1-06-11088/30 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märtsil 2010.a Tallinnas Kriminaalasja number 1 – 06 – 11088 Kohtukoosseis Kohtunik Alari Möldre Kohtuistungi sekretär Kairit Mikkin, Karine Vartla, Thea Tikenberg, Raivo Seppo, Liisi Kisler, Hedvig Payne Tõlk

Maksim Tšurkin, K – Jana Vaab, Marek Litnevski, Anneli Helmann, Ilja Malštšukov Kriminaalasi G.F süüdistus KarS § 263 p.1,4 ja KarS § 121 järgi; V.R-i süüdistuses KarS § 263 p.1,4, KarS § 274

lg.1 ja KarS § 275 järgi; K.Z-i süüdistuses KarS §

263 p.1,4 järgi Prokurör vanemprokurör Eve Soostar Süüdistatav G.F

sünd. xxx Tallinnas, isikukood: xxx, rahvuselt

venelane, EV kodanik, põhiharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei ole, töötab poksija, õpib , elab aad il: xxx, KrMS § 217 korras

kinni peetud 27.03.2005.a., tõkend –

elukohast lahkumise keeld,

varem kriminaalkorras karistatud: 01.09.2003.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.7 järgi, kuid KarS § 87 alusel vabastatud karistuse kandmisest. Kaitsja advokaat Anatoli Jaroslavski Süüdistatav V.R

sünd. xxx Tallinnas, isikukood: xxx, rahvuselt venelane, EV kodanik, põhiharidusega, vallaline, ülalpeetavaid ei

ole, ei tööta, õpib , elab aad il: xxx, KrMS § 217 korras kinni

peetud 27.03.2005.a., eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.04.2007.a. - 14.05.2007.a., s.o. 18 /kaheksateist/ päeva, tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistamata Kriminaalasi nr. 1-06-11088

2 Kaitsja advokaat Andrus Repnau Süüdistatav K.Z

sünd. xxx Tallinnas, isikukood: xxx, rahvuselt

venelane, EV kodanik, keskharidusega, on lõpetanud ka xxx,

vallaline, ülalpeetavaid ei ole, ei tööta, elab aad il: xxx, KrMS §

217 korras kinni peetud 27.03.2005.a., tõkend – elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud:

1) 27.11.2001.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 140 lg.2

p.1,2,3 järgi

1 aasta ja 6 kuulise vabaduskaotusega tingimisi 2 aastase katseajaga; 2) 09.09.2009.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 263 p.1,4 ja

KarS § 121 järgi ning kohaldades KarS § 64 lg.1 sätteid kokku karistatud 4 kuulise vangistusega, KarS § 74 lg.1 ja

lg. 3 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga. Kaitsja advokaat Marina Leis

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G.F

KarS § 263 p. 1,4 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega.

2. Süüdi tunnistada G.F KarS § 121 järgi ning karistada teda 6

/kuue/ kuulise vangistusega.

3. KarS § 64 lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 /üks/ aasta 8 /kaheksa/ kuud vangistust.

4. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata

täitmisele, kui G.F ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava G.F suhtes jätta

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

6. Määrata G.F

katseajaks Tallinna Vangla

Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

7. Kohaldada G.F-ile

katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas );

(Xxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

(Tartu mnt 85, Tallinn);

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. 8. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.03.2005.a.,s.o. 1 /üks/ päev.

3

9. KarS § 78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise

päevast, s.o. 29.03.2010.a..

10. Süüdi tunnistada V.R KarS § 263 p. 1,4 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega. 11. Süüdi tunnistada V.R KarS § 274 lg.1 järgi ning karistada teda 6 /kuue/ kuulise vangistusega. 12. Süüdi tunnistada V.R KarS § 275 järgi ning karistada teda 4 /nelja/ kuulise vangistusega. 13. KarS § 64 lg.1 alusel mõista liitkaristus kuritegude kogumi eest, lugedes kergema

karistuse kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks liitkaristuseks kuritegude kogumi eest mõista 1 /üks/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuud vangistus. 14. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg.3 sätteid, määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui V.R ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

15. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava V.R-i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

16. Määrata V.R

katseajaks Tallinna Vangla

Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

17. Kohaldada V.R-ile

katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas );

(xxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele

(Tartu mnt 85, Tallinn);

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. 18. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses

viibitud ajavahemikud 27.03.2005.a.,s.o. 1 /üks/ päev ning 27.04.2007.a. - 14.05.2007.a., s.o. 18 /kaheksateist/ päeva, seega kokku 19 /üheksateist/ päeva. 19. KarS § 78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast,s.o. 29.03.2010.a..

20. Süüdi tunnistada K.Z KarS § 263 p. 1,4 järgi ning karistada teda 1 /ühe/ aasta ja 8 /kaheksa/ kuulise vangistusega. 21. Kohaldades KarS § 74 lg.1 ja lg 3 sätteid määrata et mõistetud vangistust ei pöörata

täitmisele, kui K.Z ei pane katseaja – 18 /kaheksateistkümne/ kuu

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käesoleva seadustiku §- s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

22. Tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistatava K.Z-i suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.

23. Määrata K.Z

katseajaks Tallinna Vangla

Harju

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

24. Kohaldada K.Z-ile

katseajaks KarS § 75 lg.1 alusel ettenähtud kontrollnõudeid:

4

1) elada kohtu määratud alalises elukohas );

(xxx

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

(Tartu mnt 85, Tallinn);

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. 25. KarS § 68 lg.1 alusel lugeda karistuse täitmisele pööramisel ära kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik 27.03.2005.a.,s.o. 1 /üks/ päev. 26. KarS § 78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise päevast,s.o. 29.03.2010.a..

27. 09.09.2009.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistus kuulub iseseisvale täitmisele.

28. Välja mõista G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt

solidaarselt varaline kahju summas 84676.-EEK-

i (kaheksakümmend neli tuhat kuussada seitsekümmend kuus krooni) DP kasuks (elukoht: Tallinn, XXX).

29. Välja mõista G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt

solidaarselt mittevaraline (moraalne) kahju summas 150000.-EEK-i (ükssada viiskümmend tuhat krooni) DP kasuks (elukoht: Tallinn, XXX).

30. Välja mõista G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt solidaarselt varaline kahju summas 6659.-EEK-i (kuus tuhat kuussada viiskümmend

üheksa krooni) Eesti Haigekassa Harju osakonna kasuks (asukoht: Tallinn, Lastekodu 48).

31. Tunnistajatele hüvitatud sõidukulusid G.F-ilt , V.R-ilt ja K.Z-ilt mitte välja mõista, vaid jätta need riigi kanda.

32. G.F-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg .1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179

lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni

riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 33. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-06-11088.

34. Määratud kaitsjale makstud tasu V.R-ilt mitte välja mõista, vaid jätta see riigi kanda. 35. V.R-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179

lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni

riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 36. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-06-11088.

5 37. K.Z-ilt välja mõista KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p. 9; 179

lg. 1 p. 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni

riigituludesse, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumbriga 2800049777 või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777. 38. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Selgitusse märkida isiku nimi kelle eest makstakse ja kohtuasja number 1-06-11088.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7

(seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks

kättesaadav möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse 15 päeva pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav

12.04.2010.a..

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

G.F süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive grupis koos V.R-i ja K.Z-iga, rikkudes avalikku korda ning rahu tungis kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea

ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste

12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus. Seega G.F pani toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise s.o KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, viibides 27.03.2005 kella 02.00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja

Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas kuriteos kahtlustatavana arestikambris tungis kallale samasse arestikambrisse kainenema Pgutatud SJO, kahjustades SJO tervist ning tekitades temale füüsilist valu, lüües SJO korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmise tulemusel tekkis SJO parema silma alla hematoom.

Seega G.F pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

V.R-i süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive grupis koos G.F ja K.Z-iga, rikkudes avalikku korda ning rahu tungis kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea

ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste

6

12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus. Seega V.R pani toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise s.o KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti V.R-i süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes 27.04.2007.a.

kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures lõi rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja silma nurka haava.

Oma sellise tegevusega pani V.R toime KarS § 274 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivald võimuesindaja suhtes.

Samuti süüdistatakse V.R `it selles, et tema olles alkoholijoobes 27.04.2007.a. kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures, ja seejärel kui ta oli löönud rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda ning teda hakati politseiametnike M R `i ja E R `i poolt kinni pidama, solvas ta oma ametikohustusi täitvaid politseiametnikke M R `it ja E R `it ebatsensuursete väljenditega.

Oma sellise tegevusega pani V.R toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja solvamise.

K.Z-i süüdistatakse selles, et tema, viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive grupis koos G.F ja V.R-iga, rikkudes avalikku korda ning rahu tungis kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea

ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste

12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus. Seega K.Z pani toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise s.o KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil üle kuulatud seletas, et nii süüdistusakti kui süüdistatavana G.F ka süüdistuse sisu on talle arusaadav. KarS § 263 p.1,4 järgi temale inkrimineeritava kuriteo

toimepanemises tunnistas ta end süüdi osaliselt, ta kaitses ennast. KarS § 121 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ta end süüdi osaliselt, kuna teda solvati, siis

sellepärast ta nii reageeris ja lõi soomlast keha piirkonda. Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kannatanud on temale võõrad ja ennem kannatanutega kokkupuuteid pole olnud. 27.03.2005.a. viibis ta temale esitatud süüdistuses nimetatud ajal ööklubis Prive. Ööklubisse läks kella 24.00 Pku, koos oma sõpradega, kes viibivad saalis. Kui tema mälu teda ei peta, siis said kohe ööklubisse sisse. Nad tulid sisse, andsid riided garderoobi, pärast läksid teisele korrusele, kus on tantsupõrandad. Ta ei jõudnud isegi klubis ringi vaadata, kui see sündmus juba alguse sai. Intsident P . Nad andsid riided garderoobi, läksid teisele korrusele. Tema liikus tantsupõranda suunas, arvas, et sõbrad on selja taga. Ringi pöörates ta nägi, et tema sõbrad ei ole tema selja

taga. Ta nägi, et baarileti juures on umbes 10 – 15 inimest ja nende seas ta nägi oma sõpra K.Z-i, kes oli üksi ja temal P oli vestlus. Tema ei tea, millest nad rääkisid, mängis muusika, ta ei kuulnud. Kui tahtis nende juurde astuda, siis sai aru, et miski on valesti. Tema tegi selle järelduse sellepärast, et tema sõber seisis üksi ja ta huulte pealt nägi, et P räägib midagi K.Z-ile. Ilmselt kõik need inimesed olid sünnipäeval ja tema sõber oli nende seas üksi. Nad

olid samasugune rahulik seltskond, kes tulid klubisse. Lihtsalt kui tema sõber viibib teiste

7 tundmatute inimeste seas, siis ta alati astub nende juurde ja saab teada, milles on küsimus. Ta

täpselt ei mäleta, kus oli sellel momendil V.R. Mäletab oma sõpra K.Z-i. V.R-i kohta tema ei teadnud, kus ta oli. Ta tuli lähemale ja selgelt kuulis P i suust sellise fraasi, et “Minge siit minema, Vene sead!“ DP ütles miimoodi temale ja tema sõbrale. Nende poole ütles. Tema reaktsioon oli järgmine: tegi sellise žesti, et lõi käed laiali ja ütles, et lõpetame selle vestluse. Olles alaealine nägi, et inimesed nende ümber olid nendest umbes 10 aastat vanemad. DP lõi teda esimesena silma. Vasakusse silma, rusikaga. Edasi P haaras teda, kas kaelast

või riietest ja ta kordab, et olles alaealine ja tundes, et isik, kes on temast vanem, kes ründab teda. Alates 8. eluaastast ta tegeleb võitluskunstidega, kaitstes ennast, ta sooritas vastulöögi, pärast mida P ei lasknud temast lahti ja nad mõlemad kukkusid diivanile, mis asus baarileti kõrval. Ta lõi teda rusikaga näkku, millal ta hoidis teda kas kaelast või riietest. Kui ta kukkus, siis ta hoidis temast kinni. Ta kukkus seljale ja tema kukkus tema peale. Lõi teda suu esiotsa. Kui ta ennem ütles, et kukkusid, siis mõtles seda, et kukkusid enne diivanile ja seejärel põrandale. Põrandal oli P tema peal. 30 aastasele mehele see raskusi ei tekitanud. Seejärel P ründas teda, kui ta lamas all. Siis ta sai ennast kaitsta ja keeras ta ümber nii, et tema oli tema peal. Ta üritas sooritada lööke talle näkku, sellel momendil ta analüüsis kõrvalasjaolusid, vaatas ringi.

Sel momendil ta nägi, et K.Z ja V.R maadlevad teiste külastajatega. Nägusid ta ei näinud, oli pime. Need olid isikud sellest rahutust seltskonnast. Pärast seda, kui ta oli P i peal,

oma turvalisust kaitstes, ta sooritas kaks lööki näkku, rusikaga. Pärast seda olid juba turvamehed kohal ja nad nägid, et K.Z ja V.R olid rahumeelsed, nad ainult üritasid

inimesi lahti tassida. Ta oli samamoodi rahumeelne ja turvamehed ei kasutanud mingisugust jõudu nende suhtes. Kõik see toimus mitte rohkem kui 30 sekundit, pigem 20 sekundit.

Maadlus K.Z-i ja V.R-i ja sünnipäeva seltskonna vahel seisnes selles, et nad

tõukasid neid vastu seina ja hoidsid neid, et nende poolt ei olnud mingit aktiivset vastupanu. Ta arvab, et ta juba vastas, kui inimene, kes on temast umbes 10 aastat vanem ja lööb teda, hoiab teda kaelast kinni, siis ta kasutab oma oskusi, kuna tahab ennast kaitsta. Kedagi appi ei kutsunud ega ei hõiganud. Ei teinud seda sellepärast, ta veelkord kordab, ta lapsepõlvest saati tegeleb võistluskunstidega, iga sekund on arvel, võib olla järgmine sekund ta tapab mind. See toimub sekunditega. Ta võiks läbi lasta veel mõned löögid, kui ta hakkaks appi kutsuma. Kui P oli tema peal, siis ta tahtis teda edasi rünnata. Pärast seda ta keeras ta ümber, et teda rahustada, neutraliseerida rünnakut tema vastu, ta sooritas vastulöögi, sest teistmoodi ei olnud võimalik. Ta oli alaealine. Ümberringi oli palju inimesi, muusika mängis – normaalse inimese reaktsioon. Seda ta ei arva, et teise inimese korduv löömine kannab endas rahustavat eesmärki, vaid ta mõtles, et kuidas neutraliseerida seda rünnakut. Tol momendil ta oli 16 aastane. Ta ei arva, et rusikatega võib kedagi rahustada. Viie aasta kestel ei ole tal olnud mingeid rikkumisi, on olnud õiguskuulekas kodanik: ei käi tänaval, et otsida kaklusi, ta tegeleb sellega ainult spordisaalis. Suur ja eakas mees on palju tugevam sportlikust alaealisest. Ta ei tegele maadlusega, tal ei ole hoiakut kedagi kinni hoida, sellepärast valiski vastulöögi sooritamise.

DP it lõi kolm korda. Kui ta oli tema peal põrandal, siis ta sooritas kaks lööki, sellest

piisas. Tol hetkel ta teadvustas endale, ta ei tahtnud kedagi tõsiselt vigastada, tahtis sellest olukorrast vabaneda.

Täpselt ei oska öelda, millisesse näo piirkonda lõi viimasel kahel korral, oli vist silmade piirkond ja suu piirkond. Ta ei sihtinud konkreetselt, ta lõi näo piirkonda, sest situatsioon

oli kiire ja ta otsustas lüüa näo piirkonda, sest sellest kaotab kõige kiiremini teadvuse. Tema eesmärgiks oli see, et ta laseks ta lahti. Et ta oleks füüsiliselt tegevusvõimetu. Situatsioon on selline, et teda rünnatakse ja see oli vaja lõpetada. Ta kordab, et ta sooritas kaks lööki, ta

teadvus oli selge ja ta ei tahtnud kedagi tõsiselt vigastada. Nende kahe löögi pärast oli ninal hematoom ja ei olnud kahte hammast. Ja kui see oleks nii, nagu ta (P ) väidab, et teda peksti umbes 5 minutit ja kolmekesi, siis ta usub, et ta ei viibiks täna siin saalis. Kõik need sündmused,

8

mida ta kirjeldab, toimusid umbes 30 sekundiga. Kui nad kolmekesi oleksid teda peksnud 5 minutit, siis ta lihtsalt sureks ära.

Arvab, et tema kolm rusika lööki kannatanu näo piirkonda olid vastavuses tema poolt väidetud ründele DP i poolt. Süüdistatav palus vaadata ka DP i tegevust. Tema sai löögi, teda haarati kinni ja tema sooritas vastulöögi. Teda ei lastud lahti, vaid tõmmati maha. Tema tegevus ei kandud eesmärki. Tema otsus tuleneb tegevustest, mis sooritas P . Sellest tulenevalt ta ka reageeris vastavalt. Ta tundis, et täiskasvanud mees istub tema peal ja tema on põrandal. See oli 5 aastat tagasi, ta kaalus 10 kg vähem. Viie aasta jooksul on tegelenud spordiga, nüüd

kaalub rohkem. Oli siis 16 aastane ja meesterahva organism kasvab kuni 25 eluaastani. Tol hetkel tundis, et vastaspool oli suurem ja tugevam ja sellele ta pöörab tähelepanu. Ta tahtis minna ööklubisse tantsima ja tutvuma ilusa neiuga. Temaga olid täiskasvanud sõbrad. Turvameeste tegevusetuse eest ta ei vastuta. Temalt ei küsitud dokumente.

Enne klubisse minekut ta jõi šampust kolm pokaali. Ööklubis ta ei tarvitanud alkoholi ja ei

kavatsenudki juua. Tema sõpru Dei löönud. Tema seisis R eest, DP seisis temast vasakul pool, ta ei näinud lööki. Peksmise jäljed on fikseeritud. Ta räägibki sellest ühest DP i löögist. Selle löögi tulemusel oli temal vasak silm kinni, hematoom oli silma ümber. See fikseeriti kuskil Narva maantee kõrval asuvas asutuses. Ta oli alaealine ja käis seal koos vanematega. Tõendit tervisekahjustuse fikseerimise kohta ei ole toimikus. Sellepärast, et kaitsjaga kontakteerub tema isa ja tema ei tea. Ta oli ainuke, keda lõi DP ja ainuke, kes temaga maadles ja kakles. Kokku seal rahutus seltskonnas oli 10 – 15 inimest, neid oli kolm. Ta oli seal kõrval ja nägi oma silmadega, mis toimus. Selline suhtumine, mida väljendab fraas

„Vene sead“ näitab kõik. Ta ei näe enda jaoks tunnistajate ütlustes midagi erilist ja üks

tunnistajatest ütles, et ta on intelligente inimene ja ta võib enda jaoks teadvustada, kes on venelane, kes eestlane. Klubis Prive põhimõtteliselt puhkavad eesti noored. Sellest P i ütlusest ta kohtueelses menetluses, kui teda üle kuulati, ei maininud. Oli šokis, sest ta

olin alaealine, teda pandi kambrisse koos purjus soomlasega, kes oli samuti ag iivne. Tal on

bronhiaalne astma. Politseinik peksis teda nuiaga, pritsis gaasiga, tema palvetele keegi ei

reageerinud. Lihtsalt kõiki asjaolusid psüühilisest ja füüsilisest seisukorrast lähtudes ta ei suutnud edastada. Nägi P il vigastusi, kui politsei neid all kinni pidas. Ta nägi hematoomi, ninast tuli verd. Suu piirkonnas vigastusi ei pannud tähele. Ta ei olnud rahul, et politsei kohe esmalt pidas neid kinni, vaatamata sellele, et tal oli ka nägu katki. Ta ei olnud rahul. Peale kinnipidamist viisid politseinikud neid politseisse, mis asub Pärnu maanteel. Ta palus, et saaks kontakteeruda vanemate või kaitsjaga, teda ei kuulatud, pandi kambrisse. Seadusandlust ta veidi tunneb. Kuna oli alaealine, siis tahtis, et ka tema vanemad seal viibiksid. Ei palunud, et politseiametnik või meedik tema tervisekahjustused fikseeriks, kui oli Pärnu maanteele viidud, kuna ei teadnud, et nii asi käib.

Peale politseiasutusse toimetamist pandi kambrisse istuma. Kambris ta ei olnud üksi ja teda

pandi sinna istuma käeraudadega. Kambris oli mees, ilmselt Soome Vabariigi kodanik. Ta ei olnud kaine. Järelduse, et tegemist on Soome Vabariigi kodanikuga tegi sõnade kaudu: „Menee perkälä“. Käeraudu ära ei võetud, oli käed seljataga ja raudus. Soomlane ütles selle väljendi vastuseks tema palvele eemale tõmmata. Kamber oli väike ja ta lamas seal kambris nagu kodus. Tema ei tahtnud seista. Ta ei pidanud ennast süüdlaseks. Ta ei tahtnud seista terve öö. Soomlane oli teadvusel, veelgi enam – ta sülitas tema peale. Ta tõusis püsti, hakkas tema

poole liikuma. Tema oma kehakaaluga lükkas teda jalgadelt maha. Tal oli äärmuslik

seisund, ta ei saanud uskuda, et teda pandi veel kambrisse. Andis löögi vastu tagumikku, jalaga, üks kord. Kui ta (soomlane) kukkus, siis politsei ütles, et ta nägi, et tema lükkas teda

9 jalult maha. Siis politsei lõi teda nuiaga vastu jalgu. Teda jäeti kambrisse üksi, käerauad jäeti jätkuvalt peale, politseinikud pritsisid kambris gaasiga, temal hakkas astma spasm. Kohtueelses menetluses ta on rääkinud käeraudadest. Käerauad Pgaldati talle siis, kui ta oli veel klubis. Ta täpselt ei mäleta, kas ka kohtueelses menetluses ta ütles, et lõi jalaga kannatanut ühe korra, viis aastat on möödas. Mäletab, et see toimus kiiresti. Lükkas ta maha, kohe tehti kambri

uks lahti ja politsei tuli sisse. Sinna on jälituskaamera Pgaldatud, politseil on vaja vaid paar sammu teha, et jõuda kambri ukseni. Kolme tunni pärast tuli teine politseinik, ta oli üllatunud, et ta oli ikka veel käeraudades. Ta võttis need ära ja andis temale vett juua. Põhjuseks, miks ta seda soomlast jalaga lõi, oli solvang – ta sülitas tema poole. Pluss veel ta oli ise käeraudades. Arusaamatus selles, miks ta seal kambris üldse on. Olukord oli st irohke. Kick – ja taiboxiga ta tegeleb alates 15 aastaselt. 8 – st eluaastast alates tegeleb võitlusspordiga. Ei ole käte- ja keha treeninguga ühe treeneri juures ja spetsiaalselt jalgadega võistemiseks teise treeneri juures. Viimased umbes kaks aastat ta treenib ise. Ta on treeninud erinevates kohtades, praktiliselt kõikide Tallinnas töötavate treenerite juures. Ööl, kui tuli Prive’sse ei olnud treeningriietes ja kaelas oli tal kett medaljoniga. See on tavaline hõbekett, ümm e medaljoniga. Nagu tähtkujusümbolid, mida kantakse. Tal on astma. Tal on ravimid, mida ta võtab ja tal on olemas tahtejõud, ta ei pööra nendele asjaoludele tähelepanu. Ravimeid ta võtab. Eeluurimisel andis samasuguseid ütlusi nagu ta annab siin. Õhtul neid peeti kinni, hommikul tuli tema isa politseiasutusse ja loeti ette tema õigused. Ta seda ei eita, et tema ülekuulamist alustati peale lõunat kell pool neli, sest ta olin terve öö kambris, välja ta ei näinud. Täpset kellaaega ta ei tea. Võib kindlalt väita, et see oli järgmine päev. Kaitsja oli kohal, isa kohta ta täpselt ei mäleta. Kui protokollis on nii märgitud, siis ilmselt oli ka isa. Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist (Kd. II t.l. 16 – 16 pö.) andis ütlusi, et ta ei mäleta,

kuidas ta kirjeldas, millal pandi talle peale käerauad, kui teda pandi kambrisse. Ta ei olnud suuteline meenutama kõiki asjaolusid. Ta mäletab, et rääkis gaasist, ta ei tea, miks seda ei ole kirjas. Ta ei mäleta, kas enne, kui neid Pgutati kambrisse, tehti tema isik kindlaks ja kanti kompuutrisse või žurnaali sisse. Mäletab, et kui neid kinni peeti ja toimetati politseijaoskonda, oli palju rahvast

kinni peetud. Nad ootasid, kuni teistega tegeletakse. Arvutiandmete kohta ei oska ta midagi öelda. Ta ei näidanud korrapidajale, et tal on vigastused, need olid kõik näos ja seega oli neid võimalik niigi näha. Vasakust silmast ta ei näinud, see oli täiesti kinni hematoomi pärast. Tol hetkel ta nägi ainult ühe silmaga. Ta oli korrapidajalt palunud väga paljusid asju. Ta ei reageerinud. 26.03.2005.a. tema sõbral, keda siin ei ole, olid võistlused ja ta käis teda toetamas. 2005 aastal ta treenis kolm päeva nädalas. Praegu iga päev. Tema kasutab kõike: jalgu, põlvi. Ta ei eita oma ettevalmistust. Sellel momendil ei olnud kehavigastusi seoses treeninguga, muidu juhtub küll. Sisenesid Privesse pärast kella kahteteist öösel, täpset aega ei oska öelda.

Ei saa vastata, kas see seltskond, kuhu kuulus DP , oli seal enne neid või tuli peale neid, sellepärast, et nad ise just olid tulnud klubisse, kui kõik see juhtus. Ilmselt olid nad enne neid seal.

Ei mäleta, et ta oleks möödunud istuvast seltskonnast, kus oli mitu inimest. Oli pime, oli muusika, oli palju seltskondasid, ta tahtis tantsida ja ühel hetkel ta tundis, et sõpru seljataga ei olnud. Ei mäleta, et oleks käinud ühe seltskonna juurest ära t tooli.

Ilmselt need isikud, kes seda räägivad ja teda ära tunnevad, need siis valetavad. Ta ei saa vastutada nende sõnade eest. Eemal oli üks seltskond, kes kakles ja need olid eestlased. Teadis seda eestikeelse kõne järgi. See

erineb venekeelsest. Nägi, kuidas üks kiilakas noormees sai löögi näkku. Ta kordab veel üks

kord. Läks seltskonna juurde, kus ta nägi oma sõpra, seal olid nemad, ümbruses olid teised isikud. See seltskond seisis. Nende seas oli noormees, kes lõi teda näkku. Tuli välja, et see oli P .

10

Ta võib ainult eeldada, miks tunnistajad tema kohta valetavad. Selleks, et fabritseerida seda asja ja saada tema käest raha. Tema eeldused. Ta ei väida, et see on motiiviks enne seda, kui see kõik juhtus. See oli tagajärg pärast seda sündmust. See tuleneb protsessist. Ta tundis ennast piisavalt kainena. Oli pisut kerge tunne, kuid ta oli adekvaatne, seega ta ei olnud purjus. Et seda tähele panna, kas P il ja tema kaaslastel oli kaasas tütarlaps, ta oleks pidanud uurima ja vaatama nende seltskonda. Nägi, et see oli täiskasvanud meeste seltskond. Ta ei pannud tüdrukuid tähele, tal ei olnud võimalust nendega suhelda. Nagu eelmistel istungitel on öelnud, ta tunnistab oma süüd osaliselt.

Spordiklubid nagu Gigant jt, kus ta treenib, saavad Eesti riigi kultuurirahadest dotatsiooni, et selliseid meistreid välja õpetataks, nagu tema on. Astma raviks tarvitab Pulmikorti – see on inhalaator ja sellised tabletid nagu Zyrtec, Claritin, Loritin. Tõsi on see, mis ta räägib kohtus. Tal pandi klubis käerauad peale, oli nendega politseiosakonnas ja kambris ka. Ei oska öelda, miks kannatanu pidi ütlema temale: „Kao välja Vene siga“. On teadlik, et klubis oli ka videosalvestus. Nagu ta enne ütles, kõik toimus baarileti juures ja videosalvestiselt saab näha kõiki sündmusi. Seda, kas võeti ette mingid sammud, et teada, kas selline videosalvestus üldse eksisteerib, tuleks küsida tema vanematelt. Tol momendil, kui oli põrandal, ta nägi, et Rustam pani ühte noormeest sellest seltskonnast seina juurde ja hoidis. Pärast seda tulid turvamehed ja sündmus lõppes ära. Kuna V.R oli Rustami kõrval, siis ta tegi sama, mis tema – püüdis konflikti ära hoida. V.R ei puutunud DP i.

Kaitsja Anatoli Jaroslavski

asus seisukohale, et G.F-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Pole küllalt tõendeid, et tegu pandi toime avalikus kohas. Kavatseb tõestada, et kaitsealune tõesti kaitses ennast, huligaansust polnud, P i episoodis kaitses ennast. Oiga seotud episoodis polnud avalik koht, vaid suletud ruum. Ei, selles on kvalifikatsioon õige. Toimus küll avalikus kohas, ta eksis. Ööklubi on küll avalik koht. Lisades käigus ka seda, et äärmiselt raske on töötada asjas, kus kannatanu kohtulike vaidluste

on tema kolleeg ja seda paljudel põhjustel, eelkõige emotsionaalsetel põhjustel. Ta on kaugel

sellest, et õigustada oma kaitsealust nende tegude osas, mille ta on põhjustanud. Tema, kui kuueteistkümne aastane nooruk ilmselt annab oma tegevustele teise hinnangu kui nemad. Tema kolleegid andsid juriidilise hinnangu. Ja tal ei ole alust kvalifikatsiooni vaidlustada. Seega nagu

ta oma eelmistes kõnedes on maininud, kvalifikatsioon on õige. Mis selles asjas on see võti, mida keerates, saadakse teada, milline on asja lahendus?

Mõlemad seltskonnad olid alkoholijoobes. Mitte keegi ei kahtle selles, et grupp, kes tähistas sünnipäeva oli alkoholijoobes ja võib olla siin peitubki üksteise talumatus. Siin ta ei saa toetada oma kollegi, kes räägib, et igalt poolt on tunda tema kaitsealuse ag iivsust. Sündmus toimus viis aastat tagasi, tema ütlused intsidendi momendil, ta oli ju kuueteistkümne aastane. Kui proovitaks vaadata sisse kuueteistkümne aastase nooruki psühholoogiasse, kelle vastas oli suur täiskasvanud mees, võib aru saada, mis temaga toimus. Aga ta on veendunud, et mingi motiiv oli olemas, kas sünnipäeva grupi poolt või tema kaitsealuse poolt. See põhjus võib olla tühine, kuid õhkkond,

mis oli diskol, oli justkui elektriseerinud kõiki sündmuseosalisi ja loomulikult sellises

situatsioonis mängivad täiskasvanud olulist rolli. Alaealistel on teine psühholoogia. Võib ka eeldada, et DP il oli õigus, kuid ta on ka veendunud selles, et täiskasvanud inimene analüüsib situatsiooni kainelt. Oli näha, et tema ees on nooruk. Võib ju modelleerida ühte ja teist. Tema kaitsealune väidab ja ta ei saa teda mitte uskuda, et esimene löök oli sooritatud P i poolt. Ja seda võib eeldada. See ei muuda kvalifikatsiooni juriidilises mõttes, kuid see muudab seltskondade

suhtumist üksteise suhtes. Kui oli sooritatud löök ja suhteliselt energiline, siis intsident tuleb

lugeda lõppenuks. See on täiesti normaalne, kui lugeda, et see on noorte meeste arvete klaarimine. See, et Võrovksi ja P kukkusid, on tõendatud ka tunnistajate ütlustega. Lööke võis

11 olla ka 3-4, see ei oma tähtsust ja võib öelda, et G.F ütlused kohtustungil ei erine nendest,

mis ta oli andud eeluurimisel. Kui lugeda, et ta üritab vastutusest vabaneda, siis tema seda

G.F ütlustes ei näinud. Kuueteistkümne aastane nooruk seisis vastamisi täiskasvanud mehega, isegi lüües teda peab aru saama, et ümberringi on ka inimesed. Nende vahel oli dialoog,

mis võis olla ebameeldiv mõlema poole jaoks. Millistest Eesti- Vene rahvuse suhetest võib

rääkida, kui mõlemad pooled olid alkoholjoobes? Kui meenutame ütlusi, kes oli kelle peal ja

millal, kes kellele kui palju lööke tegi, siis see on tavaline löögivahetus, mis ilmnes teiste juuresolekul. Intsident oli väga lühike, mõned tunnistajad ei näinudki sündmust. Kõik, mis rääkis

tema kaitsealune on loogiline, teised süüdistatavad pidid teisi eemale tassima. Loogiliselt mõeldes, isegi kui tema satuks sellisesse olukorda, ta hakkaks tassima osalisi eemale. Kõik tol hetkel said aru, mis võis juhtuda. Selline sündmusevariant on palju loogilisem, kui midagi muud.

Neil oli ka temaga vestlus käeraudade teemal, politseinikud ei tohtinud panna alaealist isikut kambrisse täiskasvanuga, ei tohtinud kasutada gaasi, nuia. Ta sugugi ei õigusta oma kaitsealust,

tema tegevust pärast seda, kui tema poole sülitati. Pöörab tähelepanu, et kaitsja kohe pärast kinnipidamist üritas pöörduda uurimisorgani poole pärimisega videosalvestuse saamiseks. Kuid

kaks päeva hiljem talle teatati, et seda salvestust ei ole. Kui tema kolleeg räägib sellest, kui inimene oskab ja on õppinud peksma, siis ta palub tähelepanu pöörata, et ta õppis mitte peksma inimesi, vaid minema välja vastu samaväärsele võitlejale. Ta on sügavalt veendunud prokuröri ettepaneku õigusest, et ei tohi mõista šokivangistust. Viie

aasta jooksul tema kaitsealune ei ole rikkunud mitte ühtki õigusnormi. See tähendab, et kogu

protsessi kestvus andis talle võimaluse teha omad järeldused. On uskumusel, et toetatakse karistuse liiki ja -määra, mida pakkus prokurör, sest ei ole mõtet määrata mingisugust karistust, mis on seotud vabadusekaotusega. Võimalusel ta ainult palub vähendada prokuröri poolt palutud karistusmäära, kuid on jällegi veendunud ja ta rõhutab, et viie aasta jooksul on tema kaitsealune

G.F käitunud õiguskuulekalt. Muidugi kerkib esile küsimus tsiviilhagi kohta.

Loomulikult tema kolleeg P sai kannatada, on ka dokumendid, mis seda tõendavad, kuid tõendatud on ainult osa sellest ja ülejäänud saab lahendada tsiviilkohtumenetluses. Oleks õige, kui austatud kohus, ei määraks tema kaitsealusele karistust, mis on seotud vabadusekaotusega. Ta tegeleb spordiga, see on tema leib. Vastaspoolele on kasulikum, kui tema kaitsealune jääb vabadusse, tööle. Enam midagi taolist tema kaitsealusega ei juhtu. On veendunud selles, et ta on valmis vabandama kannatanu ees. On pettunud selles, et kaks meest ei suutnud lahendada seda kõike ilma füüsilise vägivallata.

Kohtuistungil üle kuulatud seletas, et nii süüdistusakti kui süüdistatavana V.R

ka süüdistuse sisu on talle arusaadav. KarS § 263 p.1,4 ja KarS § 275 järgi temale inkrimineeritava kuritegude toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud. KarS § 274 lg.1 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises tunnistas ta end süüdi osaliselt. Andes kohtus 27.04.2007.a. episoodis

ütlusi, et kannatanud on temale võõrad ja näeb neid esmakordselt kohtusaalis. Ööl vastu 27.04.2007.a. oli ta klubis ja kella 4.00 Pku läks koju. Oli väga purjus. Keegi ajas talle ligi, midagi rehmas või vehkis ja sattus silma. Rabelesid maas. Siis

pandi talle käerauad ja sai aru, et politsei. Gaasi lasti ka. Intsident leidis aset Roosikrantsi kaupluse lähedal. Seal oli palju inimesi, mõni märatses, mõni karjus. Kes teda ründas, ta ei tea. Keegi haaras temast kinni, ta lükkas eemale. Kukkus pärast maha ja teda hakati peksma. Kes, kuhu ja millega teda löödi ta ei näinud, kattis näo kätega. Peksmine lõppes sellega, et talle pandi käerauad, lasti näkku gaasi, pandi politseiautosse, sealt kambrisse. Ei näinud keda tabas tema käelöök. Politseinikke ei näinudki, siis sai aru, et politsei, kui talle

käerauad pandi. Ei tea, kas mingit hüüdu enne kuulis, ei kuulnud, karjuti ümber. Kas keegi kakles ka, ei mäleta, oli väga palju rahvast.

Võib – olla karjus. Kui teda peksti, karjus appi. Kaitses ennast. Oli pikali maas, ei saanud midagi teha. Sai aru, et oli palju peksjaid. Kui teda peksma hakati, sellest hetkest on tal meeles

12

küll. Pea löödi katki, nina, palju muhke kehal. Vigastused fikseeriti Tartu Vanglas. Esmane ülevaatus oli Tallinnas. Tuli ööklubist Riff. See on Viru Keskuses. Taksod ei sõitnud, ta elab Asula tänaval ja hakkas jalgsi koju minema mööda Pärnu maanteed. Oli üksinda. Riff oli lahti viieni hommikul. Tegeles kickboxinguga. Karate ja korvpalliga ka.

Talle lasti gaasi näkku, nii et ei suutnud neli tundi silmi avada. Ei tea, kas kinnipidamisakti märgiti, et ta ei näe. Klubist tulles ta tuli kõnniteed mööda. Kõik liikusid, kes kus, mööda Pärnu maanteed. Ta ei näinud, kes teda ründas. Sai löögi pähe ja kukkus maha. Ei mäleta, et ta oleks hüüdnud „Ubju vseh“. Ta oli nii purjus, et vaevu liikus. Kui teda löödi hakkas aru saama, mis toimub. Hakkas valu tundma peale lööki pähe. Kinnipidamisprotokolli tutvustati hommikul, paari tunni pärast. Enne ta ei näinud midagi, öeldi,

et alla kirjutaks. Kiirabikaart koostati selliselt, et kambrisse tuli arst, naine. Ei hakatud vaatamagi. Ta nõudis esmaabi. Kinnipidamisakti tutvustati talle enne.

Andes kohtus 27.03.2005.a. episoodis ütlusi, et kannatanu on temale võõras ja ennem kannatanuga kokkupuuteid pole olnud.

27.03.2005.a. läks ta ööklubisse Prive koos sõpradega Kissejovi ja G.F-iga, pärast kella kahteteist öösel. Enne ööklubisse minekut tarvitas alkoholi. Täpselt ei mäleta, jõid kokteile, aga

piisavalt. Ta oli piisavalt kaine, tal oli hea tuju ja ta sai aru kõigest, mis toimub. Ööklubisse

jõudes esmalt läksid garderoobi, andsid riided ära, seejärel teisele korrusele. Seal esmalt nad läksid isegi laiali. Tema läks jalutama, et vaadata, mis klubis toimub. Lihtsalt kõndis klubis, oli ka tantsupõrandal. Käis ringi umbes 3 – 4 minutit, mitte rohkem. DP it ei näinud, ta ei vaadanud poisse, otsis tüdrukut. Ei leidnud oma tüdrukut, läks sõprade juurde, nägi kuhu poole nad ennem läksid. Leidis nad sissepääsu kõrval paremal pool. Seal ta nägi neid juba mingite inimeste seas.

Läks nende poole ja juba nägi mingit tegevust, mis oli suunatud Maksimi näo poole. Löögi taoline. See ei ole eriti suur koht ja kõik seal seisid enamvähem üksteise kõrval. Pärast seda, kui ta nägi seal umbes kümmet inimest, läks juba appi, et kuidagi konflikti ära hoida. G.F näo pihta oli suunatud käega löök. Tema isiklikult ei tea, kes teda lõi, aga arvestades G.F ütlusi, ilmselt DP . Ta ei tea, kes lõi, mingi noormees. Tol hetkel ta nägusid ei mäleta. Nägi P i nägu kohtus, siin sai teada, et ta on kannatanu, hagi esitaja. Nägupidi ta ei oska öelda, oli pime. Ta nägi paljusid inimesi, eristada ei suutnud. Nägi ainult lööki ja peale seda algas rüselus. Täpselt ei mäleta, kui kaugel oli G.F-ist ja K.Z-ist, kui see löök toimus, umbes 10 m kaugusel. Sellel vahemikul olid toolid ja lauad, kus istusid inimesed. Kui ta jõudis sinna kohale, siis seal juba mõned kukkusid ja olid maas. Ööklubi valgustus oli piisavalt pime. Nii nagu tavaliselt klubis on. Oli ka valgusmuusika. Oma sõpru ta tunneb piisavalt kaua, teda ta võib eristada. Ta ei vaadanud vastase nägu. Ta ei räägi, et nägi oma sõbra nägu, ta nägi tema siluetti ja seetõttu tundis ta ära. Ta kohe algusest ei näinud, mis juhtus. Kui kohale jõudis, siis juba nägi, mis juhtub. Üritas ka kaklust ära hoida. Ta täpselt ei oska öelda, kas G.F kakles. Maksim tegeles kellegagi, tulid ka teised isikud, kes tahtsid ka midagi teha. Nii kiiresti, kui see hakkas, nii kiiresti ka lõppes. Tal oli ükskõik, kas rünnak oli suunatud G.F-ile, ta üritas seda peatada, et pärast selgitada asjaolusid. K.Z tahtis ka kõike seda peatada, nagu temagi. Tassis inimesi eemale. Kui ta tassis kedagi eemale, siis ta juba ei suutnud jälgida, kas K.Z ja G.F lõid kedagi. Kui ta tassis ühte

inimest eemale, nad kukkusid diivanile, seal nad võib olla lõid teineteist. See ei olnud kindlasti mitte P , sest ta tiris inimesi eemale, kes olid G.F ja P i peal. Need inimese võib olla tahtsid ka kedagi eemale tassida, tema ei tea. Ei saa täpselt öelda, kas G.F P i peal või P G.F peal, ükskord ühtepidi ja siis teistpidi.

Nii või teisiti nad maadlesid. Tal ei olnud aega, et vaadata, tegeles teiste asjadega. Tema

isiklikult jooksis sinna ja hakkas inimesi eemale tõmbama. Seejärel ühe noormehega nad

13

kukkusid diivani peale, too lõi teda, tema lõi teda vastu, püsti tõustes olid juba turvad kohal. Pärast läks WC-sse, pesi nägu, kui tuli välja, olid politseinikud juba kohal ja neid peeti kinni, pandi käerauad peale. Isik, keda tema lõi ja kes teda vastu lõi, see polnud DP . Esiteks ta ei mäleta selle inimese nägu, seega ta ei saa teda ära tunda. Ainuke asi mida mäletab, tal olid heledad juuksed. Ta haaras temast seljatagant kinni, et eemale tirida. Nad hakkasid kukkuma ja selle kukkumise käigus ta kuidagi lõi teda. Ta ei näinud P i löömist sellepärast, et ta ei teadnud, kes kus viibis. Tal ei ole kuklas silmi. Tal oli endal tegemist. Kõik toimus piisavalt kiiresti. Ta juba enne on rääkinud, et ta sai teada, et kannatanu on P , kui teda istungil nägi. Tol hetkel ei teadnud, jah, kellega G.F maadles.

Ülekuulamisel tutvustati, milles teda kahtlustatakse, kohe hakati ähvardama. Ta vastas nii, nagu oli. Ei mäleta, kas andis selle kohta ka eraldi allkirja. Ta tuli juba sel hetkel, kui oli sooritatud löök Maksimi suhtes.

Peale eeluurimisel antud ütluste avaldamist (Kd. I t.l. 186 – 187) andis ütlusi selle kohta, et Maksim maadles mingi isikuga. Enne seda ütles, et see, kellega ta maadles oli heledate juustega, see ei olnud P .

Temale ei näidatud mingeid fotosid, ta ei teadnud, kes on P . Võib öelda, et tema seisundit kasutati ära. Kolmekesi nad ei peksnud mitte midagi. Nägi esimest korda kannatanut kohtusaalis. Ei mäleta, et oleks seisnud teiste kohtualustega P i vastas. See, kes teda üle kuulas, see ähvardaski. Ütles, et peksime läbi inimese. 27.03.2005.a. toimus sündmus öösel, neid arreteeriti ja viidi politseijaoskonda. Kell 12.20 hakati teda üle kuulama. Sellel ajal oli veel vahistatud. Advokaati ei olnud. Ei mäleta, kas ülekuulajaga tal oli juttu, et tal oli õigus kaitsjale. Peale ülekuulamist teda vabastati. Peale seda 27.03 2005.a. ülekuulamise korda teda rohkem pole üle kuulatud. Tol hetkel ütles, et kus oli ja mida tegi. Ei näinud, et K.Z peale inimeste lahutamise oleks muud teinud. Kui intsident lõppes oli aega möödas rohkem kui 5 minutit, kui politsei kohale jõudis. Ei ole teadlik, kes kutsus politsei. Peale intsidenti ta nägi Rustami ja nägi ka G.F. G.F oli silma all vigastus ja nad kõik koos läksid politsei juurde. Maksim seletas oma silmavigastuse kohta, et teda löödi. Teda lõi keegi sellest seltskonnast, kellega ta maadles. Ei mäleta, milline

silm oli vigastatud. Nägi, kuidas pandi G.F-ile käerauad peale.

Kahjuks ta ei pööranud sellele tähelepanu, kas videokaamerad olid selles kohas, kus toimus intsident.

Kaitsja Andrus Repnau

asus seisukohale, et V.R-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Episood, mille süüdistus puudutab P it, ei ole põhjendatud. KarS § 274 lg.1 ja KarS § 275 järgi on süüdistus põhjendamata.

Lisades käigus ka seda, et menetlus on kestnud lõpmata pikka aega, kohtulike vaidluste süüdistatavad on püüdnud asja kiirendamiseks saavutada kokkuleppeid aga tulutult. Kaitsja julgeb väita, et selle lõputu protsessi tingis kannatanu DP i põikpäisus.

V.R-ile on esitaud süüdistuses kahes kuriteos. Ühes, mis seotud niinimetatud aprillirahutustega, siis § 274 lg. 1 ja § 275 järgi ja teises KarS § 263 p. 1,4 järgi selles, et ta 27.03.2005.a. öösel klubis Prive rikkus avalikku korda tungides koos G.F ja K.Z-iga kallale DP ja peksis teda rusikate ja jalgadega tekitades kehavigastuse. V.R pole end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja on andnud järgmised ütlused: 27.aprillil 2007.a. öösel tuli klubist Rif Viru keskusest ning sattus kesklinnas rahvamassi, kus toimus kaklus. Sihilikult pole kedagi löönud. Tema kinnipidamisel kasutati tema vastu füüsilist jõudu, lasti gaasi näkku. Möönab, et võis vastu rabeleda ja selle käigus tabada politseinikku.

Klubis Prive sündmustest seletab, et läks kaklejaid lahutama. Selle käigus võis ka ühte meest lüüa, kuid see polnud kindlasti P . P it ei ole tema löönud ei jala ega rusikaga.

14 Kaitsja leiab, et kohus peab otsuse langetamisel vaagima tõendeid ja otsustama, kas süüdistustes märgitud teod on toime pandud ja kas need teod on toime pannud V.R. 27.04.2007.a. episoodi kohta on V.R andnud üheseid ütlusi nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus.

Kaitsja on seisukohal, et tema ütlused väärivad tähelepanu. Ja seda seetõttu, et nimetatud

sündmus tuleb panna esmalt elulise usutavuse saavutamiseks konteksti sündmustega, mis

toimusid 27. aprillil 2007.a. Tallinnas. Kõik on näinud videolõike sündmustest nii

massirahutustest osavõtjate vägivaldsetest tegudest kui ka politsei ponnistustest neid rahutusi

kontrolli alla saada. Kahtlemata on politseipoolne vägivald korraldustele mitteallujate suhtes teatud määral õigustatud, kuid see omakorda peab jääma raamidesse ega tohi tekitada ka asjatuid füüsilisi kannatusi isikutele, keda rahustamise käigus kinni peetakse.

V.R-i suhtes läbiviidud kohtueelne menetlus on igati puudulik. Nii nagu sellel ajal ka

praktiliselt kõik menetlused. Menetleda tuli paljusid ühesuguseid asju ning vead olid seetõttu kiired tulema Kohus on toimiku avaldanud ning kaitsjal on alus väita, et eeluurimisel on ülekuulamised läbi

viidud kiirustades ja väga pealiskaudselt. Peale politseitöötajate pole püütudki välja selgitada teisi isikuid, kes konkreetses asjas võinuks tunnistusi anda. Kinni oli peetud ka kaks kaaslast.

Nende edasine saatus on teadmata, ses mõttes, et puuduvad andmed, kas vormistati kinnipidamine, kas üle kuulati.

Kohtuistungil M R viitas V.R-ile, kui isikule, kes peksis maaslamajat ja siis ei allunud korraldusele vaid lõi teda, kui ta teda ära tõmbama hakkas ja sõimas.

Kohus avaldas eeluurimisel antud ütlused, seal R ütles, et maaslamajat peksis teine isik. Kannatanu R seletas, et nägi vigastust R i näol, kuid ei näinud, kes selle tegi ja R ütles, et sai

vist löögi. Tunnistaja K seletas, et V.R lõi, kohtueelsel menetlusel seletas, et ei näinud lööjat. Tunnistaja K ei näinudki V.R-i käitumist enne kinnipidamist. Rohkem selle episoodi kohta tõendeid ei ole, s.o. pole tõendeid kuidas vigastus R ile tekitati ja kas tekitajaks oli ikka V.R ja kui oli, siis kas ta tegi seda tahtlikult või lihtsalt tema suhtes tarvitatud füüsilise vägivalla tulemusena.

Politseitöötajad väitsid, et nad gaasi ei kasutanud. Ometi oli tollel õhtul erivahendina olnud kõigil politseitöötajatel gaasiballoonid (videolt on näha lausa suured erivahendid, ei tea millega,

kuid neid pihustati ründajatele). Seega seab kaitsja kahtluse alla politsei väited gaasi mittekasutamise kohta. Toimikus on arstlik tõend V.R-i läbivaatuse kohta, millest nähtub, et temal esinesid vigastused. Loomulikult pole ka siin teada, kuidas need vigastused V.R-ile tekitati.

Situatsioonis, kus märatsev rahvahulk mitte vaikselt ei käitunud, on kaitsja arvates ka raske

väita, et kellegi konkreetne „suki, blädi“ saaks olla solvav kriminaalõiguslikus mõttes. Eriti

politseitöötaja suhtes, kelle tööülesannete sisuline täitmine eeldabki solvavate väljendite kuulmist.

Kaitsja on kokkuvõtvalt seisukohal, et puuduvad tõsikindlad süütõendid V.R-i süüdimõistmises nendes süüdistustes, sest kohtul ei ole õnnestunud kõrvaldada kahtlusi, millised käesolevas asjas esinevad. V.R tuleb neis süüdistustes õigeks mõista.

II episoodi kohta on V.R kohtueelsel menetlusel ja ka kohtuistungil seletanud, et püüdis lahutada kaklejaid. Selleks tiris eemale ühe mehe, kellega tal oli kehaline kontakt, möönab ka, et võis rabelemise käigus seda meest lüüa. Selleks meheks ei olnud aga kindlasti kannatanu P . Selles kuriteoepisoodis on üle kuulatud palju isikuid. Enamus nendest sündmusi ise otseselt ei

näinud ja ei oska seetõttu ka midagi sündmuste käigu kohta rääkida. Nendest ülekuulamistest võib aga järeldada, et sündmuste kiire arengu tõttu ei olnud ka võimalik kõiki asjaolusid täpselt

jälgida ja fikseerida. See aga annab aluse kahelda ka nende isikute ütlustes, kes sündmuste käiku on täpsemalt kirjeldanud. Kannatanu P seletab, et teda ründas algul G.F, siis tulid ka tema sõbrad ja kõik koos peksid teda. Kannatanu ütlustesse tuleb aga suhtuda kriitikaga. P on ütlusi andnud korduvalt ja paraku,

kui jälgida nende ajalist kulgu, siis mida kaugemale sündmustest, seda täpsemaks muutuvad

kannatanu ütlused. Selline asjade kulg on aga vastuolus igasuguse loogikaga. Inimpsüühika

15 omadus on värske mälu täpsus ning hilisema mõttekäigu täiendamine mitte sündmuste tegeliku talletusena, vaid isiklike mõtete ja soovide seostamisega sündmustesse. Seetõttu on ka muutused

ajapildis isikule endale vastuvõetavad ja tõestena tunduvad ning hiljem võib isik oma kujutluspilti täiendades väljenda tõsikindlalt uskudes ise juba muutunud tõelisusse. On loomulik ka asjaolu, et kannatanu soovibki teda rünnanud isikute käitumist näidata raskemas valguses ja isegi situatsioonis, kus enam ise ei mäleta sündmusi täpselt, neid oma kujutelma järgi ette kanda. Ka selline olukord on psühholoogiliselt seletatav. Isik, saades vigastusi, soovib iga hinna eest vigastuste tekitajale kätte maksta. Teistpidi on situatsioonides, mis väljuvad igapäeva toimetuse raamidest – õnnetused, igasugused

ootamatused, peksmised jms., on isikutel erinev talletusmälu. Tunnistajad võivad kümnekesi näiteks autoavariid näha, kuid kõik annavad erinevaid ütlusi. Kaitsja toonitab, et kohus peab hindama tõendeid kogumis ja mitte ühtegi tõendit eelistamata. P seletas, et tüli algatajaks oli G.F, kes lõi ta pikali, hammas lendas välja ja seejärel kui üritas tõusta, lõi parema silma pihta, seejärel peksis edasi, siis ka K.Z lõi paremasse silma

ja nina piirkonda ja alalõua piirkonda ja siis tuli V.R, peksis jalgadega pähe, külge, jalgadesse. Isikud tundis ära eeluurimisel, talle esitati fotod.

Kaitsja märgib, et äratundmisel on rikutud menetlusnorme, äratundmised on tehtud enne

ülekuulamist, mis on vastuolus KrmS § 81 lg 1 sätetega, mille kohaselt tehakse äratundmine ülekuulatud isikuga. Kuigi isikute äratundmisel on menetlusnorme rikutud, ei leia kaitsja, et see oleks olnud oluline. G.F, K.Z ja V.R peeti pärast sündmust kinni ja neil oli ka kohapeal suhtlus nii kannatanu kui ka tunnistajatega, mistõttu nende hilisem äratundmine ei ole esmatähtis. Küll aga tuleb nende isikute tegevuse lahkamisel teada, kes mida tegi.

Küll aga tuleb pöörata tähelepanu asjaolule, et P esimestel ülekuulamistel 27. märtsil ja 14.

aprillil räägib konkreetselt G.F tegevusest ja küllaltki umbmääraselt teistest. Tema täpsustused algavad alles 26. augustil antud ütlustes.

Siinkohal tuleb märkida, et kui kannatanu ütlused on erinevad ja täpsustuvad nii öelda kord korralt, siis süüdistatavate ütlused on põhiosas ühesed. Nad langevad kokku ka omavahel. V.R-i ütlusi selle kohta, et tema P i ei löönud on kinnitanud nii G.F kui ka K.Z. Tunnistaja KP tunneb ära G.F ja K.Z-i, V.R ei mäleta, kaklust ei näinud, räägib vaid, et tulles sisse olid nad ag iivsed.

TT räägib, et alustas G.F, siis kõik kolmekesi peksid. Tammesalu ei oska täpsustada sisuliselt midagi s.t. ei tea, kes konkreetselt, millise tegevusega peksmisest osa võttis. Viktoria P nägi löömist ja verd aga lööjat ei mäleta, pealegi ütles kohtule, et on lühinägelik. Miks selline tunnistaja kaasatakse. J P ja KKei tea midagi.

J S seletas, et G.F võttis tooli, siis nägi kuidas lõi P it, siis kaks ründasid edasi ja lõid jalgade ja kätega. Aktiivsust ei ole võimalik tuvastada. Samas seletab J S ka, et Timo ja Erik tahtsid appi minna aga said ise ka lööke. Selles osas langevad aga ütlused kokku süüdistatavate ütlustega, et koos oli inimesi rohkem ja polegi aru saada, kes kaklust õhutas või lahutas. Erich Leif Vanderer seletas, et G.F alustas ja siis, kui P oli kukkunud, tulid teised lööma aga kui nad vahele läksid tulid V.R ja K.Z ära ja hakkasid teda lööma. Ka siit tuleneb, et tegelikult oli kaklemas või kaklust lahutamas rohkem inimesi. Vanderer ei tea tegelikult, kes kuidas tuli, ei mäleta täpselt. Eeluurimisel pole ta midagi rääkinud, kohtuistungil järsu mäletab aga kui kohus avaldas, siis ei osanud normaalselt vastata, ei mäleta oli põhiline vastus, rääkis nagu rääkis. Ta ei tea, millest intsident alguse sai.

M Mõttus, turvatöötaja, ei tea, kuidas algas, ei tea kuidas lõppes, ei näinud kalust. T P, turvatöötaja, ei tea samuti midagi. Kohus on avaldanud tunnistaja N L ütlused – tema ei näinud kaklust. Eeluurimisel on kuulatud veel rida isikuid, kes asjas sisuliselt midagi ei tea.

16

Niisugune on tõenduslik baas ja kaitsja on seisukohal, et nende tõendite pinnalt küll süüdimõistvat kohtuotsust V.R-i osas teha ei saa. Kaitsja juba juhtis tähelepanu, et tõenditele tuleb anda hinnang kogumis ning kohtu jaoks ei tohi ülegi tõendil olla ette kindlaks määratud jõudu.

Menetlusosaliste võrdsuse printsiibist lähtudes ei tohi ka eelistada kannatanu ütlusi süüdistatavate ütlustele. Asjaolu, et need ütlused on kardinaalselt vastupidised tuleb kontrollida

teiste olemasolevate tõenditega. Kohus ei saa pelgalt väita, et süüdistatavate ütlused on antud sooviga vastutusest vabaneda ning seetõttu valitud kaitsetaktikana.

Kaitsja on seisukohal, et ka nende tunnistajate ütlused, kes asjast natukenegi teadsid, pole piisavad V.R-i osas ja tema süüküsimuse otsustamisel. Kahtlemata viibis Prives tol õhtul sünnipäevaseltskond, kus oli ka P . Kahtlemata tulid Privesse tol õhtul G.F, K.Z ja V.R koos. Kahtlemata leidis intsident aset.

Kohtu ülesanne ongi välja selgitada, kuidas intsident alguse sai ja kes täpselt, millisel määral sellest osa võttis ning kas osalemine selles annab ka kuriteo koosseisu välja.

Situatsioonides, kus avalikus kohas leiavad aset kaklused, ei ole mitte kõik juuresviibijad

automaatselt süüdlased. Kaklusi lõpetada püüdvaid isikuid ei saa käsitleda süüdlastena isegi juhul, kui nende seltskonda kuuluvad isikud seda on.

Arvestades eeltoodust kaitsja leiab, et V.R tuleb ka selles süüdistuses õigeks mõista.

Väga suured erinevused on ka tsiviilnõudes, nõudesumma suureneb iga korraga. Tema,

V.R-i kaitsjana, ei peaks hagil peatumagi, kuna on seisukohal, et V.R-i süü ei ole

tõendamist leidnud, kuid esitatud hagi iseloomustab kannatanu P it, tema muutlikku meelt ja kasuahnust, kuna suurema summa pakkumine süüdistatavate poolt oleks viinud asja kokkuleppes lahendamiseni.

Tsiviilnõudest rääkides peab märkima, et lisaks selle muutmisele on viimane esitatud hagi ka osaliselt tõendamata. Teatavasti kriminaalmenetluses lahendab kohus tsiviilhagi tsiviilmenetluse seadustiku järgi, mille peamine nõue on, et pooled peavad esitatud hagi tõendama. Esitatud on hagi materiaalse kahju nõude osas 137276,00.- suuruses summas. P on esitatud hagile lisanud mõned kulutšekid, need katavad vaid 49749,00.- suuruse summa, kusjuures siit ka 41300,00 on

kulutused õigusabile. Ülejäänud osas pluss 24000,00 õigusabi on aga hagi tõendamata. Ka

moraalse kahju nõudele on lisatud vaid riigikohtu lahend. Mis puutub moraalse kahjunõude summasse, siis on kaitsja seisukohal, et see pole põhjendatud.

Kahtlemata on peksmisega kaasnenud isikule lisaks füüsilisele kannatusele ka moraalsed kannatused. Samas on kaitsjal kahtlused P i silmavigastuste ulatusele esitatud kujul. Toimikus on 2005.aastast dr. Kai №ore poolt väljastatud kaks õiendit, milles ühes on märgitud kahjustused ja teises soovitused Rootsis ravimiseks. Asjas ei ole teostatud kohtuarstlikku ekspertiisi ega pole ka näha, et P oleks pöördunud mõne

teise silmaarsti poole. Kaitsja kahtlusi süvendab asjaolu, et P ei ole pöördunud nii pika aja

jooksul ravile. Raha puudumine ei ole tõsiseltvõetav argument. Kaitsja konsulteeris enda

silmaarstiga, kes väitis, et esitatud dokumentide alusel pole võimalik põhjendatud arvamust anda, kuid imestas samuti, et isik ei ole pöördunud ravile.

Kaitsja leiab, et selliselt puudulikele materjalidele ei saa kohus otsustada moraalse kahju

olemasolu kohta. Kahtlemata on P il õigus tõendada oma nõudmisi ja esitada hagi tsiviilkohtusse. Eeltoodud asjaolusid arvestades palub kaitsja V.R esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Kaitsja märkis repliigi korras, et ta ei taha, et lugupeetud Monika Mägi temast valesti aru saaks. 60000 krooni on äärmiselt vähe, arvestades kui palju nad on tööd teinud. Kahju suuruse osas aga ebaõiglane poistelt välja mõista. Kui nad kedagi kaitsevad, siis nad alati selgitavad, et kui nad

asja võidavad, siis on seda õigus tagasi nõuda. V.R ei ole öelnud, et ta ennast süüdi tunnistab mitte üheski eeluurimise etapis ega ka siin kohtus.

17

Kohtuistungil üle kuulatud seletas, et nii süüdistusakti kui süüdistatavana K.Z ka süüdistuse sisu on talle arusaadav. KarS § 263 p.1,4 järgi temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises ta ennast süüdi ei tunnistanud.

Andes kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kannatanuga ta enne istungit kohtunud ei ole ja

kannatanu on temale täiesti võõras. Ta viibis süüdistuses nimetatud ajal ööklubis Prive.

Ööklubisse läks umbes kell üks öösel, oma sõpradega. Tema ei olnud alkoholi tarbinud enne kui

ööklubisse läksid, tema oli rooli taga. Pärast ööklubisse jõudmist tulid klubisse sisse, läksid

ülesse, andsid oma üleriided garderoobi ja läksid tantsupõrandale. Tulid kõik kolmekesi, kuid

igaüks läks teistest eemale. Üks läks baari juurde, teised mujale. Pärast tema läks ühe laua

juurde, tahtis istuda. Istus. Pärast tuli tema juurde kamp eestlasi, kes ütlesid, et see on nende laud. Et heaga mingu siit minema. Ööklubisse jõudmisest kuni selle ütlemise hetkeni oli väga lühike ajavahemik. Võib olla umbes 5 minutit. Ta tõusis püsti, et miks ta peab sealt ära minema, kui nad ütlesid, et see on kellegi teise laud. Siis nad piirasid ta ümber, pärast seda tema juurde tuli tema sõber Maksim, et teada saada, mis toimub. See noormees (osutab kannatanu peale) võttis Maksimilt rindadest kinni ja lõi ühe korra. Lõi rusikaga näo- või silma piirkonda.

Muusika mängis valjusti, ta ei kuulnud, kas Maksimi ja kannatanu vahel oli ka mingi sõnavahetus enne, kui see löök toimus. V.R tuli hiljem. Ja et ei toimuks suurt kaklust, nad piirasid inimesi üksteisest. Inimesi seal oli umbes kümme, päris suur seltskond. Seltskonnas olid naisterahvad ka. Pärast seda lööki Maksim üks- kaks korda lõi vastu, sellepärast P ei lasknud teda lahti. Tema kedagi ei löönud. Teda ka ei löödud. Pärast ühte kahte korda löömist nad kukkusid põrandale ja P oli Maksimi peal. Võimalik, et pärast, kui nad maha olid kukkunud, nendevahel veel löömist toimus, praegu ta juba ei mäleta. Võib öelda, et oli maadlus. Maas olid nad umbes minut aega. Võib olla vähem. Kõik toimus väga kiiresti. Pärast seda, kui neid kinni peeti, kõik toimus väga kiiresti. Kaklus lõppes ära ja ta tuli alla, nägi Maksimi silma all hematoomi, silm oli Pstes. Teda peeti kinni politsei poolt. Esmalt tulid turvatöötajad ja umbes viis minutit hiljem peeti kinni

teda. Oli üllatanud, et milles on asi, miks teda kinni peetakse ja ära viiakse. Kannatanul mingeid tervisekahjustusi ei pannud tähele, ei mäleta.

Ta ei mäleta, kas V.R kedagi lõi, nad tassisid inimesi eemale, see toimus juba viis aastat tagasi. Praegu istub kodus ja ei tee midagi. On praeguseks lõpetanud ärikolledži. Kui ta läks Prive’sse ja ühe laua juurde, ta istus sinna. Seal ei olnud kedagi, ei olnud ka märki, et on reserveeritud. Ei oska umbkaudselt öelda, mitu tooli selle laua taga oli. Siis tulid juurde ja siis ütlesid, et laud kinni. Tema kaaslased liikusid klubis ringi. Nad tulid koos tantsuplatsile, aga rahvast oli palju ja läksid laiali. Tüdrukute käekotte seal ei näinud. Mäletab osaliselt, mida eeluurimisel on rääkinud. Raske on meenutada praegu, kas lava ees hakkas eestlastekeskne kaklus, ei mäleta enam. Ta oli

šokiseisundis pärast 17 tunnilist kinnipidamist Šokk sellest, et ta oli 17 tundi kambris.

Ülekuulamise juures oli tal ka advokaat. Võimalik, kõik, mis eeluurimisprotokollis kirjas, on

tõsi. Loomulikult tutvus eeluurimise materjalidega, peale eeluurimise lõppemist. Loomulikult

nägi ka neid materjale, mida kannatanu esindaja istungil on fotomaterjalidena toimikusse

lisanud, kannatanu esindaja näitas. Ta ei ole veendunud, et P sai kehavigastusi, ei tea, ta ei näinud. Ta ei tea, kas need vigastuses ei ole seoses nende kolmega seotud.

Märkas hematoome G.F näol, sellepärast neid pandi istuma autosse. On võimalik, et

G.F näole ilmusid mõne sekundiga kohe hematoomid, tol hetkel ta sõber oli alaealine. Hematoomid võivad tekkida sekunditega. Võib katsetada. Ta sõber oli alaealine, kui suur mees lööb teda, siis sellest piisab. Lava juures kaklesid eestlased, sellepärast, et see oli eestlaste seltskond.

18 Võib olla eeluurimisel ta sai natuke valesti aru. Ta juba rääkis, et tuli laua juurde ja talle räägiti eesti keeles. Kuulis seda sellepärast, et see inimene, kes seda ütles, tuli väga lähedale. Tema ei löönud mitte kedagi. Sellist asja ei olnud, et tema oleks üritanud kannatanut saalis lüüa. Talle öeldi, et see on nende reserveeritud laud ja mingu ta heaga sealt ära. Ähvardust kui sellist ta ei tundnud, lihtsalt sai aru, et laud on ilmselt kellegi teise oma, aga mingisuguseid käekotte ja

märke, et see on reserveeritud, ei olnud. Reageerisite sellele ütlusele selliselt, et jah, kõik on hästi, läheb ära. Tänase päeva seisuga ei oska öelda, kes oli see noormees, kes talle seda ütles. On näinud kaameraid, mis asusid klubis. Võimalik, et intsident oli kaamera vaateväljas, sest seal ei olnud kaamera selline, nagu saalis, vaid oli ümmargune. Kas V.R P it lõi või oli temaga füüsilises kontaktis ta ei mäleta, ei tea, ei näinud.

Trahvide koha pealt 56000 krooni võeti temalt maha, kuna ta ei tööta. Ta on pöördunud ka kohtusse, kõik paberid on olemas.

Enamus rikkumisi on liiklusega seotud. Erinevad. Mõnikord kiiruse ületamine, mõnikord turvavöö. Praegu on tal katseaeg. Paragrahv on kirjas paberil prokuröri käes. Eeluurimisel ei rääkinud istumise lugu ja et tekkis arusaamatus, kuna uurija ei küsitlenud teda selle kohta. Täna alustas sellest sellepärast, et ta mäletab nii ja räägib. Uurijale ta ainult vastas.

Kaitsja Marina Leis asus seisukohale, et K.Z-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud. Kohtulikul uurimisel tuleb selgitada, kas on üldse kuriteo koosseisu. Lisades käigus ka seda, et tema kaitsealune K.Z ei ole ennast kohtulike vaidluste temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ning on selgitanud, et tahtis istuda P i lauda, kuid viimane saatis ta sõnadega „minge rahulikult minema“ ära, tol õhtul oli tema kaine, sest juhtis autot. Esimesena lõi P G.F ja siis viimane vastu. Tema vaid lahutas neid. Kaassüüdistatav V.R-i tegevust ei näinud ja G.F kinnitab, et K.Z kannatanut ei löönud. Kannatanu DP väidab, et esimesena lõi G.F, lüües rusikaga hamba välja ja rusikaga silma

ja vastu nägu, siis sekkus K.Z, kes lõi rusikaga paremasse silma ja kui tema hoidis K.Z-i, lõi V.R teda jalaga näkku ja keha piirkonda. Täpsustades K.Z-i lööke väidab ta, et neid oli rohkem kui kolm, 4 – 5. Seejuures ei ole kannatanu oma ütlustes järjekindel ning tema ütlused eeluurimise ja kohtu käigus muutuvad ühe üksikasjalikumaks ja täpsemateks, mis annab aluse seada need kahtluse alla. Kannatanu sõbrad kinnitavad, et DP i peksid kolm meest. DP i ütlustest tulenevalt löödi teda vähemalt kümnel või rohkemal korral rusikaga näkku kui silma kui keha piirkonda.

Tunnistaja TT, kes viibis DP i seltskonnas, kinnitab, et enne lööke tõenäoliselt mingi sõnavahetus oli, mis kinnitab G.F seletusi kohtus, et tema poolt tooli võtmisel ajas P ta ära sõnadega „minge ära vene sead“.

Kaitsja seisukohalt on võimalik, et kannatanu just neid väljendeid kasutas, olles joobnud ja bravuurikas oma seltskonnas ning erilist tagasihoidlikkust ja viisakust oma käitumisstiilis pole ta üles näidanud ka kohtus.

Ülejäänud tunnistajad kakluse kohta ütlusi ei andnud ja nägid vaid kannatanul esinevaid vigastusi. Arvestades kannatanu ütlusi löökide koguse suhtes ja peksmist kolme isiku poolt korraga kolme sportlase poolt, pidanuks kannatanule tekitatud vigastused olema tunduvalt raskemad tuvastatud

vigastustest. Seejuures on oluline märkida, et vigastuste raskusastme saab määrata vaid kohtuarstlik ekspertiis oma arvamusega

Arvestades esitatud silmaarstide arvamust silmavigastuse osas ja vajaliku ravi osas on arusaamatu, miks nii raskete tagajärgede korral pole kannatanu asunud end ravima. Kannatanu poolt esitatud tsiviilhagil ja moraalse kahju nõudel peatus põhjalikult tema kolleeg, seetõttu kinnitab vaid seisukohta, et kuna kannatanu veel kahju kandnud ei ole, ei ole võimalik seda ka välja mõista. Tõendamist on leidnud vaid kaitsja tasu summa, kuigi ka selle puhul tuleks kaaluda selle vastavust tehtud tööga. Moraalne kahju esitatud põhistustel ei ole põhjendatud ega kuulu väljamõistmisele.

19

Vastavalt seadusele moodustab KarS § 263 objektiivse koosseisu sama seadustiku § 262

nimetatud teo – avalikus kohas teiste inimeste rahu või avaliku korra muu rikkumise

toimepanemine, millel lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald või teo toimepanemine grupis.

Sellest tulenevalt (RK lahend 3-1-1-7-07 21.05.2007.a.) kohaselt võib tegu täita KarS § 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ilma kvalifitseeriva tunnuseta

avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o. rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu, mis on toime pandud grupi poolt ja vägivallaga ja KarS § 263 objektiivset koosseisu ei täida, võib olla karistatav KarS muu paragrahvi järgi. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu enda konkreetses avaldumisvormis ning seda teo toimepanemise hetkel. Avaliku korra rikkumise korral peab olema häiritud juhuslike, konflikti mittepuutuvate isikute rahu. Kaitsja leiab, et juhul, kui kohus loeb tõendatuks tema kaitsealuse tegevuse kannatanu P i suhtes

kannatanu poolt esitatud viisil on tema tegu käsitletav kehalise väärkohtlemisega KarS § 121 mõttes.

K.Z on küll kohtulikult karistatud ka kannab tingimisi karistust ning tal on ka

kehtivad karistused väärteomenetluses (enamjaos LE rikkumised), kuid eelnev ei anna alust

arvata, et tema näol on tegemist ühiskonnale ohtliku isikuga, mistõttu palub kaitsja karistuse

mõistmisel selle asjaoluga arvestada. Samuti palub kaitsja arvestada koolist väljastatud positiivset iseloomustust ning asjaolu, et toimunust on möödas viis aastat.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava V.R-iga kannatanu M R on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et oli tööl 27.04.2007 massirahutuste ajal koos E R i ja R K ega. See

oli operatsioon, tema tööülesanne pole patrullida. Kutsuti välja. Allus kriminaalpolitsei

direktorile. Patrullisid, kuna oli rüüstamisi, v i, peksmisi igal pool. Kella nelja Pku liikusid Pärnu mnt. Liivalaia suunas. Pärnu mnt. 40 kõrval, trammiteel, nägid massilist kaklust. Kakles 10 – 15 inimest, muidu oli rahvast palju, vaadati pealt. Osa kakles kõrval. Otsustasid sekkuda. Hüüdsid eesti ja vene keeles „Politsei!“ Kõvasti, algusest peale, ja hüüdsid kolmekesi. Neil oli ka politseijopedel see kirjas. Ei olnud võimalik mitte kuulda. R ja K lahutasid kumbki üht kaklejat. Osa inimesi lõpetasid ise korrarikkumise, osa jooksid laiali. Üks kodanik peksis maas

lamavat isikut. Läks vahele. Hakkas peksjat eemale tõmbama, palus lõpetada vägivald. Isik tõusis, keeras, lõi teda näo piirkonda, kulmu-silma piirkond, tundis, et mööda nägu hakkas verd jooksma. Tõusu peal lõi teda, riivas kulmu, muidu oleks löök läinud ninna või silma. Kasutas enesekaitsevõtteid, võttis kätest ja surus isiku maha, kodanik jätkas vastupanu, sõimas. Hakkas jalgadega vastu, lööma jalgadega, kui ütles, et pangu käed selja taha. Proovis lüüa teise käega,

mis vaba oli. Proovis lahti rabelda. Temale tuli appi R . Aitas kodanikul käed raudu panna.

Kodanik sõimas edasi. Ebatsensuursete väljenditega „Suki, urodõ, mudaki“. Värdjad, litad. Kitseks sõimaks ka. See oli temale solvav. Pidevalt sõimas, oli nii endast väljas, mingis joobes,

või ei tea. R oli juures, kui isik teda sõimas. Algul sõimas teda, pärast olid sõnad ka R ile

suunatud. Said käed raudu, tõstsid ta üles. Enne patrullautosse panekut avastasid tal isikut

tõendava dokumendi (millise, ei mäleta) V.R-i nimele. Nendel gaasi ei olnud ja nemad

V.R-ile gaasi ei lasknud. Kui V.R ei tahtnud minna politseiautosse, siis võidi lasta gaasi. Tema nägu tilkus verest, sai esmaabi. Seejärel kirjutas ettekande. Pöördus kiirabiautosse. Seal oli mitmeid kannatanuid, sest oli suur kaklus, palju inimesi verised.

Kui tema haav poleks kinni kasvanud järgmiseks päevaks, öeldi, et peab siis õmblema või panema klambri. Seda vaja ei olnud, kuna tema ema on arst.

20 Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatava V.R-iga kannatanu E R on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et süüdistatavaga puutus ta kokku 27.04.2007 rahutuste ajal. Nad sõitsid Vabaduse väljaku poolt Pärnu mnt 40 ees nägid massikaklust, peatasid auto, sekkusid. Neil olid

politseijoped, politseivärvides. Kaklus toimus keset trammiteed. Inimesi oli vähemalt 10, kes kaklesid. Ta jooksis ühtesid kaklejaid lahutama. Hüüdsid „Politsei! Lõpetage!“ Mõned inimesed

reageerisid, teisi tuli lahutada. Läks appi ka K ele, kes oli hädas kaklejatega. Siis nägi, et R

püüab rahustada üht inimest. Läks talle appi. Isik oli juba maha surutud, aga hakkas väga ag iivselt vastu, kogu selle aja vältel kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Isegi maas olles hakkas vastu, üritas jalgadega lüüa, vehkida kätega, üritas välja vingerdada. Politseiametnik andis selged korraldused, tema aga hakkas vastu. Ebatsensuursed sõnad olid vene keeles, temale ütles „suka“.

Ütles ka „Ubju vas vseh!“, kui maha suruti. Teda, kui politseiametnikku solvas V.R-i sõnavalik. V.R-i nägi, et tegu on politseiametnikega ja pidi aru saama, et nad polnud seal lõbu pärast. Peale kinnipidamist nägi, et M R i nägu oli verine. Alles siis nägi, et nägu oli verine ja talle R ütles, et sai vist löögi. R oli V.R-i juba maha surunud,

aga V.R ei allunud korraldustele. R käskis käed selja taha panna, lõpetada vastupanu. Tema aitas käsi selja taha panna. Kuidas toimus detailselt, ta enam ei mäleta. Lõpuks, kui olid ta rahustanud, aitas patrull Pgutada ta politseiautosse. Gaasi ei lasknud, kuna temal gaasi polnud. Ettekannet kirjutades sai teada, et isik oli V.R. On töötanud politseis 5 aastat. Sündmuse ajal oli erakorraline ülesanne.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavat V.R ta tunnistaja R K isiklikult ei tunne, viimasega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Seega antud hetkel on ta kokku puutunud süüdistatavaga läbi selle sündmuse. Kannatanute M R i ja E R iga on ta kokku puutunud, nad on ta töökaaslased.

Andes ütlusi selle kohta, et ööl vastu 27.04.2007 rahutuste ajal oli koos M R i ja E R iga patrullis. Nad sõitsid mööda Pärnu mnt, nägid maja nr 40 juures suurt kaklust. Tulid autost välja,

hüüdsid „ Politsei“ nii eesti kui vene keeles. Keegi eriti ei reageerinud. Hakkasid inimesi kaklusest lahutama. Nägid, et R il oli silm verine. №ormehe, kelle ta kinni pidas, oli id-kaardil nimi V.R. Neil olid politseijoped. R lahutas kaklejat, tegeles konkreetse isikuga.

Temale isik midagi ei öelnud, aga hästi palju ebatsensuurseid sõnu ütles vene keeles, mingil määral ka temale suunatud, üldse politsei vastu. „Urodõ“ Mõnda sõna ei taha kohtus viibivate naisterahvaste pärast nimetada. Kinnipidamisel käitus ag iivselt. Üritas lahti rabelda, karjus, sõimas. R aitas kõigepealt teda, siis läks appi R ile.

R lahutas kaklejaid ja nägi järsku, et tuleb rusikas silma. №ormees lõi, keda ta kinni oli pidamas. See oli V.R. Rahvuselt on pool eestlast – venelast. Uurija kuulas üle vene keeles, tal oli lihtsam nii kirjutada ka. Ei näinud kui V.R lõi R it. Gaasi kasutamisest ei tea, neil polnud gaasi kaasas. Ta oli eemal, kui V.R karjus, siis, poolteist aastat tagasi teadis ka täpsemini vastata.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavatega on ta kokku kannatanu DP puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga.

Andes ütlusi selle kohta, et 27.03.2005.a. oli ta oma tuttava Jürgeni sünnipäeval. Nende kasutuses oli 2 või 3 lauda, kokku pandud, asusid klubi baarileti ja akna vahel. Märkas mingil

hetkel kolme noormeest, kohtualuseid, kes käitusid ag iivselt, käisid ringi, tõuklesid, vaatasid

vastaspoole reaktsiooni. Tema jäi oma lauda üksi istuma, ei märganud, kuidas nad temale lähenesid. Tarbis alkoholi. Kui toimus rünnak, jõi õlut. Õhtu jooksul lõi umbes 3 pudelit õlut, kuid need olid väiksed pudelid, 0,33.

Järsku ilmus tema ette G.F, lõi ootamatult rusikaga hammastesse, löök oli tugev,

esihammas lendas välja. Kukkus toolilt maha. Hakkas tõusma. Peaaegu oli tal selg sirge, siis

21 rünnati teda igalt poolt. G.F lõi rusikaga silma, kõrvalt sai ka tugeva löögi silma. Siis lõi G.F rusikaga näkku, tormas kallale. Suutis ta kinni haarata ja komistas vist ümberläinud tooli otsa. Kukkusid. Jäi alla. G.F hakkas peksma teda rusikatega näkku, surus ta enda ligi ja siis oli tal ebamugav teda lüüa. K.Z kummardus, lõi teda rusikaga korduvalt alalõuga, ninaluu piirkonda, paremasse silma. Suutis kinni haarata K.Z-ist, siis hoidis neid mõlemaid kinni. K.Z lõi teda paremasse silma, ninna, alalõua piirkonda. See oli väga valus, turses, tehti röntgen murru kahtlustusega. Lööke oli rohkem kui kolm. Kolmas, V.R peksis teda

sellal jalgadega, lõi näkku, külge ja jalgadesse. Sellest ajast parem põlv on temal vigastatud (meniskivigastus), lõi ka oimu piirkonda. Kirurg ütles, et see oli ohtlik löök. Turvamehed tulid vahele, talutasid ta WCsse, hakkasid kohe vabandama, et nii hilja sekkusid. Et ründajad olid nii ag iivsed, nad ei saanud sekkuda, ta pesi end puhtaks. Parema silma laug oli katki, lahtine haav.

Kulm oli katki, ninast jooksis verd, paremat silma ei saanud avada. Kohtualused olid

käeraudades all, ähvardasid kõiki. Neid pandi politseiautosse, neid viidi jaoskonda, teda Keskhaigla traumapunkti. Konfliktsituatsiooni ei olnud. Alles all sai teada, et nad räägivad vene keelt. Rünnak tuli väga ootamatult. Kakluse ajal ei öeldud ühtegi sõna. Kaklus oli väga ag iivne, nad olid nagu hagijad. Ta polnud kindel, millega see lõppeb. Ajataju sellise olukorras raske hinnata, peksmine toimus umbes 5 minutit. V.R oli ehk vähem aktiivne, lõi jalgadega lamajat, ei kummardunud ja ei löönud teda vist kätega. Pärast nende isikutega temal kokkupuudet ei olnud, tema isal oli. Nad hakkasid tingima, et maksavad mingi summa ja siis loobuks süüdistusest. Uurijale andis tšekid, ta koostas nimistu, võiks lähtuda sellest. Täiendavalt tuli vigastuste kohta, kõige ohtlikum parema silma klaaskeha vigastus, selle ravikulude kohta on tõend – prognoositav

maksumus – lõikust ta ei ole veel teinud. Tema vaateväljas ujub kogu aeg valge laik, segab

nägemist, tekib juurde lühinägelikkust. Arsti kinnitusel klomp käib vastu võrkkesta ja võib

põhjustada selle irdumist. Teadus on selle vastu võimetu, võib põhjustada pimedaksjäämist. Praeguseni pole operatsiooni tehtud, kuna on üsna kulukas, Eestis seda ei tehta. Lõikus on liiga

riskantne, tehakse Rootsi Karolinska silmakliinikus. Nõuab elamiskulusid kohapeal. Tal pole hetkel raha.

Otsene materiaalne kahju, 82 570, aga nõuab ka moraalset kahju, ta esitab selle veel, peab mõtteid koondama.

Silmad väsivad väga kiiresti, peab tegema pause. Nägemine, eriti paremas silmas halveneb. Maksis esindajatasu, silmauuringud olid kulukas, hambaproteesid. Esindajatasu on maksnud 23 000 pluss käibemaks.

Kohus avaldas eeluurimises antud ütlused (Köide I t.l. 144 – 145 ) KrMS § 291 kannatanu SJO p. 2 alusel.

SJOon kannatanuna ülekuulamisel 27.03.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et 26.03.2005.a. kella 20:00 Pku toodi teda Kesklinna politseiosakonna kambrisse kainenema. Umbes kella 2:00

Pku (27.03.2005.a.) toodi kedagi veel kambrisse. Tema oli põrandal pikali. Sissetulnud

meesterahvas sisenedes koheselt hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Ta peksis teda umbes kahe minuti jooksul niikaua, kui keegi tuli vahele. Kohale kutsuti kiirabi, kes fikseeris peksmist ja tekitatud kehavigastusi (silmaalused löödud siniseks, ülemine esimene hammas on lõhki, keres – paremas küljes sinikas, nägu marraskil). Kehavigastusi tekitas kongikaaslane.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid G.F, tunnistaja IU

V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanute DP i, E R i ja M R iga ei ole ta kokku puutunud. Andes ütlusi selle kohta, et see oli talvel. Millal, ta ei mäleta. Mis aastal, ta ei mäleta. Võib olla 2005.a. või 2004.a. Tema töötas patrullis. Korrakaitsepolitseinik. Ta mäletab, et oli väljakutse vanalinnas, kus asub ööklubi. Ta ei mäleta, kas seal oli kaklus või peksmine. Kolm isikut oli kinnipeetud, kui jõudsid kohale. Juhtum oli öösel juhtus Sõitsid sinna koos paarimehega – J P iga.

22 Mäletab tumeda peaga süüdistatavat (G.F). Täpselt ta ei mäleta, kas keegi midagi täpsemalt selgitas, et mis seal aset leidis ja miks nad olid kinni peetud, aga mäletab, et kohapeal oli kannatanu ja tunnistaja, kes oli tema sõber. Kannatanul oli midagi peaga. Ta hästi ei mäleta. Hiljem ta käis temaga traumapunktis. Kutsusid kiirabi.

Mäletab, et kinnipeetutest kaks tükki karjusid. Ag iivsed võib olla, ta eeldab. Mäletab, et käerauad panid kindlasti. Ju siis olid. Kinnipeetud toimetati Kesklinna Politseiosakonda, Pärnu mnt 11 ja Pgutati kambrisse

Tema ise jäi ka peale seda Kesklinna Politseiosakonda. Osakonnas asub videovalve, mis salvestab ja filmib, mis toimub. Need on koridoris, kambriblokis, kambris, ülekuulamiseruumis. Ta ei mäleta, aga vist oli korrapidaja, kes ütles, et ühiskambris toimub peksmine. Kuulis ka ise hääli. Seal kambris oli üks purjus soomlane, kes oli Pgutatud sinna kainenema. Tema kuulis, kuidas ta soome keeles karjus „ Apua, apua“ – see tema meelest tähendab appi.

Kõva häälega. Kui vaatasid monitorist, siis märkasid, et seal üks noormees jalgadega peksis soomlast. Soomlane oli põrandal maas ja karjus. Soomlast peksis üks tema poolt kinnipeetutest. Kambriblokis oli soomlane ja üks neist kolmest kinnipeetutest. Mäletab, et soomlast peksis see sama esimene reast, see, keda ennem ära tundis. Raske öelda millisesse kehapiirkonda soomlast peksti, aga soomlane oli maas ja mõlemad käed olid pea ees, selleks, et oma pead kaitsta. Soomlane vastupanu ei ostutanud, kaitses pead ja karjus kõvasti. Edasi palus kambri korrapidaja abi. Nad tegid kambri lahti ja kuna peksmine jätkus, siis andsid

korralduse lõpetamiseks. Kuna noormees peksis soomlast edasi ja nemad olid kursis, et ta on spordimees ja kuna ta oli seal ag iivne, nad kasutasid füüsilist jõudu tema suhtes. Ei mäleta, kas kannatanu vajas ka arstiabi, aga võib olla jah, kutsuti kiirabi. Ta tõesti ei mäleta. Kehavigastused olid pea suunas. Ta ei mäleta, kas G.F seletas midagi kannatanu peksmise kohta või mitte, aga kuna neil kambribloki põhiuks oli lahti, siis oli kuulda kuidas need kolm isikut omavahel rääkisid. Ta ei tea, kes kellele ütles, aga üks neist karjus teisele, et kas sa oled juba mõN kinnipeetule peksa andnud ja teine karjus, et kuule mina juba andsin. Kinnipeetutest rääkisid omavahel need, kes kohtus on.

Juba osakonnas või sündmuskohal keegi rääkis, et oli pidu ja G.F samal päeval midagi võitis või sai medali. Soomlast peksis G.F kambris ka jalgadega. Konflikti algust ei näinud. Tema ainult vaatas monitori, aga oli kuulda, et kambriblokis soomlane karjus. Kas soomlane oli siis ag iivne olnud, et ta kainenema Pgutati, seda ta ei tea, kuna soomlane ei olnud tema kinnipeetud.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid G.F, tunnistaja KP

V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku

puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta samal üritusel kokku puutunud. Kannatanuid Margu Rumskit ja E R it ta ei tea. Puutus nendega kokku siis, kui nad kolmekesi klubisse sisenesid. Tunneb ära pingist esimese ja k da. (G.F- ja K.Z).

Teist pingireas ta ei mäleta. Linnuparves tulid sisse. Vasakpoolsel istuval süüdistataval, tumedapeaga tegelasel oli kaelas medal (G.F). Hanereas ja ag iivselt tulid ööklubisse sisse. See pidi olema 2005 .a., JSsünnipäev on 16 märtsil. Seega see pidi olema 16. märtsi kandis oleval nädalavahetusel. Tegemist oli ööklubiga „Prive“ Harju tänava alguses.

Ag iivsus väljendus selles, et nad tulid sisse üleolevate nägudega, trügisid seltskonnast läbi. Tegid klubile tiiru peale. Nad tõmbasid tähelepanu, rahvas vahtis neid, et kes nad on. Peale seda, kui nad saali läksid, ta enam neid ei näinud. Kui neil oli see kaklus läbi, siis neid transporditi

23 välja. Garderoobis – ta ei tea, kas turvamehed olid nad kinni pidanud või politsei, aga seal nad vene keeles kõva häälega rääkisid. Kannatanu DP oli ka tunnistaja JS sünnipäeva külaliste hulgas oli samas seltskonnas, tulime rongiga Riisiperest, läksime ööklubisse „ Prive“. Klubis seltskond jagunes kaheks. TT, tema ja KK olid nende seltskonnas, ühes nurgaäärses laudkonnas. DP oli teises laudkonnas. DP oli samas ruumis, kinnipeetud olid need samad kolm soormeest, kes on saalis, kuid kahte neist ta suudab tuvastada, k dat ei mäleta. Nad olid seal garderoobis kinnipeetud. Suur mäsu oli

seal all. Nad olid endiselt ag iivsed. Eeldatavasti ähvardamas oli see K.Z, reast kolmas tumeda peaga.

Süüdistatav K.Z ähvardas ilmselt mitmeid, nimesid ei tea. Tema poole hüüdis raudselt ähvardusi vene keeles, ta ei tea neid täpselt. Arvestades näoilmeid ja hääletooni, ta teab, et see oli ähvardus. Ta sai sellest aru nii, et see oli ähvardus. Rohkem isiklikke kokkupuuteid tal nendega ei olnud. Seda intsidenti ta jälgimas ei olnud. Kas DP politseijaoskonnas nad oli, ta ei mäleta. Kannatanuid mäletab. Kask ja Tammesalu olid.

Niipalju, kui ta mäletab, need isikud kellele ta ennem osutas, olid veel ag iivsed siis, kui oli kohal politsei. Üldsuse jaoks kindlasti nad olid hirmuäratavad.

Ei oska täpsustada, palju ta tarvitas tol õhtul alkoholi, mitte märkimisväärselt. Ta ei olnud purjus. Ta ei tea, kui palju oli turvamehi, kui toimus konflikt aga tema nägi kahte. Ei tea, kas klubis on olemas ka videovalve, aga see on võimalik. K.Z ähvardas subjektiivselt: suunas ag iivselt käe trepist üles, sinna kus nad olid,

manas ette tigeda ähvardava näoilme ja hüüdis midagi ag iivset vene keeles. Rohkem ei ole võimalik täpsustada, kuna ta ei oska vene keelt aga oli sajaprotsendiliselt veendunud, et see oli ähvardus.

Tunnistaja sõnul on tal hea mälu ja ta on kuulnud TT ütlusi toimunu kohta. Kommenteerida, kuna konkreetse intsidendi juures tema ei ole olnud. Ta ei ole sage klubi „Prive“ külaline. Tema meelest rahvast oli palju tol õhtul Süüdistatavad ületasid sealset liikluskiirust. liikuda tuleks järjekorra tempos. Sisenemine ruumi oli tema hinnangul ag iivne. Nende psühholoogiat ta ei tea, nende saavutustest ta ka ei tea. Ähvardusest jäi mulje, et ähvardati ka teisi, kes temaga koos olid. Teda ka. Subjektiivne hinnang.

Ähvardati, kuna kõik tunnistajad häirisid neid. miks, ta ei tea. Kas midagi isiklikku, ta ei tea keeleoskuse tõttu ta ei suuda seda tõlkida, mis nad mulle ütlesid, ega sõnasõnalt mõista. Miimika järgi sai aru, et ähvardus. Täpsustada ei suuda.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid G.F, tunnistaja TT

V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku

puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta kokku puutunud ainult seoses sama sündmusega. Kannatanute MR ja E R iga ei ole ta kokku puutunud.

Kokkupuude leidis aset JS sünnipäeval ööklubis „Prive.“ Ta istus ühe tütarlapsega ööklubis nurgas ja tema ees istus DP . DP ta ei tundud, kuid teadis, et ta on J sõber selles seltskonnas. Sündmus toimus märtsis, mitu aastat tagasi. 27. märtsil, kui ta ei eksi. Kaks aastat tagasi vist. Peale südaööd oli see tegevus, täpset kellaaega ei oska öelda. Nendel oli õhkkond rahulik ja sõbralik, mingeid pingeid ei valitsenud.

Istus tütarlapsega nurgas, tema ees paari meetri kaugusel istus DP . Nägid neid samu kolme noormeest minemas DP i ette. Rääkis Kristeliga, see tütarlaps. Nad äratasid tähelepanu oma ag iivsuse ja üleoleva olekuga. See oli esimene asi, mis jäi silma.

Ag iivsus väljendus kehakeelest, esmapilgul. Hiljem üks noormees ühel hetkel lõi kannatanut näkku. DP it lõi see keskmine noormees.

24

Ta ei oska öelda miks tulid kõik kolm DP i juurde. Nad äratasid oma tähelepanu ag iivse olekuga. Ootamatult lõi see mees P it rusikaga näkku. Ülejäänud kaks noormeest olid vahetus läheduses.

Enne seda löömist tõenäoliselt midagi öeldi, mingeid sõnu ta küll ei eristanud. Täiesti järsku löödi P it näkku. Kas nad rääkisid või mitte, ta ei kuulnud. Löödi käega, rusikaga. Dkukkus löögi tagajärjel maha, toolilt maha põrandale. Tõusis püsti ja kolm noormeest ründasid teda kõik üheskoos. Dkukkus pikali. Kõik noormehed olid tema peal, peksid teda käte- ja jalgadega näkku ja üle kogu keha. Ta ei julge öelda aega kaua peksmine kestis, sest kui see juhtus, siis tema oli šokis, et selline asi

nii konkreetne vägivald toimus temale nii lähedal. Nägi esimest korda siukest peksmist nii lähedal enda kõrval. Jutt käib minutitest. See toimus mõne minuti jooksul. Kogu selle peksmise vältel oli DP maas pikali ta ei tõusnud püsti, ta ei saanudki püsti tõusta, teda hoiti kinni. See, kes alustas oli selgelt ag iivsem. Tema selle algatas ja tema oli põhiline. Ta ei ütleks, et keegi oleks selgelt vähem ag iivne. Tema esialgu seisis šokis, vaatas mis toimus, vaatas, et nende ümber olev rahvas appi ei läinud ja ühel hetkel leidis, et midagi peaks ette võtma. Siis ta läks sinna vahele seletama. Ei julgenud ag

iivselt läheneda, et kellestki kinni võtta või nii. Ta teadis, et nad siis oleks kõik kolmekesi temale kallale tulnud. Kui sinna seletama läks, siis see sama noormees, kes alustas kaklust, surus ta vastu seina ja võttis kõrist kinni. Ta haiget ei saanud. Vaatas talle silma, ühel hetkel lasi lahti. Kui ta oleks ag iivne olnud, oleks nad temale kallale tulnud. See oli G.F, nagu ta nüüd istungil on aru saanud. See keskmine noormees siin pingil. G.F sai talle pihta, aga ta haiget ei saanud. Ei oska öelda kas ajal, kui G.F tal kaelast kinni hoidis, need teised kaks jätkasid peksmist. Kui G.F teda lahti lasi, siis tulid turvamehed, saabus ka politsei ja politsei saatel nad viidi

minema sealt. Nad ähvardasid neid või teda klubis üleval, et keegi jaoskonnas ei läheks

tunnistama. Kui nad läksid politsei autoni välja, siis ähvardasid ka välisukse juures. See ähvardamine läks nii tuliseks, et politsei palus eemale hoida neist. Ei mäleta kas kõik kolm noormeest ähvardasid. Ähvardus oli suunatud temale. Sai aru nii, ähvardus seisnes selles, et kui ta läheb jaoskonda tunnistama, siis võib temaga midagi halba juhtuda. Ta ei näinud kas alates sellest momendist, kui G.F esimesest löögist kannatanule kuni selle

lõppemiseni kannatanu suhtes, kannatanu või keegi meie seltskonnas ka mingit füüsilist vägivalda nende kolme noormehe suhtes kasutas. Ainult nemad olid vägivaldsed. Keegi ei sekkunud. Inimesed lihtsalt vaatasid pealt. P istus, kui ta sai esimese löögi. Pärast oli ta maas. Maas või P i peos ta tema hambaid ei näinud. Pärast kaklust vaatas P i nägu, D nägu oli läbipekstud. Hammaste kohta ta ei tea ei mäleta, kas meditsiiniline abi ka kutsuti, seda ta ei mäleta. Teda ei ole keegi ähvardanud sellest õhtust peale.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunnistaja V P tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on tema sõbra sõber.

Andes ütlusi selle kohta, et natukene mäletab sündmust, mis leidis aset 2005.a., kui oli

kannatanuga ühes seltskonnas. See toimus märtsi lõpus 2005.a. ja viibis kannatanuga samas seltskonnas tema sõbra JSsünnipäeval klubis „Prive“. Seltskonnas oli umbes 12 – 15 inimest ja viibiti ööklubi teisel korrusel.

Teatud ajahetkel märkas, et kannatanu DP it on keegi vene keelt kõNv isik löönud. Ta ei tea, kes lõi, kuhu lõi. Ta nägi, et oli löödud ja kutsus turvamehi. Ta ei mäleta, kas enne, kui ta avastas, et kannatanu DP it on keegi vene keelt kõNv isik löönud,

ta oli seda vene keelt kõNvat noormeest näinud.

25

Olles intelligentne inimene, teeb ta vahet eesti – ja vene keelel. Ta selgelt mäletab, et sõnadevahetus käis vene keeles. Kahjuks ei mäleta, millise tooniga see sõnavahetus oli. Kannatanu oli põrandal maas, kui nägi,

et ta oli verine ja teda oli löödud. Ei mäleta, kas kannatanu löömine ja peksmine jätkus või lõppes. Siis kui Doli maas ja nägi verd, läks kutsuma turvameest. Minuteid ei oska öelda. Esmase kutse peale turvamehed ei tulnud kohale. Kui teist korda läks kutsuma, siis tulid. Aga seda, kust klubi osast ta nad leidis, ta ei mäleta. Turvameeste kutsumiseks pidi eemale minema. Ei mäleta, et kas 2005.a. toimunu käigus jäi temale ka selle vene keelt kõNva isiku nägu või välimus meelde.

Ei oska öelda, mis edasi juhtus, peale turvameeste kutsumist. Nägi löömist ja verd, aga ta ei mäleta lööja nägu. Vahetult peale sündmusi ei oleks süüdistatavaid ära tundnud, kes siin täna istuvad, kuna on lühinägelik. Ta ei mäletanud ka siis, 2005 aastal, nende välimusi.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, tunnistaja J P

viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta kokku puutunud ainult üks kord tööalaselt. Andes ütlusi selle kohta, et kannatanu ja süüdistatavatega on ühel korral seoses ametikohustuste täitmisega kohtunud, see oli 2005.a. kevadel. Märtsis või aprillis. 2005.a. töötas politseinikuna. Oli Kesklinna PO Korrakaitse talitluse patrull. Kui nende isikutega kohtus, täitis tööülesandeid, oli graafikujärgses patrullis.

Alguse sai see sündmus väljakutsest Harju tänaval asuvasse klubisse „Prive“, kus olevat toimunud kaklus. Kohal oli kannatanu ja väidetavad peksjad

Koos oli patrullis vanemkonstaabel Igor Uškevitsiga, väljakutse said juhtimiskeskusest, kes sinna helistas, ta ei tea. Kõike ei mäleta, mis oli, kui jõudsid ööklubisse. Kannatanul olid vigastused näo piirkonnas. Ta

ei mäleta, kus ta kannatanuga kohtus, kas seespool välisust või õues klubi ees. Samuti ta ei

mäleta, kus ja kelle poolt olid eeldatavad peksjad kinnipeetud. Et kas nende või turvameeste poolt. Meenub ainult, et toimetasid need eeldatavad peksjad patrullsõidukisse. Kinnipeetud tunneb kohtus ära.

Kinnipeetute käitumine oli ag iivne. Korraldustele allumine ei toimunud nii, nagu ettenähtud.

Neid osakonda toimetades oli kambrites järjekord. Kuna kambrid olid täis, siis panid nad kambrite ette pingi peale istuma. Seal istudes olid nad väga solvavad nende suhtes. Üks solvang järgnes teisele. Tema meelest ei olnud kinnipeetavatel vigastusi, kui nad jõudsid ööklubisse.

Politseiosakonnas saadi lõpuks need väidetavad peksjad kambritesse Pgutatud. Nad Pgutati

eraldi kambritesse. Üks neist sattus ühte kambrisse sinna juba eelnevalt kainenema viidud meesterahvaga. Teab, et üks nende kinnipeetutest oli seda meesterahvast peksnud ja rünnanud seal kambris. Ta ei ole väga kindel, aga see võis olla G.F.

Kambrikaaslane ei olnud eestlane, see oli soomlane. Võib eksida, kas nägi kambris peksmist pealt. Võis seda videost hiljem näha. Peksmise ajal juures ei olnud. Ei mäleta, kes temale sellest peksmisest rääkis. Kannatanu DP il oli hematoom silma ümbruses. Löögi oli saanud vist vastu hambaid, sest seal kandis oli vigastusi. Ei julge kinnitada, võib eksida.

Kannatanu ja süüdistatavate konflikti kohta ei oska midagi öelda, politseiosakonnast mäletab ainult.

Tema ameti juures tuleb arvestada seda, kui reaalseks ja ohtlikuks ta inimeste suusõnalisi väljendusi peab. Tookord ikka pidas seda solvanguks, mitte ähvarduseks. Süüdistatavatele mingit ettekanne selle solvamise eest tema küll ei kirjutanud. Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne. tunnistaja KK Andes ütlusi selle kohta, et oli jah aastaid tagasi üks sünnipäev. Ta ei tea, kas ta kannatanut just nägi, aga pärast kuulis, et ta oli ka seal sünnipäeval olnud.

26 See oli klubis „Prive“. Oli seal esimest korda ja rohkem pole seal käinud. Sünnipäev oli tema sõbra sõbral, kes oli J S.

Väga palju küll sünnipäevast ei meenu. Läksid klubisse, tarbisid alkoholi, tantsisid. Tema tolleaegne sõber, KP , ütles mingi aja pärast, et lähevad kohe ära, et keegi olevat peksa saanud. Midagi erilist küll ei olnud. Rahvast oli palju, klubi melu nagu ikka. Võib olla oli tunglemist või nügimist, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu, klubis ikka sellist toimub. Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, tunnistaja J S

viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta sõber. Andes ütlusi selle kohta, et ta on neid näinud oma sünnipäeval 16. märtsil 2005.a., kus siis DP , nö. peksa sai. See on kord, kui on neid näinud. On osalenud ka kahel kohtuistungil eelnevalt. Sünnipäev ise toimus eelnevas kohas, aga nad tulid sünnipäeva jätkupeole Klubisse Prive, mis asub Harju tänaval. Seal viibisid umbes 10 inimest: tema ise, DP , NL, TT, KP ja tema tüdruksõber, M J , ELV ja

neid inimesi oli veel. Nemad olid kindlasti kohal sel ajal. Olid ühe laua taga, see kas mõni inimene käis lauast ära või oli sealt lauast mingi aeg lahkunud, ta ei mäleta. Neil oli üks selline suurem laud, mille taga nad istusid.

Istusid laua taga. Tema ja N hakkasid tantsima minema, hoidsid käest kinni. Hakkasid püsti

tõusma, keegi tundmatu isik, kes istub süüdistatavate pingis, hakkas võtma tooli selleks luba küsimata, mille peale tema ütles, et see tool on kinni, see on nende laua oma. Ta tunneb tooli võtnud isikus ära G.F. Peale selle tooli võtmist siis võttis see noormees tal rinnust kinni, riietest. Aga kuna ta oli sealt lauast ära liikumas ja N hoidis tal käest kinni ja tõmbas teda edasi, siis ta lükkas selle noormehe

käe ära ja vabanes ta haardest. Astusid paar sammu edasi leti äärde, pööras ümber ja vaatas kuidas sama inimene lõi meie lauas istuvat DP it näkku. P kukkus ja hakkas püsti tõusma, mille peale antud isik ja kaks ülejäänut ründasid DP it edasi. Peksid teda jalgade ja kätega. Timo ja Erik tahtsid appi minna, aga said ka ise lööke. Siis saabusid turvamehed, kes noormehed kinni võtsid. Siis saabus politsei, kes pani nad käeraudu ja viis politseiautosse, kuhu istus ka tema ja P . Toimus sõit Kesklinna Politseiosakonda. Seal andis tunnistusi ja kõik.

Tema ei märganud, kas lisaks tooli küsimisele oli mingit sõnavahetust nende kolme isiku ja Dvahel. Seda noormeest ja neid teisi nägi esimest korda. Peale esimest lööki Dkukkus, üritas seepeale end püsti ajada, aga ei õnnestunud, kuna teised kaks ka ründasid teda. Ta vajus uuesti pikali ja siis nad peksid teda. Peksmine toimus kiiresti, kestis, ta pakub, vahemikus 3 – 5 minutit. Pigem 3 – 4 min. Peale seda esimest lööki, samalt

isikult, kes ka temal rinnust kinni võttis, ei olnud enam võimalik nende aktiivsust tuvastada. Kõik kolm peksid. Esimene lööja oli küll see keskmisena istuv, aga pärast peksid kõik.

Peale peksmist märkas DP il nähtavaid tervisekahjustusi. Tal oli nägu verine, puudus esihammas, silm oli verine ja see läks tal seal õhtu käigus – politseijaoskonnas ja traumapunkti

jõudes Pste. Suhteliselt halb nägi ta välja. Kolmel noormehel ei märganud väliseid vigastusi. Nad tundusid olevat selle olukorraga rahul. Ärplesid edasi. Ööklubis nad osutasid ka vastupanu

kinnipidamisel. Kui nad olid juba kinnipeetud, siis karjusid vene keelseid väljendeid. Politseiautos nad tagusid tugevalt politseiauto seina, mis eraldas meid ja neid seal kongi osas. Karjusid edasi, et saate peksa ja ähvardasid. Need kolm noormeest on need samad, kes istuvad süüdistatavate pingis kohtus. Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, tunnistaja ELV

viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta tuttav. Andes ütlusi selle kohta, et 2005. aasta märtsis olid nad ööklubis Prive, oli tema sünnipäev.

Peale tema olid seal J id, P ja S, K , väga palju ei olnud seal. Olid teisel korrusel, seal oli tantsuplats, baar ja istumiskohad. Tema oli tantsupõranda ääres, tantsu – ja istumiskoha vahel.

27 Teised olid istumiskohas ja baari juures laiali. Nad ei olnud kõik koos, väga lähedal. P istus temast võibolla 6 – 7 meetrit eemal. Tantsisid seal ja lõpuks toimus intsident. Ta nägi, et see mees keskel (istub keskel G.F), mäletab näo järgi, ootamatult lõi DP näkku, rusikaga. Ta nägi, et nad liikusid ka seal P i lähedal, kõik kolm süüdistatavat. Nii lähedal ei olnud, et oleks

saanud aru, kas oli suhtlemine. Pärast seda lööki rusikaga P kukkus maha põrandale, siis ta

tõusis uuesti ülesse, see sama isik keskel (keskel G.F ) tahtis uuesti lüüa, aga D. P haaras ta kinni, siis teised süüdistatavad lõid teda ka ja siis P kukkus maha koos G.F-iga ja teised hakkasid jalgadega lööma ja paar korda nad kummardasid ja lõid rusikaga, võibolla 5

korda, tema tuli sinna, et eemale tõmmata neid ja need samad kaks äärmist süüdistatavat (V.R ja K.Z) hakkasid teda lööma. Pärast seda, kui tema sekkus kaks äärmist süüdistatavat (V.R ja K.Z) tulid ära ja hakkasid teda lööma, lõid pähe mitu korda. Tema neid ei löönud ja siis tulid turvamehed ja siis see asi lõppes. Need kõik lõid päris kiirelt ja ta arvab, et kõik lõid, täpne arv ei ole, aga kõik lõid raudselt 5 korda. Ta ei vaadanud kellaaega, kaua P i peksmine kestis, kaua ei olnud, võib olla minut või kaks, ta ei tea. Ta mäletab, et P haaras ta kinni, keskmise süüdistatava(G.F), midagi muud ta ei mäleta. Ei usu, et keegi teine nende seltskonnast tarvitas nende 3 noormehe suhtes mingit vägivalda, ei mäleta niimoodi. Pärast peksime lõppu, oli P il nägu Pstes, huuled Pstes, hambad olid välja löödud, silm oli kinni ja Pstes. Ei mäleta eriti, kuidas käitusid kolm peksjat pärast peksmist, nad võeti kinni ja tema läks P i vaatama. Distants tema ja P i võis olla 6 meetrit, vahepeal oli tühi koht. Laudu ei olnud. Ta nägi, et nad liikusid seal samas tema läheduses. Nemad olid tarbinud mõned joogid, aga purjus ei olnud. Ta arvab, et enne seda, kui P i löödi ja ta esimene kord maha kukkus, tulid nad sinna, aga nad olid alguses seina ääres ja pärast tulid keskele. Ei mäleta täpselt, kas alguses tuli üks. Ei mäleta, kas oli sõnalisi väljendusi. Esimene ründaja lõi P i näkku, muud ei mäleta, midagi muud. Teised ründajad lõid jalaga pea piirkonda ja keha piirkonda. Näkku löömine oli ka jalaga. Ta on Ameerikas sündinud, kodukeel on eesti keel, saab aru küsimustest ja vastustustest. Käib edasi – tagasi, aga Eestis elab mõned aastad. Eeluurimises kuulati üle ühe korra. 2006.a. vist oli. Sündmus, millest räägib oli 27. märts 2005.a. Ülekuulamisel oli äratundmiseks mingid fotod. Eriti ei mäleta, mis seal täpselt oli. Tundis inimesed ära näo järgi. V.R oli kõrval ja lõi jalgadega P i ja vahepeal kükitas ja lõi rusikaga ja tuli ja lõi teda ka, kui ta tuli vahele. Ta ei mäleta, kas on varem sellest rääkinud või temalt küsitud. Saal oli päris suur. Vist oli puhkepäev. Tulid sinna vist südaöö Pku. Oli umbes kell 24. Nende seltskond sai kokku õhtul, ta ei mäleta täpselt mis see kell oli täpselt. Enne klubisse tulekut sõitsid rongiga natuke ja olid mingis korteris. Sõitsid elektriraudteel Balti

jaamast. Seltskond oli paarkümmend inimest. Rongiga sõitmise ajal oli hämara võitu. Sõitsid Riisiperre ja tagasi. Rongis olid mõned pitsad ja võibolla mõni pudel šampust. Ta ei mäleta, mis seal veel oli alkoholist. Palju seal oli šampust, ta ei mäleta, mõned pudelid, ei olnud vaguni täis. Kui tulid tagasi linna, mõned läksid koju ja seltskond läks väiksemaks, korter on vanalinnas. Ei olnud seal elamist, oli saal. Korporatsiooni korter. Võtmed ei olnud tema käes.

Klubis oli palju rahvast, täitsa täis ei olnud, aga oli rahvast. Baarilett on seal eraldi. Pruukis šampust ja mõned õlled. Baariletis oli valge ja üleval oli ka mingi valgus. Mõned kohad olid valgemad ja mõned mitte nii

valged, kui kohtusaalis. Muusika mängis. Tema isiklikult jõi natuke šampust ja mõned õlled. Kella ühe Pku pani tähele, et midagi toimub. Selleks ajaks olid klubis olnud tund aega. Vaatas, et need mehed liikusid seal ja vaatas mis seal oli. Ta lihtsalt vaatas sinnapoole ja nägi kui P i

löödi. Sel ajal tema puhkas tantsuplatsi ääres, vahepeal tantsis ja siis puhkas.

28 Kui P haaras G.F kinni, siis ta tuli ka K.Z lööma P i. Ta lõi näkku ja kehapiirkonda, siis kui P kukkus põrandale lõi jalaga näkku ja kehapiirkonda. P haaras Võrvoskist kinni ja siis K.Z tuli ka P i lööma. G.F lõi P i näkku ja P kukkus ja siis tuli Kisslejov ja hakkas ka lööma. Ta rääkis kohtus niimoodi nagu ta rääkis. Uurija ei küsinud, et ta räägiks täpsemalt. Näidatud fotosid ta ei mäleta. Ei mäleta, kas need fotod olid eraldi, olid nad ühe lehepeal või ei mäleta.

Mäletab, et fotosid näidati. Ta ei mäleta, kust poolt need isikud tulid, oli tantsuplatsil ja nägi hetke kui nad olid juba seal, samas piirkonnas. Ei tea, mis seal oli. Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ja kannatanut DP it tunnistaja M M ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Andes ütlusi selle kohta, et töötas 2005.a. märtsis, kui tal oli kokkupuude süüdistatavatega ja kannatanu P , turvatöötajana klubis Prive. Tol ajal ta liikus tööl ringi.

Kannatanust ta mäletab ainult seda, et andis talle esmaabi. Süüdistatavaid väga ähmaselt mäletab, mäletab, et andis üle politseile. Põhjuseks oli see, et nad olid rikkunud korda ja läinud kannatanule kallale. Seda ise ei näinud, kuulis, ei mäleta kellelt. Täpselt ei mäleta, mida kuulis, oli all ja öeldi, et häire üleval, ei täpsustatud milles see seisnes.

Ta ei oska kirjeldada, milline pilt avanes, kui ta jõudis üles. Üleval tema andis kannatanule esmaabi, tal oli nägu katki. Kohtus tunneb ta kannatanus ära DP i. Ta mäletab, et tal nägu oli päris katki, suured vigastused olid, ninast tuli verd, nägu oli katki, andis esmaabi. Ei mäleta kuidas hammastega lood olid. Ta otseselt ei mäleta, kes neid kinni pidas, aga nad olid kinnipeetud teiste turvameeste poolt. Ei

oska kinnipeetuid iseloomustada. Ei mäleta, et oleks kinnipeetuid üldse enne õhtu jooksul

näinud. Kell oli kuskil ühe Pku öösel, kui toimus häire. Ta ei mäleta, kas kannatanu vajas professionaalset arstiabi, aga ta arvab, et nad kutsusid talle kiirabi. Ta mäletab, et ta (kannatanu) oli šokis kindlasti, ta ei oska öelda, kas ta oli joobes või mitte. Ta oli šokiseisundis ja šoki seisundis on isikud väga ärevad. Praegu enam ei tööta Prives. Ta ei mäleta, mis aastal sinna läks, aga oli kokku tööl seal 1 aasta ja 3 kuud, aga kas ta läks sinna 2004.a., täpselt aastat ta ei mäleta. Klubis Prive oli harva selliseid sündmusi. Need 3 isikut, kes seisavad kohtu ees, ei käinud seal tihti. Enda arvates nägi neid esimest korda. Kannatanut enne selles klubis näinud. Tol ajal olid turvakaamerad ainult baarides ja all ukse peal, saalides ei olnud. Ta ei tea, kas hiljem Pgaldati.

Sellest ajast, kui sündmus aset leidis 2005.a. märtsist kuni tänaseni ei ole keegi käinud ähvardamas, et ta ei räägiks kellegi peale sündmusest adekvaatselt.

Ei tea, millest see intsident alguse sai. Ei tea, kuidas see intsident lõppes. sündmust pealt ei näinud.

Tol hetkel oli 2 piiri, olenes nädalapäevast, 18 a ja 21 a. Turvatöötaja ei kontrollinud seda, selleks olid eraldi inimesed. Oli see argipäev või puhkepäev, ta ei mäleta. Kas inimesi oli palju või vähe, ei mäleta täpselt. Ta ei mäleta palju tol õhtul oli turvamehi, tavaliselt oli 4 – 5 inimest. Üks oli alati saalis, kaks olid ukse peal, üks liikus ringi nii ukse peal kui saalis, öö jooksul see muutus ka, kui inimesi rohkem sisse tuli.

Kohtuistungil andis ütlusi selle kohta, et süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, tunnistaja T P viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanut DP it ta ei mäleta. Andes ütlusi selle kohta, et märtsis 2005.a. kui toimus kokkupuude kolme süüdistatavaga töötas

ta turvatöötajana. Konkreetsel korral all välisukse peal, Meeskond OÜ all ja asutus Prive ööklubi.

Kuupäeva täpselt ei mäleta, esimest korda puutus kokku nendega siis, kui oli välisuksel, tegi

tööd ja nad tahtsid klubisse sisse saada. Jäi meelde, et nad ärritusid, kuna isik, kes klubis on uksehoidja ütles, et nende riietus ei ole sobiv, et nad ei saa sisse. Nende riietus oli sportlik. Ta

mäletab halvasti, aga natuke tuli neid veenda, et nad ei saa sisse. Tema tegeles nende

29 veenmisega. Neile ei meeldinud see, nad tahtsid väga sisse saada, nad ärritusid, aga midagi muud ei juhtunud, nad läksid ikka lõpuks ära. Nad ei läinud klubisse, vaid kuhugi mujale ära. Nägi neid veel, täpset aega ei mäleta kui kaua läks, aga nad tulid tagas kolmekesi, kõik tulid tagasi. Ta arvab, et see võis olla enne keskööd, sest ukse taga oli rahvast veel, klubi oli uksed lahti teinud

mitte väga palju hiljem. Ta arvab, et see võis olla 1,5 – 2 tundi hiljem, aga täpselt ei mäleta. Lubas neil siseneda ja jäi ise ukse peale edasi. Konkreetsel ööl toimus intsident, tema seda pealt ei näinud, aga teda kutsuti üles, et on abi tarvis. Öeldi, et kaklus. Läks kohe ülesse. Kui minna klubisse sisse, siis paremal pool DJ puldi taga oli abi tarvis. Appi kutsus teda turvatöötaja Andrus Suve, aga kellele konkreetselt abi tarvis oli, ta ei näinud, kuna olukord oli juba rahulik. Täpselt ei mäleta, palju isikuid oli, pigem ütleb, et seal oli vähe inimesi, rahvast oli hõredalt. Turvatöötajad olid ja nimetatud 3 isikut. Ta seda ei mäleta täpselt, kas ta nägi kannatanut või ei näinud, kuna ta läks tegelema koos selle turvamehega ühe süüdistatava juurde. Läks selle isiku juurde kelle juures oli turvamees, kes oli väidetav kakleja või kalkuses osaleja. Ta tunneb kohtuistungil ära G.F.

Ta täpselt ei mäleta, ta arvab, et ta läks sellepärast, et üks turvatöötaja ütles, et see oli üks

inimene, kes kakles, ta ei teinud temaga midagi, ta oli ehmatavas olekus, täpselt ei mäleta, füüsilist kontakti temaga ei olnud. Politsei kustuti, neil oli informatsioon olemas, et politsei tuleb, politsei võttis ja viis need 3 isikut kaasa. Kolm süüdistatavat. Mis sai kannatanutest, seda ta ei tea või ei mäleta, kuna ta naasis tema tööpostile alla ukse juurde. Ta ei tea, kas kannatanuid oli üks või mitu. Ta ei mäleta, kas

sündmuskohal, kui sündmus oli lõppenud, ta üldse nägi mingit isikut, keda võis väliste tervisekahjustuste tõttu kannatanuks pidada. Praegu enam ei tööta Prives. Kogu aeg Prives ei olnud. Tööle määrati kuhu vaja oli. Prives tuli

olla 5 korda kuus. Turvamehena oli töötanud vähe, 2004.a. lõpust. Klubisse pääses 18 – aastaselt, võis olla selliseid päevi, kus pidi vanem olema, ei mäleta, kas konkreetsed päevad olid

ära näidatud. Ei mäleta, kas nägi kannatanut tol korral. Kui nad sisse tahtsid esimest korda saada, ta ei näinud joobetunnuseid ja ei tundnud. Ei mäleta, kas riided olid vahetatud, kui tulid järgmine kord. G.F ei näinud noor välja.

M käis vahepeal uske juures uurimas kuidas on. Ülesse läks üksi. Ta arvab, et M oli enne kohapeal. Pigem oli möödunud 1,5 tundi, kui nad tagasi tulid. Kohus avaldas (Köide I t.l. 67 – 69) eeluurimises antud ütlused KrMS § 291 p. tunnistaja N L 5 alusel. Tunnistaja N L on tunnistajana ülekuulamisel 09.09.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et käis pidutsemas Jürgeni sünnipäeval ööklubis „Prive“, kuupäeva ei mäleta. Toimus see kevadel. Olid tema, Jürgen, Dja teised temale tundmatud Jürgeni sõbrad. Üldiselt ta on tantsija tüüp ja rohkem tantsis. Ühtegi kaklust ta ei näinud. Pärast, olles „Prives“ helistas temale Jürgen, kes oli Denisiga

politseis ja teatas, et D peksti ja löödi tal hambad välja. Kes lõi tema ei tea. Pärast D ta ei

näinud. Hiljem J rääkis, et D on vaja hambad panna. J rääkis ka seda, et kallaletungija on venelased ja neid oli kolm meest. Tol päeval oli väga palju rahvast, üldiselt oli lõbus ja rahulik. Don rahulik inimene, tagasihoidlik, peomeeleolus on ta lõbus.

Kohus avaldas eeluurimisel antud ütlused (Köide I t.l. 163 – 165) KrMS § 291 tunnistaja EJS p. 5 alusel. EJSon tunnistajana ülekuulamisel 29.08.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et ei oska nimetada kuupäeva, millal see juhtus, kuna möödas palju aega. Praegu on ta haige, liikumisvõimalused on

piiratud. Meenutab, et kevadel oli tööl kamberplokis, sinna toimetati kolm kakluses kahtlustatavat noormest Harju tn 6. Toimetas noormehe G.F sünd. 1988 kambrisse nr. 4, kus oli eelnevalt alkoholijoobes soome kodanik O, kes oli kainenemisel ja magas. Sulges kambri ukse ja hakkas tegelema teise kinnipeetavaga, et Paugutada ka teda oma kambast eraldi

kambrisse. Ei jõudnud teist kinnipeetavat hakata korralikult läbi otsima, kui patrullis olev vanemkonstaabel Uskevitš teatas, et 04 kambris G.F peksab jalaga magavat

30

soomlast. Jättis tööd pooleli ja jooksid ruttu 4 kambri juurde. Avas ukse esimesena sai sisse

kambrisse Uskevitš, kes kumminuiaga lahutas peksja soomlasest. G.F oli väga ag iivne. Samas järgnes ka tema ja nägi, et soome kodanikul parem silmaalune ja vasak silm verevalumeis ja veritses.

Toimetas soome kodaniku kambrisse nr. 1, kus tekkis vaba ruumi, kutsus kiirabi, arst vaatas soomlast üle, pärast seda oli soomlane Pgaldatud tagasi kambrisse. Kuna G.F oli ag iivne nii endale kui ka teistele, seega turvalisuse mõttes kasutas käeraudu, sest G.F ei rahunenud ja pidevalt peksis käte ja jalgadega kambri ust, sõimu ja ähvarduste saatel igasugustesse Pka saatmisega, kuna tema isal olevat väga võimas seljatugi. Kõik ähvardused ja sõim toimus tema

suust karjudes. Hiljem kui suutis Maksimi maha rahustada oli alkomeetri näit 1,04 promilli. Kodanik G.F arstiabi ei vajanud ja saatis teda pikalt „persse“.

Kohus avaldas (Köide I t.l. 70 – 72) eeluurimises antud ütlused KrMS § 291 tunnistaja KL`a p. 5 alusel.

KLon tunnistajana ülekuulamisel 14.09.2005.a. andnud ütlusi selle kohta, et kuupäeva ta nimetada ei oska, toimus see kevadel, vist märtsi kuus aastal 2005.a. Ta oli ööklubis Prive ühe tuttava sünnipäeval. Istus laua taga ühe isikuga sünnipäeva seltskonnast, vist tema nimi Leif. Ta tundis, et midagi toimus, keeras oma pea ringi ja nägi, kuidas kaks meest kukkusid

diivanile. Üks neist, kes oli võõras noormees, lõi nende seltskonna noormeest Denisi, lõi rusikaga D pea piirkonda. Dpüüdis kaitsta ennast, vist D pani oma käed ette. Ta ei kuulnud, et keegi neist midagi rääkis, kuna valjusti mängis muusika. Tema tuli sealt ära, Leif läks teisele poolele, kus oli Denis, mis sel hetkel toimus, seda ta ei tea, kuna läks eemale ja oli seljaga. Kui natukene hiljem pöördus ringi ja vaatas, mis seal toimub, siis nägi rüselemist, kus osalesid 4 või 5 inimest, kuna ta on lühinägelik, siis ta ei oska neid kirjeldada. Hiljem ta kuulis, et D rünnati, kes ja palju inimesi ründasid, seda ta ei tea. Sel õhtul ta rohkem Denisit ei näinud, ei näinud teda ka pärast. Rüselus oli ag iivne, millega löödi ta praegu juba ei mäleta.

Kohtulike vaidluste käigus esitas oma seisukoha, milles kannatanu esindaja Monika Mägi konstateeris, et kõik kolm kohtualust on toime pannud kuriteod, mis nendele on inkrimineeritud. Juriidiline kvalifikatsioon on õige ja kogutud tõendid süüdistuse kohta kinnitavad kuritegelikku käitumist kõigi kolme poolt ja nende suhtes tuleb langetada süüdimõistev kohtuotsus. Ta nõustub väga paljus prokuröriga, mis prokurör oma kõnes ütles ja esile tõi. Samas tahab kohe märkida, et

taotletud karistusega ta kannatanu esindajana nõus ei ole. Süüdistatavad, prokuröri versiooni kohaselt, peavad küll hüvitama kahju: reaalse kahju ja kannatanu poolt taotletud moraalse kahju, kuid see on ju obligatoorne. Seadusemõtte kohaselt kõigile süüdimõistetud isikutele, kõik, kes mõistetakse süüdi tegudes, kus kahju on hinnatav materiaalse- või moraalse kahjuna, millele on

ka rahaline väärtus, on hüvitamine iseenesest elementaarne ja kaasneb igale taolises juhtumis süüdimõistetule. Missugune aga peab olema kriminaalkaristus toime pandud kuriteo eest? Peab

arvestama karistuseliigi ja -ulatuse sedastamisel, kindlakstegemisel mitmetest kriteeriumitest.

Esimene nendeks on teo iseloom, teo tagajärg. Ei ole kellelgi kahtlust, et kannatanu DP sai

tõsised vigastused ja selle tõttu, juba selletõttu on süüdistatavate poolt toime pandud tegu äärmiselt ühiskonnaohtlik. On kuritegusid, mida võib heastada, mida võib andeks anda, mille puhul on põhjust tõdeda, et ei ole jäävaid raskeid tagajärgi. Kuid on kuritegusid mille tagajärjed ei ole kinnimakstavad, ei lähe

iseenesest mööda, vaid nad jäävad. Kahjuks sageli. Üks on kuritegude liik, mis on suunatud inimese elu ja tervise vastu. Elu ei saa tagasi anda, elu ei saa kinni maksta ja tervist ei saa osta raha eest. Inimesed, kes lähevad teise vastu jõhkra füüsilise jõuga, on ju ka ise inimesed,

tavalised noored mehed. Nende peas peaks ju olema mõte ja inimene peaks mõtlema nagu inimene. Inimene ei kaitse mitte ainult enda tervist, enda lähedast tervist, vaid austab iga inimese elu ja tervist. Seda ei ole palju nõutud.

31

Teiseks, karistuse mõistmisel peab arvestama missugused on isikud, kelle üle kohus õigust

mõistab ühiskonna ohtlikkuse seisukohast. Mitte üks inimene objektiivselt, ükskõik, kes teab asja faabulat, nende kolme süüdistatava käitumist 27. märtsist 2005.a. kuni tänaseni ei saa kinnitada, et need kolm noormeest on kaotanud oma ühiskonnaohtlikkuse. Nad on jõudnud isegi uued kuriteod toime panna ja nad on analoogiliste kuritegude eest süüditunnistatud. See ei näita nende paranemist. Iga nendega kokkupuude kohtusaalis, koridoris või trepil, on tema kui vana kohtutöötaja jaoks teatud psüühilise barjääri ületamine. Nendes on koguaeg midagi ähvardavat, mõnitavat, parastavat. Ei maksa kaugelt otsida- kuidas nad käitusid, kui olid täna hiljaks jäänud, mitte üks ei vabandanud. Nad on võitussporti harrastanud palju aastaid, mõni koguni kaheksandast eluaastast peale. Nad

on ennast treeninud peksmiseks, teise inimese tervise kahjustamiseks, teise alla surumiseks, madalaks panemises. Praeguseks kujutuseks on esitatud materjalid. G.F Pgutati kambrisse, kus oli purjus Soome kodanik ennast välja magamas. Saabus „ Elu peremees“ G.F, näete siin vedeleb soomlane, mis ta siin vedeleb, ma pigem rahustan oma närve ja peksan ta läbi! Ega muidu analoogilise psüühikaga inimesed ei sõida autoga Eestisse.

Ikka „Peremehed“ on tagasi! Kes sinna keskrajooni politseisse kambrisse pandi? „Peremees!“ Kui ta siit välja läheb ja te olete talle jälle ette lugenud 1 kuu ja 4 kuud jne tingimisi vabaduse kaotust. Mis neil sellest? K.Z on juba saanud selle. Kuidas ta meid pettis? Ta pani toime kuriteo, ta peeti kinni, oli kohtu all, mõisteti süüdi. Meie ei tea, et uus kuritegu on toime pandud.

Me ei tea, et ta kõrval saalis on süüdimõistetud! Kannatanu esindaja ei usu, et K.Z Kasahstanis on vahepeal lõpetanud keskkooli, see on absurd. See võib ükskõik kus olla, aga ärge mõelge, et meie siin istume hunnik naiivseid, lihtsameelseid. Mul on juhuslikult K.Z-i isa

kohta süüdimõistev kohtuotsus, aga see ei puutu siia. Neist ei saa kunagi õiguskuulekaid kodanikke, kui nende karistus ei ole efektiivne. Kannatanu esindajana tahaks ta ilma pahameelt tekitamata lugupeetud vastaspoolel tuletada

meelde ühte nüanssi Vladimir V.R-i käitumisest, mis ei puuduta P i. See puudutab pronksiööd. Kui jooksis ERR-st ringvaate saade, siis ta helistas V.R-i kaitsjale, et ta vaataks seda oma armsakest süüdistatavat, millega ta tegeleb. Mis ajast peale on seadusandja vabastanud isiku tema isiksuse väljaselgitamiseks? Tuleb vaadata, mis oleks karistus, mis teda õigele teele suunab. Kõige ohtlikum on inimene, kelle kuriteo toimepanemisel puudub motiiv. Võib olla ei ole leiba, riiet, lapsed söömata. Olgu. Aga mis motiiv on inimestel, kes tulevad nagu võidukad

väed, kui tegelikult Prive on juba külalised majutanud? Sünnipäevalapsed olid lauas, istusid- G.F-ile see ei meeldinud, K.Z läheb istub lauda. Ise väidavad, et tulles oli klubi rahvast täis. Nad arvavad, et neile on sinna jäetud tühi laud. On selge, et neile ei olnud lauda pandud ootama. Sama seisukoht: „Peremehed tulevad!“ Motiiv puudub peksmiseks, homme lükkab minu trepist alla, homme viskab võõra lapse ümber- motiivitu tegevus. Või siiski, ehk on motiiv olemas, võib

olla ta eksib. Viha eestlaste vastu, kellele mõnest on antud Eesti kodakondsus. Nemad läksid eestlasi lahutama! Nendele öeldi „ Vene sead, minge minema!“ Kui absurdne see on? DP on puhas venelane, kes pidi saama eestlaste nimel koosa kätte. Kannatanu esindaja vana juristina on

näinud ühte koma teist. Rahvuslik vihkamine ei ole kunagi toonud kellelegi kasu, vaid ainult kahju. Kõige rohkem vihkajale endale. Sest kuskil nad komistavad, nagu nemad kolm. Vihast

eestlaste vastu peksid läbi venelase. Siin pole midagi naerda, nagu seda teevad praegu süüdistatavad. Tema seadusandjana oleks teinud paragrahvi, kellel on põlisrahva vastu vihavaen, kohemaid oma etnilise rahva juurde tagasi. Inimene, kes on süüdimõistetud rahvuse vastu toimepandud kuriteos,

mis ei ole tema etniline kodumaa, kohe tuleks teha väljasaatmisotsus. Isa tuleb ukse peale, et

kurikatega ei ole vaja peksta. Ta võib seda öelda, sest nendega on liigagi nämmutatud. Nad peavad aru saama, et meie ajud ka töötavad ja oskavad mõtelda. Prokurör on hea inimene, hea

kvalifikatsiooniga, ta alustab alles oma teekonda, temal on veel usk olemas. Temal, kogenud

juristil, ei ole enam. Nõustuda saab prokuröri poolt küsitud karistusega ainult siis, kui

süüdistatavatele mõistetakse šokivangistus. Nende arvates see peab kindlasti olema. Hagi suureneb 158670 krooni.

32 Seoses kolleegi sõnavõtuga ja väitega, et V.R-i süü ei ole leidnud tõendamist lisas kannatanu esindaja repliigi korras, et ta ei palunud asjata avaldada tema eeluurimisel antud ütlusi. Seal on kõik kirjas. G.F suhtes nagu oleks politsei rikkunud kinnipidamiseeskirju. See jutt ei vasta

tegelikkusele, praeguse kinnipidamispraktika ega ka tol ajal, kui korrapidaja ruumis

vormistatakse inimene kambrisse, toimub ülevaatus, kas tema suhtes on kehavigastusi, see

kantakse žurnaali ja arvutisse sisse. See on kinnipidamisel obligatoorne. Ei uurita, kuidas tekkisid vigastused, vaid lihtsalt kajastatakse need. Kannatanu esindaja tahab veel öelda, et käesolevas asjas ta esindas kannatanut nii eeluurimisel kui ka kohtulikul asja arutamisel, loomulikult ka protsessis ettevalmistamisel. Ta oleks oodanud, et kui kolleegid peavad teda ületasustatuks, siis oleks võinud öelda ka tema kehvasti tehtud töö kohta midagi. Koos käibemaksuga 68 000 krooni, siis on puhas töötasu kõige madalam, mis on nende büroos ja Tallinnas keskmine honorari määr. Jääb mulje nagu ta ei oleks 40 tundigi tööd

teinud. Ta arvab, et kõik lugupeetud kolleegid arvavad, et nad on eeluurimisel tööd teinud natukene rohkem kui 40 tundi. Moraalse kahju kohta on P öelnud, et kohus ise otsustab. P ei ole olnud järjekindel, ta peab siiamaani taluma G.F ähvardusi. Kannatanu esindaja tahab veel poistele öelda, et ärgu saagigu enda alt oksa.

Kohus kuulanud üle süüdistatavad, kannatanud, tunnistajad, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leidis järgmist. Tõendamist on leidnud süüdistatavad G.F, V.R K.Z , et ja

viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive koos

grupis, rikkudes avalikku korda ning rahu tungisid kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja

põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste 12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus -

seega on tõendamist leidnud, et

G.F , V.R ja K.Z panid toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise, s.o KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud ja süüdistatavatena G.F, V.R

K.Z endid

KarS § 263 p. 1, 4 järgi

kohtuliku arutamise käigus neile

inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud.

On ja süüdistatavate G.F , V.R-i K.Z-i süü neile KarS § 263 p.1,4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises leidnud täielikult tõendamist ning kannatanu DP `i tunnistajate IU`i, KP `i, TT, V P , J P `i, KK`i, J S `i, ELV`i, M M `e T P tunnistajate N L

ja poolt kohtuistungil antud ütlustega; ning ja

KL`a Dr. Kai №ore silmakabineti teatisega kohtueelsel uurimisel antud ütlustega; ja sinna

juurde kuuluva (Kd. I t.l. 21, 24); fototabeliga. Agnessa P ja Anu M Hambaravi OÜ õiendiga fototabeliga. ; AS Ida – Tallinna ja sinna juurde kuuluva (Kd. I t.l. 26, 27 – 28) Keskhaigla patsiendikaartidega töövõimetuslehega. äratundmiseks ja (Kd. I t.l. 31, 32,33). esitamise protokolliga kannatanu DP `ile fototabeliga. ja sinna juurde kuuluva (Kd. I t.l. 121 – 123, 120); ja sinna juurde äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja J S `ile

kuuluva (Kd. I t.l. 124 – 125, 120); fototabeliga. äratundmiseks esitamise protokolliga

tunnistaja TT `le fototabeliga. ja sinna juurde kuuluva (Kd. I t.l. 126 – 127, 120);

äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja ELV`ile ja sinna juurde kuuluva fototabeliga. (Kd. I t.l. 128 – 129, 120); äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja

KP `ile fototabeliga. äratundmiseks ja sinna juurde kuuluva (Kd. I t.l. 130 – 132, 120); esitamise protokolliga tunnistaja M M `ele fototabeliga. ja sinna juurde kuuluva (Kd. I t.l. 135 – 136, 120); ja sinna äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja T P `le

33 juurde kuuluva (Kd. I t.l. 137 – 138, 120);

fototabeliga. väljavõttega korrapidamisžurnaalist ja (Kd. I t.l. 166 – 167, 168 – 169). patrulllehega. Kohtuistungil üle kuulatud kannatanuna DP `i

ütlustest on näha, et süüdistatavatega on ta

kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. 27.03.2005.a. oli ta oma tuttava Jürgeni

sünnipäeval. Nende kasutuses oli 2 või 3 lauda, kokku pandud, asusid klubi baarileti ja akna vahel. Märkas mingil hetkel kolme noormeest, kohtualuseid, kes käitusid ag iivselt, käisid

ringi, tõuklesid, vaatasid vastaspoole reaktsiooni. Tema jäi oma lauda üksi istuma, ei

märganud, kuidas nad temale lähenesid. Tarbis alkoholi. Kui toimus rünnak, jõi õlut. Õhtu jooksul lõi umbes 3 pudelit õlut, kuid need olid väiksed pudelid, 0,33. Järsku ilmus tema ette

G.F, lõi ootamatult rusikaga hammastesse, löök oli tugev, esihammas lendas välja. Kukkus toolilt maha. Hakkas tõusma. Peaaegu oli tal selg sirge, siis rünnati teda igalt poolt. G.F lõi rusikaga silma, kõrvalt sai ka tugeva löögi silma Siis lõi G.F rusikaga .

näkku, tormas kallale. Suutis ta kinni haarata ja komistas vist ümberläinud tooli otsa. Kukkusid. Jäi alla. G.F hakkas peksma teda rusikatega näkku, surus ta enda ligi ja siis oli tal ebamugav teda lüüa. K.Z kummardus, lõi teda rusikaga korduvalt alalõuga,

ninaluu piirkonda, paremasse silma. Suutis kinni haarata K.Z-ist, siis hoidis neid

mõlemaid kinni. K.Z lõi teda paremasse silma, ninna, alalõua piirkonda. See oli väga

valus, turses, tehti röntgen murru kahtlustusega. Lööke oli rohkem kui kolm. Kolmas,

V.R peksis teda sellal jalgadega, lõi näkku, külge ja jalgadesse. Sellest ajast parem

põlv on temal vigastatud (meniskivigastus), lõi ka oimu piirkonda. Kirurg ütles, et see oli ohtlik löök. Turvamehed tulid vahele, talutasid ta WCsse, hakkasid kohe vabandama, et nii hilja

sekkusid. Et ründajad olid nii ag iivsed, nad ei saanud sekkuda, ta pesi end puhtaks. Parema

silma laug oli katki, lahtine haav. Kulm oli katki, ninast jooksis verd, paremat silma ei saanud avada. Kohtualused olid käeraudades all, ähvardasid kõiki. Neid pandi politseiautosse, neid viidi jaoskonda, teda Keskhaigla traumapunkti. Konfliktsituatsiooni ei olnud. Alles all sai

teada, et nad räägivad vene keelt. Rünnak tuli väga ootamatult. Kakluse ajal ei öeldud ühtegi

sõna. Kaklus oli väga ag iivne, nad olid nagu hagijad. Ta polnud kindel, millega see lõppeb.

Ajataju sellise olukorras raske hinnata, peksmine toimus umbes 5 minutit. V.R oli ehk

vähem aktiivne, lõi jalgadega lamajat, ei kummardunud ja ei löönud teda vist kätega. Pärast nende isikutega temal kokkupuudet ei olnud, tema isal oli. Nad hakkasid tingima, et maksavad mingi summa ja siis loobuks süüdistusest. Uurijale andis tšekid, ta koostas nimistu, võiks lähtuda

sellest. Täiendavalt tuli vigastuste kohta, , kõige ohtlikum parema silma klaaskeha vigastus selle ravikulude kohta on tõend – prognoositav maksumus – lõikust ta ei ole veel teinud. Tema vaateväljas ujub kogu aeg valge laik, segab nägemist, tekib juurde lühinägelikkust. Arsti

kinnitusel klomp käib vastu võrkkesta ja võib põhjustada selle irdumist. Teadus on selle vastu võimetu, võib põhjustada pimedaksjäämist. Praeguseni pole operatsiooni tehtud, kuna on

üsna kulukas, Eestis seda ei tehta. Lõikus on liiga riskantne, tehakse Rootsi Karolinska silmakliinikus. Nõuab elamiskulusid kohapeal. Tal pole hetkel raha. Otsene materiaalne kahju,

82 570, aga nõuab ka moraalset kahju, ta esitab selle veel, peab mõtteid koondama. Silmad

väsivad väga kiiresti, peab tegema pause. Nägemine, eriti paremas silmas halveneb. Maksis esindajatasu, silmauuringud olid kulukas, hambaproteesid.

Kohtul pole alust kahelda kannatanu DP `i poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses kannatanut on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. kannatanu DP `i Ka haakuvad

poolt kohtuistungil antud ütlused ka tunnistajate IU`i, KP `i, TT, V P , J P `i, KK`i, J S `i, ELV`i, M M `e T P tunnistajate N L KL`a ja poolt kohtuistungil antud ütlustega; ning ja kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatavavaid G.F tunnistajana IU`i

, V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta

kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. See oli talvel. Millal, ta ei mäleta. Mis aastal, ta ei mäleta. Võib olla 2005.a. või 2004.a. Tema töötas patrullis. Korrakaitsepolitseinik.

34 Ta mäletab, et oli väljakutse vanalinnas, kus asub ööklubi. Ta ei mäleta, kas seal oli kaklus või peksmine. Kolm isikut oli kinnipeetud, kui jõudsid kohale. Juhtum oli öösel juhtus. Sõitsid sinna koos paarimehega – J P iga. Mäletab tumeda peaga süüdistatavat (G.F). Täpselt ta ei mäleta, kas keegi midagi täpsemalt selgitas, et mis seal aset leidis ja miks nad olid

kinni peetud, aga mäletab, et kohapeal oli kannatanu ja tunnistaja, kes oli tema sõber.

Kannatanul oli midagi peaga. Ta hästi ei mäleta. Hiljem ta käis temaga traumapunktis. Kutsusid kiirabi. Mäletab, et kinnipeetutest kaks tükki karjusid. Ag iivsed võib olla, ta eeldab. Mäletab, et käerauad panid kindlasti. Ju siis olid. Kinnipeetud toimetati Kesklinna

Politseiosakonda, Pärnu mnt 11 ja Pgutati kambrisse. Tema ise jäi ka peale seda Kesklinna

Politseiosakonda. Osakonnas asub videovalve, mis salvestab ja filmib, mis toimub. Need on koridoris, kambriblokis, kambris, ülekuulamiseruumis. Ta ei mäleta, aga vist oli korrapidaja, kes ütles, et ühiskambris toimub peksmine. Kuulis ka ise hääli. Seal kambris oli üks purjus soomlane, kes oli Pgutatud sinna kainenema. Tema kuulis, kuidas ta soome keeles karjus „ Apua, apua“ – see tema meelest tähendab appi. Kui vaatasid monitorist, siis Kõva häälega. märkasid, et seal üks noormees jalgadega peksis soomlast. Soomlane oli põrandal maas ja karjus. Soomlast peksis üks tema poolt kinnipeetutest. Kambriblokis oli soomlane ja üks neist kolmest kinnipeetutest. Mäletab, et soomlast peksis see sama esimene reast, see, keda ennem

ära tundis. Raske öelda millisesse kehapiirkonda soomlast peksti, aga soomlane oli maas ja

mõlemad käed olid pea ees, selleks, et oma pead kaitsta. Soomlane vastupanu ei ostutanud,

kaitses pead ja karjus kõvasti. Edasi palus kambri korrapidaja abi. Nad tegid kambri lahti ja kuna

peksmine jätkus, siis andsid korralduse lõpetamiseks. Kuna noormees peksis soomlast edasi ja nemad olid kursis, et ta on spordimees ja kuna ta oli seal ag iivne, nad kasutasid füüsilist jõudu

tema suhtes. Ei mäleta, kas kannatanu vajas ka arstiabi, aga võib olla jah, kutsuti kiirabi. Ta

tõesti ei mäleta. Kehavigastused olid pea suunas. Ta ei mäleta, kas G.F seletas

midagi kannatanu peksmise kohta või mitte, aga kuna neil kambribloki põhiuks oli lahti, siis oli kuulda kuidas need kolm isikut omavahel rääkisid. Ta ei tea, kes kellele ütles, aga üks neist karjus teisele, et kas sa oled juba mõN kinnipeetule peksa andnud ja teine karjus, et kuule mina juba andsin. Kinnipeetutest rääkisid omavahel need, kes kohtus on. Juba osakonnas või sündmuskohal keegi rääkis, et oli pidu ja G.F samal päeval midagi võitis või sai medali. Soomlast peksis G.F kambris ka jalgadega. Konflikti algust ei näinud. Tema ainult vaatas

monitori, aga oli kuulda, et kambriblokis soomlane karjus. Kas soomlane oli siis ag iivne olnud,

et ta kainenema Pgutati, seda ta ei tea, kuna soomlane ei olnud tema kinnipeetud.

Kohtuistungil tunnistajana KP `i süüdistatavavaid üle kuulatud ütlustest on näha, et

G.F , V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta samal üritusel kokku puutunud. Puutus nendega kokku siis, kui nad kolmekesi klubisse sisenesid.

Tunneb ära pingist esimese ja k da. (G.F- ja K.Z ). Teist pingireas ta ei mäleta. Vasakpoolsel istuval süüdistataval, tumedapeaga Linnuparves tulid sisse. tegelasel oli kaelas medal (G.F). Hanereas ja ag iivselt tulid ööklubisse sisse.

See pidi olema 2005 .a., JSsünnipäev on 16 märtsil. Seega see pidi olema 16. märtsi kandis

oleval nädalavahetusel. Tegemist oli ööklubiga „Prive“ Harju tänava alguses.

Ag iivsus

väljendus selles, et nad tulid sisse üleolevate nägudega, trügisid seltskonnast läbi. Tegid klubile tiiru peale. Nad tõmbasid tähelepanu, rahvas vahtis neid, et kes nad on. Peale seda, kui nad saali läksid, ta enam neid ei näinud. Kui neil oli see kaklus läbi, siis neid transporditi välja. Garderoobis – ta ei tea, kas turvamehed olid nad kinni pidanud või politsei, aga seal nad vene keeles kõva häälega rääkisid. Kannatanu DP oli ka tunnistaja JSsünnipäeva külaliste hulgas oli

samas seltskonnas, tulid rongiga Riisiperest, läksid ööklubisse „ Prive“. Klubis seltskond jagunes

kaheks. TT, tema ja KKolid nende seltskonnas, ühes nurgaäärses laudkonnas. DP oli teises laudkonnas. DP oli samas ruumis, kinnipeetud olid need samad kolm soormeest, kes on saalis,

kuid kahte neist ta suudab tuvastada, k dat ei mäleta. Nad olid seal garderoobis kinnipeetud. Suur mäsu oli seal all. Nad olid endiselt ag iivsed. Eeldatavasti ähvardamas oli see K.Z, reast kolmas tumeda peaga. Süüdistatav K.Z ähvardas ilmselt mitmeid, nimesid ei tea.

Tema poole hüüdis raudselt ähvardusi vene keeles, ta ei tea neid täpselt. Arvestades näoilmeid ja

35

hääletooni, ta teab, et see oli ähvardus. Ta sai sellest aru nii, et see oli ähvardus. Rohkem

isiklikke kokkupuuteid tal nendega ei olnud. Seda intsidenti ta jälgimas ei olnud. Kas DP

politseijaoskonnas nad oli, ta ei mäleta. Kannatanuid mäletab. Kask ja Tammesalu olid. Niipalju, kui ta mäletab, need isikud kellele ta ennem osutas, olid veel ag iivsed siis, kui oli kohal politsei. Üldsuse jaoks kindlasti nad olid hirmuäratavad. Ei oska täpsustada, palju ta tarvitas tol õhtul alkoholi, mitte märkimisväärselt. Ta ei olnud purjus. Ta ei tea, kui palju oli

turvamehi, kui toimus konflikt aga tema nägi kahte. Ei tea, kas klubis on olemas ka videovalve, aga see on võimalik. K.Z ähvardas subjektiivselt: suunas ag iivselt käe trepist üles, sinna kus nad olid, manas ette tigeda ähvardava näoilme ja hüüdis midagi ag iivset

vene keeles. Rohkem ei ole võimalik täpsustada, kuna ta ei oska vene keelt aga oli sajaprotsendiliselt veendunud, et see oli ähvardus. Tunnistaja sõnul on tal hea mälu ja ta on kuulnud TT ütlusi toimunu kohta. Kommenteerida, kuna konkreetse intsidendi juures tema ei ole

olnud. Ta ei ole sage klubi „Prive“ külaline. Tema meelest rahvast oli palju tol õhtul

Süüdistatavad ületasid sealset liikluskiirust. Liikuda tuleks järjekorra tempos. Sisenemine ruumi

oli tema hinnangul ag iivne. Nende psühholoogiat ta ei tea, nende saavutustest ta ka ei tea. Ähvardusest jäi mulje, et ähvardati ka teisi, kes temaga koos olid. teda ka. Subjektiivne hinnang.

Ähvardati, kuna kõik tunnistajad häirisid neid. miks, ta ei tea. Kas midagi isiklikku, ta ei tea keeleoskuse tõttu ta ei suuda seda tõlkida, mis nad mulle ütlesid, ega sõnasõnalt mõista. Miimika järgi sai aru, et ähvardus. Täpsustada ei suuda.

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et

tunnistajana TT süüdistatavavaid

G.F , V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta

kokku puutunud ainult seoses sama sündmusega. Kokkupuude leidis aset JS sünnipäeval ööklubis „Prive.“ tema ees istus DP . Ta istus ühe tütarlapsega ööklubis nurgas ja DP ta ei tundud, kuid teadis, et ta on J i sõber selles seltskonnas. Sündmus toimus märtsis, mitu aastat tagasi. 27. märtsil, kui ta ei eksi. Kaks aastat tagasi vist. Peale südaööd oli see tegevus, täpset kellaaega ei oska öelda. Nendel oli õhkkond rahulik ja sõbralik, mingeid pingeid ei valitsenud. Istus tütarlapsega nurgas, tema ees paari meetri kaugusel istus DP . Nägid neid samu kolme noormeest minemas DP i ette. Nad äratasid tähelepanu oma Rääkis Kristeliga, see tütarlaps.

ag iivsuse ja üleoleva olekuga. Ag iivsus väljendus See oli esimene asi, mis jäi silma. kehakeelest, esmapilgul Hiljem üks noormees ühel hetkel lõi kannatanut näkku. DP it lõi . see keskmine noormees. Ta ei oska öelda miks tulid kõik kolm DP i juurde. Nad äratasid oma

tähelepanu ag iivse olekuga. Ootamatult lõi see mees P it rusikaga näkku. Ülejäänud kaks

noormeest olid vahetus läheduses. Enne seda löömist tõenäoliselt midagi öeldi, mingeid sõnu ta küll ei eristanud. Täiesti järsku löödi P it näkku.

Kas nad rääkisid või mitte, ta ei kuulnud. Löödi käega, rusikaga. D kukkus löögi tagajärjel maha, toolilt maha põrandale. Tõusis püsti ja kolm noormeest ründasid teda kõik üheskoos. D kukkus pikali. Kõik noormehed olid tema peal, peksid teda käte- ja jalgadega näkku ja üle kogu keha. Ta ei julge öelda aega

kaua peksmine kestis, sest kui see juhtus, siis tema oli šokis, et selline asi nii konkreetne vägivald toimus temale nii lähedal. Nägi esimest korda siukest peksmist nii lähedal enda kõrval. Jutt käib minutitest. See toimus mõne minuti jooksul. Kogu selle peksmise vältel oli DP maas pikali ta ei tõusnud püsti, ta ei saanudki püsti tõusta, teda hoiti kinni. See, kes alustas oli selgelt ag iivsem. Tema selle algatas ja tema oli põhiline. Ta ei ütleks, et keegi oleks selgelt

vähem ag iivne. Tema esialgu seisis šokis, vaatas mis toimus, vaatas, et nende ümber olev rahvas

appi ei läinud ja ühel hetkel leidis, et midagi peaks ette võtma. Siis ta läks sinna vahele seletama. Ei julgenud ag iivselt läheneda, et kellestki kinni võtta või nii. Ta teadis, et nad siis oleks kõik kolmekesi temale kallale tulnud. Kui sinna seletama läks, siis see sama noormees, kes alustas kaklust, surus ta vastu seina ja võttis kõrist kinni. Ta haiget ei saanud. Vaatas talle silma,

ühel hetkel lasi lahti. Kui ta oleks ag iivne olnud, oleks nad temale kallale tulnud. See oli G.F, nagu ta nüüd istungil on aru saanud.

See keskmine noormees siin pingil. G.F sai talle pihta, aga ta haiget ei saanud. Ei oska öelda kas ajal, kui G.F tal kaelast kinni hoidis, need teised kaks jätkasid peksmist. Kui G.F teda lahti lasi, siis tulid turvamehed, saabus ka politsei ja politsei saatel nad viidi

36

minema sealt. Nad ähvardasid neid või teda klubis üleval, et keegi jaoskonnas ei läheks

tunnistama. Kui nad läksid politsei autoni välja, siis ähvardasid ka välisukse juures. See ähvardamine läks nii tuliseks, et politsei palus eemale hoida neist. Ei mäleta kas kõik kolm noormeest ähvardasid. Ähvardus oli suunatud temale. Sai aru nii, ähvardus seisnes selles, et kui

ta läheb jaoskonda tunnistama, siis võib temaga midagi halba juhtuda. Ta ei näinud kas alates

sellest momendist, kui G.F esimesest löögist kannatanule kuni selle lõppemiseni kannatanu

suhtes, kannatanu või keegi meie seltskonnas ka mingit füüsilist vägivalda nende kolme noormehe suhtes kasutas. Ainult nemad olid vägivaldsed. Keegi ei sekkunud. Inimesed lihtsalt

vaatasid pealt. P istus, kui ta sai esimese löögi. Pärast oli ta maas. Maas või P i peos ta tema

hambaid ei näinud. Pärast kaklust vaatas P i nägu, D nägu oli läbipekstud. Hammaste kohta ta ei tea ei mäleta, kas meditsiiniline abi ka kutsuti, seda ta ei mäleta. Teda ei ole keegi

ähvardanud sellest õhtust peale. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana V P süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on tema sõbra sõber. Natukene mäletab sündmust, mis leidis aset 2005.a., kui oli kannatanuga ühes seltskonnas. See toimus märtsi lõpus 2005.a. ja viibis kannatanuga samas seltskonnas tema sõbra JSsünnipäeval klubis „Prive“.

Seltskonnas oli umbes 12 – 15 inimest ja viibiti ööklubi teisel korrusel. Teatud ajahetkel märkas, et kannatanu DP it on keegi vene

keelt kõNv isik löönud. Ta nägi, et oli löödud ja kutsus Ta ei tea, kes lõi, kuhu lõi. turvamehi.

Ta ei mäleta, kas enne, kui ta avastas, et kannatanu DP it on keegi vene keelt kõNv isik löönud, ta oli seda vene keelt kõNvat noormeest näinud. Olles intelligentne inimene, teeb ta

vahet eesti – ja vene keelel. Ta selgelt mäletab, et sõnadevahetus käis vene keeles. Kahjuks ei

mäleta, millise tooniga see sõnavahetus oli. Kannatanu oli põrandal maas, kui nägi, et ta oli verine ja teda oli löödud. Siis Ei mäleta, kas kannatanu löömine ja peksmine jätkus või lõppes. kui Doli maas ja nägi verd, läks kutsuma turvameest. Minuteid ei oska öelda. Esmase kutse peale turvamehed ei tulnud kohale. Kui teist korda läks kutsuma, siis tulid. Aga seda, kust klubi osast ta nad leidis, ta ei mäleta. Turvameeste kutsumiseks pidi eemale minema. Ei mäleta, et kas

2005.a. toimunu käigus jäi temale ka selle vene keelt kõNva isiku nägu või välimus meelde. Ei

oska öelda, mis edasi juhtus, peale turvameeste kutsumist. Nägi löömist ja verd, aga ta ei mäleta lööja nägu. Vahetult peale sündmusi ei oleks süüdistatavaid ära tundnud, kes siin täna istuvad, kuna on lühinägelik. Ta ei mäletanud ka siis, 2005 aastal, nende välimusi. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana J P `i süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta kokku puutunud ainult üks kord tööalaselt. Kannatanu ja süüdistatavatega on ühel korral seoses ametikohustuste täitmisega kohtunud, see oli 2005.a. kevadel. Märtsis või

aprillis. 2005.a. töötas politseinikuna. Oli Kesklinna PO Korrakaitse talitluse patrull. Kui nende isikutega kohtus, täitis tööülesandeid, oli graafikujärgses patrullis. Alguse sai see

sündmus väljakutsest Harju tänaval asuvasse klubisse „Prive“, kus olevat toimunud kaklus. Kohal oli kannatanu ja väidetavad peksjad. Koos oli patrullis vanemkonstaabel Igor Uškevitsiga, väljakutse said juhtimiskeskusest, kes sinna helistas, ta ei tea. Kõike ei mäleta, mis

oli, kui jõudsid ööklubisse. Ta ei mäleta, kus ta Kannatanul olid vigastused näo piirkonnas. kannatanuga kohtus, kas seespool välisust või õues klubi ees. Samuti ta ei mäleta, kus ja kelle poolt olid eeldatavad peksjad kinnipeetud. Et kas nende või turvameeste poolt. Meenub ainult, et toimetasid need eeldatavad peksjad patrullsõidukisse. Kinnipeetud tunneb kohtus ära.

Kinnipeetute käitumine oli ag iivne. Korraldustele allumine ei toimunud nii, nagu

ettenähtud. Neid osakonda toimetades oli kambrites järjekord. Kuna kambrid olid täis, siis panid nad kambrite ette pingi peale istuma. Seal istudes olid nad väga solvavad nende suhtes.

Üks solvang järgnes teisele. Tema meelest ei olnud kinnipeetavatel vigastusi, kui nad jõudsid

ööklubisse. Politseiosakonnas saadi lõpuks need väidetavad peksjad kambritesse

Pgutatud. Nad Pgutati eraldi kambritesse. Üks neist sattus ühte kambrisse sinna juba

eelnevalt kainenema viidud meesterahvaga. Teab, et üks nende kinnipeetutest oli seda meesterahvast peksnud ja rünnanud seal kambris. Ta ei ole väga kindel, aga see võis olla

G.F . Kambrikaaslane ei olnud eestlane, see oli soomlane. Võib eksida, kas

37 nägi kambris peksmist pealt. Võis seda videost hiljem näha. Peksmise ajal juures ei olnud. Ei mäleta, kes temale sellest peksmisest rääkis

. Kannatanu DP il oli hematoom silma ümbruses. Löögi oli saanud vist vastu hambaid, sest seal kandis oli vigastusi. Ei julge kinnitada, võib

eksida. Kannatanu ja süüdistatavate konflikti kohta ei oska midagi öelda, politseiosakonnast mäletab ainult. Tema ameti juures tuleb arvestada seda, kui reaalseks ja ohtlikuks ta inimeste

suusõnalisi väljendusi peab. Tookord ikka pidas seda solvanguks, mitte ähvarduseks. Süüdistatavatele mingit ettekanne selle solvamise eest tema küll ei kirjutanud. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatavavaid ta tunnistajana KK`i

isiklikult ei tunne. Oli jah aastaid tagasi üks sünnipäev. Ta ei tea, kas ta kannatanut just nägi, aga pärast kuulis, et ta oli ka seal sünnipäeval olnud. Oli seal esimest korda See oli klubis „Prive“.

ja rohkem pole seal käinud. Sünnipäev oli tema sõbra sõbral, kes oli J S. Väga palju küll sünnipäevast ei meenu. Läksid klubisse, tarbisid alkoholi, tantsisid. Tema tolleaegne sõber, KP , ütles mingi aja pärast, et lähevad kohe ära, et keegi olevat peksa saanud. Midagi erilist küll ei olnud. Rahvast oli palju, klubi melu nagu ikka. Võib olla oli tunglemist või nügimist, aga ta ei pööranud sellele tähelepanu, klubis ikka sellist toimub. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana J S`i süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta sõber. Ta on neid näinud oma sünnipäeval 16. märtsil 2005.a., kus siis

DP , nö. peksa sai. See on kord, kui on neid näinud. On osalenud ka kahel kohtuistungil eelnevalt. Sünnipäev ise toimus eelnevas kohas, aga nad tulid sünnipäeva jätkupeole Klubisse Prive, mis asub Harju tänaval. Seal viibisid umbes 10 inimest: tema ise, DP , N L , TT, KP ja tema tüdruksõber, M J , ELVja neid inimesi oli veel. Nemad olid kindlasti kohal sel ajal. Olid ühe laua taga, see kas mõni inimene käis lauast ära või oli sealt lauast mingi aeg lahkunud, ta ei mäleta. Istusid laua taga. Tema ja N Neil oli üks selline suurem laud, mille taga nad istusid. hakkasid tantsima minema, hoidsid käest kinni. Hakkasid püsti tõusma, keegi tundmatu isik, kes istub süüdistatavate pingis, hakkas võtma tooli selleks luba küsimata, mille peale tema ütles, et see tool on kinni, see on nende laua oma. Ta tunneb tooli võtnud isikus ära G.F . Peale selle tooli võtmist siis võttis see noormees tal rinnust kinni, riietest. Aga

kuna ta oli sealt lauast ära liikumas ja N hoidis tal käest kinni ja tõmbas teda edasi, siis ta

lükkas selle noormehe käe ära ja vabanes ta haardest. Astusid paar sammu edasi leti äärde, pööras ümber ja vaatas kuidas sama inimene lõi meie lauas istuvat DP it näkku. P

kukkus ja hakkas püsti tõusma, mille peale antud isik ja kaks ülejäänut ründasid DP it edasi. Peksid teda jalgade ja kätega.

Timo ja Erik tahtsid appi minna, aga said ka ise lööke.

Siis saabusid turvamehed, kes noormehed kinni võtsid. Siis saabus politsei, kes pani nad

käeraudu ja viis politseiautosse, kuhu istus ka tema ja P . Toimus sõit Kesklinna Politseiosakonda. Seal andis tunnistusi ja kõik. Tema ei märganud, kas lisaks tooli küsimisele

oli mingit sõnavahetust nende kolme isiku ja Dvahel. Seda noormeest ja neid teisi nägi esimest korda. Peale esimest lööki Dkukkus, üritas seepeale end püsti ajada, aga ei õnnestunud, kuna teised kaks ka ründasid teda. Ta vajus uuesti pikali ja siis nad peksid teda. Peksmine

toimus kiiresti, kestis, ta pakub, vahemikus 3 – 5 minutit. Pigem 3 – 4 min. Peale seda

esimest lööki, samalt isikult, kes ka temal rinnust kinni võttis, ei olnud enam võimalik nende aktiivsust tuvastada. Kõik kolm peksid. Esimene lööja oli küll see keskmisena istuv, aga pärast peksid kõik. Peale peksmist märkas DP il nähtavaid tervisekahjustusi. Tal oli

nägu verine, puudus esihammas, silm oli verine ja see läks tal seal õhtu käigus –

politseijaoskonnas ja traumapunkti jõudes Pste. Suhteliselt halb nägi ta välja. Kolmel noormehel ei märganud väliseid vigastusi. Nad tundusid olevat selle olukorraga rahul. Ärplesid edasi. Ööklubis nad osutasid ka vastupanu kinnipidamisel. Kui nad olid juba kinnipeetud, siis karjusid vene keelseid väljendeid. Politseiautos nad tagusid tugevalt politseiauto seina,

mis eraldas meid ja neid seal kongi osas. Karjusid edasi, et saate peksa ja ähvardasid. Need kolm noormeest on need samad, kes istuvad süüdistatavate pingis kohtus. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana ELV`i süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta tuttav. 2005. aasta märtsis olid nad ööklubis Prive, oli tema sünnipäev.

38

Peale tema olid seal J id, P ja S, K , väga palju ei olnud seal. Olid teisel korrusel, seal oli tantsuplats, baar ja istumiskohad. Tema oli tantsupõranda ääres, tantsu – ja istumiskoha vahel. Teised olid istumiskohas ja baari juures laiali. Nad ei olnud kõik koos, väga lähedal. P istus temast võibolla 6 – 7 meetrit eemal. Tantsisid seal ja lõpuks toimus intsident. Ta nägi, et see mees keskel (istub keskel G.F), mäletab näo järgi, ootamatult lõi DP näkku, rusikaga. Ta nägi, et nad liikusid ka seal P i lähedal, kõik kolm süüdistatavat. Nii lähedal ei olnud, et oleks saanud aru, kas oli suhtlemine. Pärast seda lööki rusikaga P kukkus maha

põrandale, siis ta tõusis uuesti ülesse, see sama isik keskel (keskel G.F ) tahtis uuesti lüüa, aga D. P haaras ta kinni, siis teised süüdistatavad lõid teda ka ja siis P kukkus

maha koos G.F-iga ja teised hakkasid jalgadega lööma ja paar korda nad kummardasid ja lõid rusikaga, võibolla 5 korda, tema tuli sinna, et eemale tõmmata neid ja need samad kaks äärmist süüdistatavat (V.R ja K.Z) hakkasid teda lööma. Pärast seda, kui tema sekkus kaks äärmist süüdistatavat (V.R ja K.Z) tulid ära ja hakkasid teda lööma, lõid pähe mitu korda. Tema neid ei löönud ja siis tulid turvamehed ja siis see asi lõppes. Need kõik lõid päris kiirelt ja ta arvab, et kõik lõid, täpne arv ei ole, aga kõik lõid raudselt 5 korda. Ta ei vaadanud kellaaega, kaua P i peksmine kestis, kaua ei

olnud, võib olla minut või kaks, ta ei tea. Ta mäletab, et P haaras ta kinni, keskmise süüdistatava(G.F), midagi muud ta ei mäleta. Ei usu, et keegi teine nende seltskonnast tarvitas nende 3 noormehe suhtes mingit vägivalda, ei mäleta niimoodi. Pärast peksime lõppu, oli P il nägu Pstes, huuled Pstes, hambad olid välja löödud, silm oli kinni ja Pstes. Ei

mäleta eriti, kuidas käitusid kolm peksjat pärast peksmist, nad võeti kinni ja tema läks P i vaatama. Distants tema ja P i võis olla 6 meetrit, vahepeal oli tühi koht. Laudu ei olnud. Ta nägi,

et nad liikusid seal samas tema läheduses. Nemad olid tarbinud mõned joogid, aga purjus ei

olnud. Ta arvab, et enne seda, kui P i löödi ja ta esimene kord maha kukkus, tulid nad sinna, aga

nad olid alguses seina ääres ja pärast tulid keskele. Ei mäleta täpselt, kas alguses tuli üks. Ei

mäleta, kas oli sõnalisi väljendusi. Esimene ründaja lõi P i näkku, muud ei mäleta, midagi muud. Teised ründajad lõid jalaga peapiirkonda ja keha piirkonda. Näkku löömine oli ka

jalaga. Ta on Ameerikas sündinud, kodukeel on eesti keel, saab aru küsimustest ja vastustustest. Käib edasi – tagasi, aga Eestis elab mõned aastad. Eeluurimises kuulati üle ühe korra. 2006.a.

vist oli. Sündmus, millest räägib oli 27. märts 2005.a.

Ülekuulamisel oli äratundmiseks mingid fotod. Tundis Eriti ei mäleta, mis seal täpselt oli. inimesed ära näo järgi. V.R oli kõrval ja lõi jalgadega P i ja vahepeal kükitas ja lõi rusikaga ja tuli ja lõi teda ka, kui ta tuli vahele. Ta ei mäleta, kas on varem sellest rääkinud või temalt küsitud. Saal oli päris suur on. Vist oli puhkepäev. Tulid sinna vist südaöö Pku.

Oli

umbes kell 24.

Nende seltskond sai kokku õhtul, ta ei mäleta täpselt mis see kell oli täpselt. Enne klubisse tulekut sõitsid rongiga natuke ja olid mingis korteris. Sõitsid elektriraudteel Balti

jaamast. Seltskond oli paarkümmend inimest. Rongiga sõitmise ajal oli hämara võitu. Sõitsid Riisiperre ja tagasi. Rongis olid mõned pitsad ja võibolla mõni pudel šampust. Ta ei mäleta, mis seal veel oli alkoholist. Palju seal oli šampust, ta ei mäleta, mõned pudelid, ei olnud vaguni täis. Kui tulid tagasi linna, mõned läksid koju ja seltskond läks väiksemaks, korter on vanalinnas. Ei olnud seal elamist, oli saal. Korporatsiooni korter. Võtmed ei olnud tema käes. Klubis oli palju

rahvast, täitsa täis ei olnud, aga oli rahvast. Baarilett on seal eraldi. Pruukis šampust ja mõned õlled. Baariletis oli valge ja üleval oli ka mingi valgus. Mõned kohad olid valgemad ja mõned

mitte nii valged, kui kohtusaalis. Muusika mängis. Tema isiklikult jõi natuke šampust ja mõned õlled. Kella ühe Pku pani tähele, et midagi toimub. Selleks ajaks olid klubis olnud tund aega. Vaatas, et need mehed liikusid seal ja vaatas mis seal oli. Ta lihtsalt vaatas sinnapoole ja nägi kui P i löödi. Sel ajal tema puhkas tantsuplatsi ääres, vahepeal tantsis ja siis puhkas. Kui P haaras G.F kinni, siis ta tuli ka K.Z lööma P i. Ta lõi näkku ja kehapiirkonda, siis kui P kukkus põrandale lõi jalaga näkku ja kehapiirkonda. P haaras Võrvoskist kinni ja siis K.Z tuli ka P i lööma. G.F lõi P i näkku ja P kukkus ja siis tuli Kisslejov ja hakkas ka lööma. Ta rääkis kohtus niimoodi nagu ta rääkis. Uurija ei küsinud, et ta räägiks

täpsemalt. Näidatud fotosid ta ei mäleta. Ei mäleta, kas need fotod olid eraldi, olid nad ühe

39 lehepeal või ei mäleta. Mäletab, et fotosid näidati. Ta ei mäleta, kust poolt need isikud tulid, oli tantsuplatsil ja nägi hetke kui nad olid juba seal, samas piirkonnas. Ei tea, mis seal oli. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana M M `e süüdistatavavaid ja kannatanut DP it ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Ta töötas 2005.a. märtsis

, kui tal oli kokkupuude süüdistatavatega ja

kannatanu P , turvatöötajana klubis Prive Kannatanust ta . Tol ajal ta liikus tööl ringi.

mäletab ainult seda, et andis talle esmaabi. Süüdistatavaid väga ähmaselt mäletab,

mäletab, et andis üle politseile. Põhjuseks oli see, et nad olid rikkunud korda ja läinud kannatanule kallale.

Seda ise ei näinud, kuulis, ei mäleta kellelt. Täpselt ei mäleta, mida kuulis, oli all ja öeldi, et häire üleval, ei täpsustatud milles see seisnes. Ta ei oska kirjeldada, milline pilt avanes, kui ta jõudis üles. Üleval tema andis kannatanule esmaabi, tal oli nägu katki. Kohtus tunneb ta kannatanus ära DP i. Ta mäletab, et tal nägu oli päris katki, suured vigastused olid, ninast tuli verd, nägu oli katki, andis esmaabi.

Ei mäleta kuidas hammastega lood olid.

Ta otseselt ei mäleta, kes neid kinni pidas, aga nad olid kinnipeetud teiste turvameeste

poolt. Ei oska kinnipeetuid iseloomustada. Ei mäleta, et oleks kinnipeetuid üldse enne õhtu jooksul näinud. Kell oli kuskil ühe Pku öösel, kui toimus häire. Ta ei mäleta, kas kannatanu vajas professionaalset arstiabi, aga ta arvab, et nad kutsusid talle kiirabi. Ta mäletab, et ta

(kannatanu) oli šokis kindlasti, ta ei oska öelda, kas ta oli joobes või mitte. Ta oli šokiseisundis ja šoki seisundis on isikud väga ärevad. Praegu enam ei tööta Prives. Ta ei mäleta,

mis aastal sinna läks, aga oli kokku tööl seal 1 aasta ja 3 kuud, aga kas ta läks sinna 2004.a., täpselt aastat ta ei mäleta. Klubis Prive oli harva selliseid sündmusi. Need 3 isikut, kes seisavad

kohtu ees, ei käinud seal tihti. Enda arvates nägi neid esimest korda. Kannatanut enne selles klubis näinud. Tol ajal olid turvakaamerad ainult baarides ja all ukse peal, saalides ei olnud. Ta ei tea, kas hiljem Pgaldati. Sellest ajast, kui sündmus aset leidis 2005.a. märtsist kuni tänaseni ei

ole keegi käinud ähvardamas, et ta ei räägiks kellegi peale sündmusest adekvaatselt. Ei tea,

millest see intsident alguse sai. Ei tea, kuidas see intsident lõppes. sündmust pealt ei näinud. Tol

hetkel oli 2 piiri, olenes nädalapäevast, 18 a ja 21 a. Turvatöötaja ei kontrollinud seda, selleks olid eraldi inimesed. Oli see argipäev või puhkepäev, ta ei mäleta. Kas inimesi oli palju või vähe, ei mäleta täpselt. Ta ei mäleta palju tol õhtul oli turvamehi, tavaliselt oli 4 – 5 inimest. Üks oli alati saalis, kaks olid ukse peal, üks liikus ringi nii ukse peal kui saalis, öö jooksul see muutus ka, kui inimesi rohkem sisse tuli.

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana T P süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga.

Kannatanut DP it ta ei mäleta. Märtsis 2005.a. kui toimus kokkupuude kolme süüdistatavaga töötas ta turvatöötajana. Meeskond OÜ Konkreetsel korral all välisukse peal,

all ja asutus Prive ööklubi. Kuupäeva täpselt ei mäleta, esimest korda puutus kokku nendega siis, kui oli välisuksel, tegi tööd ja nad tahtsid klubisse sisse saada. Jäi meelde, et nad ärritusid, kuna isik, kes klubis on uksehoidja ütles, et nende riietus ei ole sobiv, et nad ei saa sisse. Nende riietus oli sportlik. Ta mäletab halvasti, aga natuke tuli neid veenda, et nad ei saa sisse. Tema tegeles nende veenmisega. Neile ei meeldinud see, nad tahtsid väga sisse

saada, nad ärritusid, aga midagi muud ei juhtunud, nad läksid ikka lõpuks ära. Nad ei läinud klubisse, vaid kuhugi mujale ära. Nägi neid veel, täpset aega ei mäleta kui kaua läks, aga nad tulid tagas kolmekesi, kõik tulid tagasi. Ta arvab, et see võis olla enne keskööd, sest ukse taga oli rahvast veel, klubi oli uksed lahti teinud mitte väga palju hiljem. Ta arvab, et see võis olla 1,5 – 2 tundi hiljem, aga täpselt ei mäleta. Lubas neil siseneda ja jäi ise ukse peale edasi. Konkreetsel ööl toimus intsident, tema seda pealt ei näinud, aga teda kutsuti üles, et on abi tarvis. Läks kohe ülesse. Kui minna klubisse sisse, siis paremal pool Öeldi, et kaklus. DJ puldi

taga oli abi tarvis. Appi kutsus teda turvatöötaja Andrus Suve, aga kellele konkreetselt abi tarvis oli, ta ei näinud, kuna olukord oli juba rahulik. Täpselt ei mäleta, palju isikuid oli, pigem

ütleb, et seal oli vähe inimesi, rahvast oli hõredalt. Turvatöötajad olid ja nimetatud 3 isikut. Ta seda ei mäleta täpselt, kas ta nägi kannatanut või ei näinud, kuna ta läks tegelema koos selle turvamehega ühe süüdistatava juurde. Läks selle isiku juurde kelle juures oli turvamees, kes oli väidetav kakleja või kalkuses osaleja. Ta tunneb kohtuistungil ära G.F. Ta

40 täpselt ei mäleta, ta arvab, et ta läks sellepärast, et üks turvatöötaja ütles, et see oli üks

inimene, kes kakles, ta ei teinud temaga midagi, ta oli ehmatavas olekus, täpselt ei mäleta, füüsilist kontakti temaga ei olnud. Politsei kustuti, neil oli informatsioon olemas, et politsei

tuleb, politsei võttis ja viis need 3 isikut kaasa. Kolm süüdistatavat. Mis sai kannatanutest,

seda ta ei tea või ei mäleta, kuna ta naasis tema tööpostile alla ukse juurde. Ta ei tea, kas

kannatanuid oli üks või mitu. Ta ei mäleta, kas sündmuskohal, kui sündmus oli lõppenud, ta üldse nägi mingit isikut, keda võis väliste tervisekahjustuste tõttu kannatanuks pidada. Praegu

enam ei tööta Prives. Kogu aeg Prives ei olnud. Tööle määrati kuhu vaja oli. Prives tuli olla 5 korda kuus. Turvamehena oli töötanud vähe, 2004.a. lõpust. Klubisse pääses 18 – aastaselt, võis olla selliseid päevi, kus pidi vanem olema, ei mäleta, kas konkreetsed päevad olid ära näidatud. Ei mäleta, kas nägi kannatanut tol korral. Kui nad sisse tahtsid esimest korda saada, ta ei näinud

joobetunnuseid ja ei tundnud. Ei mäleta, kas riided olid vahetatud, kui tulid järgmine kord.

G.F ei näinud noor välja. M käis vahepeal uske juures uurimas kuidas on. Ülesse läks üksi.

Ta arvab, et M oli enne kohapeal. Pigem oli möödunud 1,5 tundi, kui nad tagasi tulid. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate IU`i, KP `i, TT, V P , J P `i, KK`i, J S `i, ELV`i, M M `e T P poolt kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses tunnistajaid on ja

, hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise

ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Kohtuistungil avaldatud üle kuulatud (Köide I t.l. 67 – 69) eeluurimisel tunnistajana N L

antud ütlustest (avaldatud KrMS § 291 p. 5 alusel) on näha, et käis pidutsemas Jürgeni sünnipäeval ööklubis „Prive“, kuupäeva ei mäleta. Toimus see kevadel. Olid tema, Jürgen, Dja teised temale tundmatud Jürgeni sõbrad. Üldiselt ta on tantsija tüüp ja rohkem tantsis. Ühtegi kaklust ta ei näinud. Pärast, olles „Prives“ helistas temale Jürgen, kes oli Denisiga politseis ja teatas, et D peksti ja löödi tal hambad välja. Kes lõi tema ei tea. Pärast D ta ei näinud. Hiljem J rääkis, et D on vaja hambad panna. J rääkis ka seda, et kallaletungija on venelased

ja neid oli kolm meest. Tol päeval oli väga palju rahvast, üldiselt oli lõbus ja rahulik. Don rahulik inimene, tagasihoidlik, peomeeleolus on ta lõbus. Kohtuistungil avaldatud üle kuulatud (Köide I t.l. 70 – 72) eeluurimisel tunnistajana KL`a antud ütlustest (avaldatud KrMS § 291 p. 5 alusel) on näha, et kuupäeva ta nimetada ei oska,

toimus see kevadel, vist märtsi kuus aastal 2005.a. Ta oli ööklubis Prive ühe tuttava sünnipäeval. Istus laua taga ühe isikuga sünnipäeva seltskonnast, vist tema nimi Leif. Ta

tundis, et midagi toimus, keeras oma pea ringi ja nägi, kuidas kaks meest kukkusid diivanile. Üks neist, kes oli võõras noormees, lõi nende seltskonna noormeest Denisi, lõi rusikaga D pea piirkonda. Dpüüdis kaitsta ennast, vist D pani oma käed ette. Ta ei kuulnud, et keegi neist midagi rääkis, kuna valjusti mängis muusika. Tema tuli sealt ära, Leif läks teisele poolele, kus oli Denis, mis sel hetkel toimus, seda ta ei tea, kuna läks eemale ja oli seljaga. Kui natukene hiljem pöördus ringi ja vaatas, mis seal toimub, siis nägi rüselemist, kus osalesid 4 või 5 inimest, kuna ta on lühinägelik, siis ta ei oska neid kirjeldada. Hiljem ta kuulis, et D rünnati, kes ja palju inimesi ründasid, seda ta ei tea. Sel õhtul ta rohkem Denisit ei näinud, ei näinud teda ka pärast. Rüselus oli ag iivne, millega löödi ta praegu juba ei mäleta. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate N L KL`a poolt kohtueelse uurimise käigus ja

antud ütluste usaldusväärsuses tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ,

ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest

kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused silmade kahjustuse osas kannatanu DP `i Dr. Kai №ore silmakabineti teatisega fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva millest on näha, et esineb parema silma kontusiooni järgne seisund, klaaskeha kahjustusega (status post DP `il

contusio bulbi, et oppacitates corporis viteri). Ning vasaku silma kontusiooni järgne

lühinägelikkus, mis on tingitud läätse kontusioonist trauma tõttu (ilmselt tegemist olnud löökidega oimu ja nina piirkonda). (Kd. I t.l. 21, 24).

41 Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused üldse tervisekahjustuste kannatanu DP `i sealhulgas ka hammaste kahjustuse osas ja Agnessa P ja Anu M Hambaravi OÜ õiendiga sinna juurde kuuluva millest on näha, et esineb hamba 11 krooniosa murd, fototabeliga, DP `il hammaste 12, 21 krooni osades mõrad. Samuti välisel vaatlusel on tugev verevalum parema silma all, turse nina ja ülahuule piirkonnas, pea ja kaela valud, kukla piirkonna turse. (Kd. I t.l. 26, 27 – 28). Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused üldse tervisekahjustuste kannatanu DP `i

osas ja millest on AS Ida – Tallinna Keskhaigla patsiendikaartidega töövõimetuslehega,

näha, et esinevad peksmise jäljed üle terve näo. Ninasõõrmetes on hüübinud verd. DP `il Parema silma alalaul põrutushaav . 2 cm, silma ümbruses suur verevalum. DP `i töövabastuse periood oli ajavahemikul 28.03.2005.a. - 19.04.2005.a..(Kd. I t.l. 31, 32,33) Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate G.F kannatanu DP `i

, V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks

esitamise protokolliga kannatanu DP `ile fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva kust nähtub, et

(Kd. I t.l. 120): DP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 6 ära isiku (fotol nr. 6 on G.F), kes lõi teda näkku, hammastesse, ülalõua piirkonda ja lõi välja hamba, see oli isik kellest kõik sai alguse (lõi esimesena). Ta tundis ta ära näojoonte järgi, piklik nägu, tumedate juuste ja silmadega. DP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 4

(Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z), kes ründas teda, kui ta hakkas tõusma pärast lööki esimesest ründajast. Ta tundis ta ära näo järgi, tal on lai nägu, tugeva kaelaga. DP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 5

(Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 5 on V.R), kes ka ründas teda, ta ründas teda samal

ajal, kui lõi teda teine noormees, kui ta püüdis püsti tõusta fotol nr. 6 (fotol nr. 6 on

G.F ) oleva isiku löögist. Ta tundis ta ära paksemate huulte järgi, ka on kiilakas.

(Kd. I t.l. 121 – 123, 120). Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate G.F tunnistaja J S `i

, V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja J S `ile fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva kust nähtub, et

(Kd. I t.l. 120): J S temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 6 ära isiku (fotol nr. 6 on G.F). Ta tundis ta ära suurema nina järgi. J S temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 5

(Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 5 on V.R). Ta tundis ta ära kuna ta on kiilakas. DP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 4

(Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z). Ta tundis ta ära tõmmu naha ja tugeva kaela järgi.

(Kd. I t.l. 124 – 125, 120).

Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate G.F tunnistaja TT

, V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja TT `le fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva kust nähtub,

et

(Kd. I t.l. 120): tunnistaja TT temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil

tundis fotol nr. 6 ära isiku (fotol nr. 6 on G.F), kes esialgu ründas DP `it

lüües teda rusikaga näo piirkonda, ka ründas teda, lüües teda põlvega kubeme piirkonda, ka hoidis teda kõrist kinni. Tal oli seljas Nike d . Ta tundis ta ära, kuna oli tume poiss. TT temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 5

(Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 5 on V.R), kes hiljem tuli appi esimesele peksma Denisit. Tal oli seljas pintsak, ta on pikk. Ta tundis ta ära näojoonte järgi TT temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 4

(Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z), kes tuli appi esimesele peksma Denisit. Ta tundis ta ära laiema näo järgi, ka oli ta tume, medaliga.

(Kd. I t.l. 126 – 127, 120). Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate G.F tunnistaja ELV`i

, V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks

esitamise protokolliga tunnistaja ELV`ile fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva kust nähtub, et (Kd. I t.l. tunnistaja ELV temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil

42

120): tundis fotol nr. 6 ära isiku (fotol nr. 6 on G.F ), kes esimesena lõi rusikaga DP `it näo piirkoda. Ta tundis ta ära kitsa näo ja tumedate juuste järgi.

ELV` temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 5 (Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 5 on V.R), kes peksis P `it jalgadega ning lõid teda pea piirkonda. Ta tundis ta ära sügavate silmade järgi, ka oli kiilakas. ELV temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil

(Kd. I t.l. 120): tundis fotol nr. 4 ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z), kes peksis P `it jalgadega ning lõid teda pea piirkonda. Ta tundis ta ära suure näo järgi, ka oli ta tugeva kaelaga. (Kd. I t.l. 128 – 129, 120).

Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate G.F tunnistaja KP `i

, V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja KP `ile fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva kust nähtub, et (Kd. I t.l. tunnistaja KP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil 120): tundis fotol nr. 4 ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z), keda nägi märtsi kuus aastal 2005 klubis Prive. Ta oli d is. KP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 5 (Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 5 on V.R), keda nägi märtsi kuus aastal 2005 klubis Prive. Ta oli vist medaliga. KP temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 6 (Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 6 on G.F), kuid 100 % kindel ei olnud, keda nägi märtsi kuus aastal 2005 klubis Prive.

(Kd. I t.l. 130 – 132, 120).

Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate tunnistaja M M `e

G.F , V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja M M `ele ja sinna juurde kuuluva fototabeliga, tunnistaja M M temale äratundmiseks esitatud fotodelt, kust nähtub, et fototabelil tundis fotol nr. 6 ära isiku (fotol nr. 6 on G.F), kes (Kd. I t.l. 120):

peksis 27.03.2005.a. öösel ööklubis „Prive“ kannatanut. Ta tundis ta ära lühikeste ja tumedate juuste järgi, näost ta on tõmmu. M M temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. (Kd. I t.l. 120): 5 ära isiku (fotol nr. 5 on V.R ), kes peksis 27.03.2005.a. öösel ööklubis „Prive“ kannatanut. Ta tundis ta ära silmade järgi. M M temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr.

(Kd. I t.l. 120):

4 ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z ), kes peksis 27.03.2005.a. öösel ööklubis „Prive“ kannatanut. Ta tundis ta ära turske ja laiema näo järgi.

(Kd. I t.l. 135 – 136, 120). Ka haakuvad poolt kohtuistungil antud ütlused (ka süüdistatavate G.F tunnistaja T P

, V.R-i ja K.Z-i äratundmise osas) äratundmiseks esitamise protokolliga tunnistaja T P `le fototabeliga, ja sinna juurde kuuluva kust nähtub, et (Kd. I t.l. tunnistaja T P temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil 120): tundis fotol nr. 6 ära isiku (fotol nr. 6 on G.F), keda ta nägi klubis Prive. Ta oli medaliga. Ta tundis ta ära tõmmude silmade järgi. T P temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. (Kd. I t.l. 120): 5 ära isiku (fotol nr. 5 on V.R), keda ta nägi klubis Prive. Temaga ta rääkis kõige rohkem. Oli välimuselt kahvatu poiss. T P temale äratundmiseks esitatud fotodelt, fototabelil tundis fotol nr. 4 (Kd. I t.l. 120): ära isiku (fotol nr. 4 on K.Z), keda nägi ta klubis Prive. Ta oli priske. (Kd. I t.l. 137 – 138, 120).

Väljavõttest korrapidamisžurnaalist patrulllehelt patrullekipaaž ja on näha, et koosseisus J P ja Igor Uškevitš toimetanud kolm kinnipeetavat G.F, on V.R-i ja K.Z-i kahtlustatuna kakluses ja peksmises Harju 6 asuvast ööklubist PRIVE osakonda.(Kd. I t.l. 166 – 167, 168 – 169).

Seega ja

süüdistatavate G.F , V.R-i K.Z-i süü

avaliku korra raskes rikkumises toimepanduna grupis on kogutud tõenditega leidnud

43 üheselt ja ammendavalt kinnitamist. Kannatanu DP

on andnud toimunu kohta detailseid

ütlusi, ühtlasi kirjeldanud üksikasjalikult kõigi süüdistatavate käitumist ja konkreetseid tema suhtes toime pandud vägivallaakte. Ei DP `i enda ega ka kohtuistungil küsitletud tunnistajate ütlustest ei nähtu, et DP või keegi teine kannatanuga koos viibinud seltskonnast oleks mingil moel provotseerinud vägivaldset rünnet süüdistatavate poolt. Samuti ei nähtu kannatanu DP `i ega tunnistajate ütlustest, et kannatanu DP või keegi teine kannatanuga koos olnud isikutest

oleks oma õigusvastase käitumisega tinginud süüdistatavatel hädakaitse vajaduse. Kuigi kannatanu DP oli mõningal määral tarvitanud ründe eelselt alkoholi, pole see aluseks kahelda

tema ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd kannatanu võime detailseid ütlusi anda ja adekvaatselt

toimunu asjaolusid tajuda näitavad üheselt, et tarbitud alkoholikogus oli olnud väike ning tegemist polnud kindlasti mitte olukorrale ja asetleidnule vale hinnangu andmisega. Kannatanu DP `i ja mitmete tunnistajate ütluste kohaselt eristusid süüdistatavad teistest klubi külastajatest juba enne rünnet oma ag iivse käitumise poolest, samuti olid nad ag iivselt meelestatud ka ründe järgselt. Kannatanu DP `i ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ja pole ilmnenud ühtegi asjaolu, mis tingiks nende ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla seadmise.

Süüdistatavate G.F , V.R-i K.Z-i poolt

ja

kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised.

Samas on süüdistatavate ütlused ilmselgelt kantud soovist vältida vastutust toimepandu eest,

nende poolt antud ütlused ei haaku teiste kogutud tõenditega ja seetõttu tuleb neisse tõendite kogumis hindamisel suhtuda kriitiliselt. Süüdistatavate ütluste usaldusväärsusse on alust kahelda ka seetõttu, et need erinesid kohtueelses menetluses antud ütlustest, mis tingis vajaduse avaldada

süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ütluseid nende usaldusväärsuse

kontrollimiseks. Kusjuures on vajalik märkida, et kõnealused erinevused mitte lihtsalt ei

esine vaid on märkimisväärselt olulised ja seda ka väga suurt tähendust omavates detailides.

V.R on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt nägi ta ümber pöörates kaklust, kus olid ka G.F ja K.Z. Kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta kõigepealt lööki G.F näo suunas ning alles seejärel puhkes kaklus. Samas kui kohtueelses menetluses ta G.F löömisest midagi pole rääkinud.

Ka kohus leiab, et kohtuistungil mingist asjaolust mitterääkimine on käsitletav vastuoluna

ütlustes, seda ka antud kriminaalasjas süüdistatavate poolt antud ütluste puhul, kus nad

kohtueelses menetluses pole andnud ütlusi sündmuse käiku iseloomustavate oluliste detailide osas. Nende detailide lisamine kohtuistungil antud ütlustele on ilmselgelt kantud soovist muuta

kohtu jaoks usutavaks süüdistatavate, eriti süüdistatava G.F kaitseversioon hädakaitseseisundi esinemise kohta ja hädakaitsetegevuse põhjendatuse kohta.

K.Z on kohtueelses menetluses andnud ütlusi, mille kohaselt pärast klubisse saabumist läksid nad teisele korrusele, olid seal, tantsisid ja veetsid aega. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta teisele korrusele jõudes kohe ühe laua juurde ja istus. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt puhkes kaklus lava ees, kohtuistungil antud ütluste kohaselt selle laua juures, kuhu ta istus. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt löödi kõigepealt

V.R , kohtuistungil antud ütluste kohaselt G.F . Kohtueelses

menetluses antud ütluste kohaselt löödi G.F mitu korda rusikaga näkku, kohtuistungil antud ütluste kohaselt üks kord.

G.F kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt toimus klubi teisel korrusel konflikt inimeste vahel, mida V.R läks lahendama ja teda löödi vastu nina. V.R lõi teda ka vastu huule piirkonda, huulest tuli verd. Seejärel läks tema lööja

poole ja too lõi teda näo piirkonda silma alla, misjärel tema lõi omakorda meest kaks korda

parema silma alla. Seega nähtub eelnimetatud ütlustest, et sama isik, kes lõi V.R

, lõi ka teda. Tulenevalt kohtuistungil antud ütlustest pidi see olema D P . Kohtuistungil antud ütluste kohaselt nägi ta K.Z-i D P vestlemas, ta lähenes ja D

P ütles: “Minge siit minema, Vene sead!“ Kus oli sel ajal V.R , ta ei mäleta. Kinnitas, et D P lõi ainult teda ja ainult tema lõi DP it. Kohtueelses menetluses antud ütluste

kohaselt Pgutati tema kätele käerauad alles pärast seda, kui ta oli rünnanud kambris olnud

44 soomlast, kohtuistungil rääkis G.F, et seda tehti juba klubis ja kambrisse Pgutati ta samuti käeraudades. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt lõi ta soomlast jalaga kolm

korda parema külje pihta, kohtuistungil antud ütluste kohaselt lõi ta teda ühe korra tagumiku piirkonda. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli soomlase ründamise põhjus see, et soomlane sülitas tema poole, kuid kohtueelses menetluses ta sülitamisest pole midagi rääkinud. Samuti ei haaku omavahel süüdistatavate endi poolt kohtuistungil antud ütlused. Kui G.F andis ütlusi selle kohta, et lähenedes DP ja K.Z-ile kuulis ta

selgelt D P i suust fraasi: „Minge siit minema, vene sead“, siis K.Z sellisest fraasist midagi ei räägi. Vastupidi, tema ütluste kohaselt ütles tema juurde tulnud seltskond ütles

talle, et mingu ta heaga minema. Kas lähenenud G.F ja D P i vahel mingi sõnavahetus toimus, seda ta ei kuulnud, kuna mängis vali muusika. On ebausutav, et sel hetkel DP i vahetus läheduses viibinud K.Z poleks kuulnud eelnimetatud fraasi DP i

suust valju muusika tõttu, kui DP alles lähenev G.F kuulis seda täiesti selgelt.

G.F pole nimetatud fraasist kohtueelses menetluses ka midagi rääkinud, tema põhjendused selle kohta, et ta oli šokis, pole eluliselt usutavad, kuivõrd tegemist on väga olulise detailiga kogu selles sündmuste käigus, mille mittenimetamine ka väidetava šokiseisundi tõttu pole reaalne. Samuti pole eluliselt usutav, et DP , kes ka ise on vene rahvusest ja kelle

seltskonnas viibis vene rahvusest inimesi, sealhulgas ka naisterahvaid, sellist fraasi oleks kasutanud. G.F on kohtuistungil kinnitanud, et DP i löögi tulemusel oli temal vasak silm kinni, hematoom oli silma ümber, sama kinnitab K.Z, V.R-i ütluste kohaselt oli G.F silma all vigastus. Samas pole aga G.F esinenud

tervisekahjustuse kohta ühtegi teist tõendit, mitte keegi tunnistajatest, sealhulgas ka mitte

turvatöötajad pole kinnitanud, et G.F oleks mingeid tervisekahjustusi esinenud.

Samuti ei nähtu mingeid andmeid tervisekahjustuse kohta G.F kahtlustatavana

kinnipidamise protokollist, tema läbivaatuse protokollist. Samuti on ebausutavad K.Z-i

ütlused, et ta märkas G.F silma all hematoomi, aga kannatanul ta tervisekahjustusi ei märganud. Pole võimalik, et K.Z ei näinud, et kannatanu nägu oli üleni verine. Viimatinimetatud asjaolu on märkimist leidnud kõigi tunnistajate ütlustes, kes kannatanut pärast rünnet nägid. Samas esitas küll G.F kaitsja Anatoli Jaroslavski viimasel kohtuistungil tõendi G.F `l esinenud tervisekahjustuse kohta, kuid

kohus leiab, et seda arsti tõendit ei saa käsitleda tõsiselt võetava tõendina, sest see oli esitatud teise kriminaalasja raames tõendina ning pidi näitama, et politseiametnikud kasutasid G.F suhtes vägivalda. Seega antud juhul pole tõendatud, et DP oleks G.F suhtes vägivalda kasutanud.

Süüdistatavate põhjendused ütluste muutmise põhjuste kohta polnud veenvad. Peamiseks põhjuseks on nimetatud šokiseisundit kinnipidamise tõttu, kuid on ilmne, et selline seisund pole

samastatav mälukaotusega ja oluliste seikade mittemainimine ja sündmuste kulu kirjeldamine hoopis teisiti kui kohtus antud ütlustes ei saa kuidagi olla tingitud väidetavast šokiseisundist. Tulenevalt KarS § 263 sätestatust õigushüve on avaliku korra raske rikkumise kaitstav avalik kord. Sekundaarselt kaitstakse ka teisi õigushüvesid, nagu inimese tervis. Õigushüvena

kaitstavat avalikku korda võib määratleda kui tavadega, heade kommetega, normidega või

reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi (RKKK 3 – 1 – 1 – 32 -96; 3-1-1-89-96; 3-1-1-102-03). moodustab avaliku kohas teiste Kuriteo objektiivse koosseisu

isikute rahu või avaliku korra muu rikkumine. loetakse selline koht, kuhu on Avalikuks

ligipääs ka k datel isikutel, kes pole õigusrikkujaga isiklikult seotud (RKKK 3-1-1-102-03). Avaliku korra rikkumine on toime pandud (p. 1), kui selle käigus pannakse toime vägivallaga

mõni vägivallategu KarS § -de 120 – 122 mõttes. Grupiga (p.4) on tegu, kui rikutakse

grupiviisiliselt avalikku korda ning tegutsetakse kaastäideviijatena huligaansel ajendil ja tahtlikult. eeldab antud koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, Subjektiivsest küljest kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Siin ei ole tähtis mitte niivõrd isiku

45 enda arusaam oma tegevuse avalikku korda rikkuvast tähendusest, vaid see, kuidas see teistele Pstab.

Süüdistatavate käitumisele on antud õige juriidiline hinnang. Kuriteosündmus leidis aset avalikus kohas (ööklubis Prive) , kus viibis palju inimesi, kes olid pealtnägijaks kõnealusele sündmusele ning kelle rahu ja õigus turvatundele said oluliselt häiritud. Jõhkrat vägivalda

rakendati kannatanu DP `i suhtes, kes mingil määral sellist rünnet omapoolse käitumisega esile polnud kutsunud ning kes sai ründe tulemusel tervisekahjustusi. Oma sellise käitumisega näitasid süüdistatavad G.F, V.R K.Z ja

endapoolset ignoreerivat ja lugupidamatut suhtumist ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisreeglite vastu.

Seega on täielikult tõendamist on leidnud, et süüdistatavad G.F , V.R

K.Z ja viibides 27.03.2005 kella 01.06 ajal Tallinnas Harju 6 asuvas ööklubis Prive koos grupis, rikkudes avalikku korda ning rahu tungisid kallale DP, lüües DP korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmisega põhjustas DP tervisekahjustusi – verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste 12, 21 krooniosade mõrad, parema silma kontusiooni järgne seisund

klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus - seega on täielikult

tõendamist leidnud, et süüdistatavad G.F , V.R ja K.Z

panid toime grupis ja vägivallaga avaliku korra ja rahu rikkumise, s.o KarS § 263 p. 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tõendamist on leidnud süüdistatav G.F , et viibides 27.03.2005 kella 02.00 ajal

Tallinnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas kuriteos kahtlustatavana arestikambris tungis kallale samasse arestikambrisse kainenema Pgutatud SJO, kahjustades SJOtervist ning tekitades temale füüsilist valu, lüües SJO korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmise tulemusel tekkis SJOparema silma alla hematoom - seega on tõendamist leidnud, et oma sellise tegevusega pani G.F toime kehalise

väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku süüdistatavana G.F tunnistas end arutamise käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi süüdi osaliselt, kuna teda solvati, siis sellepärast ta nii reageeris ja lõi soomlast keha piirkonda. On süüdistatava G.F temale KarS § 121 järgi süü

kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises leidnud täielikult tõendamist kohtueelsel uurimisel antud kannatanu SJO ütlustega (Köide I t.l. 144 – 145); kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (Köide tunnistaja EJS

I t.l. 163 – 165); ja poolt kohtuistungil antud ütlustega; tunnistajate IU`i J P `i

kiirabikaardiga (Köide I

t.l. 146);

ja väljavõttega korrapidamisžurnaalist patrulllehega.(Kd. I t.l. 166 – 167, 168 – 169). Kohtuistungil avaldatud üle kuulatud (Köide I t.l. 144 – 145 ) eeluurimisel kannatanuna SJO antud ütlustest (avaldatud KrMS § 291 p. 2 alusel) on näha, et 26.03.2005.a. kella 20:00 Pku

toodi teda Kesklinna politseiosakonna kambrisse kainenema. Umbes kella 2:00 Pku

(27.03.2005.a.) toodi kedagi veel kambrisse. Tema oli põrandal pikali. Sissetulnud

meesterahvas sisenedes koheselt hakkas teda käte ja jalgadega peksma. Ta peksis teda

umbes kahe minuti jooksul niikaua, kui keegi tuli vahele. Kohale kutsuti kiirabi, kes fikseeris peksmist ja tekitatud kehavigastusi (silmaalused löödud siniseks, ülemine esimene hammas on lõhki, keres – paremas küljes sinikas, nägu marraskil). Kehavigastusi tekitas kongikaaslane.

46

Kohtul pole alust kahelda kannatanu SJO poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütluste usaldusväärsuses kannatanut on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule teadaolevatest

asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. kannatanu SJO Ka haakuvad

poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütlused ka kohtueelsel uurimisel tunnistaja EJS

antud ütlustega (Köide I t.l. 163 – 165); ning ); ning ja poolt

tunnistajate IU`i J P `i kohtuistungil antud ütlustega. Kohtuistungil avaldatud üle kuulatud (Köide I t.l. 163 – 165) eeluurimisel tunnistajana EJS antud ütlustest (avaldatud KrMS § 291 p. 5 alusel) on näha, et ei oska nimetada kuupäeva, millal see juhtus, kuna möödas palju aega. Praegu on ta haige, liikumisvõimalused on piiratud. Meenutab, et kevadel oli tööl kamberplokis, sinna toimetati kolm kakluses kahtlustatavat noormest Harju tn 6. Toimetas noormehe G.F sünd. 1988 kambrisse nr. 4, kus oli eelnevalt alkoholijoobes soome kodanik O, kes oli kainenemisel ja magas. Sulges kambri ukse ja hakkas tegelema teise kinnipeetavaga, et Pgutada ka teda oma kambast eraldi kambrisse. Ei jõudnud teist kinnipeetavat hakata korralikult läbi otsima, kui patrullis olev vanemkonstaabel Uskevitš teatas, et 04 kambris G.F peksab jalaga magavat soomlast. Jättis tööd pooleli ja jooksid ruttu 4 kambri juurde. Avas ukse esimesena sai sisse

kambrisse Uskevitš, kes kumminuiaga lahutas peksja soomlasest. G.F oli väga ag iivne. Samas järgnes ka tema ja nägi, et soome kodanikul parem silmaalune ja vasak silm

verevalumeis ja veritses. Toimetas soome kodaniku kambrisse nr. 1, kus tekkis vaba ruumi, kutsus kiirabi, arst vaatas soomlast üle, pärast seda oli soomlane Pgaldatud tagasi kambrisse. Kuna G.F oli ag iivne nii endale kui ka teistele, seega turvalisuse mõttes kasutas käeraudu, sest G.F ei rahunenud ja pidevalt peksis käte ja jalgadega kambri ust, sõimu ja ähvarduste

saatel igasugustesse Pka saatmisega, kuna tema isal olevat väga võimas seljatugi. Kõik ähvardused ja sõim toimus tema suust karjudes. Hiljem kui suutis Maksimi maha rahustada oli alkomeetri näit 1,04 promilli. Kodanik G.F arstiabi ei vajanud ja saatis teda pikalt „persse“. Kohtul pole alust kahelda tunnistaja EJS poolt kohtueelse uurimise käigus antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatavavaid G.F tunnistajana IU`i

, V.R ja K.Z-i ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta

kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. See oli talvel. Millal, ta ei mäleta. Mis aastal, ta ei mäleta. Võib olla 2005.a. või 2004.a. Tema töötas patrullis. Korrakaitsepolitseinik. Ta mäletab, et oli väljakutse vanalinnas, kus asub ööklubi. Ta ei mäleta, kas seal oli kaklus või peksmine. Kolm isikut oli kinnipeetud, kui jõudsid kohale. Juhtum oli öösel juhtus. Sõitsid sinna koos paarimehega – J P iga. Mäletab tumeda peaga süüdistatavat (G.F). Täpselt ta ei mäleta, kas keegi midagi täpsemalt selgitas, et mis seal aset leidis ja miks nad olid

kinni peetud, aga mäletab, et kohapeal oli kannatanu ja tunnistaja, kes oli tema sõber.

Kannatanul oli midagi peaga. Ta hästi ei mäleta. Hiljem ta käis temaga traumapunktis. Kutsusid kiirabi. Mäletab, et kinnipeetutest kaks tükki karjusid. Ag iivsed võib olla, ta eeldab. Mäletab, et käerauad panid kindlasti. Ju siis olid. Kinnipeetud toimetati Kesklinna

Politseiosakonda, Pärnu mnt 11 ja Pgutati kambrisse. Tema ise jäi ka peale seda Kesklinna

Politseiosakonda. Osakonnas asub videovalve, mis salvestab ja filmib, mis toimub. Need on koridoris, kambriblokis, kambris, ülekuulamiseruumis. Ta ei mäleta, aga vist oli korrapidaja, kes ütles, et ühiskambris toimub peksmine. Kuulis ka ise hääli. Seal kambris oli üks purjus soomlane, kes oli Pgutatud sinna kainenema. Tema kuulis, kuidas ta soome keeles karjus „ Apua, apua“ – see tema meelest tähendab appi. Kui vaatasid monitorist, siis Kõva häälega. märkasid, et seal üks noormees jalgadega peksis soomlast. Soomlane oli põrandal maas ja karjus. Soomlast peksis üks tema poolt kinnipeetutest. Kambriblokis oli soomlane ja üks neist kolmest kinnipeetutest. Mäletab, et soomlast peksis see sama esimene reast, see, keda ennem

47

ära tundis. Raske öelda millisesse kehapiirkonda soomlast peksti, aga soomlane oli maas ja

mõlemad käed olid pea ees, selleks, et oma pead kaitsta. Soomlane vastupanu ei ostutanud,

kaitses pead ja karjus kõvasti. Edasi palus kambri korrapidaja abi. Nad tegid kambri lahti ja kuna

peksmine jätkus, siis andsid korralduse lõpetamiseks. Kuna noormees peksis soomlast edasi ja nemad olid kursis, et ta on spordimees ja kuna ta oli seal ag iivne, nad kasutasid füüsilist jõudu

tema suhtes. Ei mäleta, kas kannatanu vajas ka arstiabi, aga võib olla jah, kutsuti kiirabi. Ta

tõesti ei mäleta. Kehavigastused olid pea suunas. Ta ei mäleta, kas G.F seletas

midagi kannatanu peksmise kohta või mitte, aga kuna neil kambribloki põhiuks oli lahti, siis oli kuulda kuidas need kolm isikut omavahel rääkisid. Ta ei tea, kes kellele ütles, aga üks neist karjus teisele, et kas sa oled juba mõN kinnipeetule peksa andnud ja teine karjus, et kuule mina juba andsin. Kinnipeetutest rääkisid omavahel need, kes kohtus on. Juba osakonnas või sündmuskohal keegi rääkis, et oli pidu ja G.F samal päeval midagi võitis või sai medali. Soomlast peksis G.F kambris ka jalgadega. Konflikti algust ei näinud. Tema ainult vaatas

monitori, aga oli kuulda, et kambriblokis soomlane karjus. Kas soomlane oli siis ag iivne olnud,

et ta kainenema Pgutati, seda ta ei tea, kuna soomlane ei olnud tema kinnipeetud. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et tunnistajana J P `i süüdistatavavaid ta isiklikult ei tunne, viimastega on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Kannatanu DP on ta kokku puutunud ainult üks kord tööalaselt. Kannatanu ja süüdistatavatega on ühel korral seoses ametikohustuste täitmisega kohtunud, see oli 2005.a. kevadel. Märtsis või

aprillis. 2005.a. töötas politseinikuna. Oli Kesklinna PO Korrakaitse talitluse patrull. Kui nende isikutega kohtus, täitis tööülesandeid, oli graafikujärgses patrullis. Alguse sai see

sündmus väljakutsest Harju tänaval asuvasse klubisse „Prive“, kus olevat toimunud kaklus. Kohal oli kannatanu ja väidetavad peksjad. Koos oli patrullis vanemkonstaabel Igor Uškevitsiga, väljakutse said juhtimiskeskusest, kes sinna helistas, ta ei tea. Kõike ei mäleta, mis

oli, kui jõudsid ööklubisse. Ta ei mäleta, kus ta Kannatanul olid vigastused näo piirkonnas. kannatanuga kohtus, kas seespool välisust või õues klubi ees. Samuti ta ei mäleta, kus ja kelle poolt olid eeldatavad peksjad kinnipeetud. Et kas nende või turvameeste poolt. Meenub ainult, et toimetasid need eeldatavad peksjad patrullsõidukisse. Kinnipeetud tunneb kohtus ära.

Kinnipeetute käitumine oli ag iivne. Korraldustele allumine ei toimunud nii, nagu

ettenähtud. Neid osakonda toimetades oli kambrites järjekord. Kuna kambrid olid täis, siis panid nad kambrite ette pingi peale istuma. Seal istudes olid nad väga solvavad nende suhtes.

Üks solvang järgnes teisele. Tema meelest ei olnud kinnipeetavatel vigastusi, kui nad jõudsid

ööklubisse. Politseiosakonnas saadi lõpuks need väidetavad peksjad kambritesse

Pgutatud. Nad Pgutati eraldi kambritesse. Üks neist sattus ühte kambrisse sinna juba

eelnevalt kainenema viidud meesterahvaga. Teab, et üks nende kinnipeetutest oli seda meesterahvast peksnud ja rünnanud seal kambris. Ta ei ole väga kindel, aga see võis olla

G.F . Kambrikaaslane ei olnud eestlane, see oli soomlane. Võib eksida, kas nägi kambris peksmist pealt. Võis seda videost hiljem näha. Peksmise ajal juures ei olnud. Ei mäleta, kes temale sellest peksmisest rääkis

. Kannatanu DP il oli hematoom silma ümbruses. Löögi oli saanud vist vastu hambaid, sest seal kandis oli vigastusi. Ei julge kinnitada, võib

eksida. Kannatanu ja süüdistatavate konflikti kohta ei oska midagi öelda, politseiosakonnast mäletab ainult. Tema ameti juures tuleb arvestada seda, kui reaalseks ja ohtlikuks ta inimeste

suusõnalisi väljendusi peab. Tookord ikka pidas seda solvanguks, mitte ähvarduseks. Süüdistatavatele mingit ettekanne selle solvamise eest tema küll ei kirjutanud. Kohtul pole alust kahelda tunnistajate IU`i J P `i poolt kohtuistungil antud ütluste ja

usaldusväärsuses tunnistajaid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena.

Ka haakuvad kohtueelsel uurimisel antud ütlused (Köide I t.l. 144 – 145), kannatanu SJO tunnistaja EJS kohtueelsel uurimisel antud ütlused (Köide I t.l. 163 – 165); ning tunnistajate IU`i J P `i kiirabikaardiga esines ja poolt kohtuistungil antud ütlused , millest nähtuvalt kannatanu SJO`l parema silma all hematoom. (Köide I t.l. 146).

48

Väljavõttest korrapidamisžurnaalist patrulllehelt patrullekipaaž ja on näha, et koosseisus J P ja Igor Uškevitš toimetanud kolm kinnipeetavat G.F, on V.R-i ja K.Z-i kahtlustatuna kakluses ja peksmises Harju 6 asuvast ööklubist PRIVE osakonda.(Kd. I t.l. 166 – 167, 168 – 169).

Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku süüdistatavana G.F tunnistas end arutamise käigus temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemises KarS § 121 järgi süüdi osaliselt, kuna teda solvati, siis sellepärast ta nii reageeris ja lõi soomlast keha piirkonda. Siis kohus leiab, et vägivallaaktile eelnev solvamine ei saa olla vastutust kergendavaks asjaoluks,

samuti kohus leiab, et süüdistatava ütlused tema solvamise osas on paljasõnalised, kuna tunnistaja EJS ütluste kohaselt kannatanu Stig Johan O magas, kui G.F sinna

Pgutati ja peksmine algas tunnistaja sõnutsi praktiliselt kohe pärast seda. Tulenevalt KarS § 121 sätestatust õigushüve on on kehalise väärkohtlemisega rünnatav

inimese tervis Kuriteo objektiivne koosseis - kehaline ja vaimne heaolu. sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ning valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tervise kahjustamine on iga tegu, mis võib põhjustada kehalise tervisekahjustuse. See on suvaline ja formaalne teokirjeldus, mis tähendab, et tervisekahjustuse kui tagajärje tegelikul saabumisel ei

ole tähtsust. Oluline on, et tegu oma iseloomult oleks selline, mis suudab tekitada kehalise

tervisekahjustuse, s.o. inimorganismi koe või elundi terviklikkuse rikutuse või nende toime

häire. Koosseisu täidab ka kergem tegu - valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine.

Kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhtes aktsepteeritav (sotsiaalselt adekvaatne), kuid mis olemuslikult ei ole

selline, et võiks põhjustada tervisekahjustuse. ja on näited sellisest Löömine peksmine kohtlemisest, samuti kuuluvad siia käte väänamine, juustest kiskumine, nõelaga torkimine jne..

Kehaline väärkohtlemine moodustab kommenteeritava koosseisu ainult juhul, kui see

põhjustab tagajärjena s.o. füüsilist valutunnet. eeldab antud valu, Subjektiivsest küljest

koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Seega on täielikult tõendamist leidnud, et

viibides süüdistatav G.F 27.03.2005 kella 02.00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 11 asuvas Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnas kuriteos kahtlustatavana arestikambris tungis kallale samasse arestikambrisse kainenema Pgutatud SJO, kahjustades SJOtervist ning tekitades temale füüsilist valu, lüües SJO

korduvalt käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Peksmise tulemusel tekkis SJOparema silma alla hematoom. Seega täielikult on tõendamist leidnud süüdistatava G.F poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine.

Tõendamist on leidnud süüdistatav V.R , et

olles alkoholijoobes 27.04.2007.a.

kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures lõi rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M

R `it vasaku silma piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist valu ja silma nurka haava - seega on tõendamist leidnud, et oma sellise tegevusega pani V.R toime KarS

§ 274 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivalla võimuesindaja suhtes. Tõendamist on leidnud süüdistatav V.R , et

olles alkoholijoobes 27.04.2007.a. kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures, ja seejärel kui ta oli löönud rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda ning teda hakati politseiametnike M R `i ja E R `i poolt kinni pidama, solvas ta oma ametikohustusi täitvaid politseiametnikke M R `it ja E R `it ebatsensuursete väljenditega -

seega on tõendamist leidnud, et oma sellise tegevusega pani

49

V.R toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võimuesindaja

solvamise. Kuigi kohtuistungi üle kuulatud

kohtuliku arutamise süüdistatavana V.R end käigus sisuliselt temale ja inkrimineeritavate kuritegude

KarS § 274 lg. 1 KarS § 275 järgi toimepanemises Võttes omaks ainult selle, et ta lõi, kusjuures ta ei süüdi ei tunnistanud. näinud, et keda tabas ta käe löök. Kusjuures politseinikke ta ei näinudki, siis sai aru, et politsei, kui talle käerauad pandi.

On

süüdistatava V.R-i KarS § 274 lg. 1 KarS § 275 järgi süü ja

kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises leidnud täielikult tõendamist kannatanute M R `i E R `i tunnistaja R K `e kannatanu M R ja ning poolt kohtuistungil antud ütlustega; `i fototabeliga V.R-i joobe tuvastamise protokolliga (Kd. III t.l. 28); (Kd. III t.l. 3). Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatava V.R-iga kannatanuna M R `i

on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Oli tööl 27.04.2007

massirahutuste ajal koos E R i ja R K ega. See oli operatsioon

, tema tööülesanne pole patrullida. Kutsuti välja. Allus kriminaalpolitsei direktorile. Patrullisid, kuna oli rüüstamisi, v i,

peksmisi igal pool. Kella nelja Pku liikusid Pärnu mnt. Liivalaia suunas. Pärnu mnt. 40

kõrval, trammiteel, nägid massilist kaklust. Kakles 10 – 15 inimest, muidu oli rahvast palju, vaadati pealt. Osa kakles kõrval. Otsustasid sekkuda. Hüüdsid eesti ja vene keeles

„Politsei!“ Kõvasti, algusest peale, ja hüüdsid kolmekesi. Neil oli ka politseijopedel see

kirjas. Ei olnud võimalik mitte kuulda.

R ja K lahutasid kumbki üht kaklejat. Osa inimesi lõpetasid ise korrarikkumise, osa jooksid laiali. Üks kodanik peksis maas lamavat isikut. Läks vahele. Hakkas peksjat eemale tõmbama, palus lõpetada vägivald. Isik tõusis, keeras, lõi teda näo piirkonda, kulmu-silma piirkond, tundis, et mööda nägu hakkas verd jooksma.

Tõusu peal lõi teda, riivas kulmu, muidu oleks löök läinud ninna või silma. Kasutas

enesekaitsevõtteid, võttis kätest ja surus isiku maha, kodanik jätkas vastupanu, sõimas.

Hakkas jalgadega vastu, lööma jalgadega, kui ütles, et pangu käed selja taha. Proovis lüüa teise käega, mis vaba oli. Proovis lahti rabelda. Temale tuli appi R . Aitas kodanikul käed raudu

panna. Kodanik sõimas edasi. Ebatsensuursete väljenditega „Suki, urodõ, mudaki“.

Värdjad, litad. Kitseks sõimaks ka. See oli temale solvav. Pidevalt sõimas, oli nii endast

väljas, mingis joobes, või ei tea. R oli juures, kui isik teda sõimas. Algul sõimas teda, pärast olid sõnad ka R ile suunatud. Enne patrullautosse panekut Said käed raudu, tõstsid ta üles. avastasid tal isikut tõendava dokumendi (millise, ei mäleta) V.R-i nimele. Nendel gaasi ei olnud ja nemad V.R-ile gaasi ei lasknud. Kui V.R ei tahtnud minna politseiautosse,

siis võidi lasta gaasi. Seejärel kirjutas ettekande. Tema nägu tilkus verest, sai esmaabi. Pöördus kiirabiautosse. Seal oli mitmeid kannatanuid, sest oli suur kaklus, palju inimesi verised.

Kui tema haav poleks kinni kasvanud järgmiseks päevaks, öeldi, et peab siis õmblema või panema klambri. Seda vaja ei olnud, kuna tema ema on arst. Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatava V.R-iga kannatanuna E R `i

on ta kokku puutunud ainult seoses selle kriminaalasjaga. Süüdistatavaga puutus

ta kokku 27.04.2007 rahutuste ajal. Pärnu mnt 40 ees Nad sõitsid Vabaduse väljaku poolt nägid massikaklust peatasid auto, sekkusid. Neil olid politseijoped, politseivärvides. ,

Kaklus toimus keset trammiteed. . Ta jooksis ühtesid kaklejaid Inimesi oli vähemalt 10, kes kaklesid lahutama. Mõned inimesed reageerisid, teisi tuli lahutada. Läks Hüüdsid „Politsei! Lõpetage!“ appi ka K ele, kes oli hädas kaklejatega. Siis nägi, et R püüab rahustada üht inimest. Läks talle appi. Isik oli juba maha surutud, aga hakkas väga ag iivselt vastu, kogu selle aja vältel kasutas ebatsensuurseid väljendeid. Isegi maas olles hakkas vastu, üritas jalgadega lüüa,

vehkida kätega, üritas välja vingerdada. Politseiametnik andis selged korraldused, tema aga hakkas vastu. Ebatsensuursed sõnad olid vene keeles, temale ütles „suka“. Ütles ka „Ubju

vas vseh!“, kui maha suruti. Teda, kui politseiametnikku solvas V.R-i

sõnavalik. V.R-i nägi, et tegu on politseiametnikega ja pidi aru saama, et nad polnud seal lõbu pärast. Peale kinnipidamist nägi, et M R i nägu oli verine. Alles siis nägi, et

50 nägu oli verine ja talle R ütles, et sai vist löögi. R oli V.R-i juba maha surunud,

aga V.R ei allunud korraldustele. R käskis käed selja taha panna, lõpetada vastupanu. Tema aitas käsi selja taha panna. Kuidas toimus detailselt, ta enam ei mäleta. Lõpuks,

kui olid ta rahustanud, aitas patrull Pgutada ta politseiautosse. Gaasi ei lasknud, kuna temal gaasi polnud. On töötanud politseis 5 Ettekannet kirjutades sai teada, et isik oli V.R. aastat. Sündmuse ajal oli erakorraline ülesanne. Kohtul pole alust kahelda kannatanute M R `i E R `i poolt kohtuistungil antud ja

ütluste usaldusväärsuses kannatanuid on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ,

ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest

kohaldatakse kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist kannatanule

teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad kannatanute M R `i E R `i tunnistaja R K `e ja poolt kohtuistungil antud ütlused ka poolt kohtuistungil antud ütlustega.

Kohtuistungil üle kuulatud ütlustest on näha, et süüdistatavat tunnistajana R K `e V.R ta isiklikult ei tunne, viimasega on ta kokku puutunud ainult seoses selle

kriminaalasjaga. Seega antud hetkel on ta kokku puutunud süüdistatavaga läbi selle sündmuse. . Ööl Kannatanute M R i ja E R iga on ta kokku puutunud, nad on ta töökaaslased vastu 27.04.2007 rahutuste ajal oli ta koos M R i ja E R iga patrullis. Nad sõitsid mööda Pärnu mnt, nägid maja nr 40 juures suurt kaklust. Tulid autost välja, hüüdsid „ Politsei“

nii eesti kui vene keeles. Keegi eriti ei reageerinud. Hakkasid inimesi kaklusest lahutama. Nägid, et R il oli silm verine. №ormehe, kelle ta kinni pidas, oli id-kaardil nimi V.R. Neil olid politseijoped. R lahutas kaklejat, tegeles konkreetse isikuga. Temale isik midagi ei

öelnud, aga hästi palju ebatsensuurseid sõnu ütles vene keeles, mingil määral ka temale suunatud, üldse politsei vastu. „Urodõ“ Mõnda sõna ei taha kohtus viibivate naisterahvaste pärast nimetada. Kinnipidamisel käitus ag iivselt. Üritas lahti rabelda, karjus, sõimas. R aitas kõigepealt teda, siis läks appi R ile. R lahutas kaklejaid ja nägi järsku, et tuleb rusikas silma. №ormees lõi, keda ta kinni oli pidamas. See oli V.R. Rahvuselt on pool eestlast – venelast. Uurija kuulas üle vene keeles, tal oli lihtsam nii kirjutada ka. Ei näinud kui V.R lõi R it. Gaasi kasutamisest ei tea, neil polnud gaasi kaasas. Ta olin eemal, kui V.R karjus,

siis, poolteist aastat tagasi teadis ka täpsemini vastata.

Kohtul pole alust kahelda tunnistaja R K `e poolt kohtuistungil antud ütluste

usaldusväärsuses tunnistajat on hoiatatud KarS § 318 ja KarS § 320 alusel ütluste ,

andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluste andmise eest kohaldatakse

kriminaalkaristust, ka on hoiatatud, et sihilikku vaikimist tunnistajale teadaolevatest asjaoludest käsitletakse ütluste andmisest keeldumisena. Ka haakuvad ja ning poolt kohtuistungil kannatanute M R `i E R `i tunnistaja R K `e

antud ütlused M R `il vasaku silma piirkonnas oleva vigastuse osas M R `i fototabeliga, millelt on näha, et M R `il on vasaku silma piirkonnas vigastus.(Kd. III t.l. 28). Ka on näha V.R-i joobe tuvastamise protokollist, et kasutades mõõteriista

AlcoQuant 3020 nr. PK 0046 tuvastati V.R `il alkoholijoove 1,03 milligrammi 1 (ühe) liitri väljahingatava õhu kohta. (Kd. III t.l. 3). Süüdistava V.R-i poolt kohtuistungil antud ütlused on ennastõigustavad, vastuolulised ning ebaloogilised nii selles osas, et ta ei ole neid kuritegusid toime pannud; kui ka selles osas, et ta ei näinud keda ta lõi ning et keda tabas ta käelöök; samuti selles oas, et ta ei saanud aru, et tegu oli politseiametnikega. V.R oli küll alkoholijoobes, kuid tema alkoholijoove ei olnud selline, et see oleks tal takistanud aru saamist tema ümber toimuvast. Samas on ka näha kannatanute M R `i ja E R `i ning tunnistaja R K `e poolt kohtuistungil

antud ütlustest milliseid solvavaid väljendeid V.R teda kinni pidama asunud ja oma ametikohustusi täitnud politseiametnikke M R `i ja E R `i suhtes kasutas. Samuti kohtul puudub igasugune alus kahelda selles, et V.R-i kinnipidamine toimus selleks ettenähtud korras, politseil oli piisav alus V.R-i `t, kui korrarikkujat

kinni pidada ning mitte mingeid lubamatuid võtteid sealjuures politseiametnike poolt ei

51

rakendatud. V.R

avaldas kinnipidamisel füüsilist vastupanu, lüües

politseiametnikku M R ´it rusikaga silma piirkonda. Eelpool nimetatud tegevust pole mingit alust pidada mittetahtlikuks, tegemist oli tugeva löögiga, mis põhjustas verejooksu. Pole eluliselt

usutavad V.R-i väited, et ta ei kuulnud hüüdu :“Politsei!“, see oli hüütud

valjuhäälselt kolme politseiametniku poolt, lisaks olid politseiametnikud vastavate eraldusmärkidega politseiriietuses. Samuti pole millegagi tõendatud V.R-i väited

selle kohta, et ta oli sisuliselt umbjoobes, tal esinesid peksmise tulemusena erinevad

tervisekahjustused ja ta ei näinud pärast talle väidetavat gaasi näkku laskmist 4 tundi mitte midagi. Isiku kinnipidamise aktist, kiirabikaardil fikseeritust ja joobe tuvastamise aktist ei nähtu

sedavõrd raske joobe ja süüdistatava poolt kirjeldatud vigastuste esinemist, tal esinesid vaid

marrastused seljal ja otsmikul, mis eeldatavalt võisid tekkida kinnipidamise käigus, kuna ta

osutas sealjuures vastupanu. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest, et süüdistataval

oleks kinnipidamise järgselt esinenud nägemisraskusi, mistõttu süüdistatava vastavasisulised ütlused tuleb lugeda paljasõnalisteks ja ebausutavateks.

Tulenevalt KarS § 274 lg. 1 sätestatust moodustab vägivalla võimuesindaja suhtes

objektiivse koosseisu vägivalla toimepanemine võimuesindaja suhtes seoses tema

ametikohustuste täitmisega. moodustab võimuesindaja Tulenevalt KarS § 275 sätestatust

solvamise võimuesindaja laimamine või solvamine seoses tema objektiivse koosseisu ametikohustuste täitmisega. on isik, kes talle antud volituste alusel on pädev Võimuesindaja teostama avalikku võimu ka väljaspool oma organisatsiooni. Kuna vastavalt Politseiseaduse §

3 –le tagab avaliku korra politsei, tuleb võimuesindaja all eelkõige mõelda

politseiametnikku. Antud kuriteokoosseisu teleoloogiliselt tõlgendades tuleb asuda

seisukohale, et sellega kaitstakse üksnes seda võimuesindajat, kellel lähtuvalt tema ülesannetest avaliku korra tagamisel on suurenenud oht sattuda kurjategija rünnaku ohvriks, s.t. isik, kes peab oma ametikohustustest tulenevalt füüsilise kohalolekuga tõkestama reaalselt asetleidvaid avaliku korra rikkumisi. tuleb mõelda vägivallategusid KarS § 120 Vägivalla all

– 122 mõttes (antud juhul KarS § 121 mõttes). on inimese halvustamine Solvamine

ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse ag iivses ja vahendeid valimatus kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu, vaid

ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke väljendeid. Solvamine on võimalik ka küsimuse vormis, samuti mittesõnaliselt - näiteks karikatiiriga. (RKKK 3 – 1 – 1 – 80 – 97). Solvavad väljendid võivad käia nii võimuesindaja enda kui ka tema ametialase tegevuse suhtes. Ametikohustuste täitmine avaliku võimu kandja poolt peab olema st. seaduslik,

teostatud oma pädevuse piires ja õigusaktides ettenähtud korras. Subjektiivsest küljest

eeldavad antud koosseisud tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

Seega on täielikult tõendamist leidnud, et

olles süüdistatav V.R

alkoholijoobes 27.04.2007.a. kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures lõi

rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda, millega tekitas viimasele füüsilist

valu ja silma nurka haava; ning olles alkoholijoobes 27.04.2007.a. kella 04:00 ajal Tallinnas Pärnu mnt 45 asuva maja juures, ja seejärel kui ta oli löönud rusikaga oma ametikohustusi täitvat Põhja Politseiprefektuuri kriminaalosakonna varavastaste kuritegude talituse komissari M R `it vasaku silma piirkonda ning teda hakati politseiametnike M R `i ja E R `i poolt kinni pidama,

solvas ta oma ametikohustusi täitvaid politseiametnikke M R `it ja E R `it ebatsensuursete väljenditega. Seega täielikult on tõendamist leidnud süüdistatava V.R-i poolt KarS § 274 lg.1 ja KarS § 275 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemine.

52 HAGID:

Eesti Haigekassa Harju osakond on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 6659,00 krooni, mis koosneb DP tekitatud kehaliste vigastuste ravimise ja ajutise töövõimetuse hüvitise kuludest.

Kohus on seisukohal, et Eesti Haigekassa Harju osakonna poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ning kuulub solidaarselt süüdistavatelt väljamõistmisele.

Kannatanu DP i on esitanud kohtule varalise kahju nõude summas 158676,00 krooni, mis

koosneb mis koosneb rikutud riiete maksumusest 1600,00 krooni, arsti visiiditasust summas

50,00 krooni, silmaarsti visiiditasust summas 175,00 krooni, silmauuringute maksumusest

1381,00 krooni, hambaravi, proteesimise ja laminaatide Pgaldamise maksumusest summas

18770,00 krooni, menetluse käigus esindajale makstud tasust summas 61700,00 krooni,

riigilõivust 1000,00 krooni ning silma võimalikest ravioperatsioonidest tingitud kulutustest summas 74000,00 krooni.

Kohus leiab, et DP i varalise kahju nõue süüdistatavate vastu on põhjendatud summas

84676,00 krooni, mis koosneb rikutud riiete maksumusest 1600,00 krooni, arsti visiiditasust

summas 50,00 krooni, silmaarsti visiiditasust summas 175,00 krooni, silmauuringute maksumusest 1381,00 krooni, hambaravi, proteesimise ja laminaatide Pgaldamise maksumusest

summas 18770,00 krooni ning menetluse käigus esindajale makstud tasust summas 61700,00 krooni ning riigilõivust 1000,00 krooni.

Kriminaalasja materjalidest ega kriminaalasja kohtumenetluse käigus ei ole selgunud, et DP

oleks 37000,00 kroonise summa ulatuses tehtud silma ravioperatsioone ning ta oleks kandud 25000,00 eesti krooni sõidu- ja elamiskulusid. Kriminaalasja materjalide juurest asuvast Dr. Kai

№or Silmakabineti 22.12.2005.a. vastuses teabenõudele tõdetakse fakti, et DP il esineva

parema silma klaaskeha kahjustust Eestis ei ravita. Nimetatud patoloogiat on võimalik ravida Stockholmis Karolinska Ülikooli St. Erics Eye Clinicus ning ravi maksumus on orienteeruvalt

25000,00 eesti krooni, millele lisanduvad ettenägematud ravikulud, seoses võimalike komplikatsioonidega ja elamiskulud. Samuti tõdetakse fakti, et DP il esineva vasaku silma põrutusjärgset lühinägelikkust on võimalik ravida LASIK meetodil, mille maksumus Eestis on 12000,00 krooni. Kohus märgib, et tulevikus tekkivate kulutuste osas, milliste kandmine on tingitud süüdistatavate tegevusest, on DP il õigus pöörduda hagiavaldusega tsiviilkohtusse.

Samuti on kannatanu DP taotlenud temale süüdistatavate tegevusega tehtud moraalse kahju hüvitamist.

Kohtualuste tegevusega põhjustati DP verevalum ja põrutushaav parema silma all, turse nina, ülahuule ja kukla piirkonnas, hamba 11 krooniosa murd, hammaste 12, 21 krooniosade mõrad,

parema silma kontusiooni järgne seisund klaaskeha kahjustusega, vasaku silma kontusiooni järgne lühinägelikkus.

DP on avaldanud, et tema hingeline valu ja kannatused seoses silmade kahjustusega

väljenduvad selles, et oluliselt on halvenenud tema elukvaliteet ning ta on sunnitud elama pidevas ühest silmast pimedaks jäämise ohus. Ta ei saa palju lugeda, peab tegema tihedaid pause lugemisel ja arvutiga töötamisel. Pidevalt tuleb kontrollida silmade seisukorda. See kõik mõjutab tema töö produktiivsust ja tööalaseid väljavaateid, kuna ta on advokaat.

Silmade pingest on tingitud ka migreenihood, mis omakorda tekitab närvilisust ja kõrget vererõhku. 19.04.2005.a. oli määratud toimuma temal vandeadvokaadi eksam. Vigastuste tõttu ei saanud ta

selleks valmistuda ega sellel osaleda. Hiljem oli eksamiks valmistumine väikese

lugemisproduktiivsuse ja peavalude tõttu. Kui rünnakut poleks olnud, siis oleks temale

19.04.2005.a. omistatud vandeadvokaadi staatus, mis oleks parandanud tema karjääri väljavaateid ja sissetulekuid.

53

Hammaste vigastustest tulenevalt seisnevad tema kannatused ja hingeline valu selles, et esihammas on asendatud proteesiga. Samuti on pidev oht, et võib tekkida vajadus eemaldada ka

mõranenud hambad ja asendada need proteesidega. Mitmed tema hambad lõtkuvad tekitatud vigastuste tagajärjel. Kõik tervisekahjustused põhjustasid temale nende tekitamisel suurt füüsilist valu ja põhjustavad seda ka praegusel ajal, kuigi väiksema intensiivsusega. Tema muu hingeline valu väljendub selles, et tema vigastused olid nii tõsised, et ta ei saanud

umbes kuu aega tööl käia, viibides haiguslehel. Näo turse ja verevalumid taandusid alles kuu

möödudes. Kogu selle aja vaevasid teda tugevad peavalud. Ka peale 1 kuu möödumist

peksmisest olid vigastuste jäljed veel näha. Alles 27.04.2005.a. Pgaldati temale esihamba protees.

Samuti on süüdistatavad korduvalt teda ähvardanud, seda nii kinnipidamisel, kui ka hilisemas menetluses. Süüdistatavad on käitunud ülimalt küüniliselt, ag iivselt ja ülbelt. Nad ei ole asunud hüvitama temale tekitatud kahjusid ning käituvad tema suhtes ülima lugupidamatusega ning tema väärikust alandavalt.

Selle tulemusena peab tema elama pidevas st is seoses tema suhtes toimepandud kuriteo menetlemisega.

Kohus leiab, et kannatanu DP i taotlus mittevaralise kahju hüvitamiseks on põhjendatud. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg. 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg. 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 130 lg. 2 kohaselt tuleb isikule kehavigastuse tekitamise või tema tervise kahjustamisega

tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolul isikule maksta talle seeläbi tekitatud mittevaralise kahju hüvitisena mõistlik rahasumma.

Kannatanule tekitatud silmade kahjustuse tõttu on oluliselt halvenenud kannatanu elukvaliteet ning ta on sunnitud elama pidevas ühest silmast pimedaks jäämise ohus. Kannatanu ei saa palju

lugeda, peab tegema tihedaid pause lugemisel ja arvutiga töötamisel ning pidevalt peab kontrollima silmade seisukorda. Eelnimetatud asjaolud mõjutavad töötamise produktiivsust.

Kanntanu oli tema suhtes toime pandud õigusvastase ründe tulemusena tekkinud tervisekahjustuste tulemusena sunnitud olema kuu aega haiguslehel. Tekitatud tervisekahjustused tekitavad valu ka praegu, kuigi mitte nii intensiivselt kui vahetult peale nende tekitamist. EV Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 09.04.2008.a. otsuses nr 3-2-1-19-08 on selgitatud, et VÕS § 130 lg. 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest VÕS § 130 lg. 2 sõnastusest . tulenevalt eeldatakse kehavigastuse või tervisekahjustuse korral rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju olemasolu ning hageja ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma 13. jaanuari 2010.a otsuses nr 3-2-1-152-09 samuti

märkinud, et mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada ühegi tõendiga. Kui varalise kahju hüvitamise nõudmisel tuleb hagejal üldjuhul tõendada ka kahju olemasolu ja selle suurust, siis

mittevaralise kahju suuruse tõendamine ei ole iseenesest võimalik. Mittevaralise kahju

hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et kannatanu DP põhjustati tervisekahjustused süüdistatavate õigusvastase tegevusega.

Seega peab kohus põhjendatuks süüdistatavatelt solidaarselt välja mõista DP i kasuks mittevaraline kahju summas 150000,00 krooni.

54

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatavate isikuid, süü suurust, toimepandud kuritegude

laadi ja ohtlikkust, vastutust kergendavate asjaolude ja vastutust raskendavate asjaolude

puudumist, võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Süüdistatavat on varem küll ühel korral kriminaalkorras karistatud, kuid G.F `t

ta on vabastatud karistuse kandmisest.(Köide II t.l. 3 – 4, 45 – 46, 49 - 51). Süüdistatavat

G.F `t on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid karistatus kustunud.(Köide II t.l. 5, 52, 53). Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteod - avaliku korra raske G.F rikkumise ja kehalise väärkohtlemise. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav töötab professionaalne poksija ning õpib G.F Süüdistatav õppekohast väljastatud iseloomustus on neutraalne.(Köide G.F-ile II t.l. 57). Karistuse küsimuse otsustamisel arvestab kohus ka sellega, et DP i suhtes toimepandud tegu

kandis äärmiselt jõhkrat iseloomu. Seetõttu, kuigi avaliku korra raske rikkumise toimepanemisest on möödas viis aastat, ei pea kohus põhjendatuks süüdistatava karistamist seaduses ettenähtud kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Samuti, kuna süüdistatavad

peavad käesoleva kohtupidamisega seonduvalt kandma märkimisväärseid rahalisi kulutusi, ei

pea kohus otstarbekaks karistada rahalise karistusega G.F `t ka teise temale

inkrimineeritud kuriteo - kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest, kuivõrd karistuse kandmine eeltoodud põhjustel oleks tema poolt raskendatud. Arvestades süüdistatava süü suurust ning ka seda, et süüdistatava G.F G.F poolt teise astme süütegude toimepanemisest on möödas viis aastat, siis asub kohus

kõik eelpool toodut arvesse võttes seisukohale, et süüdistatavale võib mõista liitkaristusena

vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud ning seda KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga.

Süüdistatavat varem kriminaalkorras karistatud ei ole.(Köide I t.l. 177, V.R `it

190, Köide III t.l. 12 - 13). Süüdistatavat on varem väärtegude V.R toimepanemise eest karistatud, kuid karistatus kustunud.(Köide I t.l. 177, 178, 190, Köide III t.l. 12 - 13). Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteod - avaliku korra raske V.R rikkumise, vägivalla võimuesindaja suhtes ja võimuesindaja solvamise. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav ei tööta, kuid ta õpib . V.R

Süüdistatav endisest õppekohast väljastatud iseloomustus on V.R `ile neutraalne.(Köide I t.l. 198, 199). Karistuse küsimuse otsustamisel arvestab kohus ka sellega, et DP i suhtes toimepandud tegu

kandis äärmiselt jõhkrat iseloomu. Seetõttu, kuigi avaliku korra raske rikkumise toimepanemisest on möödas viis aastat, ei pea kohus põhjendatuks süüdistatava karistamist seaduses ettenähtud kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Samuti, kuna süüdistatavad

peavad käesoleva kohtupidamisega seonduvalt kandma märkimisväärseid rahalisi kulutusi, ei pea kohus otstarbekaks karistada rahalise karistusega V.R `it ka teiste temale

inkrimineeritud kuritegude - vägivalla võimuesindaja suhtes ja võimuesindaja solvamise

toimepanemise eest, kuivõrd karistuse kandmine eeltoodud põhjustel oleks tema poolt raskendatud.

55

Arvestades süüdistatava süü suurust ning ka seda, et süüdistatava V.R-i

V.R-i poolt teise astme süüteo - avaliku korra raske rikkumise - toimepanemisest on möödas viis aastat ning teise astme süütegude - vägivalla võimuesindaja suhtes ja võimuesindaja solvamise - toimepanemisest on möödas kolm aastat, siis asub kohus

kõik eelpool toodut arvesse võttes seisukohale, et süüdistatavale võib mõista liitkaristusena

vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud ning seda KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga.

Süüdistatavat on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures K.Z-i

ühel korral on teda kriminaalkorras karistatud pärast käesoleva temale inkrimineeritava kuriteo toimepanemist.(Köide I t.l. 214, 231 – 232, 234 – 235 pö., Köide IV t.l. 258 – 263, 264 -

267). Süüdistatavat on varem korduvalt karistatud väärtegude K.Z-i

toimepanemise eest.(Köide I t.l. 215, 231 – 232, Köide IV t.l. 258 – 263).

Süüdistatav K.Z on toime pannud teise astme kuriteo - avaliku korra raske

rikkumise. Vastutust kergendavad asjaolud ja vastutust raskendavad asjaolud tema puhul puuduvad. Süüdistatav ei tööta. K.Z

Süüdistatav endisest õppekohast Eesti Ameerika Ärikolledžist K.Z-ile väljastatud iseloomustus on positiivne.(Köide I t.l. 237). Karistuse küsimuse otsustamisel arvestab kohus ka sellega, et DP i suhtes toimepandud tegu

kandis äärmiselt jõhkrat iseloomu. Seetõttu, kuigi avaliku korra raske rikkumise toimepanemisest on möödas viis aastat, ei pea kohus põhjendatuks süüdistatava karistamist seaduses ettenähtud kergema karistusliigiga, so rahalise karistusega. Samuti on vaja arvestada seda, et süüdistatavad peavad käesoleva kohtupidamisega seonduvalt kandma märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Arvestades süüdistatava süü suurust ning ka seda, et süüdistatava K.Z-i K.Z `i poolt teise astme süüteo toimepanemisest on möödas viis aastat, siis asub kohus

kõik eelpool toodut arvesse võttes seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistusena

vangistuse 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud ning seda KarS § 74 sätete kohaldamisega tingimisi 18 kuulise katseajaga.

Kohus juhindub KrMS §-dest 173 lg. 1 p. 1; 175 lg. 1 p.p 4,9; 179 lg.1 p.2, 180 lg 1,2,3; 311; 312; 313;

Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

56