1-20-3650/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K OHT UOT SU S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse kuulutamise aeg ja koht

11 juuni 2020. a, Tartu kohtumaja .

Kriminaalasja nr

1-20-3650 (20278000258)

Kohtunik

Marju Persidskaja

Kohtuistungi sekretär

Merili Riga

Kriminaalasi V.O süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Evelin Merilaine

Süüdistatav V.O , isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: XXX XXX; elukoht: ; telefon: ; XXX

XXX XXX XXX ; e-post ; töötab ; kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana oli kinni peetud 09.-10.02.2020.

Tõkendit kohaldatud ei ole.

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) 248 lg 1 p- -st 249 kohus § st 5 ja § , otsustas:

1. Süüdi tunnistada V.O KarS 263 lg 1 p 1 § järgi ning karistuseks mõista

(kümme) kuud vangistust .

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.O kahtlustatavana kinnipidamise aeg 9.-10 veebruar 2020 . . a, s.o 2 (kaks) päeva ning lugeda kandmata karistuseks 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jätta -

9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täielikult täitmisele pööramata, kui V.O ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid.

Määrata u järelevalve alla ja V.O katseajaks kriminaalhooldusametnik

kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal KarS § 75 lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas – ; XXX

2 (4)

- ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

- alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 78 p 1 alusel hakata V.O katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

2. Menetluskulu:

KrMS 175 lg 1 p 9 § , § 179 lg 1 p , § 180 lg 1 § 189 lg 2 ning alusel V.O-lt välja mõista menetluskuluna riigituludesse:

▪ sundraha 876 eurot.

KrMS § 180 lg 3 § 313 lg 1 p ning - de ja alusel määrata, et V.O on õigus

tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes igakuiselt

146 eurot vähemalt kuni menetluskulu täieliku tasumiseni.

Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) v EE502200221014193355 (Swedbank AS) õi või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99920700024406 ning selgituse “V.O, otsus nr 1-20-3650

, menetluskulu“.

Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

3. KrMS 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde kriminaalasja juures pakendites nr ( -plaat 09.02.2020 ga), nr 1 ( - XXX CD häirekeskusesse tehtud kõne CD

plaat , Tartu kaamerast), nr (DVD-plaat , Tartu turvakaamerast) ja XXX XXX XXX HK1 (CD-R plaat 24.11.2019 häirekeskusesse tehtud kõnega) asuvad salvestised.

Edasikaebe kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

3 (4)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus V.O süüdistatakse selles, et tema

- 24.11.2019 kella 05.44 paiku, olles joobeseisundis, Tartu linnas Ülikooli 6A juures tänaval, s.o avalikus kohas, tungis kallale H. P. ja lõi teda ühe korra rusikaga näopiirkonda, mille tagajärjel kannatanu H kaotas teadvuse ja kukkus pikali. V.O põhjustas oma . P. tegevusega kannatanu H P. valu ja tervisekahjustusi: kinnise ninaluude murru, ninal tugeva . turse ja 0,5 cm pindmise haava ning hematoomi vasaku silma all. Samuti häiris V.O oma tegevusega sündmuskoha lähistel viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus V.O korrakaitseseaduse § s 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu -

seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

- 09.02.2020 kella 04.43 paiku, olles joobeseisundis, Tartu linnas XXX asuva söögikoha XXX välisukse ees lõi turvatöötaja R. L., kes oli ta seoses korrarikkumisega eelnimetatud söögikohast välja saatnud, ühe korra rusikaga peapiirkonda, millise tegevusega põhjustas V.O kannatanu R. L. valu ja tervisekahjustuse pea muude piirkondade lahtise haava (2 cm pikkuse –

põrutushaava otsmikul). Samuti häiris V.O oma tegevusega sündmuskoha lähistel viibinud kõrvaliste isikute rahu ja turvatunnet, milline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Eeltooduga rikkus V.O korrakaitseseaduse § s 55 sätestatud põhimõtet, et -

avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda või käituda muul viisil vägivaldselt.

Sellega pani V.O toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga. Kokkuleppe sisu

KarS § 263 lg 1 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.O-le karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka V.O eelvangistuses viibitud aeg 09.-10.02.2020, s.o 2 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista

9 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.O 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu määratud alalises -

elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks; saab

kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on XXX eurot, millest tuleb tasuda üür XXX eurot ja kommunaalkulud ning pangalaenud ~

XXX eurot, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 6 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Kait

4 (4)

V.O-lt menetluskuluna välja sundraha summas 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 876 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav

V.O aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud tegude nende , kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega.

Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §

245 sätteid. -de 239 Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.O süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulu osas V.O menetluskuluks on

175 lg 1 p 9 kohaselt KrMS § süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p- 2 teise astme kuriteo toimepanemises le süüdimõistmise korral ,5 kuupalga alammäära, s.o

876 eurot (alates 1. jaanuarist 2020. a on kuupalga alammäär 584 eurot).

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

V.O taotles menetluskulude tasumise ajatamist 6 kuuks, kinnitades, et talle on jõukohane tasuda igakuiselt menetluskulude katteks 146 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib V.O-le tema sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades ilmselt üle jõu. Seetõttu annab kohus talle KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 876 eurot ositi 6 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik