1-19-8515/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasi nr 1-19-8515

11. juunil 2020.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus Kohtunik Liina Pohlak Sekretär Thea Tikenberg Prokurör Eve Soostar Kaitsja Mirjam Frey Arutas 9. detsembril 2019 ja 28.mail 2020.a avalikul kohtuistungil kriminaalasja üldmenetluses

X.J isikukood XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus, põhi elukoht xxxx, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad ei tööta süüdistuses KarS § järgi

X.J-i süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu poolt 30.08.2017 tsiviilasjas nr 2-17-6160 tehtud otsuse alusel kohustatud maksma E U (ik xxxx) ning igakuiselt elatist tütre poja V U (ik xxxx) kasuks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära pooles ulatuses kummagi lapse kohta alates 18.04.2017 kuni laste täisealiseks saamiseni, pole seda teinud regulaarselt ja ettenähtud summades. X.J kui kohustatud isik on jätnud pikema perioodi jooksul elatise maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. X.J , omades osalist töövõimet, on teadvalt, põhjendamatult ja süstemaatiliselt jätnud täitmata laste ülalpidamise kohustuse. Seega oma tahtliku tegevusega pani X.J toime lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise, hoidudes lapsevanemana teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, mis on KarS § 169 järgi kvalifitseeritav kuritegu.

Süüdistatav end esitatud süüdistuses süüdi X.J ei tunnistanud. Kohtui u kannatanu K H ja tunnistaja K T. st ngil andsid ütlusi

Kohus uuris järgmisi tõendeid: - K H lk 9 );

12.04.2019 süüteoteade ( - Harju Maakohtu 30.08.2017 otsus nr 2-17-6160 (10-11

); - K H lk 12

konto väljavõte ( ); - (lk 13);

Maanteeameti 24.04.2019 vastus nõudekirjale - (lk 14);

Eesti Töötukassa 26.04.2019 vastus päringule - sele (lk 15);

Sotsiaalkindlustusameti 26.04.2019 vastus pöördumi - - (lk 16

AS i LHV Pank 26.04.2019 vastus nõudekirjale ); - - (lk 17-18

AS i SEB Pank 29.04.2019 vastus järelepärimisele );

- Swedbank AS- ( lk19-50

i 17.05.2019 vastus päringule koos kontode väljavõtetega ); - ega (lk 51-55

Kohtutäituri 25.04.2019 vastus päringule lisad ); - (lk 56-60

Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja 23.04.2019 vastus päringule ); - kinnistusraamatust (lk 61-62

Väljavõte ); - 26.04.2019 v

äljavõte äriregistri teabesüsteemist (lk 63-64 ); - lk 65 ;

Karistusregistri väljatrükk ( ) - Koopiad kohtutäituri 05.06.2019 hoiatusest võlgnikule ja 05.07.2019 avaldusest Harju Maakohtule võlgniku õiguste piiramiseks ( lk 68- 71 ); - ( );

X.J kahtlustatavana antud ütlused

- K.H e-kirjad (lk 6, 8);

- K.U ;

kontolt ülekanded (lk 7) - Andmed X.J sissetulekute kohta (lk 66-67);

- Kaitsetasu dokumendid (lk 78-82, 112-114, 145-146);

- -76);

Töötukassa dokumendid (lk 72

- Haigusloo dokument (lk 77);

- Ekspertiisiakt (123-126);

- -136);

Telefonivestluse kuvatõmmised (131

- Hagiavaldus (137-143).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistajad ja kannatanu ning uurinud dokumentaalseid tõendeid asub järgmistele seisukohtadele. ,

Süüdistuses on märgitud uigi süüdistuses ei kuriteo toimepanemise algmoment 30.08.2017 ja k ole kuriteo lõppmomenti selgelt märgitud, tuleneb võlgnetava summa arvutuskäigust, et see on aprill 2019. Kohtutäituri 25.04.2015 vastuskirjast nähtub, et seisuga aprill 2019 on X.J elatise võlgnevus E U ees 4963 eurot ja V U ees 4963 eurot.

Harju Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsusega on X.J-ilt mõistetud välja alates 18.04.2017 E ja V U kasuks igakuine elatis ½ Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette K H kontole.

K H nnitab, et K U K.H kontole 12.06.2017 ja pangakonto väljavõte ki on teinud ülekande 28.06.2018 270 eurot märkega elatis. Sotsiaalkindlustusamet on kandnud perioodil 09.06.2017- 08.04.2019 elatisabi kokku summas 2780.64 eurot. K H kinnitab 05.04.2018 40 euro, 06.04.2018 25 euro, 16.05.2018 25 euro ja konto väljavõte 12.06.2017 ja 28.06.2018 270 eurot üleandmise kohta K U poolt.

Maanteeameti andmetele ei ole X.J nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid registreeritud. X.J on kasutaja K T xxxx xxxx. kuuluvas sõiduautos registreerimismärgiga Töötukassa andmetel oli X.J töötuna arvel 02.09.2017-14.11.2017. Sotsiaalkindlustusameti andmete kohaselt ei ole seisuga 26.04.2019 makstud X.J-ile töövõimetuspensioni.

Ekspertiisi akt kinnitab, et X.Jl ei esine psüühika ja käitumishäireid. Tal ilmnevad - psüühilise aengu spetsiifiliseid häired – spetsiifiline lugemishäire ja spetsiifiline õigekirjahäire.

X.J on võimeline õigesti tajuma kriminaalasjas tähtsaid asjaolusid ja andma nende kohta ütlusi. X.J oli talle süüksarvatava kuriteo toimepanemise ajal võimeline aru saama oma teo keelatusest ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima. Tema võime aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele oma käitumist juhtida ei olnud oluliselt piiratud. Tal ei esine vaimse alaarengu tunnuseid. Ekspertiisi aktist nähtub ka, et X.J on igati adekvaatse kontaktiga, tema arusaamisvõime on häireteta. Harju M ungil antud väited, et ta ei saa düsleksia ja aakohtu 09.12.2029 kohtuist düsgraafia tõttu aru kohtu poolt talle õiguste selgitamisest on vastuolus X.J varasemate ütlustega. Verbaalne kontakt menetluse kõigi asjaolude mõistmiseks on olnud piisav.

Kannatanu K H uste kohaselt elasid koos xxxx-xxxx xxxx last V ütl X.J-iga . Abielust sündis xxxx ja E xxxx E kannatanuga. Poeg . Abielu lõppedes oli kokkulepe, et poeg jääb X.J-iga ja elas isa juures oktoobrist xxxx kuni xxxx 18.aprillini. Oli kokkulepe kuidas toimub lastega edasine suhtlus.X.J ja ta uus naine takistasid pojaga suhtlemist. Ei lubatud pojaga telefoniga rääkida ja ei saanud pojaga kohtuda. Lastekaitse petsialisti soovitusel läks pojale lasteaeda järgi s ja teavitas X.J-i, et laps on nüüd kannatanug Tegevus oli kooskõlastatud lastekaitsega. a. Abielus oleku ajal töötas X.J välismaal kannatanu isa äriühingus. Abielu ajal ei olnud X.J-il terviseprobleeme. A de bielu lõppe s lõppes ka X.J töösuhe. Kui poeg ema juurde asus, X.J elatist ei maksnud. Ta maksis kahel korral kinni laste suvelaagrid. Elatisenõudega tegeleb kohtutäitur ja edastati sotsiaalkindlustusametile. Elatisnõudega pöördud kohtusse 2017 ja mõisteti välja poole miinimumpalga ulatuses. X.J nõuet täitma ei hakanud. X.J ema maksis korra 40 eurot märkega elatis. X.J ütleb, et tal ei ole tööd, on laps ja puue. Ei tea millega X.J tegeleb. On pooleli kohtuprotsess ainuhooldusõiguse teemal, sest soovib lastega Eestist lahkuda. X.J ei anna luba lastega lahkumiseks i leida. Lapsed olid 2018 . Üritavad kompromiss juuli teisest poolest kuni oktoobrini isa juures. Oktoober 2018 saadetud ettepanekuga X.J ei nõustunud ja kokkulepet ei sõlmitud. Vanaema kingitusi ei lugenud elatisemaksmiseks ja 270 eurot olid laagritasud ja need on nõudest ka mahaarvatud. Täiturikirja on arvutatud ka vanaema sünnipäevakingid sisse. Saab riigilt elatisabi 100 eurot ühe lapse kohta 2018 märts

-aprill kuni juuli 2018 ja alates 2018 detsember. Kui lapsed olid isa juures, siis selle perioodi eest ei saanud. Tegi ettepanekuid, kuid kokkulepet ei sõlmitud, kuna X.J leidis vabadusi, miks ta ei saa üldse maksta. Võis umbes kuu peale lapse enda juurde viimist X.J-ilt elatist küsida, kes vastas, et ta ei hakka maksma. Lahutus toimus kannatanu inistsiatiivil, X.J seda ei soovinud, kuigi mõlemal olid juba uued kaaslased. Tahtis lastega Soome minna, kuid protsess venis pikaks. X.J ei andnud nõusolekut xxxx minekuks lastega. Oli kokkulepe, et lapsed on mingi aeg isa juures. Olles tööreisil jooksis tütar lasteaiast ära, siis viis xxxx lapsed enda juurde tagasi. I

sa juures oleku ajal ostis lastele riided ja kandis laste vanaemale 100 eurot kumbagi lapse kohta.

Tunnistaja K T elab X.J-iga oktoobrist 2016 ja maist 2019 abielus. X.J ütluste kohaselt töö

5 kuud töötas tas 2017 alguseni xxxx OÜ-s. 2018 alguses 4- xxxx OÜ-s. Teenis miinimumpalka ja oli probleeme töötasu kättesaamisega. 2016 sept kuni 2017 aprill kasvatas X.J Vt. 2017 suve uni oktoober l olid lapsed X.J juures ja nädalavahetustel. 2018 juuli k elasid lapsed xxxx. Vahepeal ei olnud X.J-il sissetulekut 2019 määrati töövõimetus pension osalise töövõimetuse eest 230 eurot, osa läheb täituritele Elatisvõlgnevus on ka . K U ees, kes on kooselust T V.

Töövõimetuse põhjuseks on düsgraafia ja düsleksia ja ülekoormushaigus paremal ja osaliselt ka vasakul käel. Ei tunne vasakut ja paremat kätt. X.J võiks töötada autojuhina, aga ta sõidab veel vahtralehega. Ühine laps 1,5 aastane. X.J on pöördunud tööt E-V ukassasse ja otsinud

tööd töökuulutuste kaudu. X.J on lapsi toetanud läbi vanaema. X.J võlad on kuskil 18000. X.J sõidab tunnistaja autoga ja on sõitnud ka oma ema autoga. Peres on sõidukorras hetkel üks auto. Elavad majas, mis kuulub tunnistajale. Varem kuulus X.J emale, kes kinkis selle tunnistajale. Kuna X.J ei saa maja haldamisega hakkama ja tunnistaja panustab majasse rohkem. Ema palk lõppe tunnistaja läks tööle 2019 novembri s jaanuaris ja

lõpust. Omab ka oma ettevõtet on abistanud. Äriühing tegeleb ehituse ja xxxx, kus X.J disainiga. Need objektid kus X.J osales lõppesid kahjumiga, seega rohkem ei osale. X.J-ile palka maksnud ei ole. On üritanud jõuda K.Hga kompromissile, et oleks 50-50 graafik. 2017 oli X.J töötukassas arvel mingi perioodi, siis läks vahepeal tööle. X.J oli xxxx 8000 +4000 tasuta töötajana arvel ja seepärast ei võetud töötukassasse arvele. Elatise võlad kohtut . 130 eurot kuus peab maksma Kile. Kile maksis elatisraha varem niipalju kui äiturite käes võimalik läks täituri kätte. , 2017 alguses X.J ei soovi et lapsed vahetaksid pidevalt elukohta. Loodab, et saab lasteoetust riigilt 3 lapse pealt.

Süüdistatava X.J ütluste kohaselt brid ei jää eriti on tal 4 last: 13-15, 7-9, 5-7, 1,5. Num meelde. On kohustusi laste ees. 30.08.17 mõisteti suhtes elatis välja miinimum summas V ja E

500 eurot. Mingeid asju on püüdnud aastate jooksul maksta lastele. Ei mäleta kas töötas 2017 aastal. Probleeme on ol -7 aastat tagasi on nud tööl raha saamisega. Välismaal käimisest 5 tekkinud käevigastus kutsehaigusena. Lastega kohtumiseks on kohus määranud kindla korra V ja E osas. Juriidilisi asju ajab tema eest K T, kuna X.J-il on raske dokumentidest aru saada. Juhiload võeti hiljuti ära seoses elatise mittemaksmisega. Viimase kolme aasta jooksul on ka tööl käinud. Ehitusettevõtted, Laomaailmas. Palk läks kontodele, kust täiturid selle ära võtsid.

Ei mäleta, milliseid summasid on saanud. Paljud tuttavad on toetanud nii materiaalse, raha ja kõige abiga. On elanud emaga xxxx. Ka ema on toetanud, ostes süüa. Laste ema ei taha aru saada, et tal ei ole raha elatise maksmiseks. 2017 otsuse ajal ei olnud kokkulepet, kelle juures lapsed elama hakkavad. Soovis Vt kasvatada, kuid see kokkulepe lõppes päeva pealt. Eile andis elatisraha vähendamise sisse. Tal endal pole pangakontot. Juhtimisõiguseta sõitmise eest määratud trahvid on tasumata, on kandnud aresti. Võlgade summat ei tea, suur.

Hga koos elades olid neil suured võlad. Esimese lapse elatis määrati ammu. Tema asjad on 5 või 7 täituri käes. Tõenäosus tööle saada on väike, on töötukassas arvel umbes aasta ja ümberõppes 2019 aastast. On pannud ladusid välismaal kokku. Kui oleks raha siis maksaks elatist. Ei tea palju riigi käest raha töövõimetuse eest saab, on osaline töövõimetus. Viimase lapse ema käib graafiku järgi tööl. Ei saaks hetkel ka täiskohaga tööl käia, sest last ei saa üksi jätta. Naisel on liikumisraskused, naine ei saa nii rasket last sülle võtta.

Aastaid töötas välismaal kannatanu isa ettevõttes, kust saadud palk kanti tolle hetke elukaaslase arvele. X.J ise ei otsustanud kuhu raha läks. Liiklusrikkumiste eest määrati trahve, mida ei tasunud. Ei ole tema asi, et maja on abikaasale kingitud. Pakkusid kannatanule osa majast elatise võlgnevuse hüvitamiseks. Lapse kohta 75 eurot kuus oleks mõistlik, kuid ka see ei ole võimalik. Pidas väljamõistetud elatist liiga suureks. Kõik on elustiili küsimus. Kui oleks raha, siis maksaks 50 või 75 eurot. Kannatanu käitumine on alatu, võlgnikuks saamine on kannatanu poolt tekitatud.

Kooselu ajal maksis naine ainult enda võlgnevusi. Kannatanu pidi kandma elatist ka esimese lapse eest kontole. On soovinud ehitusele ja kullerina tööle. Ettevõtete nimesid nimetada ei oska. Kes käsib lapsi üksinda kannatanul kasvatada, kui ei saa hakkama andku lapsed riigile. Võib ka ise lapsi kasvatada. Elatise väljamõistmisel sõideti lihtsalt temast üle. Kannatanuga suhte lõppemisel ei töötanud enam välismaal. Seega kinnitavad nii kannatanu, tunnistaja kui süüdistatava X.J enda ütlused, et X.J ei ole maksnud alates 30.08.2017 kuni aprill 2019 V ja E U eest 30.08.2017 kohtuotsusega väljamõistetud elatist.

Vaidlust ei ole ka faktis, et X.J ema K U on maksnud K.H kontole 12.06.2017 ja 28.06.2018 270 eurot märkega elatis ja 05.04.2018 40 eurot ( sünnipäevakink), 06.04.2018 25 E eurot (märkega konto väljavõte kinnitab, e V trenn), 16.05.2018 25 eurot(V ujumistrenn). K.H t V xxxx trenni märkega laekunud summad on koheselt edasi kantud ka MTÜ , mis lükkab ümber X.J väited, et soovib elatisrahana väljamõistetud summasid kulutada enda ja mitte K.H laste huvides. Kui vanaema kannab lapselapse sünnipäevakingiks 40 eurot, siis keskmine mõistlik inimene ei eelda, et selle summa puhul peeti silmas elatise tasumist.

Vanavanemad üldjuhul teevad lastelastele kingitusi sõltumata lastevanemate omavahelistest suhetest. Samas on K.H ka seekord näidanud igati vastutulekut X.J-ile ja kirjas täiturile (lk 7) on lugenud kingiraha ka elatise summade hulka. Vanavanemal, kes täidab lapse vanema asemel lapselapse ülalpidamise kohustust, on õigus nõuda lapse vanemalt, kelle asemel vanavanem ülalpidamise kohustust täitis, lapse ülalpidamiskohustuse täitmist endale. Vanema ülalpidamiskohustus tuleb lugeda täidetuks vanavanemate makstud elatise ulatuses.(3-2-1-118-12).

Kahe aasta jooksul 630 euro maksmine vanaema poolt lapse isa asemel kahe lapse elatisena ei ole laste elatisrahana ilmselgelt piisav ja selliste summadega ei ole täidetud Harju Maakohtu 30.08.2017 kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine. Seega puudub alus väita, et on täitnud X.J asemele elatise K U maksmise kohustuse Kannatanu ja X.J vahelises kirjavahetusest nähtub, et kannatanu on püüdnud igati X.J-ile vastu tulla, pakkunud X.J-ile elatise maksmise võimalust väiksemas summas (lk 6, 8, 131-136), kuid sellele vaatamata ei ole X.J maksnud E ja V elatisraha ise mitte ühtegi eurot.

On selge, et kui kannatanu pakub X.J-ile kompromissi, siis eeldab see ka X.J vastutulekut. Kohtule esitatud dokumentidest seda aga ei nähtu. Vastupidi tunnistaja ütlused K:T kinnitavad, et loodavad saada kolme lapse pealt peretoetust, mis kinnitab, et X.J tegelik eesmärk on lapsed elaksid kõik X.J-iga . Sellise t seisukohast ja X.J poolt välja , et s öeldud „Kes käsib kannatanul lapsi üksinda kasvatada, kui ei saa hakkama andku lapsed riigile“, võib järeldada, et elatise mittemaksmise eesmärk on viia kannatanu

K.H majanduslikult nii halba olukorda, et ta on sunnitud lapsed isa juurde elama saatma ja siis avaneks X.Jl omakorda võimalus nõuda saada laste pealt riiklikku toestust ja K.Hlt elatisraha (hageja seisukoht hagiavalduse punktis 7.8). Asjaolu, et K.H on olnud nõus, et X.J tasub elatisraha väiksemas summas, ei tähenda, et lastele kuluvad summad oleks väiksemad, vaid see näitab K.H valmisolekut panustada ise rohkem laste vajaduste rahuldamisse. Kuna X.J ei ole ise kahe aasta jooksul kannatanule midagi maksnud, on pidanud K.H kandma üksi kõik lastega seotud kulud.

Kohusetundliku vanemana puudub tal võimalus jätta lastele toit või riided ostmata. Asjakohatu on X.J etteheide, et kannatanu ei ole lapsi trenni pannud, kuigi elatisenõudes nimetas seda kulutust (hagiavaldus p 7.6). Kui kannatanu enda sissetulekud võimaldavad tasuda laste põhivajadused ja huvihariduseks enam raha ei jää, ei ole see etteheidetav mitte kannatanule vaid X.J-ile, kes on jätnud tasumata elatisraha, mis võimaldaks tema lastel käia soovitud trennides. X.J poolt väljakäidut summad 50-75 eurot kuus lapse kohta kumbagi vanema poolt pluss lastetoetus (50+50+60 kokku 160 eurot) ei ole ilmselgelt lapse kulude katmiseks piisavad, kuid X.J ei ole tasunud igakuiselt laste elatisena isegi mitte sellist summat, mis on tema enda arvates piisav.

Ka vaidlused hooldusõiguse ja lastega suhtlemiskorra kindlaks määramiseks ei ole sellised asjao ata lud, mis annaksid alust ja õigustaksid kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha maksm jätmist. Toidu andmine kui laps on isa juures ei ole elatis. Isegi kui laps saab isa juures olles , ei süüa anna see alust elatise maksmiseskt kõrvale hoiduda. On elementaarne, et kui lapsed kohtuvad isaga ja see aeg on veidi pikem, hoolitseb isa selle eest, et lapsed saaksid ka süüa. Seisukoht, et iga toidukord või kingitus tuleb elatise summast maha arvata (hagiavaldus p 7.23) on küüniline ja ei õigusta elatise maksmise kohustuse täitmata jätmist X.J poolt ca kahe aasta jooksul.

Ka 27.05.2020 Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses ei eita X.J, et on jätnud lastele elatisraha tasumata, kuid süüdistab kõigis oma probleemides K.H (punktid 4-6, 7.7-7.10, 7.14, 7.16) K.H . Seejuures vajab märkimist, et kuni kooselu kestis ga käis X.J tööl, kuid seejärel vähenes X.J sõnade kohaselt tema töövõime märgatavalt. Düsleksia ja düsgraafiaga seotud terviseprobleemid on X.Jl olnud kogu elu ja ta nende on nendest olnud teadlik sõltumata diagnoosimisest alles 2019 aastal. Nimetatud asjaolu ei takistanud X.Jl töötada ajal, mil ta elas koos kannatanu K.Hga.

Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest nähtub, et X.J töötas koos kannatanu isaga välismaal, kuid see lõppes kannatanu ja süüdistatava lahkuminekul. Selline töösuhte lõppemine ei ole etteheidetav kannatanule ja ei õigusta X.J edasist püsivat mittetöötamist. Vaidlust ei ole faktis, et X.Jl on tuvastatud 17.07.2019 osali -73). ne töövõimetus (72 Osaline töövõimetus ei tähenda, et isikul ei ole võimalik üldse tööd saada. Igapäeva elus on näha supermarketite abitöölistena ilmselgelt osalise töövõimega inimesi. Võimalik oleks töötada koristusteenust pakkuvas firmas või teha muid lihttöid haljastuses, põllumajanduses, müüja na turul jne.

Süüdistatava poolt nimetatud käe probleem (tunnistaja väitis mõlema käe probleeme, kuid süüdistatav seda ise ei kinnitanud) ei saa olla nii suur, et se lihttööde tegemis e takistaks t, kuivõrd süüdistatava ja tunnistaja ütluste kohaselt on süüdistatav võimeline juhtima autot või bussi . , mis aga eeldab mõlema käes kasutamist Tsiteeritud X.J ja tunnistaja K:T on viimase kolme aasta ütlused kinnitavad, et X.J jooksul tööl käinud. Kohtu arvates ei ole usutav, et X.J satub alati sellisele töökohale, kus palka ei maksta. Lisaks on palgamaksmisest keeldumisel võimalus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Teatis süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta kinnitab, et süüdistataval on olnud 2018 aastal sissetulek summas 1440 eurot, kuid sellele vaatamata ei ole X.J 30.08.2017- aprill 2019 enda teenitud summadest tasunud ühtegi eurot V ja E ülalpidamiseks. Süüdistatava ütlustest nähtub, et ta elab algul emale ja nüüdseks abikaasale kuuluvas majas ning ema ja sõbrad ostavad talle koju süüa. Seega olid ja on X.J enda kulutused elamiseks äärmiselt minimaalsed, mistõttu oli tal ilmselgelt võimalik ka väikesest sissetulekust tasuda laste ülalpidamist kasvõi osaliselt.

Vanem on kohustatud laste ülalpidamise kohustuse täitmiseks kasutama kõiki rahalisi vahendeid, mitte üksnes palka. X.J käitumisest nähtub, et ta on algusest peale püüdnud vältida lastele elatusraha maksmist tuues selleks erinevaid e X.J ttekäändeid (tervis, palka ei makstud jne). enda kohtus antud ütlustest (vastus kaitsja küsimusele) nähtub, et tuttavad on teda aidanud materiaalselt, raha ja kõigega. Saades tuttavatelt laenu või muud rahalist abi, oli X.Jl kohustus ka seda summat kasutada lastele elatisraha maksmiseks. Alates 17.07.2019 on X.J-ile määratu töövõimetustoetus ühe kalendripäeva eest 7,8603 eurot, mis on ca 235 eurot kuus. Ka sellest summast ei ole X.J tasunud V ja E kasuks väljamõistetud elatisraha tasumiseks mitte ühtegi eurot. Eeltoodust tulenevalt on leidnud kinnitust, et X.J-il oli sissetulekuid perioodil 30.08.2017- aprill 2019, kuid ta ei kasutanud nendest sissetulekutest mitte ühtegi eurot oma elatise maksmise kohustuse täitmiseks. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. X.J ei ole seda aga teinud. K:T K:T nimele. X.J ei eita ütlused kinnitavad, et X.J emale kuulunud maja kirjutati seda. X.J emale kuulunud maja kirjutamisest abikaasa K:T X.J nimele võib järeldad soovi vältida maja müüki ja seeläbi ka elatisvõlgnevuste sissenõudmist juhul, kui X.J peaks pärimise korras saama maja omanikuks kas üksinda või kaasomandis. X.J u isele hinnangu andmisel arvestab kohus ka asjaolu, et 09.12.2019 ütl stele ja käitum kohtuistungil väitis X.J , et oma düsleksi ja düsgra fia probleemide tõttu

a a ei saa ta aru, mida kohus ale kohtu p pertiisi toimunud kohtuistungi talle räägib. Pe oolt määratud eks l 28.05.2020 oli X.J justkui teine inimene. Vastas arusaadavalt prokuröri ja kaitsja küsimu märku a väljendas ilmselget pahameelt stele, tegi solvavaid ja vihaseid si j K.H suhtes. X.J selline muutlik käitumine näitab, et isik püüab talle sobival juhul näidata end haigena ja igal võimalusel pugeda oma haiguse taha, et õigustada elatise mittemaksmist. Selline silmakirjalik käitumine kinnitab kohtu arvates asjaolu, et X.J sihilikult ja teadlikult hoidub kõrvale elatisraha maksmisest oma lastele le ning püüab oma teadlikku elatisraha Vle ja E maksmisest kõrvaleho t õigustad idumis a liialdatud terviseprobleemidega. KarS § 169 sätestab kuriteona vanema teadva kõrvalehoidumise oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele või täisealiseks saanud, kuid abi vajavale töövõimetule lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Seejuures ei ole lapsele elatusraha ehk PKS -s §

100 nimetatud elatise maksmata jätmine alati karistatav. Riigikohus on selgitanud, et elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisena KarS § 169 tähenduses on vaadeldav see, kui isik rikub lapse ülalp või võiks temalt mõistlikult eeldatava idamise kohustust olukorras, kui tal on - käitumise korral olla võimalik ülalpidamiskohustust täita või vähemalt teha seda suuremas - ulatuses. Elatusraha maksmisest kõrvalehoidumisega KarS § 169 mõttes on tegemist eeskätt järgmistel juhtudel: 1) kohustatud isik ei maksa lapsele tähtaegselt elatist vaatamata sellele, et tal on selleks piisavalt vara ja ei ole mõjuvaid põhjuseid, mis takistaksid soorituse (nt pangaülekande) tegemist (nt kohustatud isiku raske haigus). Seejuures tuleb varana, mille arvelt isik peab täitma lapsele elatise maksmise kohustust, käsitada isiku kogu vara, arvestades PKS § §

- 102 ja TMS st - st 132 tulenevaid erandeid. KarS § 169 järgi esitatud süüdistust arutav kohus on õigustatud lähtuma PKS -s §

102 sätestatud "enese tavalise ülalpidamise" ja "enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumidest ka juhul, kui tsiviilasjas ei ole kohus selle sätte alusel elatise vähendamist otsustanud; 2)

kohustatud isik maksab kohtuotsusega välja mõistetud elatist väiksemas ulatuses, kui tema varaline seisund seda võimaldaks või 3) kohustatud isik, kellel ei ole elatise nõutavas summas maksmiseks piisavalt vara, jätab elatise täielikult või osaliselt maksmata olukorras, kus ta ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita, või kus ta on end ise asetanud maksejõuetuse seisundisse. Sellise olukorraga on tegemist näiteks siis, kui elatise jätab osaliselt või täielikult maksmata isik, kes pole otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat; kes pole müünud elatise maksmiseks vara, mis pole tarvilik tema enda ülalpidamiseks PKS § - 102 tulenevas st ulatuses; kes on lahkunud vabatahtlikult töölt, ehkki tal pole uut töökohta ega vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks, või kes võõrandab oma vara moel, et selle tagajärjel muutub ülalpidamiskohustuse täitmine võimatuks. See loetelu pole ammendav. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. oktoobri 2016. a otsus asjas nr , p 25.) 3-1-1-59-16 Kuna KarS § 169 järgi on karistatav kohtuotsusega välja mõistetud igakuise elatusraha maksmisest teadev kõrvalehoidumine, võib Riigikohtu kriminaalkolleegiumi arvates elatise maksmise kohustuse olulise rikkumisena olla käsitatav juba see, kui isik teadlikult viivitab elatise maksmisega rohkem kui üks kuu. Seega tuleb igakuise elatise maksmisest kõrvalehoidumiseks pidada seda, kui kohustatud isik rikub lapse ülalpidamise kohustust olukorras, kui tal on (või võiks olla) võimalik ülalpidamiskohustust täita või teha seda suuremas ulatuses, kuid ta jätab oma kohustuse teadvalt vähemalt ühe kuu kestel täitmata. Lisaks võib elatise maksmisest kõrvalehoidumisena olla käsitatav elatise maksmise kohustuse süstemaatiline rikkumine ehk teisisõnu olukord, mil kohustatud isik elatist maksab, kuid teeb seda järjepidevalt põhjendamatu hilinemisega.

Kohus eelpool tuvastas, et täidetud on kõik kriminaalvastutuseks nõutavad eeldused: elatisraha on kohtuotsusega välja mõistetud, oma sissetulekust mitte ühegi euro lastele mittemaksmisega on X.J eksinud „enda ning lapse ühetaolise ülalpidamise" kriteeriumi vastu, X.J ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisundi parandamiseks määrani, mis võimaldaks tal ülalpidamiskohustust võimalikult suures ulatuses täita. Sõites juhtimisõiguseta ja pannes toime muid liiklusalaseid väärtegusid (lk 65) on X.J viinud ennast ise olukorda, mis suurendab tema võlgnevusi. Töötuna arvel – olek september november 2017 s.o 2 kuud, ei ole ilmsegelt piisav aeg ümberõppeks ja ei näita, et isik oleks otsinud piisava intensiivsusega tööd või muud legaalset sissetulekuallikat.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates X.J sisuliselt distantseerunud oma laste ülalpidamiskohustuse täitmisest ja tema poolt enda õigustamiseks esitatud põhjendused on naiivsed ning nendega ei ole võimalik kuidagi õigustada X.J tegevusetust.

Perekonnaseaduse

§ 96 ja § 97 lg 1 p1 sätetest tulenevalt on lapse vanematel võrdne kohustus last ülal pidada ja seda ka juhul, kui faktiliselt elab laps ühe vanema juures. anemate võrdne V vastutus tähendab ka võrdseid pingutusi laste ülalpidamiseks vajalike materiaalsete vahendite teenimiseks. Olukorras, kus laste ema ei saa endale lubada tegelemist lemmiktegevusega – näiteks koduperenaiseks olemisega, sest see ei kindlusta laste ülalpidamist, ei ole õigustatud ka laste isa pidev kodus viibimine. Tõsiseltvõetav ei saa olla täiskasvanud meesterahv väidetav a sissetulekuta kodus viibimine, liiklusväärtegude toimepanek muu hulgas ka juhtimisõiguseta autojuhtimine (mis trahvide kaudu suurendab kohustusi) üksikud tööotsad, mis ei too praktiliselt midagi sisse ja seda väidetavalt seetõttu, et üksikute lühiajaliste töödega palka ei maksta. Kui ei teenita laste ülalpidamiseks vajalikku raha, siis tuleb otsida muid töiseid tegevusi, millega on võimalik . Kui aga ei taheta tööd teha, siis on laste ülalpidamiseks lisaraha teenida (xxxx xxxx) /t vajalike materiaalsete vahendite saamiseks võimalik kasutada ka teisi seaduslikke vahendeid kindlustamaks ülalpidamiskohustuse täitmine N otsida endale väiksem elamispind ja müüa (

kokkuleppele emaga maja, kus elatakse, mitte kirjutada seda uue abikaasa nimele). Laste ema ei saa olukorras, kus lapsed tahavad süüa iga päev ja veel mitu korda päevas, kus lastele on vaja selga osta riided ja hea oleks kui võimaldada ka huvialane tegevus, jääda ootama paremaid aegu. Kasvõi seetõttu, et laste isa laste ülalpidamise vastu huvi ei tunne, on iga vähegi normaalne ema nõus võtma endale lisatööd ja seda ka uneajast; äärmisel juhul vahetama elamistingimused vähem kulusid nõudvate vastu või võtma endale laenukohustusi, et lapsed ära toita ja riidesse panna. Samasuguseid pingutus

ovides teenida rohkem i on alus nõuda ka teiselt lapsevanemalt. So raha, mis võimaldaks ka lastele paremaid tingimusi, on K.H olnud valmis isegi xxxx tööle minema, mida aga on takistanud vaidlused laste hooldusõiguse teemadel. X.J poolt laste ülalpidamiskohustuse mittetäitmist kinnitab juba asjaolu, et elatis laste ülalpidamiseks on temalt kohtu kaudu välja mõistetud. See on fakt, mida ei tule eraldi tõendada. Nimelt on Perekonnaseaduse eelduseks § 75 lg 1 kohaselt kohtu poolt elatise väljamõistmise vanemalt tema poolt lapse ülalpidamiskohustuse mittetäitmine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr. 3-2-1-108-07 selgitanud, et elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist

. Kui elatis on juba kohtuotsusega välja mõistetud, siis on kohtuotsuse täitmine kohustatud poolele kohustuslikuks täitmiseks. Käesoleval juhul on tõendatud poolt laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ka

X.J peale elatisraha väljamõistmist kohtu poolt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varemviidatud kohtuotsuses (nr.3-2-1-108-07) üheselt märkinud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt lapsele elatise väljamõistmist. Need samad põhimõtted kehtivad ka peale kohtuotsusega elatisraha väljamõistmist ülalpidamiskohustuse rikkumise fakti tuvastamisel. Ü täitmisest hoitakse teadvalt kõrvale, kui seda rikutakse süstemaatiliselt või lalpidamiskohustuse pikema aja jooksul. Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma otsuses nr.3-2-1-65-07 asunud seisukohale, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. X.J ei ole sellisel viisi Süüdistatav l töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks . välistatud Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr , 3-2-1-118-12 p 15)

X.J ei ole teinud kõike endast olenevat, et tagada laste ülalpidamiskohustuse täitmine. Süüdistatava käitumisest nähtub, et ta suhtub ükskõikselt ükskõik millise töö tegemise võimalusse. Vastavalt perekonnaseaduse § 96 ja § 97 lg 1p1 pse ülalpidamiskohustus pandud on alaealise la vanemale, kes seda kohustust täites peab ise jälgima, et laps oleks nõuetekohaselt ülal peetud, st vanem peab ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. X.J on seda kohustust eiranud, ta ei ole aktiivselt tööd otsinud, ei ole pöördunud töö saamiseks Töötukassasse (oli arvel üksnes 02.09.17 Vaatamata väidetavale maksevõimetusele ei ole süüdistatav -14.11.17). pöördunud mitme aasta vältel kohtusse ka väljamõistetud elatissummade vähendamiseks

(tegi seda alles 27

.05.2020. so päev enne kohtuistungit kriminaalasjas) või täitemenetluse korras maksmise ajutiseks peatamiseks. Samas on leitud aega ja võimalust vaielda kohtus muudel lastekasvatamisega seotud teemadel. nem Ülalpidamiskohustuse korrektseks täitmiseks peab va kasutama kogu oma vara. Saades ning lk mingitki sissetulekut (X.J enda ja tunnistaja ütlused ), oli X.J-il endal kinnitavad aegajalt tööl käimist võimalik tasuda kasvõi osaliselt laste elatisraha kahe aasta tmata vanema kohustuse hoolitseda . Jättes jooksul nõuetekohaselt täi laste eest perioodiliselt s.o iga kuu ning asumata isiklikult 30.08.2017 täitma kohtuotsusega alates 18.04.201 tasumist, on X.J

7 temalt elatusrahana väljamõistetud summade kasvõi osalist süstemaatiliselt rikkunud laste ülalpidamise kohustust. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud X.J süü ajavahemikul teadva kõrvalehoidumises oma nooremale kui 30.08.2017-aprill 2019 kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest. Arvestades, seda et X.Jl on olnud perioodil september 2017 kuni aprill 2019 sissetulekuid, kuid ta ei tasunud ise ühtegi eurot laste ülalpidamiseks ning ta ei ole tegelenud piisavalt aktiivselt ja intensiivselt , on X.J kavatsetult hoidunud lastele kohtu poolt tööotsimisega väljamõistetud igakuise elatusraha tasumisest. Seega, X.J poolt elatise maksmata jätmine tuleb kvalifitseerida KarS § 169 järgi kui lapse ülalpidamise kohus apsevanemana teadvalt kõrvale lapsele kohtu poolt tuse rikkumine, hoidudes l väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. KarS § näeb karistuseks ette või kuni üheaastase vangistuse. rahalise karistuse

KarS § 56 lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel. Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt KarS § 56 lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12) Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka erija üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (vt ka RKKKo 3-1-1-76-12, p 7 ja 3-1-1-52-13, p 19). Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. X.J karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. X.J-il kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kuid tal on 2 kehtivat t, mille eest väärteokaristus määratu Kohus arvestab karistuse mõistmisel süüteo iseloomu d rahatrahvid on tasumata. ning hindab X.J keskmiseks. Arvestades X.J elatise süüd käesolevas kriminaalasjas võlgnevuse suurust ei ole kohtu arvates põhjendatud karistada X.J-i seaduses ettenähtud kergemaliigilise karistusega s.o rahalise karistusega. Karistuse

- ja eripreventiivseid üld eesmärke (hoida X.J-i edaspidi kuritegusid toime panemast) silmaspidades, on kohtu arvates teda võimalik karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras s.o 6 kuud. X.J isikut ja süüd arvestades ning pidades silmas, et X.J vajab ilmselgelt kontrolli ja vajadusel juhendamist tööotsingutel on võimalik teda KarS § 74 sätete alusel karistusest tingimisi vabastada. Lisakohustusena tuleb kohustada X.J-i t ja otsima endale töökoh täitma ülalpidamiskohustust.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

ena X.J-ilt

2 alusel Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja KrMS § 179 lg 1 p sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel pidades silmas süüdistatava võlgnevuste suurust ja resotsialiseerumise väljavaateid tuleb kaitsjatasu ja ekspertiisikulud jätta riig kanda. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. (vt Riigikohtu kriminaalkol , p 7). leegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda.

Kohus peab s sundraha üüdistatavalt välja mõistetava osas, juhindudes Riigikohtu määruses 3 1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades, põhjendatuks pikendada süüdistatavale koh miseks antud tähtaega 12 tuotsusega sundraha vabatahtlikuks tasu kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et saaks mõistliku sundraha aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik ühe kuu jooksul sundraha tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile sundraha tasumist

, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110- asumisele

13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised t kuuluvad maksesummad.

Juhindudes KrMS § 306, 311- 313, 310 lg 1 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi mõista karistuseks X.J ja vangistus 6 kuud.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata äitmisele kui X.J t ei pane 2-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elab aadressil Kerese 42 Tallinn; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. otsima endale ; töökoha hiljemalt kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest

8. täitma ülalpidamiskohustust.

KarS § lg alusel määrata katseajaks elukohajärgse X.J

kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.

Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p X.J-ilt

2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise ko ,5 palga alammäära rral 1

876 eurot.

Kohustada X.J-i suma

12 kuu jooksul kohtuotsuse ta väljamõistetud sundraha jõustumisest igakuiselt vähemalt 73 eurot.

Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS- - is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS is. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või etoimikust. 99920700023313. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber Samuti -

on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e toimiku süsteemi kaudu. Maksekorraldusel a X.J , kriminaalasi 1-19-8515 sundraha märkid selgitusena „ .“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsetasu ja ekspertiisikulud riigi kanda.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule alates otsuse avalikult kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates teatavakstegemisest, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 1 päeva jooksul Harju Maakohtule

Kohtuotsus on menetluso 11.06.2020 salistele kättesaadav

Kohtunik Liina Pohlak