3-20-528/24 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-528

Haldusasi

T.T.e esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 18.

märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/54 täitmise osaliselt

peatamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebus

Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja T.T.

Vastustaja Tartu Vangla

Vastustaja Justiitsministeerium

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebused Tartu

Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 2 peale.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määrusega T.T.e osas kohaldatud

esialgne õiguskaitse.

3. Rahuldada Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi määruskaebused Tartu

Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkti 1 peale. Tühistada

Tartu Halduskohtu 8. aprilli 2020. a määruse resolutsiooni punkt 1.

4. Rahuldada Tartu Vangla taotlus ja tunnistada menetlus Justiitsministeeriumi

15. märtsi 2020.a korralduse nr 7 osas kinniseks ning keelata taotlejal ja

kolmandatel isikutel dokumendiga tutvuda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale on õigus esitada määruskaebus otse Riigikohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik (HKMS

§ 207 lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla direktor piiras 18. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/54 vanglas kinnipeetavate

vanglasisest ja -välist liikumis- ja suhtlemisvabadust, sealhulgas ei toimunud saatmisi

jalutuskäigule; jättis ära kehakultuuriga tegelemise ja peatas Tartu Vangla kaupluse tegevuse.

Tartu Vangla direktori 31. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/57 jäeti 18. märtsi 2020. a

käskkirjaga kohaldatud piirangud kehtima. Tartu Vangla andis nimetatud käskkirjad välja

Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korralduse nr 7 alusel.

2. T.T. esitas 22. märtsil 2020 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras Tartu

Vangla direktori 18. märtsi 2020. a ja 31. märtsi 2020. a käskkirjade täitmise peatamiseks vabas

õhus viibimise võimaldamiseks. Taotleja leidis, et käskkirjadega kohaldatud piirangud on

ebaproportsionaalsed ning liikumise piiramisega kaasnevad taotlejal terviseprobleemid.

3. Tartu Halduskohus kohustas 8. aprilli 2020. a määrusega Tartu Vanglat võimaldama alates

13. aprillist 2020 T.T.ele vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 ette nähtud jalutuskäike värskes

õhus. Tartu Vanglal on õigus kehtestada nõudeid koroonaviiruse levikut piiravate abinõude

kasutamiseks jalutuskäigu ajal. Sama määrusega jättis halduskohus rahuldamata Tartu Vangla

taotluse tunnistada menetlus Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korralduse nr 7 osas

kinniseks ning keelata taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga tutvuda.

Halduskohus leidis, et taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ning kaebust ei saa pidada

perspektiivituks. Jalutamise võimaluse puudumine avaldab halba mõju nii füüsilisele kui ka

vaimsele tervisele ja selle piirangu lõpetamist kindlal kuupäeval ei saa taotlejale lubada.

Jalutuskäikude lubamine taotlejale ei saa märkimisväärselt tõsta viiruse leviku riski vanglas.

Jalutuskäikude kohase korraldamisega saab riski vähendada piirini, kus argumendid

jalutuskäikude lubamise kasuks kaaluvad üles nende keelamise kasuks rääkivad põhjendused.

Kinnipeetaval on võimalus otsustada, et ta ei soovi jalutamiseks kambrist väljuda.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise eeldused on täidetud. Esialgse õiguskaitse kohaldamisest

tingitud oht avalikule huvile ei ole sedavõrd kaalukas, et õigustaks taotlejale seadusega antud

õiguse täies ulatuses äravõtmist vaidluse ajal.

Puudub vajadus kuulutada menetlus Justiitsministeeriumi korralduse osas kinniseks ja piirata

menetlusväliste isikute õigust dokumendiga tutvuda. Menetlusosalisteks mitte olevatel isikutel

puudub juurdepääs menetlusele ja nende taotluse toimikuga tutvuda lahendab kohus siis, kui

mõni isik peaks sellekohase taotluse esitama. Täidetud ei ole eeldused, mis võimaldaksid võtta

taotlejalt õiguse Justiitsministeeriumi korraldusega tutvuda. Asjaolu, et tegemist on

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, ei ole kaalukaks põhjuseks varjata esitatud

dokumenti kaebaja eest. Tartu Vangla või Justiitsministeerium ei ole esitanud põhjendusi,

kuidas ohustab dokumendi avaldamine taotlejale riigi julgeolekut või avalikku korda ning miks

on huvi saladuse hoidmiseks kaalukam taotleja kui menetlusosalise õigustest. Vanglal puudus

Justiitsministeeriumi korralduses loetletud abinõude kehtestamisel kaalutlusõigus nii piirangute

valiku kui ka nende ulatuse osas. Kindlasti ei saa öelda, et Justiitsministeeriumi korraldus ei

mõjuta mingil moel taotleja õigusi või kohustusi. Dokument on taotlejale kehtestatud piirangute

üle peetavas vaidluses asjasse puutuv ja võib sarnaselt eelhaldusaktile või siduvale

kooskõlastusele isegi vajada vaidlustamist eraldi tühistamisnõudega.

4. Justiitsministeerium esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 8. aprilli

2020. a määruse tühistamiseks.

Justiitsministeerium leidis, et taotlejal ei esine pöördumatute tagajärgede ohtu, mistõttu puudub

tal esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja ei ole välja toonud, milline pöördumatu tagajärg talle

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasneb. Kuna vangla kehtestas meetmed nii

vangide kui ka teiste isikute elu ja tervise kaitseks, siis kaaluvad need hüved üle taotleja

piirangutest tuleneva ebamugavustunde. Halduskohus ei selgitanud, miks ei ole avalikku huvi,

mis asjas selgelt on, taotluse lahendamisel arvestatud. Suur hulk kinnipeetavaid kuulub

riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu, mistõttu on neil

isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamiseks. Inim- ja pindkontaktide

vähendamiseks tuleb kehtestada ranged piirangud. Vangide jalutusboksidesse viimine tõstaks

nende nakatumise riski oluliselt. Vanglas kohapeal viibiva personali hulk on eriolukorra tõttu

viidud hädavajaliku miinimumini. Kuna vangla lähtub vangide puhul piisava riski määratlusest,

ei saa öelda, et meetmete kohaldamine oleks ebaproportsionaalne. Esineb ülekaalukas avalik

huvi selle vastu, et viiruse levikut takistada ja inimeste massilist haigestumist vältida.

Vangla on piirangute mõju kompenseerimiseks rakendanud hulgaliselt erinevaid meetmeid.

Justiitsministeeriumi korralduses sisalduv on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave

AvTs § 35 lg 1 p-de 62 ja 9 alusel ja seetõttu ei saa teavet taotlejale väljastada. Taotlejale ei

tulene nimetatud korraldusest ühtegi õigust ega kohustust. Taotleja õiguste piiramise õiguslik

alus tuleneb vangla käskkirjast. Kuna esialgse õiguskaitse menetluses annab soovitud tulemuse

saavutada ka ilma Justiitsministeeriumi korralduse mõju eraldi peatamata, siis ei ole korraldus

esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel määrav. Korralduses sisaldub teavet eriolukorras

rakendatavate turvameetmete ja –taktika kohta, mille taotlejale väljastamine võiks anda

võimaluse teabega manipuleerida ja enda kasuks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada.

Korralduses on ka teavet, millised tegevused vangidega on viidud miinimumini. Vajadus kaitsta

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet kaalub üles kaebaja menetluslike õiguste riive.

Taotleja saab lahendit vaidlustada ka kõigi kohtumenetlust puudutavate materjalidega

tutvumata. Taotleja taotlus Justiitsministeeriumi korralduse talle väljastamiseks ei ole esialgse

õiguskaitse menetluses põhjendatud.

5. Tartu Vangla esitas määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule halduskohtu 8. aprilli 2020. a

määruse tühistamiseks.

Tartu

Vangla

asus

seisukohale,

et

vaidlustatav

halduskohtu

määrus

ei

vasta

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lg-tes 1 ja 3 sätestatud tingimustele.

Määrusest ei nähtu T.T.e tegelik vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Pigem sisaldab

määrus põhjendusi piirangu õiguspärasuse, kui kaebaja reaalse esialgse õiguskaitse vajaduse

kohta. Kehtestatud piirangud on ajutised, seega on ka kaasnevad ebamugavused ajutist laadi.

Määrus ei sisalda selgitusi, miks ei ole avalikku huvi, mis asjas esineb, taotluse lahendamisel

arvesse võetud. Asjakohaseks põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et kaebaja ei kuulu nakatuda

võivate riskigruppi. Vanglad on ühed enim ohustatud isikute kõrge kontsentratsiooniga

asutused ning suur hulk kinnipeetavaid kuulub riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi

tõttu.

Piirangute mõju hindamisel tuleb arvesse võtta ka erinevate leevendusmeetmete rakendamist.

Halduskohtu poolt Justiitsministeeriumi korralduse nr 7 osas menetluse kinniseks kuulutamata

jätmine

ei

olnud

õige

ning

nõustuda

saab

juurdepääsu

piirangu

kehtestanud

Justiitsministeeriumi esitatud põhjendustega.

Tartu Vangla esitas 29. aprillil 2020 määruskaebuse lisana Tartu Vangla direktori 27. aprilli

2020. a käskkirja nr 1-1/65, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates

29. aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele vangidele.

6. T.T. leidis vastuses määruskaebustele, et alates 29. aprillist 2020 võimaldatakse kõigile

kinnipeetavatele jalutamist üks tund värskes õhus. Seega on vaidlus esialgse õiguskaitse

kohaldamise üle muutunud ainetuks.

Kui vangla jääb seisukohale, et vaidlustatud käskkiri anti Justiitsministeeriumi korralduse

alusel ja vanglal puudus piirangute kehtestamisel kaalutlusõigus, siis on taotlejal õigus viidatud

korraldusega tutvuda. Vastasel juhul ei soovi taotleja korraldust näha. Info, et korraldus sisaldab

andmeid vangla julgeoleku kohta, on vananenud ja vangla on asutus, kus saab iga piirangu

märkida tulenevaks julgeolekuohust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb esialgse õiguskaitse kohaldamise

vaidlustamise osas tagastada ning Justiitsministeeriumi korralduse osas menetluse kinniseks

kuulutamise ning taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga tutvumise keelamise osas jätta

rahuldamata. Halduskohtu määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse tuleb asjaolude

muutumise tõttu tühistada.

8. Tartu Halduskohus kohaldas 8. aprilli 2020. a määrusega esialgset õiguskaitset ning kohustas

Tartu Vanglat võimaldama alates 13. aprillist 2020 taotlejale VangS § 55 lg-s 2 ette nähtud

jalutuskäike värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Tartu Vangla esitas pärast määruskaebuse

esitamist ringkonnakohtule täiendava tõendina Tartu Vangla direktori 27. aprilli 2020. a

käskkirja nr 1-1/65, millega lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates 29. aprillist

2020. Eeltoodust tuleneb, et Tartu Vanglale halduskohtu poolt määratud esialgse õiguskaitse

kohaldamise kohustus lõppes sisuliselt 29. aprillil 2020 kui langes ära esialgse õiguskaitse

vajadus jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tulemusena.

9. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja

lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka

vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 2). Kuid ka

sel juhul on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks isiku jaoks sellise koormava

tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga

oleks võimatu või oluliselt raskendatud.

10. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus kaaluma avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et vangla seadusest tulenevaks ülesandeks on

vangla julgeoleku tagamine, samuti kinnipeetavate ja vangla ametnike tervise kaitse tagamine.

Selle ülesande täitmiseks kohaldatigi kinnipeetavatele teiste COVID-19 haigust põhjustava

viiruse leviku tõkestamise meetmete hulgas ka jalutuskäikudele saatmise piirangut. Seega

vastustaja kohustamisel võimaldada taotluse esitajale jalutuskäike piirangute kehtivuse ajal pidi

halduskohus hindama piirangust tuleneva kaebaja õiguste riive ja sellega kaasneva kahjuliku

mõju ärahoidmise vajaduse kaalukamaks avalikust huvist vastustajale seadusega pandud

ülesande täitmiseks ning kolmandate isikute õiguste kaitseks.

11. Olukorras, kus vastustaja ei nõustunud halduskohtu sellekohase otsustusega ja hinnanguga

kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise kohta, oli vastustajal õigus esitada

ringkonnakohtule määruskaebus (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebuse esitamise eesmärgiks

saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse

lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või

kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks.

12. HKMS § 203 lg 2 järgi kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMS 19. peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg

3 p 6 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebus, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse

esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam

ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. Eeltoodust tuleneb, et kui määruskaebuse

lahendamisel tehtav kohtulahend ei saa muutunud asjaolude tõttu menetlusosalise õigusi või

kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja

selle võib HKMS § 187 lg 3 p 6 alusel tagastada.

13. Jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamise tõttu ei mõjutaks määruskaebuse

lahendamisel tehtav ringkonnakohtu lahend enam vastustajate õigusi ega kohustusi.

Määruskaebuse rahuldamine ei tooks kaasa Tartu Vangla vabanemist taotluse esitaja

jalutuskäikudele saatmise kohustusest. Seega ei saa määruskaebuse lahendamine mingil viisil

soodustada vastustajate seaduses sätestatud kohustuste täitmist ega rahvatervise kaitset ja selle

võib tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 2, koostoimes HKMS § 207 lg-ga 2 ja § 187 lg 3 p-

ga 6.

14. Nagu vastustajad isegi määruskaebustes märkisid, siis küsimus sellest, kas vastustaja

kehtestas piirangud õiguspäraselt, lahendatakse põhivaidluse käigus. Riigikohus on korduvalt

rõhutanud, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära

otsustamisest1. Ringkonnakohtu seisukoht määruskaebuse lahendamisel oleks üksnes esmane

ega oleks siduv asja läbivaatavale kohtule. Praeguses menetluses ei saa ringkonnakohus anda

vastustajale kinnitust, et piirangu kehtestamine oli õiguspärane. Selle hinnangu saamiseks tuleb

vastustajal põhimenetluses vajadusel selgitada piirangute kehtestamise käskkirja andmise

põhjuseid ning tõendada nende aluseks olevaid asjaolusid.

1 Vt näiteks RKHK 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19).

15. HKMS § 249 lg 4 kohaselt kehtib vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus

kuni vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle

tähtaja jooksul kaebust ei esitata ning kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või

läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes

olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus. Praegusel juhul on esialgse

õiguskaitse taotlus esitatud vaidemenetluse ajal, mis tähendab, et seaduse kohaselt kehtib

halduskohtu kohaldatud esialgne õiguskaitse halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni

või kaebuse esitamise korral lõpplahendi jõustumiseni.

16. Arvestades muutunud asjaolusid ei ole esialgse õiguskaitse kehtima jäämine praegusel juhul

põhjendatud ja see tuleb tühistada. HKMS § 253 lg 1 järgi võib kohus menetlusosalise taotluse

alusel või omal algatusel esialgse õiguskaitse määruse igas menetlusstaadiumis tühistada või

seda muuta. HKMS § 253 lg 3 näeb ette, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega,

kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi

vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab esialgse õiguskaitse ka siis, kui

esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud

teisiti. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määrusega.

17. Kuna ringkonnakohus tagastab määruskaebused ning tegemist on menetlust lõpetava

määrusega, siis tühistab ringkonnakohus praeguses asjas muutunud ajaolusid arvestades

halduskohtu kohaldatud esialgse õiguskaitse.

18. Vastustajate määruskaebused menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise osas jätab

ringkonnakohus rahuldamata.

19. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastustajate esitatud põhjendused piisavad selleks, et

keelata taotlejal Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korraldusega tutvuda. Menetlusosalisel

on õigus tutvuda kohtuasja toimikuga ja kõigi seal leiduvate tõenditega. Tulenevalt HKMS §

88 lg-st 2 võib menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga piirata HKMS § 79 lg-s 1 loetletud

alustel ja üksnes juhul, kui huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise õigusest

tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest või selle juurde kuuluvatest menetlusdokumentidest

ärakirju.

20. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kuigi tegemist on asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabega, ei ole ainuüksi see piisav argument piiramaks

menetlusosalise õigust tutvuda kohtuasja kõigi tõenditega. HKMS § 79 lg-s 1 antud loetelu järgi

on küll lubatud piirata menetlusosalise õigust tutvuda toimikuga muu hulgas asutusesiseseks

kasutamiseks tunnistatud teabe osas, kuid piirang ei tulene teabe asutusesiseks kasutamiseks

tunnistamisest automaatselt.

Justiitsministeerium leiab, et korraldus sisaldab teavet selle kohta, kuidas ja mis tingimusel

kasutavad vanglad neile ette nähtud isikukaitsevahendeid. Seda infot võib olla võimalik ära

kasutada pahatahtlikel eesmärkidel, sh nt protesti märgiks piirangute ajal vanglaametnike

ülesannete täitmise takistamiseks. Samuti on korralduses teave eriolukorras rakendatavate

turvameetmete ja -taktika kohta, mille kaebajale väljastamine võiks anda võimaluse teabega

manipuleerida ja seda enda tarbeks pahatahtlikel eesmärkidel ära kasutada. Nt on korralduses

teavet selle kohta, kuidas tuleb toimida nakkushaige või nakkuskahtlusega vangiga ning

millised tegevused vangidega on viidud miinimumini. Kui vangile on teada, millal ja kuidas

korraldatakse vajadusel isikute isoleerimine ja liikumine vanglas, samuti arvestades seda, et

vanglas koha peal olev isikkoosseis on vähendatud, siis võib olla võimalik nt valeinfot

edastades, haigussümptomite simuleerimise kaudu või muul viisil hakata takistama

vanglateenistuse tööd.

Ringkonnakohtu hinnangul on esitatud põhjendused kaalukad ja käesolevas asjas ei kaalu

taotleja õigus toimikuga tutvumiseks üles avalikku huvi asutusesiseseks tunnistatud teabe

saladuse hoidmiseks. Käesolevaks ajaks on piirangute kohaldamine vanglas olulises osas

lõppenud. Sellega on lõppenud taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ning vastavalt vähenenud

ka vajadus korraldusega tutvumiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu, et korraldusel olnuks vahetu

mõju taotleja õigustele ja kohustustele, kuna vanglas kehtinud piirangud nähti ette vangla

direktori käskkirjadega. Ka esialgse õiguskaitse meetme kohaldamisel tegi halduskohus

ettekirjutuse üksnes Tartu Vanglale, mitte Justiitsministeeriumile. Seetõttu ei takistanud

korraldusega tutvumise võimaluse puudumine taotleja õiguste kaitset, mida ilmestab muu

hulgas see, et halduskohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse.

21. Nendel asjaoludel rahuldab ringkonnakohus Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi

määruskaebused halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 peale ning tühistab selles osas

halduskohtu määruse. Tartu Vangla taotlus Justiitsministeeriumi 15. märtsi 2020. a korralduse

nr 7 osas menetluse kinniseks kuulutamiseks ning taotlejal ja kolmandatel isikutel dokumendiga

tutvumise keelamiseks tuleb rahuldada HKMS § 77 lg 1 ja TsMS § 38 lg 1 p 1 alusel koostoimes

HKMS § 88 lg-ga 2 ja § 79 lg 1 p-ga 1.

(allkirjastatud digitaalselt)