Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-20-4072/10 AI generated

2-20-4072/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-20-4072/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 15.05.2019 Jõhvi Vallavalitsuses. Hageja palub poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja selgitas, et soovib abielu lahutamist kostja vägivaldsuse ning alkoholi liigtarvitamise tõttu. Pooled elavad eraldi. Hagejal on kindel soov abielu lahutada, leppimisaega ei soovi.

Legislator headnote

AI generated

2-20-4072/10 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Keywords

AI generated
alcohol abuse aggravated drunk driving outpatient treatment substantial deterioration in health unfit notwithstanding health condition evasion of a blood test
AI generated
2-06-9600/10
Kohus Pärnu Maakohus Kohtu koosseis Kohtunik Indrek Saar, kohtuistungi sekretär Aivi Meister Otsuse tegemise aeg ja koht 22.mai 2007.a.
2-23-14858/10
oktoobril 2023.a kohtule esitatud hagiavalduses palub M.
2-20-14787/25
detsember 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-14787 Hagi ese AAA hagi BBB vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AAA, isikukood XXX; elukoht: XXX; epost: XXX Kostja: BBB, isikukood XXX; elukoht: XXX Kohtuistungi aeg
2-20-10742/17
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu 11.042011 Lääne-Viru Maavalitsuses, mille kohta on tehtud kanne nr xxx.
2-15-1568/10
märts 2015 Raplas kohtukantselei kaudu Tsiviilasja number 2-15-1568 Hagi ese Kohtuistungi toimumise aeg 3.03.2015 RESOLUTSIOON Lahutada K R (xxxxxxxxxxx) ja U R (xxxxxxxxxxx) abielu, milline oli registreeritud xxxxxxxxxx Järvamaa Perekonnaseisuosakonnas, abieluakt nr xx.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Narva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Angelina Abol Otsuse tegemise aeg ja koht

09. juuni 2020, Narva Tsiviilasja number 2-20-4072 Tsiviilasi J G hagi E G vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J G (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja: E G (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON 05.05.2020 kohtuistungil

1. Lahutada J G (isikukood XXX) ja E G (isikukood XXX) abielu, mis on registreeritud 15. mail 2019 Jõhvi Vallavalitsuses.

2. Abielu lõpeb otsuse jõustumisest.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Toimetada otsus kätte pooltele ning peale jõustumist Narva Linnakantseleisse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud J G esitas Viru Maakohtule 13.03.2020 E G vastu hagi abielu lahutamise nõudes.

Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtub, et poolte abielu sõlmiti 15.05.2019 Jõhvi Vallavalitsuses. Hageja palub poolte abielu lahutada.

Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ja selgitas, et soovib abielu lahutamist kostja vägivaldsuse ning alkoholi liigtarvitamise tõttu. Pooled elavad eraldi. Hagejal on kindel soov abielu lahutada, leppimisaega ei soovi.

Kohtuistungil teatas kostja, et ta ei ole hagiga nõus, ta ei ole ka kunagi vägivaldne olnud. Alguses teatas kostja, et abielu lahutamist ei soovi, seejärel aga, et abielu tuleb lahutada.

Kohus andis pooltele leppimiseks aega kuni 05.06.2020. Kohus selgitas, et kui hageja ei võta hagi tagasi kuni 05.06.2020, teeb kohus käesolevas tsiviilasjas lahendi 09.06.2020.

Kohtuotsuse põhjendused ja selgitused Kohus, kuulanud pooled ära ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Asja materjalidele lisatud abielutõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud 15.05.2019 Jõhvi Vallavalitsuses. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik.

Toimiku materjalidest ja hageja poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja ei soovi abielu jätkata ega abielulisi suhteid taastada. Hageja leppimisaega ei soovi. Kostja avaldas kohtuistungi alguses, et abielu lahutamist ei soovi, seejärel aga, et abielu tuleb lahutada.

Kohus määras pooltele leppimiseks aega kuni 05.06.2020. Kuivõrd hageja kohtu poolt määratud ajaks hagi tagasi ei võtnud, asub kohus seisukohale, et abielu tuleb lahutada. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on lõppenud, hageja kindel soov on abielu lahutada, abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning hageja arvates ei ole võimalik poolte abielusuhteid taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui pooled või üks abikaasadest ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist.

Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et hagejal puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida hagejat abielu jätkama. Ka kostja on avaldanud, et soovib abielu lahutamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik