2-20-2290/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-2290

Tsiviilasi M K hagi K K vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M K (isikukood xxx; elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: K P (isikukood xxx; elukoht xxx) Kostja: K K (isikukood xxx, surnud) RESOLUTSIOON

1. Jätta M K hagi K K vastu elatise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda, kuid jätta menetluskulude suurus kindlaksmääramata menetluskulude puudumise tõttu.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on M K hagi K K vastu elatise nõudes. Kohus 30.04.2020 kirjaga teavitas hagejat, et rahvastikuregistri andmete järgi kostja suri 23.04.2020. Hagejal tuli esitada menetluse jätkumise osas enda seisukoht hiljemalt 09.06.2020. Hageja enda seisukohta ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

2(3)

TsMS § 201 lg 1 kohaselt tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on isiku võime omada tsiviilmenetlusõigusi ja kanda tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 7 lg 2 kohaselt algab füüsilise isiku õigusvõime inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga.

Kohtu hinnangul ei ole võimalik hagiga saavutada hageja taotletavat eesmärki, kuna kostja on rahvastikuregistri andmetel surnud 23.04.2020. Pärast seda kuupäeva ei saa kostja enam olla tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks ega omada tsiviilmenetlusõigusi ning kanda tsiviilmenetluskohustusi, s.o kohus ei saa kostjalt hageja kasuks elatist välja mõista, sest surnud inimene ei saa olla tsiviilmenetluskohustuste omajaks. Kohus asub seisukohale, et M K hagi K K vastu elatise nõudes tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Seega tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu kohus jätab küll menetluskulud hageja kanda, kuid hagejalt välja mõistetavaid menetluskulusid kostjal tekkinud ei ole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liisi Vernik kohtunik