2-19-12557/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 10.06.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-12557 Kohtuasi XX hagi YY vastu abielu lahutamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 18. novembri 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik YY apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)

Kostja: YY (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja Reimo Mets Menetluse liik

01. juuni 2020, avalik kohtuistung RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 18. novembri 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGI ASJAOLUD

1. XX (hageja) 16.08.2019 hagi ja 21.08.2019 hagi täienduse kohaselt palub hageja lahutada tema ja YY (kostja) vahel sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 31.08.2016. Poolte abielusuhted on lõppenud 2018.a augustist ja need ei taastu. Hageja peab abielu jätkamist võimatuks.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kostja vaidles hagile vastu. Abikaasadel ei ole olnud tõsiseid vaidlusi, neil on lähedased suhted. Kostja taotles kohtult menetluse peatamist kuueks kuuks, et anda pooltele aega perenõustajalt abi saamiseks ja abielusuhete taastamiseks.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

3. Harju Maakohtu 18.11.2019 otsusega rahuldas maakohus hagi ja lahutas poolte 31.08.2016 registreeritud abielu. Menetluskulud jättis kohus poolte enda kanda.

4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 eeldatakse abielusuhete lõppemist, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 näeb ette, et kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.

5. Kohus leidis, et abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Leppimine ei ole võimalik ka pooltele selleks täiendava aja määramisel, kuna eesmärgi saavutamiseks peab olema mõlema poole tahe. Hageja on oma soovi lahutamiseks põhistanud ja ei ole nõustunud leppimisaja määramisega. Kostja küll lahutusega ei nõustu, kuid lahutamiseks piisab ühe poole tahtest. Kohus asub seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu taastamine ei ole võimalik.

APELLATSIOONKAEBUS

6. Maakohtu otsusele esitas 09.01.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada.

7. Kostja on jätkuvalt seisukohal, et abielu lahutamine on ennatlik. Poolte suhted on olnud kuni hagi esitamiseni head. Abielu lahutamise soov võib olla põhjustatud hageja hetkeemotsioonidest. Maakohus on valesti tõlgendanud PKS § 67 lg 3 eesmärki. Leppimisaja eesmärk on kaitsta mõlemat poolt kergekäeliselt tehtud otsuste eest. Leppimisaja kohaldamine on kohtu diskretsiooniotsus olukorras, kus üks pooltest võib olla käitunud ennatlikult ning ei pruugi olla oma tegevust läbi mõelnud. Kohus on jätnud arvestamata vähem kui kuu aega enne hagiavalduse esitamist hageja poolt saadetud kirjad, milles ta nimetas kostjat heade sõnadega.

VASTUS APELLATSIOONKAEBUSELE

8. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Poolte abielusuhted on lõppenud ja läbisaamine on halb. Lepitusaeg on välistatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega (TsMS § 654 lg 6).

10. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Hageja on nii hagiavalduses kui ka maakohtu istungil väljendanud, et abielusuhted on lõppenud ning ta soovib abielu lahutamist. Maakohus ei rikkunud perekonnaseadust kui jättis leppimisaja määramata, kuna abielusuhte jätkamine eeldab mõlema poole tahet. Hageja oli lepitusaja määramisele vastu ja ei näinud võimalust abielu jätkamiseks. Hageja on ka nii vastuses apellatsioonkaebusele kui ringkonnakohtu istungil avaldanud, et abielusuhted on lõppenud ja need ei taastu. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja on nii maakohtus kui ringkonnakohtus selgelt väljendanud, et ta peab abielu jätkamist võimatuks, siis tuleb asuda seisukohale, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Eeltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult abielu lahutanud ja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

11. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu