3-20-798/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-798 Määruse kuupäev

11. juuni 2020 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi (X) taotlus riigi õigusabi saamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (RÕS § 15 lg 8, HKMS § 204 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik

1. 28. mail 2020. a saabus kohtualluvusel Tartu Halduskohtusse Xi (taotleja) riigi õigusabi taotlus. Kuigi taotluses on märgitud riigi õigusabi liikidena isiku esindamine haldusmenetluses, õigusdokumendi koostamine ja esindamine halduskohtumenetluses, mõistis kohus taotlust selliselt, et Xi eesmärk on saada riigi õigusabi kohtule korrektse hagiavalduse ja/või kaebuse koostamiseks. Taotlusest nähtub, et Xi tahe on vaidlustada vangla arsti määratud diagnoosi. Samas väljendab X rahulolematust ka tema tahtevastase eriarsti juurde viimise ja vangla poolt isikuandmete töötlemise üle. Asjast tuleneva võimaliku kasu osas märkis taotleja varalise kahju nõude. Samuti soovis taotleja, et lõpetataks tema õiguste riive ning tühistataks vääralt määratud diagnoos.

2. Tartu Halduskohus jättis 29. mai 2020. a määrusega taotluse käiguta. Kohtule ei olnud üheselt selge, kaebaja poolt lahendada soovitu, sest osa probleemist, mille lahendamiseks X riigi õigusabi taotles, liigitub haldusasjaks ja osa tsiviilasjaks, mille lahendamiseks esitatakse kohtule vastavalt kas kaebus või hagiavaldus, mistõttu palus kohus Xil taotlust täpsustada.

3. Taotleja esitas 7. juunil 2020. a puuduste kõrvaldamise avalduse. X märgib, et mõistab, et ekslikult määratud diagnoosi vaidlustamine on tsiviilasi ja sellega seoses on tema taotlus võetud menetlusse Harju Maakohtus (tsiviilasi nr 2-20-6845). Täiendavalt selgitab X, et tema hinnangul on vanglate tegevus, mis seisneb tema terviseandmete edastamises teistele asutustele, tema õiguste rikkumine. Tekitatud varaline kahju seisneb saamata jäänud töötasus vabaduses, alates kohtuotsuse jõustumisest 16. mail 2020. a kuni olukorra lahenemise või isiku vabanemiseni.

Kohtu seisukoht

4. Kohus märgib esmalt, et kuna X esitas riigi õigusabi taotluse tema esindamiseks selleks, et esitada kohtule hagiavaldus seoses temale ekslikult määratud diagnoosiga, Harju Maakohtule ning maakohus lahendas taotluse sisuliselt 12. mail 2020. a kohtumäärusega, ei pea halduskohus vajalikuks käesoleva taotluse osalist edastamist maakohtule.

5. Kohtu hinnangul on Xi eesmärk saada riigi õigusabi tema esindamiseks haldusja halduskohtumenetluses Tartu ja Tallinna Vangla vastu kaebuse esitamisel. Taotleja eesmärk on esitada ka hüvitamiskaebus avalik õiguslikus suhtes.

6. Seega on praeguses asjas taotletavaks riigi õigusabi liigiks isiku esindamine haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses (riigi õigusabi seadus (RÕS) § 4 lg 3 p-d 5 ja 6). RÕS § 10 lg 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses. Kuna taotleja on Tartu Vangla kinnipeetav, siis allub asi Tartu Halduskohtule.

7. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik seisund asja otsustamist ei mõjuta.

8. Kohus leiab, et X on võimeline ise kaitsma oma õigusi. Kohtule esitatud riigi õigusabi taotlusest on arusaadav probleem, mille lahendamiseks õigusabi taotletakse, mistõttu on kohus veendunud, et X on probleemi kirjeldamiseks (miks ta leiab, et tema õigusi on rikutud) võimeline nii vanglale esitatava(te) pöördumis(t)e kui ka kohtule esitatava kaebuse esitamisel. Samuti on X varasemalt osalenud halduskohtumenetluses. Eelkirjeldatuga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema. Lisaks, halduskohtumenetluses selgitab menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip.

9. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)