1-09-18928/12 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtulahendi täitmine nr 1-09-18928

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09. aprill 2010 .a Asja number 1-09-18928 Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Jane Pajus Taotluse esitaja Tartu Vangla Taotlus

süüdimõistetu R.F

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine S

üüdimõistetu R.F, isikukood xxx viibib Tartu Vanglas ,

RESOLUTSIOON

Kohus määras:

Jätta R.F ennetähtaegselt vabastamata.

Edasikaebekord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud R.F on

süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 19.11.2009.a otsusega kriminaalasjas nr 1- 09-18928 ja KarS § järgi karistati teda vangistusega . KarS § 65 lg 2 199 lg 2 p 4, 7, 8 5 kuud

alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.06.2008.a otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, mis on 6 kuud 18 päeva vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 kuud 18 päeva vangistust.

R.F karistusaja algus on 19.11.2009.a ja lõpp 06.11.2010.a. Tartu Vangla on esitanud taotluse R.F ennetähtaegseks vabastamiseks.

2

Poolte seisukohad Prokurör ei toetanud R.F vabastamist eelkõige põhjusel, et R.F seda ise ei soovi. R.F seletas, et soovib vabaneda küll, kuid ei soovi olla kriminaalhooldusel, kuna ei ole rahul kriminaalhooldajaga.

Kohtu nd põhje used ja järeldused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kirjalikke tõendeid ja tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga leiab, et R.Fuleb jätta ennetähtaegselt vabastamata.

KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 1 p

2 kohaselt teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R.F on

süüdi mõistetud teise astme kuritegude toimepanemises ja ta on karistusest ära kandnud üle poole ja üle kuue kuu.

Kriminaalhooldaja ei ole toetanud R.F vabastamist, kuna R.F puudub

elukoht, ta on negatiivselt meelestatud kriminaalhoolduse suhtes, motivatsioon seaduskuulekaks eluks on madal.

Tartu Vangla iseloomustustuse kohaselt on kinnipeetava enesehinnang kõrge, jätab

tähelepanuta oma negatiivsed omadused, emotsionaalselt stabiilne, ühiskonna ja kriminaalhoolduse suhtes negatiivselt meelestatud.

R.F on kriminaalkorras karistatud 14-l korral peamiselt varavastaste kuritegude eest. Ta vabastati ennetähtaegselt karistuse kandmiselt, kuid karistus pöörati täitmisele, kuna R.F oli alkoholijoobes. R.Fähtaegne vabanemine on seitsme kuu pärast ja kohtu

arvates R.F on isik, kellel võib olla vaja kriminaalhooldaja järelevalvet. Kuid R.F pani tema ennetähtaegsel vabastamisel toime uue kuriteo ja käesoleval ajal on ebaselge tema elukoha küsimus. R.F küll väitis, et elukoht on olemas, kuid elukoha olemasolu

ei ole tõendatud. Samuti ei usu R.F enda sõnul enam kriminaalhooldusesse, kuna hooldaja ei olnud tema suhtes toetav. R.F iseloomustav positiivne asjaolud on, et tal

on olemas abikaasa toetus. Eelkõige katseaja kuriteo ja elukoha olemasolu tõendamatuse tõttu tuleb R.F jätta vabastamata.

Kohus asja lahendamisel juhindub KarS §-st 75, 751ja 76 ja KrMS §-dest 426 ja 432 lg 3.

Haide Rimmel kohtunik