille esitamise tähtpäev oli 20.06.2016,

siis on maksusumma määramise tähtaeg 20.06.2021. Vastutusotsus on koostatud 04.12.2019, see

tähendab, et vastutusotsuse koostamine oli lubatav.

30. Eeltoodust tulenevalt on 04.12.2019 vastutusotsus õiguspärane ning selle tühistamiseks puu-

duvad alused. Kaebaja ei ole väitnud, et vaidemenetluses on rikutud tema õigusi sõltumata vaide

esemest. Kuna kaebus vastutusotsuse tühistamiseks jääb rahuldamata, siis jääb rahuldamata ka

kaebus 08.01.2020. a vaideotsuse tühistamiseks. Seega jätab kohus kaebuse kogu ulatuses rahul-

damata.

MENETLUSKULUD

31. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Otsus

tehakse

kaebaja

kahjuks,

mistõttu

jäävad

menetluskulud

kaebaja

kanda.

Vastustaja

menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu menetluskulude jaotamise küsimust ei

tõusetu.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

kohtunik