3-19-555/32 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-555

Haldusasi

J.P

kaebus

Maksu-

ja

Tolliameti

04.01.2019

vastutusotsuse nr 13-7/00850-20 ning 21.02.2019

vaideotsuse nr 6-1/4316-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – J.P, volitatud esindaja v.adv Indrek Lillo

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja

Aiki Meister

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13.01.2020 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

J.P apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.06.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta J.P apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13.01.2020 otsus

muutmata.

2. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 10.07.2020.

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-19-555

2(12)

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 04.01.2019 vastutusotsusega nr 13-7/00850-20

J.Pt tasuma solidaarselt Twalilubula Gulshan OÜ-ga viimase maksuvõla 39 247,27 eurot.

J.P oli Exlu OÜ (alates 14.05.2018 nimega Agrostar Grupp OÜ) juhatuse liige 21.07.2016–

13.04.2017. 14.05.2018 sõlmitud ühinemislepingu alusel ühines Exlu OÜ Twalilubula Gulshan

OÜ-ga. 04.01.2019 seisuga on Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõlg kokku 40 950,93 eurot, sh

Exlu OÜ-lt üle läinud maksuvõlg. Exlu OÜ maksuvõlg seisneb 2017. a veebruari ja märtsi

käibedeklaratsioonide (KMD) alusel deklareeritud, kuid tasumata jäetud maksudest kokku

29 122,87 eurot, millele lisandub intress 10 019,89 eurot.

Maksuhaldur alustas 05.07.2017 Exlu OÜ maksuvõla sundtäitmist pangakonto arestimise

korralduse tegemisega, kuid äriühingu pangakontol puudusid rahalised vahendid. Exlu OÜ

majandustegevus lõppes 2017. a aprillis, kui äriühingu osalus võõrandati B.p le. MTA kustutas

10.05.2017 Exlu OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Enne Exlu OÜ-ga ühinemist oli

Twalilubula Gulshan OÜ-l tasumata maksukohustusi 539,85 eurot. Maksuhaldur algatas

Twalilubula Gulshan OÜ maksukohustuse sundtäitmise 03.08.2017 pangakonto arestimisega,

kuid pangakontol ei olnud raha. Samuti ei oma Twalilubula Gulshan OÜ registrisse kantavat

vara ning äriühingu majandustegevus oli lõppenud juba enne Exlu OÜ-ga ühinemist.

Twalilubula Gulshan OÜ ei ole tegutsev ettevõte, mistõttu ei ole võimalik äriühingu

maksukohustusi ega ka Exlu OÜ-lt üle läinud maksukohustusi sisse nõuda majandustegevusest

tekkiva tulu arvelt.

MTA tuvastas vastutusmenetluse käigus, et J.P on enne äriühingu osakute võõrandamist

variisikule ja juhatusest tagasiastumist võõrandanud kogu äriühingule kuulunud vara ja

laojäägid ning teinud äriühingu pangakontolt väljamakseid (sularaha väljavõtmine ja ülekanded

Monesto OÜ-le), mille seotus äriühingu majandustegevusega on tõendamata. Ettevõttest raha

väljaviimisega põhjustas J.P olukorra, kus äriühingul puudusid vahendid maksukohustuste

tasumiseks. J.P rikkus teadlikult ja tahtlikult maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-s 1

sätestatud kohustust korraldada tähtaegselt ja täielikult esindatava 29 122,87 euro suuruse

maksusumma tasumine. Exlu OÜ juhatuse liikmena oli J.Pl olemas õigus ja võimalus esitada

maksudeklaratsioone, tal oli ligipääs MTA e-keskkonnale ja pangakontole. Kuigi J.P oli

väidetavalt äriühingu majandustegevuse juhtimise ja raamatupidamise korraldamise andnud

suulise volituse alusel üle teistele isikutele, oli äriühingu raamatupidamise korraldamine

äriseadustiku (ÄS) § 183 järgi J.P kohustus.

Ajavahemikul 10.01.–05.04.2017 on Exlu OÜ Swedbank AS-i pangakontolt välja võetud

sularaha kokku 67 520 eurot, mille kasutusotstarve on teadmata ning mille kohta puuduvad

raamatupidamisdokumendid. J.Ple väljastatud pangakaardiga on ajavahemikul 15.01.–

05.04.2017 välja võetud sularaha 34 620 eurot ja M.P le väljastatud kaardiga on ajavahemikul

26.01–01.04.2017 välja võetud 32 900 eurot. J.P ei selgitanud, miks olid ettevõtte

majandustegevusega mitteseotud M. P Exlu OÜ pangakaart ja pangakonto kasutaja õigused.

Exlu OÜ pangakontolt on ajavahemikul 10.03.–06.04.2017 kantud Monesto OÜ-le üle kokku

41 400 eurot, selgitusega „ostu-müügileping Andrekse tee 6 kinnistu“. Kinnistusraamatu

andmetel on 20.04.2017 kinnistamisavalduse alusel kinnistu Andrekse tee 6, Karla küla, Rae

vald (registriosa nr 9591302) omanikuks saanud Linksys OÜ. Motokaubamaja pidamisega

tegeleval Exlu OÜ-l puudus igasugune mõistlik põhjus vähem kui kuu aega enne äriühingu

võõrandamist soetada mõttelist osa hoonestamata kinnistust ebamõistlikult kõrge hinnaga

(98 000 eurot). Sama kinnistu on juba viis päeva (kolm tööpäeva) pärast lepingu ülesütlemiseks

kokkulepitud minimaalset tähtpäeva võõrandatud kordades odavama hinnaga (8000 euro eest)

kolmandale isikule, Monesto OÜ juhatuse liikme P.J lähikondse kontrolli all olevale

juriidilisele isikule. Näilikult sõlmitud võlaõiguslik leping on sisutühi ning sellega ei ole tagatud

3-19-555

3(12)

ostja õigusi saada lepingu eseme omanikuks. Viimane osamakse (3400 eurot) kinnistu

ostuhinnast tehti 06.04.2017 ehk samal päeval, kui Exlu OÜ osakud võõrandati, ning samal ajal

oli J.P hinnanud ettemakstud summa tagasinõudmise perspektiivituks, sest uuele omanikule

B.Ple ei ole üle antud mingeid raamatupidamisdokumente ega ka infot sellise nõude olemasolu

kohta. Monesto OÜ juhatuse liige P.J oli ka varem teinud tehinguid Exlu OÜ-ga ning pärast

vastutusmenetluse algatamist ja kinnistu ostutehingute kohta küsimuste esitamist on P.J ja

temaga seotud isikud võtnud Exlu OÜ variisikult B. P üle.

Ei ole tavapärane ega ka eluliselt usutav, et äriühingu juht, kes enda sõnul omab kontrolli

ettevõtte tegevuse üle, ei tea, kes kasutab äriühingu pangakaarte ning millele kulutatakse

ettevõtte pangakontolt välja võetud raha või kuidas on Monesto OÜ-le 41 400 euro

ülekandmine seotud tema juhitud äriühingu majandustegevusega. Äriühingu võõrandamine

variisikule ja J.P juhatusest tagasiastumine oli kantud eesmärgist viia ettevõttest maksuvabalt

raha välja ning vältida vastutust Exlu OÜ tasumata maksukohustuste eest.

Maksuhaldur nõuab J.Plt ka intressi 10 124,40 eurot, mis on arvestatud J.P süül tekkinud ja

õigeaegselt tasumata jäänud maksukohustuste summalt. Kui J.P ei oleks rikkunud juhatuse

liikme kohustust tasuda tähtaegselt seadusest tulenevaid maksukohustusi ja korraldada

maksuseadustest tulenevate kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine, siis ei oleks Twalilubula

Gulshan OÜ-le üle läinud J.P juhitud Exlu OÜ tasumata maksukohustus 29 122,87 eurot ja

puuduks ka kohustus tasuda intressi 10 124,40 eurot. Seega esineb J.P toime pandud rikkumise

ja Twalilubula Gulshan OÜ 39 247,27 euro suuruse maksuvõla vahel põhjuslik seos. MKS §

98 lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise viieaastane tähtaeg ei ole möödunud (vanima

maksusumma määramise aegumistähtaeg saabub 20.03.2022).

2. J.P esitas vastutusotsuse peale vaide, mille MTA jättis 21.02.2019 vaideotsusega nr 6-

1/4316-2 rahuldamata.

3. J.P esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 04.01.2019 vastutusotsuse ja 21.02.2019

vaideotsuse tühistamiseks.

1)

Maksuhaldur ei ole koostanud maksuotsust Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla

sissenõudmiseks. Asjaolu, et äriühingu maksuvõlg moodustub deklareeritud, kuid tasumata

jäetud maksusummadest, ei välista maksuhalduri kohustust koostada maksuotsus, mis on

õiguspärase vastutusotsuse tegemise eelduseks. Vastutusotsuses pole põhjendatud, miks on

maksuotsus jäetud koostamata.

2)

Kaebaja delegeeris Exlu OÜ juhtimise ja raamatupidamise teistele isikutele. Kaebaja

usaldas äriühingu töötajaid ega pidanud vajalikuks kontrollida, millised pangakaardid kelle

kasutuses on. Sellest tulenevalt pole kaebajal ülevaadet kõikidest Exlu OÜ kantud kuludest.

Kaebaja tegi osaliselt kindlaks, milliseid arveid kontrollitud perioodil sularahas tasuti: lisaks

kaupadele ja teenustele tasuti sularahas 10.03.2017 Exlu OÜ ja Monesto OÜ vahel sõlmitud

kinnistu müügilepingust tulenev ettemaks (45 000 eurot). Osade tehingute kohta ei ole kaebajal

olnud võimalik dokumente leida, kuivõrd ta ei ole enam äriühingu juhatuse liige.

3)

Alusetu on maksuhalduri seisukoht, et ülekanded ja leping Monesto OÜ-ga on tehtud

Exlu OÜ-st raha väljaviimiseks. Ettemaksu ja edasiste maksete tasumine Andrekse tee 6

kinnistu eest oli Exlu OÜ-le kahjulik. Kaebaja ei pidanud vajalikuks kõikide maksete tegemist

kontrollida ega näinud ette kahjulike tagajärgede tekkimist. B.P e-kiri, mille kohaselt tegeles

äriühingu võõrandamisega J.B, kinnitab kaebaja väidet, et ta ei tegelenud enam Exlu OÜ

juhtimisega.

4)

Seadus ei välista MKS §-s 8 sätestatud kohustuste täitmist nõnda, et need on delegeeritud

äriühingu töötajatele. Kuna kaebaja ise ei tegelenud ettevõtte juhtimisega, on võimalik talle ette

3-19-555

4(12)

heita vaid kohustuste rikkumist kerge hooletuse vormis. Vastutusotsuses ei ole põhjendatud, et

just kaebaja on ettevõttest välja viidud raha endale võtnud.

5)

Kaebaja ei vastuta alates juhatuse liikme volituste lõppemisest Exlu OÜ

maksuvõlgnevuse eest. Kaebaja tegevus ei mänginud mingit rolli Twalilubula Gulshan OÜ

maksuvõla tekkimises. Agrostar Grupp OÜ võeti üle koos kõigi selle kohustustega. Kaebajale

ei ole teada asjaolud ja kokkulepped, mis tingisid äriühingu ülevõtmise. Twalilubula Gulshan

OÜ oli Agrostar Grupp OÜ-d üle võttes teadlik viimase maksuvõlast ning võttis üle kõik

ühendatava äriühingu õigused ja kohustused. Maksuvõla tasumist tuleks nõuda Twalilubula

Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt.

6)

MTA on rikkunud uurimispõhimõtet, kuna on jätnud vastutusotsuse tegemisel

arvestamata M. P 30.11.2017 ja M. P 18.07.2018 antud ütlustega.

4. Maksu- ja Tolliamet vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Kaebajalt nõutakse Twalilubula Gulshan

OÜ maksuvõlast selle osa tasumist, mis on sellele äriühingule tulnud üle Agrostar Grupp OÜ-

lt, endise nimega Exlu OÜ. Exlu OÜ käibemaksuvõlg tekkis 2017. a veebruari ja märtsi KMD-

de alusel ehk ajal, mil äriühingu juhatuse liige oli kaebaja. Kaebaja rikkus tasumiskohustust

tahtlikult, mistõttu on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat.

2) MKS § 96 lg 1 järgi ei ole vastutusotsuse tegemise eelduseks maksuotsuse tegemine.

Praegusel juhul on maksuvõlg arvestatud maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasutud

summade vahe põhjal. Maksukohustus ei teki maksuotsuse tegemisest, vaid vahetult seaduse

alusel. Maksukohustuslase seaduslik esindaja vastutab MKS § 8 lg 1 järgi oma esindatava

MKS-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest,

mitte ainult maksuotsusega määratud maksuvõla eest.

3) B.P selgituste järgi ei antud talle üle Exlu OÜ raamatupidamisdokumente. Seega peaksid

arved ja muud dokumendid olema kaebajale kättesaadavad.

4) Kaebaja väited Monesto OÜ-le Andrekse tee 6 kinnistu mõttelise osa eest tehtud ülekannete

ja sularahamaksete seotuse kohta ettevõtlusega ei ole tõsiseltvõetavad. Kui neid väljamakseid

poleks tehtud, oleks Exlu OÜ suutnud maksuvõla tasuda. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega

just nende maksuvõlgade tasumist, mille ta ise on oma kohustuste rikkumisega põhjustanud.

Kõnealune maksuvõlg ei tekkinud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmete tegevuse

tulemusena, mistõttu ei ole põhjendatud maksuvõla sissenõudmine neilt.

5) Juhatuse liige ei vabane oma seaduslike kohustuste täitmisest ka siis, kui ta delegeerib oma

ülesanded teistele isikutele. Samas kinnitavad M.P ja M.P seletused, et kaebaja ei olnud

passiivne juhatuse liige, vaid ta osales Exlu OÜ nimel tehingute tegemises ning tema huviks oli

saada Exlu OÜ-st kasumiga tagasi tema poolt äriühingusse investeeritud summa. Samuti nähtub

vastutusmenetluses kogutud tõenditest, et kaebaja käes olnud pangakaardiga on Exlu OÜ

kontolt sularaha välja võetud ning kaebaja ise on osalenud tehingus Monesto OÜ-ga. Seega ei

vasta tõele kaebaja väide, et ta ei tegelenud Exlu OÜ juhtimisega. Tõenditest nähtub, et kaebaja

osales aktiivselt äriühingu varatuks muutmises ja äriühingu võõrandamises variisikule. Selline

tegevus saab olla üksnes tahtlik. Järelikult ei saa pidada õigeks kaebaja väiteid, et talle saaks

ette heita vaid kerget hooletust.

6) Asjaolu, et Twalilubula Gulshan OÜ on äriregistrist kustutatud, ei oma vastutusotsuse

õiguspärasuse seisukohast tähtsust. Vastutusotsus on tehtud enne nimetatud äriühingu registrist

kustutamist.

3-19-555

5(12)

7) Maksuvõla sissenõudmine kaebajalt ei eelda seda, et maksuhaldur oleks tuvastanud selle,

et kaebaja on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed endale võtnud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

1)

Exlu OÜ võõrandamine ja Twalilubula Gulshan OÜ-ga ühinemine ei välistanud kaebajale

vastutusotsuse tegemist. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb äriühingute ühinemisel ühendatava ühingu

vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. MKS § 35 sätestab, et kui seadusega on

ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, lähevad

õigusjärglasele üle kõik maksukorralduse seadusest ja maksuseadusest tulenevad rahalised ja

mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud.

Praegusel juhul läks Exlu OÜ maksuvõlg üle Twalilubula Gulshan OÜ-le. Vastutusotsus on

tehtud enne Twalilubula Gulshan OÜ äriregistrist kustutamist. Seega eksisteerib ühinemisega

üle läinud maksuvõlg, mille saab kaebajalt sisse nõuda. Kaebaja tõlgenduse korral võimaldaks

pelgalt äriühingute ühinemine maksukohustusest vabaneda. See ei oleks kooskõlas

õigusjärgluse olemuse ega vastutuskohustuse eesmärkidega.

2)

Maksuotsuse koostamine enne vastutusotsuse tegemist ei ole tingimata vajalik. Praegusel

juhul on vastutusotsusega sissenõutav maksukohustus tekkinud Exlu OÜ esitatud maksu-

deklaratsioonide alusel.

3)

Kaebaja oli äriregistri kohaselt ajavahemikul 21.07.2016–13.04.2017 Exlu OÜ

ainuosanik ja juhatuse liige. Kui äriühingul on üks juhatuse liige, kes juhib faktiliselt äriühingut,

saab äriühingu rikkumise omistada sellele juhatuse liikmele. Kaebaja oli ajavahemikul

01.10.2016–04.07.2017 Exlu OÜ pangakonto internetipanga kasutaja ning talle oli väljastatud

pangakaart. Samuti oli üks pangakaart väljastatud M.Ple, kes ei olnud äriühingu

majandustegevusega seotud. Ajavahemikul 10.01.–05.04.2017 võeti Exlu OÜ Swedbank OÜ

pangakontolt pangakaardiga välja sularaha 67 520 eurot, mille kohta puuduvad

raamatupidamise dokumendid. Sularaha kasutusotstarvet ei osanud kaebaja selgitada. Ei ole

eluliselt usutav, et äriühingu ainus juhatuse liige ei tea, kes kasutab äriühingu pangakaarte ning

milleks äriühingu sularaha kasutatakse. Exlu OÜ pangakontolt on tehtud ajavahemikul 10.03.–

06.04.2017 ülekandeid Monesto OÜ-le kokku 41 400 eurot, selgitusega „Andrekse tee 6

kinnistu“. Kinnistusraamatu registrikandest nähtuvalt on kinnistu omanikuks saanud hoopis

Linksys OÜ. Kaebaja ei osanud kinnistuga seotud tehinguid selgitada. Maksuhaldur on piisavalt

põhjendanud, et kaebaja pidi olema teadlik, et maksuvabalt raha väljaviimine äriühingu

bilansist, mis ei ole seotud ettevõtte majandustegevusega, on õigusvastane tegevus, mille

tagajärjel jääb äriühingu maksukohustus täitmata. Äriühingust raha väljaviimisega põhjustas

kaebaja olukorra, kus äriühingul puudus raha maksukohustuse täitmiseks.

4)

Kaebaja ütlused on vastuolulised. Esmalt märgib ta, et äriühingul ei jäänud enne

võõrandamist palju kohustusi, samas toob välja, et tema mäletamist mööda oli tehtud

maksukohustuste ajatamine. Enda väitel soovis kaebaja Exlu OÜ võõrandada, kuna avastas, et

äriühingul olid kohustused, millest kaebaja ei olnud teadlik. Kaebajal puudusid mistahes

õigustused juhatuse liikme vastutusest vabanemiseks, kuna tal olid kõik võimalused ja ka

teadmised juhatuse liikme töös osalemiseks. Maksuhalduri kahtlus, et kaebaja võõrandas Exlu

OÜ eesmärgiga vabaneda võlgadest, on põhjendatud. Seda kinnitavad mh ka B.P selgitused.

Õige on maksuhalduri seisukoht, et maksuvõlad ei tekkinud Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse

liikmete tegevuse tulemusena, mistõttu ei ole põhjendatud maksuvõla sissenõudmine nendelt

isikutelt.

5)

Kaebaja väited, et ta ei teadnud Exlu OÜ kontolt sularaha väljavõtmisest ja raha

ülekandmisest Monesto OÜ-le, on vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Kuigi kaebaja väidab,

et ta ei kasutanud tema nimele väljastatud pangakaarti, võeti sellega äriühingu kontolt sularaha

3-19-555

6(12)

välja. Kui kaebaja oleks käitunud äritegevuses vajaliku hoolsusega, oleks tal esitada tõendeid

selle kohta, milliste arvete eest sularahas tasuti. Kaebaja esitatud E-Meister OÜ arved

(kuupäevadega 01.12.2016, 02.01.2017, 30.01.2017 ja 31.01.2017) ei tõenda sularaha

kasutamist Exlu OÜ tegevuses. Arvete järgi tasuti sularahas ettemaks, samas kui vaidluse all on

sularaha väljavõtmine pärast 15.01.2017.

6)

M.P ütlused ei kinnita, et tehing Monesto OÜ-ga on seotud Exlu OÜ majandustegevusega.

M.P rääkis maksuhaldurile elamukrundi soetamise kavatsusest, millest ei saa tuletada, millist

elamukrunti millisel eesmärgil sooviti soetada ning milline on krundi soetamise kavatsuse seos

Exlu OÜ-ga. Kolmandate isikute ütlused ei tõenda, et väljavõetud sularaha kasutati Exlu OÜ

ettevõtluses. Sularaha kasutamist ettevõtluses on võimalik tõendada üksnes kirjalike tõenditega.

7)

Asjaolu, et maksuhaldur ei määranud M.Ple ja M.Ple sunniraha vastutusmenetluses

seletuste andmata jätmise eest, ei muuda menetluse tulemust. Ka juhul, kui nimetatud isikud

oleksid andnud seletused ka vastutusmenetluses ja kui need oleksid erinenud nende

varasematest seletustest maksuhaldurile, ei oleks see teisi tõendeid arvestades saanud

vastutusotsuse lõppjäreldusi muuta.

8)

Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei saanud aru, et juriidilise isiku juhatuse liikmena

vastutab ta juriidilise isiku tegevuse õiguspärase korraldamise eest. Kaebaja õpib enda sõnul

ärijuhtimist ja osutab õigusteenuseid, mistõttu ei saa ta vastutusotsusele vastu vaielda pelgalt

väitega, et ta ei teadnud, mis äriühingus tegelikult toimus, või väitega, et ta reaalselt äriühingut

ei juhtinud. MKS § 40 lg-st 1 ja § 8 lg-st 1 tulenevalt vastutab juhatuse liige ka siis, kui ta

delegeerib juhtimise kellelegi teisele või võimaldab kellelgi teisel ettevõtet juhtida, kaotades

samas isikliku kontrolli ettevõtte tegevuse üle. Äriühingust rahaliste vahendite väljaviimine

ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil, mille tagajärjel äriühing ei suuda maksukohustusi tasuda

ja tekib maksuvõlg, on tahtlik tegevus.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. J.P palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega

tema kaebus rahuldada, või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.

1)

Kompromissiläbirääkimiste käigus selgus kaebajale, et kolmandad isikud on teises

maksuasjas andnud ütlusi ka kaebaja vastutusmenetlust puudutavate asjaolude kohta. Sellega

seoses on kaebajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et MTA on teises maksuasjas kogunud veel

mingeid tõendeid, mida ta aga vaidlusaluse vastutusotsuse tegemisel pole arvesse võtnud.

Seetõttu on vajalik nõuda vastustajalt välja kogu kõnealuse maksuasja toimik. Selle toimiku

välja nõudmata jätmisega on halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet. Üksnes toimiku

väljanõudmisega saaks kohus veenduda, et teises maksuasjas ei ole kogutud praeguse vaidluse

seisukohast muid olulisi tõendeid lisaks nendele, mis on võetud praeguse asja materjalide

juurde. Kaebaja on võrreldes MTA-ga nõrgem menetlusosaline, mistõttu tema puhul peab

kohus olema aktiivsem. Ka maksuhaldur rikkus maksumenetluses uurimispõhimõtet, jättes

arvestamata teises maksuasjas kogutud tõenditega.

2)

Halduskohus ei võtnud seisukohta kõigi kaebaja väidete osas. Sellega rikkus kohus

HKMS § 165 lg 1 p-i 4. Kohus ei käsitlenud otsuses kaebaja väiteid vastutusmenetluses

uurimispõhimõtte rikkumise, Exlu OÜ kontolt väljavõetud raha kaebaja valdusesse jõudmise,

süü vormi ja raamatupidamisdokumentide säilitamise kohta. Lisaks ei ole kohtuotsuse

põhjendava osa puhul võimalik selgelt eristada, millised on vastustaja ja millised kohtu

seisukohad.

3-19-555

7(12)

3)

Halduskohus on ekslikult leidnud, et kaebaja põhjustas tahtlikult Exlu OÜ väidetava

maksuvõla. Praeguses asjas kohtule esitatud tõendid ei kinnita seda seisukohta. Tõendite põhjal

saab pigem järeldada, et kaebaja oli oma kohustuste täitmisel kergelt hooletu. Kaebaja

delegeeris oma ettevõtte juhtimisest eemaloleku ajaks need ülesanded äriühingu töötajatele.

Kaebajale ei saa ette heita töötajate usaldamist. Otsused, mida kaebaja Exlu OÜ juhatuse

liikmena tegi, lähtusid majanduslikest kaalutlustest ja ettevõtte huvidest.

4)

Vastutusotsuse tegemisele oleks pidanud eelnema maksuotsus. Vastutusotsuse sisuks ei

ole tasumisele kuuluva maksusumma määramine, vaid juba varem fikseeritud maksuvõla

sissenõudmine uuelt kohustatud isikult. Vastutusotsuse saab teha alles pärast seda, kui

maksuvõla sissenõudmine maksumaksjalt on nurjunud. See omakorda eeldab, et enne võla

sissenõudmist on tehtud maksuotsus. Maksuotsuse tegemata jätmine rikub võla tasumiseks

kohustatud kolmanda isiku õigusi, kuivõrd selliselt võetakse isikult ära võimalus oma õiguste

kaitsmiseks maksuotsuse vaidlustamise läbi. Twalilubula Gulshan OÜ-l ei olnud võimalik

maksuvõlga puudutavate asjaolude kohta oma vastuväiteid esitada. Isegi kui asuda seisukohale,

et vastutusotsuse võib koostada ilma eelnevalt maksuotsust tegemata, on vastutusotsus

koostatud vale subjekti suhtes. Alates 21.04.2017 ei vastuta kaebaja Exlu OÜ kohustuste

täitmise eest, rääkimata Twalilubula Gulshan OÜ kohustustest. Vastutusotsus oleks tulnud teha

Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetele või vähemalt peaksid nemad vastutama

maksuvõla eest solidaarselt kaebajaga. Pärast Twalilubula Gulshan OÜ registrist kustutamist

pole aga võimalik enam sellele äriühingule maksuotsust ega ka tema juhatuse liikmetele

vastutusotsust koostada.

5)

Halduskohus on tõendeid valesti hinnanud. Kaebaja vastutusmenetluses antud ütlused ei

ole vastuolulised. Ebaõige on ka kohtu seisukoht, et kaebaja väited tehingute toimumise

teadmatusest on vastuolulised ja eluliselt ebausutavad. Ühestki vastustaja esitatud tõendist ei

nähtu, et just kaebaja võttis Exlu OÜ pangakontolt sularaha välja ning kontolt väljavõetud raha

jõudis kaebaja valdusse. Samuti pole kohus arvestanud kaebaja väiteid, et pärast juhatuse liikme

volituste lõppemist ei olnud kaebajal juurdepääsu äriühingu raamatupidamisdokumentidele.

Kohus on põhjendamatult nõustunud vastustaja seisukohaga, et Monesto OÜ-ga tehtud tehingu

seotus Exlu OÜ majandustegevusega on tõendamata. M.P 28.07.2018 ütluste kohaselt plaanis

Exlu OÜ osta elamukrundi. MTA ei küsinud M.Plt vastutusmenetluses uusi selgitusi, et kinnistu

soetamist puudutavaid asjaolusid täpsustada.

7. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata

ja halduskohtu otsus muutmata.

1)

Kaebaja ei ole selgitanud, milliseid vaidlustatud vastutusotsusega seotud asjaolusid ta

maksuasja nr 12.2-3/041523 toimiku väljanõudmise taotluse abil tõendada tahab. Oluline on

see, et kohtu käsutuses on vaidlustatud haldusakti koostamise aluseks olevad tõendid, mille

põhjal saab ta hinnata selle õiguspärasust. Teises maksuasjas kogutud tõendid ei ole selleks

vajalikud. Kaebaja pole viidanud tema süüd välistavatele asjaoludele, mille kohta on kogutud

tõendeid teises maksuasjas.

2)

MKS § 8 lg-st 1 ei tulene, et juhatuse liige vastutaks tasumiskohustuse rikkumise eest

üksnes juhul, kui ta on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed endale võtnud. Kaebajale ei ole

heidetud ette Exlu OÜ raha omastamist, mistõttu puudus kohtul vajadus seda küsimust

käsitleda.

3)

Kuigi kaebaja väidab, et delegeeris oma ülesanded töötajatele, oli kaebaja käsutuses Exlu

OÜ pangakaart ning kaebaja osales isiklikult lepingu sõlmimisel Monesto OÜ-ga ning

äriühingu osa võõrandamisel B.Ple.

3-19-555

8(12)

4)

Kaebaja jätab tähelepanuta, et maksuvõlg tekib eelkõige isiku deklareeritud ja tasutud

maksusumma vahest, mitte ainult maksuotsusest, mis koostatakse vaid MKS § 92 lg-s 1 ja § 95

lg-s 1 nimetatud juhul. Ka siis, kui maksuvõlg on tekkinud isiku deklareeritud ja tasutud

maksusumma vahest, on maksuvõlg fikseeritud. Maksuotsusega tuvastatakse vaid selline

maksukohustus, mida isik ise ei ole deklareerinud või on deklareerinud valesti. Kui isik on oma

maksukohustuse ise deklareerinud, siis puudub ka vajadus selle vaidlustamiseks, mistõttu ei ole

asjakohane kaebaja väide maksuotsuse vaidlustamise võimaluse puudumisest. Maksuotsust ei

ole vaja koostada ka maksuvõla sissenõudmiseks. Kaebajalt nõutakse vastutusotsusega

Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla tasumist vaid selles ulatuses, mille tekkimise ta ise Exlu

OÜ juhatuse liikmena põhjustas ning mille tekkimise asjaolud olid talle teada. Kuna

Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmed ei vastuta kaebajalt sissenõutava maksuvõla eest, ei

ole alust nõuda neilt maksuvõla tasumist solidaarselt kaebajaga.

5)

Kaebaja nimele oli vormistatud pangakaart Exlu OÜ konto kasutamiseks ning kaebaja

pole väitnud, et ta võimaldas mõnel teisel isikul kaarti kasutada. Isegi kui see nii oleks olnud,

vastutaks kaebaja sellegipoolest Exlu OÜ-st raha väljaviimise eest. M.P ütlustest ei selgu, miks

sõlmiti leping Monesto OÜ-ga ja tasuti raha, kuid Exlu OÜ ei saanudki kinnisasja omanikuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

9. Kaebaja väitel on nii vastustaja kui ka halduskohus rikkunud uurimispõhimõtet: MTA on

vastutusotsuse koostamisel tuginenud tõenditele valikuliselt, jättes arvestamata teises

maksuasjas kogutud tõendid, mis võivad omada tähtsust ka praeguses asjas, ning halduskohus

jättis vastustajalt välja nõudmata kõnealuse teise maksuasja toimiku.

Asja materjalidest nähtub, et maksuhaldur nõudis vastutusmenetluses teavet nii M.Plt

(27.03.2018, 10.05.2018 ja 04.06.2018 korraldused – vastutusotsuse (VO) lisa 15) kui ka M.Plt

(12.04.2018 ja 18.04.2018 korraldused – VO lisa 16), kuid kumbki ei andnud maksuhaldurile

nõutud selgitusi (vt VO p 3.3). Kaebaja 01.11.2019 menetlusdokumendist lähtudes esitas

vastustaja kohtule kontrollimenetluses nr 12.2-3/041523 kogutud M.P 18.07.2018 ja M.P

30.11.2017 suuliste selgituste protokollid (MTA 05.11.2019 menetlusdokumendi lisad 1 ja 2).

MKS § 59 lg 1 kohaselt otsustab maksuhaldur, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest

ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust vastustajale ette heita uurimiskohustuse rikkumist ega

kaalutlusõiguse rikkumist tõendite kogumisel. M.P ja M.P selgituste puudumine vastutusotsuse

koostamise aluseks olevate tõendite hulgast ei muuda vastutusotsuse põhjendusi puudulikeks

ega vastutusotsust õigusvastaseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et M.P ja M.P (praeguses

vastutusmenetluses või teises maksuasjas kogutud) seletused oleksid võinud mõjutada

vastutusotsuse lõppjäreldusi. Ehkki kaebajal oli kohtumenetluses võimalik tutvuda nende

isikute poolt teises maksuasjas antud ütlustega, ei ole ta nimetanud, millistel kõnealuses

maksuasjas eeldatavalt kogutud tõenditel võiks olla oluline tähtsus praeguses vaidluses. HKMS

§ 122 lg 2 p 5 alusel nõuab kohus eelmenetluses vastustajalt välja muu hulgas haldusmenetluse

toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid. Selle nõude on vastustaja täitnud. Tõendite

valikulisest esitamisest või kogumisest saaks rääkida juhul, kui vastustaja pole kohtule esitanud

haldusmenetluse toimikut. Uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg 4) ei tulene kohtule kohustust

koguda kõikvõimalikke menetlusosaliste taotletud tõendeid, vaid kohus kogub ja võtab vastu

vaid selliseid tõendeid, millel on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2 esimene lause) ehk mis on

vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Tõendi kogumist taotlev menetlusosaline peab

põhjendama vastavat vajadust (HKMS § 62 lg 3 p 3). Kaebaja ei ole esitanud põhjendusi, millest

3-19-555

9(12)

ilmneks vajadus võtta praeguse asja juurde kontrollimenetluses nr 12.2-3/041523 kogutud

materjalid. Kõnealuste tõendite kogumise põhjuseks ei saa olla pelgalt kaebaja soov välja

selgitada, kas teises maksuasjas võib olla kogutud tõendeid, mis seonduvad praeguse

vaidlusega. Seega on halduskohus õigesti jätnud rahuldamata kaebaja taotluse teise maksuasja

toimiku väljanõudmiseks.

10. Vaidlusaluse vastutusotsusega nõutakse kaebajalt solidaarselt Twalilubula Gulshan OÜ

maksukohustuse tasumist. Kõnealune maksukohustus on tekkinud enne Exlu OÜ ühinemist

Twalilubula Gulshan OÜ-ga Exlu OÜ esitatud 2017. a veebruari ja märtsi KMD-del

deklareeritud tasumata jäetud maksudest (29 122,87 eurot), millele lisandub intress (10 124,40

eurot).

Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et vastutusotsuse koostamisele oleks pidanud eelnema

maksuotsuse tegemine maksukohustuslasest äriühingule. MKS § 82 lg 1 järgi lähtub

maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige

maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lg 1), maksukohustuslase

raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest.

Tasumisele või tagastamisele kuuluva maksusumma tuvastamine toimubki üldjuhul

maksukohustuslase poolt maksudeklaratsioonis arvutatud maksusumma alusel (MKS § 88 lg 1

esimene lause). Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse, kui deklaratsiooni ei ole

tähtaegselt esitatud, selles on esitatud valeandmeid või muudel MKS § 92 lg-s 1 sätestatud

juhtudel. Maksu määramiseks ja sissenõudmiseks antavad haldusaktid on õigussuhet

tuvastavad, mitte seda tekitavad haldusaktid.1 Kui maksukohustuslane on esitanud

maksudeklaratsiooni, milles esitatud andmetes pole maksuhalduril põhjust kahelda, tekib

maksukohustus deklaratsiooni alusel. Praegusel juhul tuleneb maksukohustus Exlu OÜ esitatud

KMD-dest, s.o maksuvõlg on olemas ilma maksuotsust koostamata. MKS §-st 96 ega muudest

MKS sätetest ei tulene, et vastutusotsuse saab teha vaid juhul, kui maksu sissenõudmiseks

maksukohustuslaselt on tehtud maksuotsus. See järeldub ka MKS § 96 lg-st 3, mis sätestab, et

vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika

ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg; kui maksusumma

on määratud maksuotsusega, mida ei ole vastutusotsuse adressaadile kätte toimetatud, lisatakse

vastutusotsusele maksuotsuse ärakiri ja maksusumma arvutamise metoodikat vastutusotsuses ei

näidata. Seega juhul, kui maksuotsust pole koostatud, tuleb vastutusotsuses ära näidata

maksuvõla arvestamise metoodika.2 Vaidlustatud vastutusotsuse p-s 5 on toodud maksu

arvestamise metoodika. Asjaolu, et maksukohustuslase suhtes pole tehtud maksuotsust, mida ta

saaks vaidlustada, ei vähenda kaebaja võimalusi oma õiguste kaitsmisel. Kaebaja võib

maksuvõla kohta esitada samu vastuväiteid, mida oleks saanud esitada põhivõlgnik.

11. Exlu OÜ (Agrostar Grupp OÜ) ühinemisel Twalilubula Gulshan OÜ-ga läksid Exlu OÜ

maksukohustused MKS § 35 alusel üle Twalilubula Gulshan OÜ-le. Asjaolu, et kaebaja

volitused Exlu OÜ juhatuse liikmena lõppesid 13.04.2017 ning ta pole olnud Twalilubula

Gulshan OÜ juhatuse liige, ei välista temalt Exlu OÜ juhatuse liikmeks olemise ajal nimetatud

äriühingul tekkinud maksuvõla sissenõudmist. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja,

tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest sama seaduse §-s 8 nimetatud

kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Juhatuse liikme vastutuse eelduseks on muu hulgas põhjuslik seos kohustuste rikkumise ja

maksuvõla tekkimise vahel. Kaebajale heidetakse ette 2017. veebruari ja märtsi KMD-del

deklareeritud käibemaksu tasumata jätmist. Maksude tasumise kuupäev saabus vastavalt

20.03.2017 (21 261,13 eurot, sellest vastutusotsusega nõutav tasumata summa 19 918,92 eurot)

1 L. Lehis. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 92.

2 Vt ka L. Lehis. Maksuõigus. Tallinn: Juura, 2012, lk 100 ja 120.

3-19-555

10(12)

ja 20.04.2017 (9203,95 eurot) ehk rohkem kui aasta aega enne Exlu OÜ ühinemist Twalilubula

Gulshan OÜ-ga. Kaebajalt nõutakse Twalilubula Gulshan OÜ maksuvõla tasumist osas, mis oli

tekkinud enne äriühingute ühinemist. Puudub alus kõnealuse maksuvõla sissenõudmiseks

Twalilubula Gulshan OÜ juhatuse liikmetelt, kuivõrd nende tegevusel pole põhjuslikku seost

Exlu OÜ-st üle tulnud maksuvõla tekkimisega. Asjaolu, et Twalilubula Gulshan OÜ oli

ühinemislepingu sõlmimisel teadlik, et võtab endale üle ka Exlu OÜ maksuvõla, ei mõjuta

kaebaja vastutust selle maksuvõla eest. Kaebaja on vastutusotsuse õige adressaat.

Vastutusotsus on koostatud ja kaebajale kätte toimetatud enne seda, kui Twalilubula Gulshan

OÜ kustutati äriregistrist (26.02.2019).

12. MKS § 40 lg 1 kohaselt eeldab vastutusotsuse tegemine, et juhatuse liige on oma kohustusi

rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest. Kaebaja oli Exlu OÜ ainus juhatuse liige.

Kohtupraktika järgi on sellises olukorras äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse

väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad; seaduslik esindaja mitte üksnes

ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (Riigikohtu

12.12.2012 otsus nr 3-3-1-23-12, p 15). Kuigi alates 01.04.2017 kehtiva MKS § 8 lg-s 1

kasutatakse sõna „tagama“ asemel „korraldama“, ei ole sellega vähenenud juhatuse liikme

kohustuste maht.

13. Maksuhaldur on vastutusotsuses asunud seisukohale, et kaebaja on temal kui Exlu OÜ

seaduslikul esindajal lasunud tasumiskohustust rikkunud tahtlikult. Maksuhalduri arvates on

Exlu OÜ maksuvõlg jäänud tasumata selle tõttu, et kaebaja on teadlikult viinud äriühingust raha

välja. Vastutusmenetluses tuvastati, et vahemikus 10.01.–05.04.2017 võeti pangakaardiga Exlu

OÜ pangakontolt sularahas välja kokku 67 520 eurot (VO lisa 13), mille kasutamise kohta

äriühingu ettevõtluses puuduvad raamatupidamisdokumendid. Lisaks leiab maksuhaldur, et

Monesto OÜ-le vahemikus 10.03.–06.04.2017 tehtud ülekanded kokku 41 400 eurot pole

seotud Exlu OÜ ettevõtlusega.

14. Kaebaja väitel ei osalenud ta ise äriühingu majandustegevuse korraldamises aktiivselt, vaid

usaldas selle äriühingu töötajatele. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et talle saaks äärmisel juhul

ette heita vaid oma kohustuste rikkumist kerge hooletuse vormis. Ringkonnakohus märgib, et

äriühingu juhtimisega seotud ülesannete delegeerimine teistele isikutele ei vabasta juhatuse

liiget MKS §-s 8 nimetatud kohutuste täitmisest ega nende kohustuste rikkumisega kaasnevast

vastutusest (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.04.2013 otsuse nr 3-10-1284 p 11 ja seal viidatud

varasem praktika, samuti p 18; 24.10.2013 otsuse nr 3-11-2445 p 13). Samas on põhjust kahelda

kaebaja väites, et tema sisuliselt ei tegelenud äriühingu juhtimise ja selle majandustegevuse

korraldamisega. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad sellele järgmised asjaolud.

14.1. Exlu OÜ arvelduskonto nr xxx kasutamiseks olid väljastatud pangakaardid kaebaja ja M.P

nimele, kellel olid ka internetipanga kasutamise õigused (VO lisa 9). Lisaks olid internetipanga

kasutamise õigused Exlu OÜ sekretäril M-L.R ja raamatupidajal G.L. Kaebajale väljastatud

pangakaardiga võeti vahemikus 15.01.–05.04.2017 Exlu OÜ kontolt sularahas välja 34 620

eurot ja M.Ple väljastatud pangakaardiga vahemikus 26.01.–01.04.2017 32 900 eurot (VO lisa

13). Maksuhaldur on välja toonud asjaolu, et võrreldes 2016. aastaga on ettevõtte sularaha

vajadus 2017. aastal kordades suurenenud. Kaebaja väitis 27.03.2018 ütlusi andes, et ta ei

kasutanud temale väljastatud pangakaarti ega isegi aktiveerinud seda (VO lisa 8, p 4); sularaha

väljavõtmist 2017. aasta jaanuarist aprilli alguseni ei osanud kaebaja selgitada, tema sõnul: „Eks

see siis võttis, kellel oli selleks õigus. Mina ei võtnud välja sentigi. Sellele küsimusele oskab

vastata M.P“ (samas, p 15). Kaebaja pole väitnud, et andis oma pangakaardi M.Ple või muule

isikule kasutada. Sellises olukorras on põhjendatud eeldada, et kaebajale väljastatud

pangakaardiga võttis raha välja tema ise või muu isik kaebaja teadmisel.

3-19-555

11(12)

14.2. Kaebaja väitel tunneb ta M. P, kuid nimetatud isik ei olnud Exlu OÜ töötaja (VO lisa 8,

p-d 6 ja 8). Kaebaja ei osanud selgitada, miks väljastati M.Ple Exlu OÜ pangakaart (samas, p

7). Ka M. P ise väitis, et ta polnud Exlu OÜ-ga seotud (M.P 30.11.2017 ütlused, p-d 16–20 –

MTA 05.11.2019 menetlusdokumendi lisa 2). Peamine seos M.P ja Exlu OÜ vahel paistab

olevat asjaolu, et M.P juhitud Pumpit OÜ ostis suurema osa Exlu OÜ varadest (M.P 30.11.2017

ütlused, p-d 15, 21, 29 ja 30; M.P 18.07.2018 ütlused, p 3 – MTA 05.11.2019

menetlusdokumendi lisa 1). Ringkonnakohus ei pea kaebaja teadmatust usutavaks, kuivõrd

M.Ple poleks saanud teha Exlu OÜ pangakaarti ilma kaebaja teadmise ja nõusolekuta. Isegi kui

pangakaart oleks M.Ple olnud väljastatud enne kaebaja saamist Exlu OÜ juhatuse liikmeks,

oleks kaebaja saanud selle sulgeda. M.P poolt Exlu OÜ kontolt raha väljavõtmisele puudub muu

mõistlik selgitus, kui see, et M.P nimele väljastatud kaarti kasutati kaebaja teadmisel äriühingust

maksuvabalt raha väljaviimiseks. See, kelle kätte sularaha jõudis, pole kaebajalt maksuvõla

sissenõudmise seisukohast oluline ning sellise asjaolu tuvastamist ei saa maksuhaldurilt ka

eeldada.

14.3. Enda väitel oli kaebaja Exlu OÜ juhatuses selleks, et omada äriühingu üle kontrolli (VO

lisa 8, p 3); Exlu OÜ igapäevase majandustegevusega tegeles M.P suulise volituse alusel

(samas, p 1). M.P selgituse järgi tellis ta kaupa ja vormistas arveid, kuid Exlu OÜ-lt ta selle eest

töötasu ei saanud (M.P 18.07.2018 ütlused, p 1). Kuivõrd M.Pl oli vaid suuline volitus ning

talle polnud väljastatud Exlu OÜ pangakaarti ega antud internetipanga kasutaja õigusi, sai ta

Exlu OÜ nimel tegutseda vaid piiratud mahus. Seega pidi ka kaebaja ise ettevõtte nimel

tegutsema. See nähtub muu hulgas kaebaja esitatud E-Meister OÜ 01.12.2016, 20.01.2017,

30.01.2017 ja 31.01.2017 arvetelt (kaebuse lisad 3–6), millele on müüja nimel alla kirjutanud

M.P ja ostja nimel kaebaja (vrdl kaebaja allkirjaga VO lisal 8). Samuti on kaebaja Exlu OÜ

nimel kirjutanud alla Andrekse tee 6 kinnistu müügilepingule (kaebuse lisa 9). Olukorras, kus

kaebaja on Exlu OÜ nimel kirjutanud alla arvetele ja lepingule ning võtnud äriühingu kontolt

välja sularaha, ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et ta ei tegelenud Exlu OÜ

majandustegevusega.

15. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et Exlu OÜ kontolt väljavõetud sularaha ja

Monesto OÜ-le tehtud ülekandeid ei saa – vähemalt mitte täies ulatuses – lugeda ettevõtlusega

seotud väljamakseteks. Kaebaja esitatud E-Meister OÜ arvete kohaselt on nende eest tasutud

sularahas ettemaksuna, kuid vahemikus 10.01.–05.04.2017 Exlu OÜ kontolt välja võetud

sularahast saavad olla tasutud vaid 30.01.2017 ja 31.01.2017 arved kokku 12 716,50 eurot. Exlu

OÜ 30.03.2017 arve nr 100676 Suzuki mootorratta müügi kohta Pumpit OÜ-le 9500 euro eest

(kaebuse lisa 8) ei tõenda eelnimetatud perioodil välja võetud sularaha kasutamist nimetatud

eseme soetamiseks. Vajaduse suurtes summades sularaha järele 2017. aasta esimestel kuudel

muudab küsitavaks ka asjaolu, et samal ajal müüdi Exlu OÜ varad Pumpit OÜ-le. Kaebaja väitel

ei saa temalt eeldada Exlu OÜ raamatupidamisdokumentide esitamist, kuivõrd ta ei ole enam

selle äriühingu juhatuse liige, kuid sellest hoolimata on kaebaja esitanud mõned arved. Lisaks

nähtub B.P kirjalikest selgitustest, et tema ei saanud Exlu OÜ raamatupidamisdokumente enda

valdusse (VO lisa 12). Ringkonnakohtu hinnangul võib järeldada, et puuduvad dokumendid,

mis kinnitaks kokku 67 520 euro ulatuses sularaha kasutamist Exlu OÜ majandustegevuses.

16. Ehkki kaebaja kirjutas 10.03.2017 Exlu OÜ nimel alla Andrekse tee 6 kinnistu mõttelist osa

puudutavale võlaõiguslikule müügilepingule, ei ole ta sisuliselt põhjendanud sellise lepingu

sõlmimise seost äriühingu majandustegevusega. Pole eluliselt usutav, et kaebaja tegi

teadmatusest, pimesi M.Pt usaldades sedavõrd ebamõistliku tehingu, tasudes kinnistu eest

sularahas 45 000 eurot ja ülekannetega 41 400 eurot, ilma et Exlu OÜ oleks saanud kinnistu

omanikuks või saanud tagasi lepingu alusel tasutud summa. Viimane osamakse (3400 eurot)

tehti Monesto OÜ-le 06.04.2017 ehk samal päeval, kui Exlu OÜ võõrandati B.Ple. Samas pole

kaebaja selgitanud, miks ei antud B.Ple üle dokumente müügilepingust tulenevate nõuete kohta.

3-19-555

12(12)

Juba 20.04.2017 on Monesto OÜ müünud sama kinnistu Linksys OÜ-le kordades odavama

hinnaga (MTA 01.07.2019 vastuse lisa 20). Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et Exlu OÜ

ja Monesto OÜ vaheline tehing on näilik ning sellega seotud väljamakseid ei saa lugeda

ettevõtlusega seotuks.

17. Exlu OÜ kontolt välja võetud sularaha ja Monesto OÜ-le ülekantud summad kokku ületavad

oluliselt Exlu OÜ maksuvõlga. Järelikult jäi Exlu OÜ maksuvõlg tasumata, kuna äriühing oli

maksude tasumise tähtajaks kaebaja sihipärase tegevuse tulemusel muutunud varatuks. Seejärel

võõrandas kaebaja oma osaluse Exlu OÜ-s B.Ple. B.P (VO lisa 12) ja M.P 18.07.2018

selgitustest (p-d 10 ja 11) järeldub, et tegemist oli variisikuga, kes reaalselt ettevõtte tegevust ei

kontrollinud; omaniku vahetuse korraldas J. B. B.P ja M.P selgituste valguses on ebausutav

kaebaja väide, et B. P võttis kaebajaga ise ühendust ja tundis huvi osaühingu ostmiseks (VO

lisa 8, p 21). Samuti ei saa usutavaks pidada kaebaja väidet, et ettevõtte halb majanduslik seis

tuli talle üllatusena, mistõttu otsustas kaebaja Exlu OÜ osa võõrandada (VO lisa 8, p 20). M.P

väitel oli temal kaebajaga selline kokkulepe, et kaebaja saab Exlu OÜ-st tagasi enda

investeeritud raha ja enda soovitud kasumi ning ülejäänu jääb M.Ple (M.P 18.07.2018 ütlused,

p 10). Äriühingu osaluse müümine variisikule pärast seda, kui lühikese aja jooksul on ettevõttest

välja viidud üle 90 000 euro rahalisi vahendeid, viitab kaebaja ettekavatsetud tegevusele jätta

võlad varatusse äriühingusse ning vabaneda seostest selle äriühinguga. Kirjeldatud asjaolud

kogumis annavad põhjust järeldada, et Exlu OÜ deklareeritud käibemaks jäi tasumata kaebaja

tahtliku tegevuse tulemusel. Asjaolu, et 2017. a märtsi KMD-l deklareeritud maksusumma

tasumise tähtaeg saabus pärast seda, kui kaebaja oli Exlu OÜ juhatusest tagasi kutsutud, ei

mõjuta tema vastutuse ulatust, kuivõrd maksukohustuslaste registri andmetel anti Exlu OÜ

volituste ja õiguste administreerimise õigused B.Ple üle alles 21.04.2017 (VO lisa 10) ehk pärast

tasumistähtaja saabumist ning Exlu OÜ muutus varatuks enne osa võõrandamist kaebaja

tegevuse tulemusel (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 03.07.2018 määrus nr 3-18-1082, p 8 ja

19.11.2019 määrus nr 3-19-1672, p 14; Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p-d 6, 10

ja 22; Tallinna Ringkonnakohtu 12.03.2020 otsus nr 3-18-1914, p 13). Ka intressi tasumist on

praegusel juhul võimalik nõuda aja eest, mil kaebaja ei olnud enam Exlu OÜ juhatuse liige (vt

Riigikohtu 16.10.2019 määrus nr 3-19-269, p 9; 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 23).

18. Halduskohus on leidnud, et kaebaja ütlused on kohati vastuolulised. Ringkonnakohus

märgib, et isegi kui halduskohtu välja toodud vastuolud on vaid näilised, tuleb sellegipoolest

nõustuda halduskohtu järeldusega, et kaebaja ütlused on olulises osas ebausutavad. Kaebaja

väide, et halduskohtu otsuse põhjendavas osas pole võimalik vastustaja väiteid kohtu

seisukohtadest eristada, on alusetu. Kohus on MTA väidetele viidates või nendega nõustudes

ka välja toonud, et tegemist on vastustaja seisukohaga. Samas arvestades, et halduskohus on

otsuse p-s 36 märkinud, et nõustub vastutusotsuse seisukohtadega, ongi halduskohtu seisukohad

paljuski vastustaja omadega kattuvad.

19. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kaebaja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole ringkonnakohtule

menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud (HKMS § 109 lg 1), jäävad poolte

apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)