2-19-10986/62 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

9. juuni 2020

Tsiviilasja number

2-19-10986

Tsiviilasi

Nord Baltic Consulting OÜ hagi Aleksandr Tšuševi ja

Irina Vlasjuki vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 8. mai 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nord Baltic Consulting OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(hageja):

Nord

Baltic

Consulting

OÜ

(registrikood 12536533); esindaja juhatuse liige Stanislav

Anisimov

Vastustaja (kostja): Irina Vlasjuk (kostja II) (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Olga Väina

RESOLUTSIOON

Jätta Nord Baltic Consulting OÜ apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 8. mai 2020 otsuse peale

tsiviilasjas nr 2-19-10986 menetlusse võtmata.

Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Nord Baltic Consulting OÜ

kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

päeva

jooksul

alates

käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Nord Baltic Consulting OÜ (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi Aleksandr Tšuševi (kostja I)

ja Irina Vlasjuki (kostja II) vastu. Hageja palus tunnistada auto kasutamine ja valdamine

kolmanda isiku poolt omavoliliseks, tunnistada kostja I poolt auto kolmandale isikule

üleandmine ebaseaduslikuks ning tunnistada, et et auto ei ole omaniku õigustatud esindajale üle

antud samas seisus, milles kostja I selle sai. Hageja täpsustas 8. oktoobri 2019

menetlusdokumendis ja 25. novembri 2019 istungil oma nõuet ning märkis, et soovib 6590 euro

saamata jäänud tulu hüvitamist.

2. Viru Maakohus rahuldas 8. mai 2020 otsusega kostja I vastu esitatud hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt I hageja kasuks välja saamata jäänud tulu 6295 eurot ja 72 senti. Maakohus jättis kostja

II vastu esitatud hagi rahuldamata. Maakohus jättis hageja ja kostja I menetluskulud 96%

ulatuses kostja I kanda ja 4% ulatuses hageja kanda ning kostja II menetluskulud hageja kanda.

3. Hageja esitas 17. mail 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse. Hageja palub

tunnistada auto HONDA CIVIC XXXXXXXX kasutamine kostja II poolt omavoliliseks,

tühistada Viru Maakohtu otsuse punkti 40 alapunkt 2 ja otsuse punkti 46 alapunkt 3 ning nõuda

sisse viivis rahalist kohustust maksma kohustatud isikult.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 19. mail 2020 hageja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis

hagejale tähtaja 10 päeva alates määruse kättetoimetamisest apellatsioonkaebuse puuduste

kõrvaldamiseks, so riigilõivu 450 euro tasumiseks ja apellatsioonkaebuse allkirjastamiseks.

Hageja sai ringkonnakohtu 19. mai 2020 määruse kätte 21. mail 2020.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS

5. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna

hageja ei tasunud kaebuselt riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses ega esitanud tähtaegselt

kaebuse originaaldokumenti.

6. Apellatsioonkaebuse kohaselt soovib hageja vaidlustada maakohtu otsust ulatusest, milles

maakohus jättis hageja nõude kostja II vastu rahuldamata ning kostja II menetluskulud hageja

kanda. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, et hageja sooviks vaidlustada maakohtu otsust kostja I

vastu esitatud nõuete osas.

7. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 15 järgi riigilõivu

sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.

Hageja esitas maakohtule tuvastusnõuded ja rahalise nõude 6590 eurot. Kui tuvastusnõue

esitatakse koos sellega seotud varalise nõudega, loetakse hagihinnaks TsMS § 134 lg 3 järgi

üksnes varalise nõude hind. Hageja varalise nõude hind on TsMS § 124 lg 1 järgi 6590 eurot.

Hageja pidi RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tasuma maakohtus 6590 eurose hagi hinnaga hagilt

riigilõivu 450 eurot. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ulatuses, milles maakohus jättis

kostjalt II hageja kasuks välja mõistmata 6590 eurot. Hagejal tuleb RLS § 59 lg 15 järgi tasuda

apellatsioonkaebuselt seega riigilõivu 450 eurot. Hageja tasus ringkonnakohtu poolt antud

tähtaja jooksul riigilõivu 100 eurot, so 350 eurot ettenähtust vähem. Hageja ei ole kohtule

teatanud täiendava riigilõivu tasumisest. Täiendava riigilõivu tasumine ei nähtu ka kohtute

infosüsteemist. Apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 1 p 3 alusel menetlusse võtmata.

Hagejal on õigus taotleda osaliselt tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab TsMS § 150

lg 4 järgi kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel,

kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

8. Kohtulahendi peale kaebuse esitamise korral tuleb TsMS § 335 lg 2 järgi esitada kaebuse

originaal kümne päeva jooksul. TsMS § 335 lg 3 ei tee kaebuse originaali esitamise suhtes sellist

erandit, nagu tehakse teiste menetlusdokumentide suhtes viitega TsMS §-le 336, mis hõlmab ka

TsMS § 336 lõiget 4 (vt Riigikohtu 29. mai 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-12, p 9).

Kohtuotsuse peale kaebuse esitamisel tuleb esitada kohtule seega apellatsioonkaebuse

originaaldokument, so allkirjastatud apellatsioonkaebus.

Hageja esitas ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul, so 28. mail 2020, kohtule kviitungi,

mis hageja väitel kinnitab kaebuse originaal postitamist.

Menetlustähtaja arvutamisele kohaldatakse TsMS § 62 lõike 1 järgi tsiviilseadustiku üldosa

seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lõike 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle

kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõppeb TsÜS § 135 lõike 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Kui

tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev

TsÜS § 136 lõike 6 kohaselt ajavahemiku viimasel päeval. TsÜS § 137 lõike 1 kohaselt möödub

tähtaeg tähtpäeva saabumisel kell 24.00. Ka TsMS § 62 lõike 2 esimese lause kohaselt võib

üldjuhul menetlustoimingut teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Nendest sätetest

tulenevalt peab menetlusdokument jõudma kohtusse kohtu määratud tähtpäeva jooksul, st kuni

kella 24.00-ni (vt Riigikohtu 21. aprill 2015. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 56).

Menetlusdokumenti ei saa lugeda tähtaegselt esitatuks põhjusel, et see anti sideasutusele üle

kohtu määratud tähtaja jooksul.

Kuna apellatsioonkaebuse originaal ei ole puuduste kõrvaldamise tähtaja jooksul ega

käesolevaks ajaks ringkonnakohtusse jõudnud ja hageja ei ole taotlenud tähtaja pikendamist,

tuleb jätta apellatsioonkaebus ka TsMS § 637 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

9. Kuna apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata, jätab ringkonnakohus TsMS § 639 lg 1 ja

TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebust ei edastatud

teisele poolele vastamiseks, ei saa kostjal II apellatsioonimenetluses hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid olla tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke