3-19-2085/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2020, Tartu

Haldusasja number

3-19-2085

Haldusasi

Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla kohustamiseks

isiklike asjade laost võimlemiskummi väljastamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu

9. aprilli 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Juri Kolesnikov

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldama Juri Kolesnikovi taotlus kohtuistungi korraldamiseks.

2. Jätta rahuldamata Juri Kolesnikovi taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

3. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse

resolutsiooni punkti 1 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a

määrus selles osas muutmata.

4. Jätta Juri Kolesnikovi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse

resolutsiooni punkti 2 peale rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a

määrus selles osas muutmata.

5. Tagastada Juri Kolesnikovile 30. aprillil 2020 esitatud määruskaebuse lisad neljal

lehel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2 ja 3 peale saab esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas on määrus lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kinnipeetav Juri Kolesnikov esitas 17. juulil 2019 Tartu Vanglale taotluse isiklike asjade

laost võimlemiskummi väljastamiseks.

2. Tartu Vangla jättis 26. juuli 2019. a vastusega nr 6-29/881-2 J. Kolesnikovi taotluse

rahuldamata. Vangla selgitas, et vanglas on lubatud üksnes vangla arsti lubatud või väljastatud

meditsiiniline või liikumise abivahend. J. Kolesnikovile on vangla arsti poolt näidustatud

klassikaline õhuke võimlemiskumm. J. Kolesnikovil on isiklike asjade laos voolikute ja kõvade

käepidemetega võimlemiskumm, mis ei ole ka meditsiinilise näidustuse korral vanglas lubatud.

3. J. Kolesnikov esitas 7. novembril 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et

käepidemetega kumm on arstide ja spetsialistide poolt näidustatud venitamisharjutuste

tegemiseks. Vangla väljastatud taastusravi palliga treenib ta sõrmi, kuid sõrmed on nõrgad ja

antud kummilint ei püsi käes.

Koos kaebusega esitas J. Kolesnikov taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi

õigusabi saamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 9. aprilli 2020. a määrusega J. Kolesnikovi kaebuse

(resolutsiooni punkt 1) ja jättis taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni

punkt 2). Halduskohus tuvastas, et kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne, kuna

mistahes omadustega võimlemiskummi maksumus ei ületa 1000 eurot. Vangla kinnitas, et

kaebajale väljastati kummilindid 2017 ja 2018, järelikult on kaebaja mitu aastat teinud harjutusi

kummilindiga. Kaebajale on antud luba saada kuni 2 m pikkune võimlemiskumm. Kaebaja laos

oleva eseme väljastamisest on vangla juba kahel korral keeldunud. Vangla meditsiiniosakond

ei pea loas olevat eset kaebajale vajalikuks ja on andnud juhiseid, millise eseme saab kaebaja

endale soetada. Täidetud on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 21

kohaldamise eeldused, s.t kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest

tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline ning kaebus kuulub viidatud sätte alusel

tagastamisele. Halduskohus annab kaebajale erinevaid soovitusi vanglas lubatud kummilindi

saamiseks.

Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse

lahendamiseks vajadust. Riigi õigusabi saamise taotlus jääb rahuldamata kuna kaebaja on ise

võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on seoses taotletava esemega juba läbinud iseseisvalt

mitmeid haldus- ja kohtumenetlusi ning esitanud käesolevas asjas arusaadava kaebuse kohtule.

Halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mistõttu ei ole esindaja osalemine menetluses

kohustuslik ning kaebaja ei pea omama juriidilisi teadmisi.

5. J. Kolesnikov esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, kus palub tühistada Tartu

Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrus. Vangla haldusorganina ei lahenda probleeme, vaid

suunab kaebaja kohtu poole pöörduma ja kohtule esitab valeandmeid ning takistab menetlust.

Vangla arstid toetavad kaebajat, kuid vangla juhtkond annab meditsiiniosakonnale käsu

kaebajat mitte toetada ja keelata talle asju, mida kaebaja küsib. Kaebajale on arusaamatu, miks

ei lubata talle kummilinti, millega ei või sektorist lahkuda, kuid lubatakse kasutada

küünarkarku, mille käepidemesse saab asju peita. Vangla peab põhjendama, miks ta keelab eset

kasutada, sest julgeolekuohule viitamisest ei piisa. Kaebaja ei ole füüsiliselt taastunud, kõnnib

50 m päevas ning vajab vormi taastamist ja lihaste treenimist.

Kaebaja soovib, et kohus nõuaks välja tema tervisekaardist andmed selle kohta, et tal on

pigistus- ja hoidmise jõud nõrk ja probleemid käte värisemisega ning lisaks andmed ka viimase

aja meditsiinikaardist. Tervise kohta on andmed ka asjades nr 3-18-877, 3-2-4-1-16, 3-16-1337,

3-20-2077. Kaebaja palub korraldada kaugkohtuistung.

Määruskaebusele on lisatud nimekiri kaebaja isiklikest asjadest vangla laos ja kolm väljavõtet

tervisekaardist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et J. Kolesnikovi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega, järgib neid ning HKMS § 203

lg 2 ja § 201 lg 4 alusel neid siinkohal ei korda.

7. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et vangla on väljastanud kaebajale

kummilindi, millega saab teha harjutusi kogu keha lihaste treenimiseks ja tugevdamiseks.

Kaebaja on kummilinti saanud kasutada juba kolm aastat kuna vangla väljastas kummilindi

4. mail 2017 ja 12. aprillil 2018. Vangla on kinnitanud, et kaebaja isikike asjade laos oleva

käepidemete ja fiksaatoritega võimlemiskummi saamiseks J. Kolesnikovil luba puudub kuna

selline ese ohustab vangla julgeolekut, sest sellesse on võimalik peita keelatud esemeid, kuid

selle läbiotsimine on raskendatud ja väga ajamahukas.

8. Vangistusseaduse § 52 kohaselt jälgib arst pidevalt kinnipeetavate terviseseisundit.

Kaebaja on korduvalt terviseprobleemide tõttu vangla arsti poole pöördunud ning arstilt saanud

soovituse tervise parandamiseks teha võimlemisharjutusi kummilindiga. Vangla arst andis

kaebajale loa võimlemiskummi kasutamiseks ning vangla on kummilindi väljastanud. Kuigi

kaebaja väidab, et tema käelihased on nõrgad ja olemasolev kummilint libiseb käest ära, ei ole

ringkonnakohtu hinnangul kaebaja õigusi riivatud intensiivselt. Erinevate lihaste treenimiseks

ei ole välistatud ilma käepidemeteta võimlemiskummi kasutamine, vaid sellise vahendi

kasutamine lihaste tugevdamiseks on pigem tavapärane. Kaebajale on tagatud vangla poolt

abivahend, millega lihaseid treenida ning seeläbi oma tervislikku olukorda parandada. Vangla

meditsiiniosakond on selgitanud, et J. Kolesnikovil puudub vajadus käepidemetega

võimlemiskummi järele, kuna ta on suuteline kasutama tavalist võimlemiskummi.

Eeltoodud asjaolude pinnalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus tagastas kaebuse

õiguspäraselt kuna kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline ja kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne.

9. J. Kolesnikov on vaidlustanud halduskohtu 9. aprilli 2020. a määrust ka riigi õigusabi

saamiseks taotluse rahuldamata jätmise osas. Määruskaebuses on kaebaja taotlenud advokaadi

võimaldamist. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuna kaebaja on seoses

taotletava isiklike asjade hulgas oleva kummilindiga juba läbinud iseseisvalt mitmeid haldus-

ja kohtumenetlusi, on kaebaja võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma ka edasises

kohtumenetluses. Määruskaebusest ei nähtu põhjendusi, et kaebaja ei ole võimeline edasises

menetluses oma õigusi kaitsma ning puuduvad selgitused, miks oleks vajalik määrata talle riigi

poolne advokaat. Tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega, mis nõuaks kaebajale juriidiliste

teadmistega esindaja määramist. Kaebaja suutis esitada ringkonnakohtule põhjaliku

määruskaebuse, mis sisaldab asjaolude kirjeldust ja kaebaja põhjendusi ning seisukohti.

Eeltoodu alusel puudub vajadus määrata kaebajale riigipoolne esindaja ning kaebaja

määruskaebus jääb selles osas rahuldamata.

10. Kaebaja taotles määruskaebuses kaugkohtuistungi korraldamist. Tulenevalt HKMS § 210

lg-st 4 lahendab ringkonnakohus määruskaebuse kirjalikus menetluses. Ringkonnakohus on

seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamiseks puudub vajadus korraldada kohtuistungit,

kuna tegemist ei ole keerulise õigusvaidlusega. Kaebaja ei ole kohtuistungi taotlemist millegagi

põhjendanud. Kohtuistungi mitte korraldamist toetab ka asjaolu, et ringkonnakohtu hinnangul

puudub alus J. Kolesnikovi määruskaebuse rahuldamiseks.

11. Ringkonnakohus leidis eespool, et halduskohtu vaidlustatud määrus on õiguspärane ja

puuduvad alused nimetatud määruse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus ei rahulda

J. Kolesnikovi määruskaebust Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2020. a määruse peale ega saada

kohtuasja halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks, siis ei ole kohtumenetluses ühtegi

kaebaja nõuet, mida kohus saaks menetleda. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks koguda kaebaja

taotletud täiendavaid tõendeid ega võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud

dokumente.

(allkirjastatud digitaalselt)