2-17-8114/107 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-8114

Tsiviilasi

CC ja BB avaldus avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku saamiseks

kinnistusregistrisse märkuse kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 11.12.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldajad: CC (isikukood XXXXXXXXXXX) ja BB

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Martin Pärn

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 11.12.2019 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta XX kanda.

Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

Tsiviilasi nr 2-17-8114

2 (5)

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Menetluse käik

1. CC ja BB õiguseellane DD esitas 24.05.2017 Pärnu Maakohtule XX vastu hagiavalduse

teeservituudi seadmiseks. Maakohus rahuldas 20.07.2017 tagaseljaotsusega hagi. XX esitas

21.08.2017 maakohtule otsusele kaja.

Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 15.12.2017 määrusega kaja, taastas tsiviilasja menetluse ja

saatis selle menetluse jätkamiseks tagasi Pärnu Maakohtule.

2. Asja uuel läbivaatamisel lõpetas maakohus 20.02.2018 määrusega tsiviilasja menetluse,

kuna kostja ei nõustunud esialgse hageja asendamisega tema eriõigusjärglastega. Kostja esitas

maakohtu 20.02.2018 menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 29.03.2018 määrusega maakohtu määruse täies ulatuses määruskaebuse põhjendustest

olenemata. Ringkonnakohus saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule.

3. Tulenevalt hageja õigusjärglaste 19.01.2018 seisukohast asendas maakohus 16.04.2018

määrusega esialgse hageja DD tema eriõigusjärglaste CC ja BB-ga ning andis neile võimaluse

haginõude täpsustamiseks. 10.10.2018 vahetus maakohtus asja lahendav kohtukoosseis, misjärel

alustati asja läbivaatamist algusest peale, hagita menetluses.

4. Avaldajad esitasid 02.05.2019 Pärnu Maakohtule täpsustatud avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks ja nõusoleku saamiseks kinnistusregistrisse märkuse

kandmiseks. Avaldajad tõid esile järgmised asjaolud. Rapla maakonnas Rapla vallas Mahlamäe

külas asuv Maidla kinnistu (registriosa nr 2930737) kuulub avaldajatele alates 10.10.2017. Pääs

kinnistule on rajatud üle Maidla kinnistuga piirneva Kasetuka kinnistu (registriosa nr 30006837),

mis on ainus olemasolev ja kasutatav juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Avaldajad palusid

määrata juurdepääsu avalikult kasutatavale teele üle puudutatud isikule kuuluva Kasetuka

kinnistu.

5. Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Taotletav juurdepääs riivab põhjendamatult

tema omandiõigust ning juurdepääsuks peaks kasutama mõnda muud juurdepääsuteed.

6. Maakohus küsis avalduse osas 16.09.2019 kohaliku omavalitsuse seisukoha. Rapla vald

(Rapla Vallavalitsuse kaudu) toetas avaldust ja märkis, et taotletav juurdepääs on ainuvõimalik,

muud täiendavad võimalused puuduvad.

Maakohtu määrus

7. Maakohus rahuldas 11.12.2019 määrusega avalduse ja määras Maidla kinnistule

juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt üle Kasetuka kinnistu mööda kohtumäärusele lisatud

plaanil tähistatud ca 10,5 meetri pikkust ja 4,7 meetri laiust teed järgmistel tingimustel:

− juurdepääs on jalgsi ja igat liiki mootorsõidukiga;

− juurdepääs on kinnistu igakordse omaniku, tema pereliikmete, külaliste ja teiste igakordse

omaniku nõusolekul kinnisasja kasutavate isikute kasuks tähtajatu;

− juurdepääsuõiguse tasu on 30 eurot aastas, juurdepääsutee aastaringse hoolduse ja

korrashoiu kulud kannavad Maidla kinnistu omanikud.

8. Ühtlasi määras maakohus, et tähtajatu juurdepääsuõiguse kohta tuleb kinnistu registriosa

numbriga 30006837 kinnistusraamatu kolmandasse jakku kanda märkus, milleks tuleb kohustada

Tsiviilasi nr 2-17-8114

3 (5)

puudutatud isikut andma nõusolek juurdepääsuõiguse kohta kinnistusraamatusse märkuse

kandmiseks. Kohtumäärus asendab puudutatud isiku vastavaid tahteavaldusi.

9. Maakohus tuvastas, et avaldajad on Maidla kinnistu omanikena alates kinnistu

omandamisest 2017. aastal kasutanud juurdepääsuteena Kasetuka kinnistu kirdeserval paiknevat

kõvakattega kruusateed. Kasutatud olemasolev tee on asunud samas asukohas juba 1981. ja 1989.

aastal. Muud juurdepääsuteed avalikult kasutatavalt teelt kinnistule pääsemiseks puuduvad.

Maakohus tugines asjaõigusseaduse (AÕS) §-le 156 ja leidis, et avaldajatel on õigus nõuda

juurdepääsu üle Kasetuka kinnistu, kuna läbirääkimistel ei ole õnnestunud väljakujunenud tava

alusel kasutatavat juurdepääsukorda kokkuleppel vormistada.

Avaldajate taotlus põhineb poolte vahel seni kindlaks määratud taval ning asjaolul, et on olemas

korralik nelja meetri laiune kruusatee, mida avaldajatel on võimalik kasutada aastaringselt,

täiendavaid kulutusi tegemata. Puudutatud isikul puuduvad kaalukad argumendid, mille tõttu

tuleks juurdepääs määrata mujalt, kui olemasolevalt praktikas kasutatud juurdepääsuteelt.

Puudutatud isik ei ole menetluses esile toonud tema huve vähem koormavaid alternatiivne.

Avalduse rahuldamist toetab ka kohalik omavalitsus. Tee kasutamisest tulenev mõju puudutatud

isiku kinnistule on minimaalne, mõjutades vaid ligikaudu 0,297% kinnistu pindalast.

10. Juurdepääsuõiguse mõistlikuks tasuks määras maakohus 30 eurot aastas. Kuna avaldajad

puudutatud isikult juurdepääsu kandmiseks kinnistusregistrisse nõusolekut ei saanud, kohustas

kohus puudutatud isikut andma kinnistusraamatusse juurdepääsuõiguse kohta märkuse

kandmiseks vajalikku nõusolekut.

11. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel

puudutatud isiku kanda. Menetluse on põhjustanud puudutatud isiku käitumine. Kohus tegi

kokkuvõttes lahendi avaldajate kasuks ja määras juurdepääsu vastavalt avaldajate soovidele.

Kuna avaldajad menetluskulude nimekirja ei esitanud, mõistis kohus puudutatult isikult välja

üksnes riigilõivu.

Määruskaebus

12. Puudutatud isik esitas 06.01.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse

tühistada ja uue määrusega jätta avaldus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Kõik

menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldajate kanda.

13. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Maakohus oleks pidanud jätma avalduse läbi vaatamata või rahuldamata. Menetluse käigus leidis

kinnitust, et kinnisasja uued omanikud (avaldajad) ei teadnud kinnistu omandamise ajal nende

õiguseellase poolt hagi esitamisest ega kostja suhtes tehtud tagaseljaotsusest. Avaldajad ei ole

vastupidise tõendamiseks esitanud mitte ühtegi tõendit.

Kuna avaldajad ei olnud kinnistu omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest teadlikud,

siis oli puudutatud isikul õigus esitada vastuväide, et hageja on oma nõudeõiguse kaotanud.

Maakohus asendas Tallinna Ringkonnakohtu poolt antud juhtnööre eirates esialgse hageja tema

õigusjärglastega, mis halvendas puudutatud isiku positsiooni. Maakohus pidanuks jätma hageja

asendamata ja hagi läbi vaatamata või rahuldamata, sest esialgne hageja oli oma nõudeõiguse

kaotanud.

Menetluse edasine käik

14. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajatele ning kohalikule

omavalitsusele tähtaja sellele vastamiseks. Avaldajad vaidlesid kaebusele vastu ja märkisid,

Tsiviilasi nr 2-17-8114

4 (5)

et väär on puudutatud isiku väide, nagu ei oleks avaldajad kinnistu omandamise ajal olnud

kohtumenetlusest teadlikud. Kohalik omavalitsus määruskaebuse osas seisukohta ei

esitanud.

15. Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

16. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

17. Maakohus lähtus põhjendatult AÕS § 156 lg-st 1. Avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele

juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu

taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega (vt nt Riigikohtu

16.06.2016 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 49). Maakohus on vaidluse sisulisel

lahendamisel kaalunud kinnisasjade omanike huve, analüüsides menetlusosaliste väiteid ja

hinnates tõendeid. Valitseva ja teeniva kinnisasja omanike vastandlike huvide kaalumine on

kohtu diskretsiooniotsus, millesse saab kõrgema astme kohus sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsiooni piire (ibid., p 49). Maakohus kaalumispiire ei ületanud.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654

lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

19. Puudutatud isik leiab, et maakohus rikkus menetlusnorme, asendades 16.04.2018

määrusega esialgse hageja tema õigusjärglastega. Puudutatud isiku vaatekohast pidanuks

menetlus maakohtus jätkuma seniste menetlusosalistega ning (hagi)avaldus jääma seetõttu TsMS

§ 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

20. Ringkonnakohus puudutatud isiku etteheitega ei nõustu. TsMS § 211 lg 1 sätestab, et kui

omaniku ja kolmanda isiku vahel on vaidlus kinnisasjaga seotud asjaõiguse või seda tagava

märke olemasolu või puudumise või kinnisasjaga seotud kohustuse üle, on õigusjärglasel

kinnisasja võõrandamise korral õigus ja vastaspoole taotlusel kohustus astuda menetlusse omandi

ülemineku ajast alates poolena senise poole asemel. TsMS § 211 lg 3 kohaselt § 211 lg-s 1

sätestatut ei kohaldata, kui asjas tehtav otsus ei kehtiks TsMS § 460 kohaselt õigusjärglase suhtes.

TsMS § 460 lg 1 järgi kehtib jõustunud kohtuotsus ka isikute kohta, kes on saanud pärast hagi

esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks. TsMS § 460 lg 2 alusel ei kehti otsus siiski

menetlusosalise õigusjärglase suhtes, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud

omandamise ajal kohtuotsusest või hagi esitamisest.

21. Viidatud normidest järeldub, et TsMS § 211 kohaldamise, s.o kinnisasjaga seotud

vaidluse korral ei vaja kinnistu omandanud eriõigusjärglane senise poole asemel menetlusse

astumiseks ei teise poole ega ka oma õiguseellase nõusolekut. Sama sätte kolmas lõige omab

tähendust eeskätt olukorras, kus eriõigusjärglane menetlusse astuda ei soovi, viidates enda

heausksusele TsMS § 460 mõttes. TsMS § 460 lg 2 eesmärk on kaitsta vaidlusaluse eseme

omandanud eriõigusjärglast. Kui asjas tehtud lahend õigusjärglase suhtes (TsMS § 460 lg 2

eelduste täitmisel) ei kehtiks, puuduks eriõigusjärglasel kohustus menetlus üle võtta. Kui

menetlust tuleks seetõttu jätkata seniste menetlusosalistega, saaks kostja esitada lg 3 teises lauses

nimetatud vastuväite. 22. Antud juhul on esialgse hageja eriõigusjärglased soovinud menetlusse

astuda (I kd tl 128) ega ole väitnud, et nad ei oleks olnud kinnistu omandamisel menetlusest või

Tsiviilasi nr 2-17-8114

5 (5)

kohtuotsusest teadlikud. Vastupidiselt, avaldajad on ka vastuses määruskaebusele kinnitanud, et

puudutatud isiku sellekohane väide ei vasta tõele (II kd tl 147). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

kostjal (ega puudutatud isikul) sellises olukorras TsMS § 211 mõttest tulenevalt võimalik

eriõigusjärglase menetlusse astumist takistada ega nõuda, et menetlus peaks jätkuma seniste

menetlusosalistega.

Hagi esitamine ja menetlemine ei puuduta poole õigust võõrandada vaidlusalune ese (TsMS §

210 lg 1). Seejuures oleks hagita menetluses menetlusse astumine kohustuslik olenemata

vastaspoole taotlusest (vt Riigikohtu 28.05.2014 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p 13).

Kolleegium märgib, et vaidlustatud määrus kehtiks käesoleval juhul avaldajate ja puudutatud

isiku suhtes ka siis, kui avaldajate poolel ei oleks menetlusosaliste asendamist menetluse kestel

toimunud (TsMS § 460 lg 1 esimene lause koosmõjus § 460 lg-ga 2). Seega ei halvendanud

kinnistu võõrandamine menetluse kestel kuidagi puudutatud isiku positsiooni ja määruskaebuse

sellekohane väide on ekslik.

23. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda,

sest määruskaebus jääb rahuldamata. Kuna avaldajad menetluskulude nimekirja ei esitanud ja

kohtuasja materjalidest määruskaebemenetluses avaldajate menetluskulusid ei nähtu, puudub

vajadus kulusid rahaliselt kindlaks määrata.

24. TsMS § 6186 lg 2 ja TsMS § 696 lg 3 võimaldavad käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav