2-19-4416/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4416

Tsiviilasi

OÜ S-Way Spedition hagi ERGO Insurance SE vastu

kindlustushüvitise 93 796 euro 46 sendi ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 7. novembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ S-Way Spedition apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

101 300 eurot ja 18 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) OÜ S-Way Spedition (registrikood

12626686), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur

Kivistik

Kostja (vastustaja) ERGO Insurance SE (registrikood

10017013), lepinguline esindaja Vaho Vahkal

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 7. novembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud OÜ S-Way Spedition kanda.

4. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (5)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ S-Way Spedition (hageja) esitas 22. märtsil 2019 Harju Maakohtule ERGO Insurance

SE (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt enda kasuks välja mõista 93 796,46 eurot ja viivise

põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

1.1. Hageja väitel väljastas kostja 15. oktoobril 2015 kindlustuspoliisi nr 4230885/1, millega

kindlustati sadulveok VOLVO FH-440 registreerimisnumbriga nr XXXXXX (edaspidi sõiduk)

kindlustussummaga 25 000 eurot, kindlustuskaitse variandiga täiskasko ja omavastutus

300 eurot. Pooled sõlmisid 29. oktoobril 2015 kindlustuspoliisi nr 4327950/1, millega

kindlustati

haagis

SCHMITZ SKO24

registrimärgiga

YYYYY

(edaspidi

haagis)

kindlustussummaga 12 000 eurot, kindlustusvariandiga täiskasko ja omavastutus 300 eurot.

Pooled sõlmisid 29. jaanuaril 2016 sõidukile autovedaja vastutuskindlustuse lepingu

nr 734565. Kindlustusobjektiks on kindlustatud vedaja vastutus kliendiga sõlmitud tasulise

kaubaveolepingu järgi vastavalt rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsioonile

(CMR). Riigisisese veo puhul kohaldub VÕS kaubaveolepingu 42. ptk 1. jagu või muu riigi

analoogne õigusakt, kuid mitte laiemas ulatuses kui CMR konventsioon.

1.2. Tallinna-Tartu maantee Jüri teelõigul toimus 28. augustil 2016 kella 3.31 paiku

liiklusõnnetus, mille tulemusel sõitis sõiduk koos haagisega teelt välja ja paiskus ümber. Sõiduk

ja haagis said ulatuslikke kahjustusi. Kahjustada sai ka haagises olnud BRONSON

INTERNATIONAL TRADING OÜ kaup: 19 300 kg külmutatud lihatooteid väärtusega

62 864,62 eurot. Hageja teavitas kostjat kahjujuhtumist samal kuupäeval telefoni kaudu suulise

kahjuteatega ajavahemikul kell 4.30 kuni 4.36.

1.3. Kostja edastas hagejale 29. augusti 2016 e-kirjaga teate kindlustusjuhtumi nr 1618489

registreerimise kohta. Hageja edastas kostjale 30. augusti 2016 e-kirjaga kahjujuhtumi teate ja

kahju hüvitamise taotluse ning 29. septembri 2016 e-kirjaga täiendavad selgitused

kahjujuhtumi kohta. Hageja edastas kostjale ka pildid avarii sündmuskohast, kuna kostja

esindaja sündmuskohale ei tulnud.

1.4. Kostja jättis hagejale kindlustushüvitise kelmuse kahtlusele tuginedes välja maksmata ja

esitas 20. jaanuaril 2017 Politsei- ja Piirivalveametile kuriteoteate. Kostja keeldumine

kindlustushüvitise väljamaksmisest on põhjendamatu. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas

15. augustil 2018 kriminaalasja nr 17230100295 kuriteo tunnuste puudumise tõttu.

1.5. Hageja taotles kostjalt kindlustushüvitist 28 400 eurot, arvestades mh omavastutuse

suurust ning asjaolu, et sõiduki ja haagise väärtus oli kahjujuhtumi toimumisel 20% väiksem,

kui kindlustuse sõlmimise ajal. Liiklusõnnetuse likvideerimiseks tegi hageja kulutusi sõiduki ja

haagise transportimiseks hageja laoplatsile 1188 eurot, sõiduki ja haagise ülestõstmiseks

ekskavaatori abil 240 eurot, haagises olnud kauba veoks 1926 eurot ja lihatoodete

utiliseerimiseks 4864 eurot, kokku 8218,30 eurot. Autovedaja vastutuskindlustuse kohaselt on

hüvitispiiriks veose kahjustamise korral 8,33 SDR/kg, temperatuurikauba transpordil on

omavastutus 10% kahjusummast ja kindlustusobjektiks on kindlustatu vedaja vastutus oma

kliendiga sõlmitud tasulise kaubaveolepingu järgi vastavalt CMR konventsioonile.

Vastutuskindlustuse tingimuste kohaselt on kindlustusjuhtum ootamatu ja ettenägematu

juhtum, mille tagajärjel on kahju saanud isikule tekkinud otsene varaline kahju veose

kahjustumise või hävimise tõttu. Haagises olnud veose ehk lihatoodete maksumus oli

62 864,62 eurot. Arvestades hageja omavastutust, pidi kostja välja maksma kindlustushüvitise

56 578,16 eurot. Seega kuulub kostjalt kindlustushüvitisena väljamõistmisele kokku

93 196,46 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1

teise lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

3 (5)

1.6. Hageja nõue ei ole aegunud, sest VÕS § 475 lg 1 kohaselt on kindlustuslepingust

tulenevate nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja nõude aegumistähtaeg algas

31. detsembril 2016. Nõue aegub 31. detsembril 2019. Nõude aegumise erisäte VÕS § 475 lg 3

ei kohaldu, sest kostja ei selgitanud, milliseid õiguslikke tagajärgi see endaga kaasa toob, s.o

hagi esitamise õiguse kaotamine. Alternatiivselt on VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aastase

hagi esitamise tähtaja kohaldamine ja kostja vabastamine täitmise kohustusest vastuolus hea

usu põhimõttega. Kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise aluseks oli ainuüksi kostja

kahtlus, et hageja põhjustas kahjujuhtumi tahtlikult. Kostja lõi oma käitumisega ettekujutuse,

et kriminaalmenetluse lõpetamise korral tuleb kostjal kahjuhüvitise maksmine ümber otsustada.

Hageja ei osanud arvata, et kuigi kriminaalmenetlus veel käis, tuli temal esitada kohtule hagi

kahjuhüvitise väljamõistmiseks kostja vastu. VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja

möödalaskmine oli tingitud kriminaalmenetlusest. Kriminaalmenetlus oli omakorda tingitud

kostja käitumisest. Seega tuleb VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aastane aegumistähtaeg jätta

kohaldamata ja lähtuda tuleb VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud aegumistähtajast.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub teha asjas vaheotsus ja jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hagejale kindlustushüvitise väljamaksmiseks

puudub alus. Kostja tugineb VÕS § 475 lg-le 3. Hagi kohaselt sai hageja kindlustushüvitise

rahuldamata jätmise teate kätte 20. detsembril 2016. Hagiavaldus on esitatud pärast ühe aasta

möödumist kostja teate kättesaamisest. Hageja on väitnud ebaõigesti, et kostja ei selgitanud

oma teates, milliseid õiguslikke tagajärgi hagi esitamata jätmine kaasa toob. Kostja viitas teates

VÕS § 475 lg-le 3. Kostja on sellega oma selgitamiskohustuse täitnud. Lisaks ei ole kostja

rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja käitumine ei ole olnud pärast hüvitise maksmisest

keeldumist vastuoluline, mh ei ole pooled pidanud läbirääkimisi, kostja ei ole lubanud hagejale

midagi hüvitada ega lubanud hagejale kindlustushüvitise rahuldamata jätmise otsust ümber

vaadata.

Maakohtu otsus

3. Maakohus jättis 7. novembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda.

Maakohus jättis kostja menetluskulud kindlaks määramata ja hagejalt välja mõistmata, sest

kostja teatas, et tal väljamõistetavad menetluskulud puuduvad.

3.1. Maakohus leidis, et hagi on aegunud, mistõttu tegi kohus lõppotsuse ja asja edasi ei

menetlenud (TsMS § 449 lg 3). Hageja sai hagi kohaselt kindlustushüvitise rahuldamata jätmise

teate kätte 20. detsembril 2016. Hagi esitati kohtule 22. märtsil 2019. Hagi esitati kohtule pärast

VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aasta möödumist kostja hüvitise maksmisest keeldumise teate

kättesaamisest.

3.2. Kostja on 20. detsembri 2016 teates selgitanud, et VÕS § 475 lg 3 kohaselt vabaneb

kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi kohustuse täitmisele

sundimiseks ühe aasta jooksul taotluse rahuldamata jätmise vastuse saamisest. Sellega on kostja

oma teatamiskohustuse täitnud. Hageja vastuväide on vastuolus esitatud tõendiga.

3.3. Peale selle ei ole kostja rikkunud hea usu põhimõtet ning VÕS § 475 lg 3 kohaldamata

jätmiseks puudub alus. Kostja on hüvitise maksmise keeldumise teates selgelt väljendanud, et

ta keeldub hagejale kindlustushüvitise maksmisest ning toonud esile keeldumise õiguslikud

alused ja põhjendused. Kostja ei ole teates ega üheski muus dokumendis möönnud, et hüvitise

väljamaksmine pärast kriminaalmenetluse lõppemist on võimalik, samuti ei lubanud ta kahju

hüvitamise otsust ümber vaadata. Poolte kirjavahetusest ei nähtu, et pooled pidasid

läbirääkimisi, et kahju võiks osaliselt hüvitamisele kuuluda. Seega on hageja väited, et kostja

on käitunud vastuoluliselt ja eksitavalt, põhjendamata ja tõendamata.

4 (5)

3.4. Hageja viide VÕS § 475 lg-s 1 sätestatud kindlustuslepingutest tulenevate nõuete

kolmeaastasele aegumistähtajale ei ole asjakohane.

Poolte seisukohad

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega

hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata asi samale maakohtule uueks

läbivaatamiseks.

4.1. Maakohus kohaldas ebaõigesti menetlusõiguse norme, hindas ebaõigesti tõendeid ja

tuvastas ebaõigesti asjaolusid. Kohus tugines üksnes kostja seisukohtadele ja jättis hageja

seisukohad tähelepanuta. Maakohus jättis hageja vastuväited aegumise kohaldamisele

hindamata.

4.2. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja nõue on aegunud. Hageja nõude aegumisele ei saa

kohaldada VÕS § 475 lg-t 3, sest kostja ei teatanud oma vastuses hagejale üheaastase tähtaja

möödumise õiguslikust tagajärjest. Ainuüksi seaduse sättele viitamist ei saa lugeda

nõuetekohaseks selgitamiskohustuse täitmiseks. Kostja vastuses puudub selgitus, et hageja

minetab hagi esitamise õiguse pärast ühe aasta möödumist. Seega ei ole kostja VÕS § 475 lg 3

kohaselt vabanenud täitmise kohustusest ning hageja viide VÕS § 475 lg-le 1 on asjakohane.

Hageja nõude aegumistähtaeg algas VÕS § 457 lg 1 kohaselt 31. detsembril 2016. Nõue aegus

31. detsembril 2019.

4.3. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei ole rikkunud hea usu põhimõtet. Kostja käitumine

oli vastuoluline ja eksitav. Maakohtu viidatud Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-59-16 ei

sisalda ammendavat loetelu hea usu põhimõtte vastasest käitumisest. Kostja lõi oma

käitumisega ettekujutuse, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral tuleb kostjal kahjuhüvitise

maksmine ümber otsustada. Hageja ei osanud arvata, et kuigi kriminaalmenetlus veel käis, tuli

temal esitada hagi kostja vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud

tähtaja möödalaskmine oli tingitud kriminaalmenetlusest. Kriminaalmenetlus oli omakorda

tingitud kostja pahatahtlikust käitumisest. Kostja ei teinud midagi, et kaasa aidata kahjujuhtumi

võimalikult

kiirele

lahendamisele.

Kostja

esitas

kuriteoteates

ebaõigeid

väiteid.

Kriminaalmenetluse lõpetamisel sai kinnitust, et kostja kahtlused, et hageja põhjustas

kahjujuhtumi tahtlikult, või et lihatooted olid sulanud juba enne, kui veok koos haagisega teelt

välja sõitis, olid alusetud. Mõistlik isik pidi aru saama, et kui kriminaalmenetluses

kuriteotunnuseid ega teo toimepanemist ei tuvastatud, siis puudus kindlustusandjal alus

kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks. Puuduvad asjaolud, mille alusel saaks

hagejale ette heita rasket või tahtlikku hooletust kauba transportimisel. Puuduvad ka kostja

kindlustusvastutust välistavad asjaolud. Seega langes ära takistus hagejale kahjuhüvitise

väljamaksmiseks

ning

kostja

pidi

pärast

kriminaalmenetluse

lõpetamist

oma

20. detsembri 2016 vastuses esitatud seisukoha ümber vaatama.

Sellest tulenevalt on hea usu põhimõttega vastuolus VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud ühe aastase

hagi esitamise tähtaja kohaldamine ning kostja vabastamine täitmise kohustusest.

4.4. Peale selle saab VÕS § 475 lg-s 3 sisalduvale õigustlõpetavale tähtajale analoogia alusel

kohaldada aegumistähtaja peatumise ja katkemise normistikku. Kostja teavitas hagejat

kindlustushüvitise

väljamaksmisest

keeldumisest

20. detsembril 2016.

Seega

hakkas

aegumistähtaeg kulgema alates 31. detsembrist 2016 (21 kalendripäeva). Kostja esitas

kuriteoteate 20. jaanuaril 2017 ja Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas kriminaalmenetluse

15. augustil 2018. Alates 15. augustist 2018 kuni hagi esitamiseni on kokku 219 kalendripäeva.

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kaebus rahuldamata.

5 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21

alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta maakohtu otsuse õiguslikku põhjendust.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

7. Ringkonnakohus muudab maakohtu põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et hageja

nõue on aegunud. VÕS § 475 lg 3 ei sätesta aegumistähtaega, vaid õigust lõpetava tähtaja (vt

Riigikohtu 23. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-14, p 9). See ei mõjuta aga asja

lõpptulemust. Seega jääb hagi rahuldamata põhjusel, et kostja kohustus kindlustushüvitis tasuda

ja hageja õigus seda nõuda on lõppenud, mitte aegunud. Muus osas nõustub ringkonnakohus

maakohtu põhjendustega.

8. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus on õigesti leidnud,

et kostja teavitas hagejat kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumise otsuses tagajärgedest,

mis kaasnevad hagi VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul esitamata jätmisega. Kostja 20.

detsembri 2016. a otsuses on kirjas: „Ühtlasi selgitame Teile, et võlaõigusseaduse § 475 lõike

3 kohaselt vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita hagi

kohustuse täitmisele sundimiseks ühe aasta jooksul alates taotluse rahuldamata jätmise vastuse

saamisest.“ Seega on tähtaegselt hagi esitamata jätmise tagajärg selgelt välja toodud. Jääb

arusaamatuks, milliste täiendavate tagajärgede eest oleks hageja arvates kostja pidanud teda

veel hoiatama.

9. Ringkonnakohus märgib, et asjakohane ei ole hageja väide, et VÕS § 475 lg-s 3 sätestatud

tähtaja suhtes saab kohaldada aegumise peatumise ja katkemise sätteid. Hageja suhtes

kriminaalmenetluse läbiviimine ei ole aegumise peatumise ega katkemise aluseks.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja tuginemine VÕS § 475 lg-le 3 ei

ole vastuolus hea usu põhimõttega. Vastuolu hea usu põhimõttega võiks esineda eelkõige juhul,

kui kostja oleks käitunud vastuoluliselt või muul viisil takistanud hagejat õigel ajal hagi

esitamast. Kuriteoteate esitamine ja kriminaalmenetluse toimumine ei välistanud hageja

võimalust kohtusse hagi esitada. Seega ei muuda asjaolu, et kostja esitas hageja kohta

kuriteoteate, kostja tuginemist VÕS § 475 lg-le 3 hea usu põhimõtte vastaseks. Samuti ei ole

hageja välja toonud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtuks kostja vastuoluline või muul

põhjusel hea usu põhimõttega vastuolus olev käitumine. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga,

et kostja 20. detsembri 2016. a otsusest või kuriteoteatest nähtuks kuidagi, et kostja oleks

andnud hagejale mõista, et kriminaalmenetluse lõppedes vaatab kostja hüvitise

väljamaksmisest keeldumise otsuse uuesti üle. Kostja käitumisest või avaldustest ei saanud

hageja mõistlikult sellist järeldust teha.

11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja on teatanud, et tal menetluskulusid

ei tekkinud.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav