2-17-5209/101 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(13)

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-5209

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. juuni 2020, Tartu

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest

Tsiviilasi

Olga Motõgina hagi AML Kinnisvara AS-i vastu

4680 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020. a otsus (täiendatud

30. märtsi 2020. a otsusega)

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

AML Kinnisvara AS-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

5055 eurot 80 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja): Olga Motõgina (isikukood XXX),

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi abi Marina

Kelpman

Kostja (apellant): AML Kinnisvara AS (registrikood

10203939), esindaja vandeadvokaadi abi Kristina

Viznovitš

Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Valga vald,

Valga linn, XXX korteriühistu (registrikood 80001657),

seaduslik esindaja juhatuse liige Larissa Serpov

Menetluse liik

kirjalik menetlus

2(13)

RESOLUTSIOON:

1. Jätta Tartu Maakohtu 28. veebruari 2020. a otsus (täiendatud 30. märtsi

2020. a otsusega) muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud poolte menetluskulud jätta

kostja AML Kinnisvara AS-i kanda ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku

kulud tema enda kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud hagejal

apellatsioonimenetluses puuduvad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu

möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse

või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata

seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Olga Motõgina (hageja) esitas 3. aprillil 2017 Tartu Maakohtule hagiavalduse

AML Kinnisvara AS-i (kostja) vastu, milles hilisemaid täpsustusi arvestades palus kostjalt

välja mõista 4680 eurot ja sellelt summalt alates hagi esitamise päevast kuni põhinõude

kohase tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras arvestatud

viivise.

Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale korteriomand XXX asuvas elamus

(kinnistusraamatu registriosa nr XXX ; hageja korteriomand). Kostjale kuulub samas

elamus korteriomand nr x (kinnistusraamatu registriosa nr XXX; kostja korteriomand). 10.

märtsil 2016 toimus kostja korteriomandi oluliseks osaks olevas eluruumis (korteris)

veeavarii, mille tulemusel voolas ca 2,5 m3 vett hageja korteriomandi oluliseks osaks

olevatesse eluruumidesse. Veeavarii toimus kostja korteriomandi oluliseks osaks olevas

ruumis, WC-s. Purunes täiendava (s.o korteriomaniku huvides topelt paigaldatud)

kuulkraani (kuulventiili) korpus, mis paikneb pärast esimest ühispüstakust tulevat sisendit

paigaldatud peakraani ja enne veemõõturit ning mille korrashoiu eest vastutab

korteriomanik. Kuulkraani korpuse purunemine oli ka veelekke põhjuseks.

Valga vald, Valga linn, XXX korteriühistu (iseseisva nõudeta kolmas isik; KÜ) poolt 10.

märtsil 2016 ja 12. aprillil 2016 koostatud ülevaatuse aktides on fikseeritud, et kostja

3(13)

korteriomandi osaks olevad eluruumid ei ole kasutuses, mille tõttu ööl vastu 10. märtsi

2016 lõhkenud külmavee kraanist voolanud vett ei saanud keegi tõkestada.

Kostja tekitas hagejale märkimisväärset varalist kahju. Hageja korteris on rikutud laed,

seinad, tapeet, siseuksed, laminaat- ja aluspõrand. Korteri siseuksed ja laminaatparkett on

paisunud. Korteri põranda lauad, prussid ja laminaat vajavad väljavahetamist, korteris levis

hallitus, mis juba mõjutab hageja tervist. OÜ Estvalg Servis hindamisakti kohaselt on

tekitatud kahju 4620 eurot, koos tasuga eksperthinnangu koostamise eest 4680 eurot.

Kostja keeldus kohtuväliselt kahju hüvitamisest.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Kostja ei vaidlusta asjaolu, et 10. märtsil 2016 veeavarii toimus. Kostja esindaja käis ka

ise kohal ja fikseeris avarii toimumiskoha. Purunenud torustiku osa asub küll kostja

korteriomandi reaalsoas, kuid nimetatud torustiku osa on korteriomanike kaasomandis.

Korteri reaalosa, s.o WC-d, läbiva püstaku šahtis asub veetorustik kogu hoone ühtse

veesüsteemi tarbeks, st korteriomanike ühiseks kasutamiseks mõeldud seadmed. Veeavarii

põhjuseks oli veemõõtja küljes asuva veetoru purunemine. Püstakus asetsevad

veetorustikud algavad keldrist ja lõpevad viiendal korrusel. Allasuunduv veetoru hargneb

ja sellest saavad oma veetarbe kõik korterid. Püstaku alumine ots on lahti ja seega

võimaldab veelekke tekkimisel põhivoolul pääseda korteritest mööda. Sellest eripärast

tulenevalt on ebaselge, kuidas on sattunud vesi hageja korterisse.

Kostja ei ole VÕS § 115 lg 1 tähenduses kohustusi rikkunud. VÕS § 115 lg 1 kohaselt ei

saa võlgnikult nõuda kahju hüvitamist, kui ta oma kohustuse rikkumise eest ei vastuta.

Hageja peab tõendama, et kostja on toime pannud tegusid, mille toime ületab tema

veeavarii toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 kohase

korteri tavakasutuse. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb kostja korteri tavakasutusest

tulenev tegu või tegevusetus. Korteriomandis eseme reaalosas olev veesüsteem oli terve

toimunud veeavarii ajal ja kostja ei ole toime pannud tegusid, mis ületaksid korteri

tavakasutuse. Valga linnas aadressil XXX asuv elamu ehitati aastatel 1987-1988 ja selle

aja jooksul on veesüsteemide ümberehitustöid teinud korteriühistu. Kostja ise ei ole

veemõõtjat paigaldanud ega teinud veetorustiku töid tema korteriomandi reaalosa ega

kaasomandi piirides. ühtegi topeltkraani ei ole paigaldatud. Tegemist on tüüpilise

veemõõdusõlmega. Purunenud kuulkraan on pärast mõõturit ja on veemõõdusõlme

koostisosa, millist korteriomanik võib sulgeda ja korteriühistu juhatus lisaks võlgnevuste

puhul plommida.

Kostja korteriomand ei olnud avarii tekkimise ajal aktiivses kasutuses ja ta ei kasutanud

vee- ega kanalisatsiooni teenuseid, mistõttu on välistatud torustiku purunemine kostja

aktiivse vee kasutuse vms tegevuse tulemusena. Kostjale on teadmata, mis oli veetorustiku

ootamatu purunemise põhjuseks.

Kostja vaidleb vastu ka kahju suurusele. Pärast veeavarii toimumist KÜ poolt 12. aprillil

2016 koostatud kostja korteris tehtavate tööde loetelus on tööde ja materjalide

maksumuseks kokku märgitud 950 eurot. OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise kohaselt on

kulude suuruseks 4620 eurot. OÜ Estvelg Servis koostatud akt on ajaliselt esitatud peaaegu

neli kuud pärast veeavarii toimumist. Niiskusest tingitud võimalikud kahjud juhul, kui

hageja kahjude süvenemiseks midagi ette ei ole võtnud, võivad olla suurenenud. VÕS §

4(13)

139 lg 1 kohaselt ei pea hüvitama kahju ulatuses, milles kannatanu oleks saanud seda oma

tegevusega vältida või vähendada. Kostja ei nõustu hageja nõude summaga ja peab hageja

põhjendatud ja mõistlike kulude summaks 950 eurot, mille on fikseerinud korteriühistu 12.

aprilli 2016. a aktis.

3. Kostja poolel maakohtu 3. juunil 2019. a määrusega (I kd, tl-d 179–180) kaasatud

kolmas isik (KÜ) leidis, et hageja nõue on põhjendatud.

Kahju tekitamise eest ei vastuta korteriühistu. KÜ pole tekkinud kahjujuhtumiga mingeid

kohustusi rikkunud ja puudub ka KÜ süü VÕS § 104 mõttes. Korteriühistu ei ole kunagi

paigaldanud kostja korterisse nn veemõõdusüsteemi. Õige on see, et korteriomanike

kaasomandisse kuuluvad elamu kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid.

Kortermajade veevarustuse puhul on ühiskommunikatsioonideks majja sisenevast

veetrassist lähtuv kortermaja trepikodade püstakutesse paigaldatud torustik. Korteriühistul

ei ole kohustust paigaldada korteriomanditesse nn veemõõdusõlmed ning vastutada nende

sõlmede tehnilise seisukorra eest.

Kostja korteriomand on pikemat aega igapäevakasutusest väljunud ning korteri üle ei

olnud kontrolli, sh ka tehniliste seadmete ja trasside üle. KOS § 31 lg 5 kohaselt oli

korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitemist ka ajal, kui ta viibib

sellest eemal. Vaidlusaluse veeavarii korral oligi ulatusliku varakahju tekkepõhjuseks see,

et kostja korterile ei pääsenud kohe ligi.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 28. veebruari 2020. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 4680 eurot ning viivise põhinõudelt (4680 eurot) alates 3. aprillist 2017

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam

kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 400 eurot. Samuti mõistis

kohus kostjalt riigituludesse välja hageja menetluskulud 1576 eurot 18 senti.

Riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal alates 15 päeva

möödumisest otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tasuda Eesti Vabariigile viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kuna 28. veebruari 2020. a otsuse resolutsioonist jäi ekslikult välja korraldus mõista

kostjalt riigi kasuks välja hageja esindaja poolt 15. juulil 2019 taotletud riigi õigusabi tasu

90 eurot, täiendas maakohus 30. märtsi 2020. a otsusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 448 lg 1 p 1 alusel 28. veebruari 2020. a otsuse resolutsiooni punktiga 31

järgmises sõnastuses: "31. Mõista välja AML Kinnisvara AS-lt riigituludesse hageja

menetluskulud 90 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul

arvates käesoleva otsuse jõustumisest."

Otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled selle üle, kas kostja vastutab hagejale

tekitatud kahju eest. Samuti on pooltel vaidlus hagejale tekkinud kahju suuruse üle.

Kuivõrd vaidlusalune kahjujuhtum toimus 10. märtsil 2016, st enne korteriomandi- ja

korteriühistuseadus jõustumist, kohaldub asjas enne 1. jaanuari 2018 kehtinud

korteriomandit ja korteriomanike vahelisi suhteid reguleerinud korteriomandiseadus

(KOS).

5(13)

Maakohus märkis viidetega Riigikohtu praktikale, et korteriomanike vahel on seaduse

alusel tekkinud võlasuhe ning kahju hüvitamise korral deliktiõiguse sätted kohaldamisele

ei kuulu. Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses

võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu.

Sarnane seadusjärgne võlasuhe on ka kinnisasja kaasomanike vahel.

Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on

reguleeritud korteriomandiseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele

korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata

hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul kui üks

korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandi juurde kuuluvat mõttelist osa kasutades

või hallates, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1. KOS § 11 lg 3, mis sätestab

korteriomaniku vastutusest vabastamise eeldused, on sama sisuga, mis VÕS § 115 lg 1

puhul kohaldamisele kuuluv VÕS § 103 lg 3. See tähendab, et korteriomaniku kohustus

hoiduda

teistele

korteriomanikele

kahju

tekitamisest

on

reguleeritud

korteriomandiseaduses erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule

oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena

KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid.

Juhul kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega

teise korteriomaniku omandit ja kannatanu nõuab omandi rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, saab rikkuja vastutusest vabaneda, kui ta tõendab, et rikkumine oli vabandatav.

KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste

rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud

mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või

selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui

korteriomanikult oodata.

Seega tuleb hageja kahjuhüvitise nõude hindamisel lähtuda tavapärastest kahju hüvitamise

eelduste esinemise kontrollimisest.

Kohus märkis, et üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise

nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama hageja. Kui kahjustatud korteriomandieseme

omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi

reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (kostja) rikkus oma

korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi

omanik

(kostja)

tõendama,

et

kahjustav

asjaolu

tulenes

korteriomanike

kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav

(vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohtu hinnangul oli hageja

tõendanud, et veekahju on alguse saanud kostjale kuuluvast korterist.

Kohus nõustus hagejaga, et vaidlusalune veeavarii toimus kostja korteriomandi reaalosaks

olevas ruumis, kus purunes pärast ühispüstakust tulevat sisendit paigaldatud peakraani

topelt paigaldatud kuulkraani korpus, st purunes täiendav topelt paigaldatud kuulkraan,

mis paikneb pärast esimest peakraani ja enne veemõõturit. Kohus luges selle tõendatuks

eelkõige tunnistaja J.M. a ütluste põhjal. Kohus leidis, et ei ole põhjust kahelda tunnistaja

6(13)

ütluste usaldusvääruses, eelkõike osas, mida tunnistaja kohapeal nägi. See, et tunnistaja ei

saanud kohtusaalis talle esitatud joonistel ja piltidel kohe näidata purunenud kuulkraani

asukohta, ei vähenda tema tunnistuse usaldusväärsust, sest tunnistaja näitas enda koostatud

joonisel purunenud kuulkraani asukoha. Tunnistaja on kogenud santehnik, kes on erialast

teenust pakkunud 20 aastat.

Korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei ole kaasomandi osa alates püstiku

liitmikust ja esimesest kuulkraanist, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi

kaasomanikke. KOS § 2 lg 2 mõistes korteriomandi eseme reaalosa piires asuvad seadmed

ei ole korteriomandi eseme reaalosaks ainult siis, kui need on vajalikud ja mõeldud

korteriomanike ühiseks kasutamiseks. Kohtule on esitatud korteriühistu santehniku

J.M. a joonestatud kostja korteri torustiku paigutusskeem.

Kostja esitatud fotod ei lükka ümber hageja väidetut ja tunnistaja ütlustega tõendatut, et

purunes täiendav topelt paigaldatud kuulkraan. Kostja on esitanud kohtule skeeme

torustiku kohta (I kd, tl-d 69 ja 70), kuid ta ei ole viidanud, et selliselt nägi välja torustiku

paigaldus talle kuuluvas korteris, mistõttu ei ole kohtu hinnangul esitatul tõendiväärtust,

sest skeemid ei tõenda torustiku paiknemise (kuulkraanide asukoha) reaalset olukorda.

Kostja esitatu võib olla selgitav materjal, kuidas torud peaksid nõuetekohast paiknema.

Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et vaidlusalune veeavarii ei toimunud korteriomanike

ühises püstakus, nagu väidab kostja, vaid kostja korteriomandi reaalosaks olevas ruumis.

Kuna kostja korteriomandi eseme reaalosa kuulkraan purunes, siis järelikult ei olnud

korteriomandi eseme reaalosa korras ning kostja on rikkunud kahju tekitamise ajal

kehtinud KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning

seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Kohus leidis samuti, et lõhkenud kuulkraani ja tekitatud kahju eest vastutab kostja kui

korteriomandi omanik. Kuna kostja rikkus korteriomandi koosseisu kuuluva ehitise

reaalosa (korteriomandi reaalosa) korrashoidmise kohustust KOS § 11 lg 1 p 1 mõttes,

tuleb tal tekitatud kahju hüvitada. Veeavariid ei oleks toimunud, kui kostja oleks sulgenud

üldtorustikust korterisse tuleva vee esimese kuulkraani abil, kuid ta ei teinud seda, mistõttu

vastutab ta VÕS § 115 lg 1 järgi tekitatud kahju eest. Kostja vastutab tekitatud kahju eest,

kuivõrd on rikutud seadusest tulenevat kohustust. Kostja tegevusega on hageja

korteriomandile tekkinud ulatuslik veekahjustus. Kostja ei ole tõendanud, et ta rikkus

kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes

ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle

tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Seega puuduvad kostja vastutust

välistavad asjaolud, mistõttu kostja vastutab KOS § 11 lg 1 p 1 sätestatud kohustuse

rikkumise eest. Lisaks peavad korteriomanikud kaasomanikena asjaõigusseaduse § 72

lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige

hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast. Korteriomanikule võib hea usu

põhimõttest tuleneda mh kohustus mitte kahjustada ühisust.

OÜ Estvalg Servis hinnapakkumise järgi maksab hageja korteri veeuputuse tagajärjel

tekitatud kahju kõrvaldamine 4620 eurot (töö koos materjalidega) (summa ilma

käibemaksuta on 3850 eurot ja käibemaks 770 eurot). Kohtu hinnangul oli esitatud

7(13)

kalkulatsiooni põhjal võimalik tuvastada neid üksikuid töid, mida on vaja hageja korteri

veeavarii-eelse olukorra taastamiseks teha. Hinnangu koostamise eest tasus hageja

60 eurot. Selliselt on tekkinud hagejal varaline diferents ehk varalise seisundi halvenemine

eelmainitud kulude võrra. Kohus pidas põhjendatuks arvata hüvitatava kahju sisse

käibemaksu. Vajalikke töid teeb üldjuhul isik, kes lisab oma arvetele käibemaksu. Kui

sellises olukorras käibemaks ei sisalduks hüvitises, ei oleks tegemist kahju täies ulatuses

hüvitamisega.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, mis seaks hageja nimetatud hüvitise määra või OÜ Estvalg

Servis hinnapakkumise kahtluse alla. Kohus lisas, et 950 euro suuruse kalkulatsiooni tegi

hageja koos abikaasaga, kes aga ei ole ehitusalaspetsialistid, ning see summa oli hagejatel

pakutud välja kohtuvälise kokkuleppe saavutamiseks. Kostja sellega ei nõustunud.

Kohus märkis, et VÕS § 132 lg 3 kohaselt tuleb hüvitada asja parandamise mõistlikud

kulud ning kahju kannatanud isik ei pea valima kõige odavamat võimalust. VÕS § 132

mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja

kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu

taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Kohtul ei ole alust kohaldada VÕS § 127 lg-t 5,

sest kohtule ei ole esitatud tõendeid, nagu saanuks kahjustatud isik kahju tekitamise

tagajärjel kasu või säästnud kulusid.

Kohustus mitte kahju tekitada teistele korteriomanikele korteriomaniku reaalossa kuuluva

veesüsteemi kaudu kuulub KOS § 11 lg 1 p 1 kaitse-eesmärgi alla, sest kaitseb

korteriomanikke selle eest, kui mõne korteriomaniku tegevus ületab omandi tavakasutusest

tekkivad mõjud. Veekahju tekitamist ei saa pidada tavapärase omandi kasutuse

normaalseks kõrvalmõjuks.

Kostjale pidi olema ettenähtav (VÕS § 127 lg 3), et kui ta ei ole korras hoidnud aastaid

tühjana seisnud korteris veetorusid ja kraane, võivad need puruneda ja neist väljuv vesi

võib olla ohuks teistele korteriomanikele. Kostja tegevuse või tegevusetuse ja tagajärje

vahel on otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kostja oleks nõuetekohaselt täitnud

kohustust kontrollida tema korteriomandi esemeks olevat veesüsteemi, ei oleks 10. märtsil

2016 juhtunud veeavariid ning hageja eluruumidele ei oleks kahju tekkinud. Kostja ei

kasutanud korterit aastaid, kuid jättis siiski sulgemata esimese peamise veetoru kuulkraani

ning selle sulgemisega oleks olnud välistatud teise topelt paigaldatud kraani purunemine.

Seega olid kõik kahjunõude eeldused kohtu hinnangul täidetud ning hageja saab nõuda

kostjalt kahju hüvitamist. Kohus ei tuvastanud VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldusi,

mis annaksid aluse kahju hüvitise vähendamiseks.

Kohus pidas VÕS § 113 lg-te 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel põhjendatuks hageja

viivisenõuet alates hagi esitamisest kuni vastava põhinõude täitmiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub 30. märtsil 2020 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse

tühistada või saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

8(13)

Kostja hinnangul on väär maakohtu järeldus, et veeavarii leidis aset kostjale kuuluvas

korteriomandis. Maakohus on otsuse tegemisel tuginenud ainult tunnistaja J.M. a ütlustele.

Kohus on jätnud tähelepanuta aga kostja esitatud tõendid ning selgitused. Kohus on otsuses

leidnud, et kostja esitatud fotod ei lükka ümber hageja väidetut ja tunnistaja ütlustega

tõendatut, et purunes täiendav topelt paigaldatud kuulkraan. Samas ei ole kohus

põhjendanud, miks kohus leiab, et viidatud tõendid hageja väidet ümber ei lükka. Seega ei

ole maakohtu otsus põhjendatud ja jälgitav ning kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t 1.

Kohus ei ole võtnud arvesse, et tunnistaja J.M. a ütluste kohaselt asus purunenud kraan

veemõõdiku all, samas kui hageja väidab, et tema korterisse valgunud veekogus nähtub

veearvesti näidult, mis asub purunenud kraani all. Tegemist on vastuoluga – juhul kui

veemõõdiku all olev toru või kraan oli purunenud, siis ei saanud vesi veemõõdikut ka

läbida. Seda vastuolu ei ole maakohus oma otsuses lahendanud.

Kuna vesi tuleb kostja korteritesse alt ülesse teatud survega, siis juhul, kui veeavarii oleks

toimunud kostjale kuuluva korteri olulises osas, oleks ka kostja korter kandnud

veekahjustusi, mida aga ei esinenud. Tõenäolisem asjade kulg on see, et veeavarii toimus

kostjale kuuluva korteri all asuvas korteris nr x.

Kui kostja temale kuuluvasse korterisse kohale jõudis, oli korteri uksel sissemurdmise

jälgi. Menetlusse kaasatud kolmas isik väitis, et ta on koos kostja ja tunnistajaga veeavarii

järgselt kostja korteris viibinud. See ei vasta tõele. Kostja esindaja A. Maasing nägi

tunnistaja J.M. a esimest korda kohtuistungil. See asjaolu näitab, et ilmselt käisid

korteriühistu liikmed koos J.M. aga kostjale kuuluvas korteris enne viimase tulekut ning

kostjale ei ole teada, mida nad seal tegid.

Samuti on kohus jätnud tähelepanuta, et KÜ esindaja selgituste kohaselt kohtuistungil

korteriühistu siiski kontrollib püstakutes asuvaid tehnosüsteeme. Sellest järeldub, et

püstakutes asuvad tehnosüsteemid kuuluvad korteromanike kaasomandisse ning nende

korrashoiu eest vastutab korteriühistu. Lisaks nähtub viidatud selgitusest, et KÜ ei ole

teostanud kontrolli kostja korteris juba vähemalt 10 aastat ning selle põhjuseks oli asjaolu,

et kuna viidatud korteris vett ei kasutatud, siis ei näinud korteriühistu kontrollimise

vajadust. See näitab, et KÜ on rikkunud oma kohustusi kaasomandi korrashoidmiseks.

Maakohus oleks pidanud arvestama, et tunnistaja J.M. ei mäletanud kohtuistungil, kas ta

teostas ka veeavarii järgselt parandustöid või mitte. See seab kahtluse alla ka J.M. a

ütlused. Eluliselt ei ole usutav, et isik, kes ei mäleta isegi seda, kas ta parandustöid teostas,

mäletab täpselt seda, mis kraan oli purunenud ja suudab kaks aastat hiljem mälu järgi

joonistada torude ja kraanide skeemi. Lisaks on arusaamatu, miks leiab maakohus, et J.M.

a kaks aastat hiljem mälu järgi joonistatud skeem on usaldusväärsem, kui kostja esindaja

poolt kohapeal tehtud fotod. Lisaks ei mäletanud J.M. , kas kostja WC-s oli olemas luuk,

mille kaudu torudele juurde pääses või mitte. See asjaolu näitab, et J.M. ei tea ise ka

täpselt, kus asus purunenud kraan, mis oli veeavarii põhjuseks.

Kostja ei nõustu maakohtu käsitlusega, et kuna kostjale kuuluva korteri eriomandis midagi

katki läks (millega kostja ei nõustu), tähendab see automaatselt seda, et kostja on oma

kohustusi rikkunud. Kohus ei ole oma sellekohast seisukohta põhjendanud. Hageja ei ole

tõendanud, et kostja oleks oma kohustusi rikkunud. Lisaks on kostja selgitanud, et kuigi

9(13)

korteris keegi ei elanud, käis korteri seisukorda kontrollimas kostja palvel üks pere, kes

elab Valgas. Seega on väide, nagu ei oleks kostja oma kohustusi täitnud, väär.

Maakohus on valesti tuvastanud ka tekkinud kahju ulatuse. Kohus ei ole varasemalt

kirjalikult ega ka suuliselt võtnud seisukohta selle kohta, et kostja oleks pidanud kohtule

esitama omapoolsed tõendid kahju suuruse tõendamiseks.

Kostja juhtis maakohtu tähelepanu asjaolule, et hageja poolt esitatud kahju suurus ei ole

kostja jaoks jälgitav. Kostjale jääb arusaamatuks, miks asus maakohus hageja asemel

selgitama, et 950 euro suuruse kalkulatsiooni tegi hageja koos abikaasaga, kes aga ei ole

ehitusalaspetsialistid ning viidatud summat oli hageja pakkunud kohtuvälise kokkuleppe

saavutamiseks. Maakohtu selgitus ei põhine ühelgi asjas esitatud tõendil. Selline maakohtu

seisukoht on seega kostja jaoks üllatuslik ning on kostja arvates ka väär.

Hageja poolt esitatud ekspertiisiakt ei asjakohane ega vajalik. Selleks, et küsida

ehitusettevõtjalt hinnapakkumist remonttööde teostamiseks ei ole vaja samalt ettevõtjalt

küsida ekspertiisi selle kohta, mis sai kahjustada. Isegi, kui kostja on kahju tekitamises

süüdi, ei ole ekspertiisiakti tellimine kostja jaoks ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Kohus on leidnud, et kuna kostjale kuuluvas korteris ei ole ammu keegi elanud, ei saanud

veeavarii korral kraani piisavalt kiiresti kinni keerata. Kostja märgib, et kraani, millega

vett kinni sai keerata, asukoht ei ole kostjale teada. See ei ole korteri WC kõrval oleva

püstaku luugist nähtav ega ka ligipääsetav. Seetõttu ei saanuks kostja ka juhul, kui ta oleks

korteris sees elanud, vett kinni keerata. Kui keegi oleks viidatud korteris elanud, siis oleks

kraan samamoodi võinud puruneda ning vett oli võimalik J.M. a ütluste kohaselt kinni

keerata ka keldrist. Isegi kui keegi oleks korteris elanud, et tähenda see, et isikud oleksid

veeavarii ajal ilmtingimata kodus olnud, ja oleksid saanud kraani koheselt kinni keerata.

Maakohus on jätnud põhjendamatult kohaldamata VÕS § 139 lg 1. Maakohus oleks

pidanud VÕS § 139 lg 1 alusel kahju vähendama põhjusel, et hageja ei ole tänaseni võtnud

midagi ette, et kahju vähendada. Lisaks ootas hageja neli kuud, et võtta hinnapakkumine

tööde parandamiseks. Korteril veekahjustuse korral on nii pikalt ootamine ebamõistlik.

Samuti võinuks hagejalt mõislikult oodata oma kinnisvara kindlustamist võimalike ohtude

eest. Kui hageja oleks seda teinud, oleks kindlustus veekahjustuse kiiresti parandanud ning

kahju ei oleks suurenenud.

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

Hageja hinnangul on maakohtu ostus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski

apellatsioonkaebuses esitatud väide anna alust otsuse tühistamiseks.

7. Kolmas isik ei ole apellatsioonimenetluses seisukohti avaldanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab,

et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna

alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb otsus jätta muutmata ning

apellatsioonkaebus rahuldamata.

10(13)

9. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes

vajalikuks

neid

üle

korrata.

Ringkonnakohus

vastab

järgnevalt

apellatsioonkaebuse väidetele.

9.1.

Kostja hinnangul on väär maakohtu järeldus, et veeavarii leidis aset kostjale

kuuluvas korteris. Kostja arvates on tõenäolisem asjade kulg selline, et veeavarii toimus

kostjale kuuluva korteriomandi all asuvas korteris nr X. Ringkonnakohtu hinnangul on

maakohus menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et hageja omandile kahju põhjustanud

veeavarii toimus kostja korteris. Seda kinnitavad tunnistaja J.M. a ütlused (II kd, tl-d 22–

23), samuti KÜ poolt 10. märtsil 2016 ja 12. aprillil 2016 koostatud ülevaatuse aktid (I

kd, tl-d 13 ja 14).

Asjas ei ole tõendeid, mis seaksid veeavarii toimumise kostjale kuuluvas korteris kahtluse

alla. Kostja väited veeavarii toimumisest korteris nr X on üksnes oletuslikud.

Lisaks võib ringkonnakohtu hinnangul kostja poolt esitatud esimesest hagivastusest (I kd,

tl-d 60–62) järeldada, et kostja ei vaidlusta veeavarii toimumist temale kuuluva

korteriomandi reaalosas. Kostja keskne väide maakohtu menetluses on olnud see, et kahju

eest vastutab KÜ, sest veeavarii toimus kostja korteri reaalosasse jääva (WC-d läbiva)

püstaku šahtis asuvas hoone ühtse veesüsteemi tarbeks rajatud veetorustikus (veeavarii

põhjuseks oli veemõõtja küljes asuva veetoru purunemine).

9.2.

Ringkonnakohtu arvates ei ole kostja toonud välja asjaolusid, mis annaksid alust

kahelda tunnistaja J.M. a ütluste usaldusväärsuses ning need tõendina tervikuna kõrvale

jätta. Kohus ei pidanud ka J.M. a ütluste usaldusväärsust eraldi põhjendama. Kohus on

vastuseks kostja väidetele lahendis ka märkinud, et kuigi tunnistaja ei saanud kohtusaalis

talle esitatud joonistel ja piltidel kohe näidata lõhkenud kuulkraani asukohta, ei vähenda

see tunnistuse usaldusväärsust, sest tunnistaja näitas enda koostatud joonisel lõhkenud

kuulkraani asukoha.

9.3.

Kostja arvates on maakohus jätnud põhjendamata, miks kostja esitatud fotod ei

lükka ümber hageja väidetut ja tunnistaja ütlustega tõendatut, et lõhkes täiendav topelt

paigaldatud kuulkraan. Sellega on kohus kostja hinnangul rikkunud TsMS § 436 lg-t 1,

mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus

etteheitega ei nõustu. Maakohus on otsust piisavalt põhjendanud, viidates hageja

vastuväidetele, mille kohaselt on fotod (I kd, tl 63) tehtud nii, et poleks näha peale

ühispüstakust tulevat sisendit paigaldatud peakraani ning jääks mulje, et purunenud

kuulkraan ongi esimene. Isegi kui pidada maakohtu põhjendust ebapiisavaks, ei anna see

iseenesest alust kahelda kõnealuse järelduse õigsuses.

9.4.

Kostja hinnangul oleks kohus pidanud arvesse võtma, et tunnistaja J.M. a ütluste

kohaselt asus purunenud kraan veemõõdiku all, samas kui hageja väidab, et tema korterisse

valgunud veekogus nähtub veearvesti näidult, mis asub purunenud kraani all. Kostja

arvates on tegemist vastuoluga – juhul, kui veearvesti all olev toru või kraan oli purunenud,

siis ei saanud vesi veearvestit ka läbida. Ringkonnakohtu hinnangul sisulist vastuolu

hageja väidete ja ütluste vahel ei ole. KÜ esindaja selgituste kohaselt 13. jaanuari 2020. a

istungil on igas korteris arvesti ja lisaks on ka elamu püstakus kontrollarvesti viie korteri

kohta (II kd, tl 23). Hageja on oma väidetes tõenäoliselt silmas pidanud, et tema korterisse

valgunud vee ligikaudse koguse saab välja arvestada arvestite näitude vahe põhjal.

11(13)

Veeavarii toimumisel vesi kontrollarvestit läbis, kuid kostja korteris olevat arvestit mitte.

Hageja väidete kohaselt paiknes purunenud kuulkraan enne arvestit ja seda on kinnitanud

ka tunnistaja J.M. . Lisaks ei võimalda apellatsioonkaebus järeldada, et kostja väidetud

vastuolu võiks olla asja lahendamisel määrava tähtsusega.

9.5.

Kostja väidab, et kui ta pärast veeavariid endale kuuluvasse korterisse kohale

jõudis, oli korteri uksel sissemurdmise jälgi. Kostja arvab, et ilmselt käisid KÜ liikmed

koos J.M. aga kostjale kuuluvas korteris enne viimase tulekut ning kostjale ei ole teada,

mida nad seal tegid. Ringkonnakohus leiab, et need kostja väited on oletuslikud ja

tõendamata.

9.6.

KÜ esindaja L. Serpova selgitustest 13. jaanuari 2020. a istungil ei saa selgituste

andmise konteksti arvestades teha kostja soovitud järeldusi. L. Serpova selgituste kohaselt

(II kd, tl 23) KÜ kontrollib elamu püstakutes asuvaid tehnosüsteeme. Samuti ei ole asjas

vaidlust, et hoone ühtse veesüsteemi tarbeks rajatud veetorustik on korteriomanike

kaasomandis. Samas ei saa L. Serpova ütlustest järeldada, et pärast ühispüstakust tulevat

sisendit paigaldatud peakraani kostja korterisse paigaldatud veetorustik (ja -arvesti) oleks

korteriomanike kaasomandis.

9.7.

Kostja ei nõustu maakohtu poolt tuvastatud kahju ulatusega, kuid kaebusest ei

selgu, milliste asjas esitatud ja kogutud tõendite põhjal oleks võimalik asuda maakohtust

erinevale seisukohale. Kostja leiab, et maakohus oleks pidanud kostjale tegema ettepaneku

esitada omapoolsed tõendid kahju suuruse tõendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei

ole ka see etteheide põhjendatud. Kahju ulatuse osas lasus tõendamiskoormis hagejal, nagu

on vaidlustatud otsuses õigesti märkinud ka maakohus. Kostja õigusteadmistega esindajale

H. Junolainenile pidi olema TsMS § 230 lg 1 sisu teada ning soovi korral saanuks kostja

esitada kahju suuruse kohta ka omalt poolt tõendeid. Vaatamata apellatsioonkaebuses

esitatud etteheidetele, ei ole kostja ka apellatsioonimenetluses esitanud tõendeid kahju

ulatuse kohta ega taotlenud vastavate tõendite kogumist.

9.8.

Kostja hinnangul ei oleks maakohus tohtinud asuda hageja asemel selgitama, et

950 euro suuruse kalkulatsiooni tegi hageja koos abikaasaga, kes aga ei ole

ehitusalaspetsialistid, ning see summa oli hagejatel pakutud välja kohtuvälise kokkuleppe

saavutamiseks. Maakohtu selgitus ei põhine kostja arvates ka ühelgi asjas esitatud tõendil.

Ringkonnakohus kostjaga etteheidetega ei nõustu. Väidetele 950 euro suuruse

remondikalkulatsiooni esitamisest hageja poolt enne kohtumenetlust on kostja menetluses

ise tuginenud (vt nt I kd, tl 61 pöördel, tl 91) ning vastava kalkulatsiooni ise tõendina

esitanud (I kd, tl 64). Maakohus on selle kalkulatsiooniga seonduvaid asjaolusid pooltega

menetluses arutanud (vt nt I kd, tl 98 pöördel). Seetõttu ei saanud maakohtu seisukoht

otsuses olla kostjale üllatuslik. Lisaks jääb ka kõnealuse etteheite puhul ebaselgeks, kuidas

võis viidatud maakohtu selgitus mõjutada kohtu lõppjäreldusi.

9.9.

Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka muid menetlusõiguse

normide rikkumisi, mis võiksid anda aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegiumi

arvates on maakohus esitatud ja kogutud tõendeid hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg-tega

1 ja 2 ning on oma järeldusi otsuses TsMS § 436 ja § 442 lg 8 nõuetele vastavalt

põhjendanud. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid

12(13)

maakohtust erinevalt. Kostja taotluse ekspertiisi korraldamiseks on ringkonnakohus

lahendanud 3. juuni 2020. a määrusega (II kd, tl-d 108–109).

9.10. Materiaalõiguse kohaldamist puudutavas osas on kostja apellatsioonkaebuses

peamiselt üksnes korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu.

Maakohus on otsust põhjalikult põhjendatud ja käsitlenud selles piisavalt ka enamikku

apellatsioonkaebuses esitatud õiguse kohaldamist puudutavatest väidetest. Seetõttu ei pea

ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel nendele väidetele käesolevas otsuses

uuesti vastama. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks teha tuvastatud asjaoludest

maakohtust erinevaid õiguslikke järeldusi.

9.10.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja lahendamisel tuleb kohaldada enne

1. jaanuari 2018 kehtinud korteriomandiseadust. Selle seaduse rakendamisel tekkinud

kohtupraktika kohaselt, millele ka maakohus on viidanud, oli korteriomaniku kohustus

hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest reguleeritud KOS-i erisätetega ning

ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju

tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS § 11 kõrval teisi sätteid, sh

deliktiõiguse sätteid. Seetõttu ei ole vastutuse tekkimise seisukohalt oluline ka kostja süü.

Senist kohtupraktikat arvestades on põhjendatud maakohtu seisukoht, et kui kahjustatud

korteriomandieseme omanik (hageja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus

teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik

(kostja) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud

korteriomandi omanik (kostja) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike

kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav

(vt nt Riigikohtu 11. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).

9.10.2. Kostja väitest, et korteri seisukorda käis kostja palvel aeg-ajalt kontrollimas üks

Valgas elav pere, ei saa järeldada KOS § 11 lg-st 1 tulenevate kohustuste täitmist kostja

poolt. Kostja väitel vaatas perekond korteri üle sama moodi nagu seda teeks tavalised

mõistlikud inimesed. Ringkonnakohus märgib, et korteriomandi reaalosa korrashoiu

kohustuse kohane täimine ei pruugi piirduda ainult korteri ülevaatamisega, vaid võib

tähendada ka korteriomandi reaalosa tehnosüsteemide regulaarset kontrollimist ja

hooldamist. Lisaks on kostja viidatud väide korteri seisukorra kontrollimise kohta asjas

tõendamata.

9.10.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139

lg 1 või lg 2 järgi kohtu ette toodud asjaoludel alust ei ole. Kostja väidab kaebuses, et

hageja ei ole püüdnud asja lahendada kohtuväliselt. Samas ei nähtu kostja poolt menetluses

esitatud väidetest, et ta olnuks valmis hagejale nõutavat hüvitist kasvõi osaliselt tasuma.

Ka 13. jaanuari 2020. a kohtuistungil leidis kostja esindaja, et hageja nõue ei ole

põhjendatud, ning pakkus kompromissisummaks üksnes 5 eurot (II kd, tl 21). Samuti ei

anna hüvitise vähendamiseks alust see, et hageja ei ole enda korterit võimlaike ohtude eest

kindlustanud. Lisaks ei ole kostja maakohtu menetluses väitnud, et hüvitist tuleks

vähendada kindlustuse puudumise tõttu.

9.10.4. Iseenesest õige on kostja väide, et OÜ Estvalg Servis hindamisakt (I kd, tl 16) ei

ole eksperdiarvamus TsMS § 301 lg 1 tähenduses. Samas ei nähtu vaidlustatud otsusest, et

maakohus oleks hindamisakti eksperdiarvamusena käsitlenud. VÕS § 128 lg-st 3

13(13)

tulenevalt on otsese varalise kahjuna hüvitatavad mh mõistlikud kulud kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja poolt OÜ-le Estvalg

Servis hinnangu koostamise eest tasutud 60 eurot on ringkonnakohtu arvates praegusel

juhul VÕS § 128 lg 3 tähenduses mõistlik kulu.

10. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu otsust kindlaksmääratud

menetluskulude jaotuse ega hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse osas.

11. Kuivõrd apellatsioonkaebust ei rahuldata, jätab kohus kaebuse menetlemisel

tekkinud poolte menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda. Kuna

iseseisva nõudeta kolmas isik (KÜ) on kaastatud kostja poolel, jäävad iseseisva nõudeta

kolmanda isiku kulud esitatud kulude jaotust arvestades TsMS § 167 lg 2 kohaselt tema

enda kanda. See ei välista ega piira kolmanda isiku õigust nõuda kulude hüvitamist

eraõigusest tuleneval alusel. Asja materjalidest siiski ei nähtu, et kolmandal isikul oleks

apellatsioonimenetluses kulusid tekkinud.

12. Menetluskulusid, mis tuleks kostjalt seoses apellatsioonimenetlusega hageja

kasuks välja mõista, asja materjalidest ei nähtu. Advokaat M. Kelpman on hagejat

esindanud riigi õigusabi korras. Hageja avaldus riigi õigusabi saamiseks on rahuldatud

Tartu Maakohtu 13. juuli 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-9551. Hagejale on antud

riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kohtulahendi

jõustumisest alates 12 kuu jooksul igakuiste võrdsete osamaksetena (riigi õigusabi seaduse

(RÕS) § 8 p 3). Samas, kuivõrd kohtud on käesolevas asjas hagi rahuldanud, tuleb

nimetatud tasu ja kulud TsMS § 190 lg 3 alusel riigituludesse välja mõista kostjalt. Sellega

hageja vabaneb riigi õigusabi tasu ega õigusabi kulude riigile hüvitamise kohustusest (RÕS

§ 27 lg 1 p 1).

Riigi õigusabi osutamisega seonduvate kulude riigi kasuks väljamõistmise kostjalt

otsustab ringkonnakohus eraldi määrusega (TsMS § 179 lg 1). Samuti määrab kohus eraldi

lahendiga kindlaks hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja senini kindlaks

määramata riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke

Indrek Parrest