1-18-9787/88 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-18-9787 (18267000217) Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Meelika Aava Ivi ja Kesküla

Kriminaala si

Q.V (Q.V) ja A.W (A.W) süüdistuses KarS § järgi

263 lg 1 p 1

Apelleeritud kohtuotsus

Q.V otsus üld Maakohtu 18. veebruari 2020 menetluses Apellatsiooni esitaja Kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu

Prokurör

Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Merry Tiitus

Süüdistatavad

Q.V , isikukood XXX, elukoht X ; Eesti XX Vabariigi kodanik; XXX; emakeel eesti keel; töökoht X; kriminaalteokorras kehtivad karistused puuduvad ja väär ; tõkendit kohaldatud ei ole.

A.W , isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti vabariigi kodanik; X ; emakeel eesti keel; X XX töökoht ; kriminaalkorras üks kehtiv karistus Maakohtu

- Q.V 26.11.2013 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi 3 aastat vangistust ja KarS § 257 järgi 1 aasta vangistust, KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks vangistus 3 aastat 6 kuud, mis jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel tingimuslikult täitmisele pööramata

3 aastase katseajaga, katseaeg 26.11.2013 - 25.11.2016; väärteokorras üks kehtiv karistus; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kaitsja Hannes Toodu

2(10) Kriminaalasja lahendamise viis Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON 1.

18. veebruari 2020 otsus Jätta Q.V Maakohtu

Q.V ja A.W süüdistusasjas muutmata.

2. Kaitsja apellatsioon rahuldamata. jätta 3. pellatsioonimenetluses Süüdistatavate valitud kaitsja õigusabikulud a jätta Q.V ja A.W kanda.

Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistatava l on kassatsiooni esitamise õigus advokaadi te st kaitsja vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik 1. oli antud kohtu alla statavana selles, et Q.V süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi tema 4. märtsil 2018 kella 09.00 - asuva X

09.39 vahelisel ajal Q.V linnas XXX WC-s, pärast seda, kui A.W lõi ühel korral rusikaga vasakule poole näkku ja ühel korral vasaku õla piirkonda ning YY

haaras kahe käega randmetest kinni, võttis Q.V l selja tagant kahe käega ümbert kinni YY YY- ja lükkas põrandale pikali, misjärel surus käsivarre kõrile ja teise käega lükkas YY YY pead rinnaku suunas, põhjustades le hingamisraskusi. Ajal, kui Q.V hoidis YY- YY maas kinni, lõi A.W

nda. YY eeluurimisega täpselt tuvastamata arv, kuid vähemalt 10 korral jalaga pea piirko Füüsilise vägivalla tulemusena Q.V ja A.W põhjustasid le füüsilist valu, YY- hingamisraskusi, kuklas haava, mõlema silma ümbruse hematoomid, ninal hematoomi, kaelal hematoomi, vasaku silma all ja paremal põsel nahamarrastusi ning rikkusid avaliku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses, häirides baaridaam . QQ

2. A.W oli antud 2018 kella 09.00 - kohtu alla süüdistatavana selles, et tema 4. märtsil 09.39 asuva X -

vahelisel ajal Q.V linnas XXX WC s lõi YY ühel korral rusikaga vasakule poole näkku ja ühel korral vasaku õla piirkonda, misjärel haaras kahe käega YY randmetest kinni. Samal ajal sisenes WC-sse Q.V , kes võttis l selja tagant kahe käega ümbert kinni ja lükkas YY- põrandale pikali, misjärel surus käsivarre kõrile ja teise käega lükkas YY YY pead rinnaku suunas, põhjustades l, kui Q.V hoidis maas kinni, lõi A.W YY-le hingamisraskusi. Aja YY YY kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata arv, kuid vähemalt kümnel korral jalaga pea piirkonda. Füüsilise vägivalla tulemusena A.W ja Q.V põhjusta le füüsilist sid - YY valu, hingamisraskusi, kuklas haava, mõlema silma ümbruse hematoomid, ninal hematoomi, kaelal hematoomi, vasaku silma all ja paremal põsel nahamarrastusi ning rikkusid avaliku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses, häirides baaridaam . QQ

Maakohtu otsus 3. Maakohtu 18. veebruari 2020

Q.V otsusega üldmenetluses tunnistati Q.V süüdi KarS § 263 lg

1 p 1 järgi ning karistati vangistusega 2 aastat. KarS § 74 lg

1 ja 3 alusel määrati, et karistust ei

-te pöörata täielikult täitmisele, kui Q.V ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p

6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel 1- kohustati Q.V osalema sotsiaalprogrammis ja KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi. Katseaja alguseks loeti

kohtuotsuse kuupäev.

4. A.W tunnistati süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 10 kuud. KarS § 74 lg

3 alusel määrati, et karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A. -te 1 ja

3(10) A.W ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab katseajal KarS § 75 lg

1 p 1- osalema

6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati A.W-d sotsiaalprogrammis (soovitatavalt „viha juhtimine“ ning düssotsiaalse isikuhäirega isikule sobiv programm) ning

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja KarS § 75 lg 2 p 21 alusel mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Katseaja alguseks loeti kohtuotsuse kuupäev.

Kannatanu

rahuldati osaliselt YY tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes ning Q.V-lt ja A.W-lt mõisteti solidaarselt kasuks välja 300 eurot. YY

Menetluskuludena mõisteti Q.V-lt ja A.W-lt kummaltki riigituludesse välja sundraha 876 eurot ning 150 eurot kannatanu riigi õigusabi korras tsiviilhagi koostamise kulude katteks. Menetluskulud tuleb P tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. sühhiaatria ekspertiisi kulu jäeti riigi kanda ning süüdistatavate õigusabikulud summas 5568 eurot jäeti nende endi kanda. Tõkendit ei kohaldatud. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

5. Maakohus leidis otsuses, et kannatanu -l tekitatud YY e süüdistuse kohaselt süüdistatavate poolt kehaline väärkohtlemine ning tervisekahjustused on tõendamist leidnud eelkõige kannatanu ja tunnistaja

. -le . Kohtu QQ ütlustega YY põhjustatud vägivald riimub ka dokumentaalsete tõenditega h kannatanut innangul ei leidnud tõendamist, et A.W oleks löönud ühel korral õla piirkonda ja jalaga . pähe enam kui 10 korda Süüdistatavate käitumises on realiseeritud KarS § 121 objektiivse koosseisu tunnused ja

süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult rolli jaotusega isikute grupis ja ühine teoplaan täienes detailides teo toimepanemise ajal vastavalt kannatanu vastupanu mahasurumise vajadusele allutada kannatanu enda tahtele ja selleks , eesmärgiga kasvõi teadlikult kannatanut vägivallaga kahjustades. Pannes

ehk rikkusid YY suhtes toime kehalise väärkohtlemise, häirisid süüdistatavad sellega QQ avaliku korda ja üldtunnustatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid KorS § 55 lg 1 p 1 tähenduses. Kuigi kohtu hinnangul ei saa baari WC- kirjeldatud ajal d käsitleda avaliku kohana, oli süüdistuses WC uks lahti ja asjaoludest nähtuvalt olid mitmed sündmuse asjaolud tajutavad ka tualeti eesruumis ja baaris olevale isikule. Kohtu hinnangul versioon, et h viide ei vasta tõele kaitsja QQ äiris üksnes noale. Süüdistuses on kirjeldatud süüdistatavate tegusid kannatanu kallal ja esitatud faktiväide, et see häiris , mis on ka tõendamist leidnud. Süüdistatavad realiseerisid kõik neile inkrimineeritud KarS QQ

§ 263 lg 1 p vähemalt otsese tahtlusega.

1 objektiivse kooseisu tunnused Tuvastatud asjaoludest ei nähtu, et Q.V endale ka ekslikult ette kujutada asjaolusid, mis välistaksid saanuks tema teo õigusvastasuse KarS § 31 lg 2 alusel. Eeltoodu alusel puuduvad süüdistatavatel õigusv astasust välistavad asjaolud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus Q.V suuremat rolli, mille tulemusena tungisid süüdistatavad kannatanule kallale ja . A.W karistus peab olema mõnevõrra väiksem Q.V tuleb karistada vangistusega ning arvestades süü suurust, on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega. Q.V on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning ta on võimalik tingimuslikult karistuse reaalselt kandmiselt vabastada, allutades ta piisava tähtajaga käitumiskontrollile. Kohus leiab, et käitumiskontroll on vajalik ning vajalik on Q.V-le katseajaks määrata ka lisakohustused. A.W-d tuleb karistada vangistusega. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on võimalik karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni keskmisest määrast allapoole jääva vangistusega. Kuigi A.W on varasemalt kriminaalkorras karistatud, on siiski võimalik ta tingimuslikult karistuse reaalselt kandmiselt vabastada, allutades ta piisava tähtajaga käitumiskontrollile ja pannes talle katseajaks lisakohustused. Arvestades, et A.W vägivallakuritegude toimepanemise tõenäosust suurendab alkoholi ja narkoainete tarbimine, on eriti põhjendatud talle määrata katseajaks kohustuseks läbida nii sotsiaalprogramm (nt „Viha juhtimine või muu programm, mis sobib düssotsiaalse isikuhäirega isikule) kui ka alkoholi ja narkootiliste –või psühhotroopsete ainete

4(10) tarvitamise keeld. Ekspert viitas samuti, et isiku häirest tulenevalt on ergutava toimega ained talle vastunäidustatud, sest põhjustavad ülemäärast impulsiivsust. Seega sellised kohustused on vajalikud kuriteoriski maandamiseks ja tulevad igati kasuks eripreventiivses mõttes A.W-le.

Apellatsiooni sisu

6. Maakohtu otsusele esitas ringkonnakohtule apellatsiooni süüdistatavate kaitsja H. Toodu. Kaitsja hinnangul oli kohtulik uurimine ühekülgne ja puudulik kohus kohaldas materiaalõigust , ebaõige liselt kriminaalmenetlusõigust. õistetud sti ja rikkus olu M karistused ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikule ausa ja õiglase menetluse põhimõtteid. . Rikutud on Kaitsja argumendid vaidlustatud otsuse tühistamiseks, süüdistatavate õigeksmõistmiseks ja tsiviilhagi läbi vaatamata jätmiseks on alljärgnevad:

6.1. Tunnistaja

QQ ütlused ei ole kooskõlas kannatanu ütlustega ja need ei tõenda süüdistuses kirjeldatud tegu.

ehmatas jutt noa kohta, mitte see, et QQ ütlused tõendavad seda, mida ta nägi, teda wc QQ -s otsiti. Kohus on rüseluse käigus nuga

andnud ütlustes väljendatud sõnale rüselema ebaõigesti löömise tähenduse ja käsitlenud samuti tõuklemist löömisena. ütluste kohaselt tema

QQ WC- ei . s kannatanu löömist näinud

6.2. J , imineeritakse, kuna noa ääb arusaamatuks kuidas Q.V-le KarS § 263 lg 1 p 1 tegu inkr otsimine ei täida antud koosseisu. Esineb vastuolu isikute ütlustes ja otsuses tuvastatud asjaoludes.

6.3. Kohus on kannatanu meditsiinidokumendid meelevaldselt sidunud kannatanu ütlustega. K

annatanu on oma ütlustes sündmusi dramatiseerinud ja tema ütlused ei riimu QQ ütlustega.

6.4. Kannatanul fikseeritud vigastused said

. QQ ütlustest nähtuvalt tekkida rabelemise käigus

6.5. Kohtu järeldused kannatanu pikali tõmbamise osas on uuritud tõenditest tulenevalt vastuolulised ja lgsed. ühekü 6.6.

Q.V-le süüdistuses esitatud teo kirjeldus ei haaku kannatanu kohtuistungil antud ütlustega. K osas, mille kohaselt kannatanu meeletult rabeles ohus on lugenud usaldusväärseks Q.V ütlused ning raske oli otsida nuga, kuid helepanuta, kuidas s nuga, jätnud tä sai Q.V , kes väidetavalt otsi samal ajal kannatanut . S , tunnistaja

kägistada üüdistatavate ja kannatanu ütluste kohaselt ei ole Q.V tegevuses üldse võimalik kehalise väärko näha

htlemise objektiivset koosseisu .

6.7. Kannata tema peksmise kohta on vastuolus teiste asjas kogutud nu ütlused tõenditega ning ebausaldusväärsed. Ka kannatanu löömine sse jõudes usaldusväärselt A.W poolt wc- , ei ole tõendamist leidnud.

6.8. Ei ole leidnud tuvastamist, et baari eesruumis olek -s kannatanu kinni s mõni isik tajunud wc hoidmist ja viimase poolt rabelemist. , kui t QQ asjasse mittepuutuvat füüsilist isiku KarS § 263 kontekstist tulenevalt keegi oma teoga ei häirinud ega ohustanud.

6.9. Kohus on ebaõigesti leidnud nagu ei oleks A.W võinud eksida õigusvastasust välistavas asjaolus. A. Orgusaarele loodi mulje wc-s olevast isikust, kellel on nuga ning olukorra ohtlikkusest. A.W arvas

, et kannatanu tahab võtta taskust nuga ja sellega rünnata, mistõttu ta võttiski k

enda hinnangul oli tegu annatanul ümbert kinni ja nad kukkusid mõlemad maha. Süüdistava hädakaitseseisundiga.

6.10. Arusaamatuks jääb põhjendus kohtu osas, mis puudutab ekspertiisiakti ja A.W piiratud süüdivust. Kohus tuvastas ekspertiisiaktis sisalduvast ikkagi eriteadmisi vajava asjaolu, isikul esineva raske psüühikahäire, millest omakorda tulenes kohtu seisukohalt piiratud süüdivus. Muu raske psüühikahäire peaks välistama isiku süüdimõistmise KarS § 34 p 5 järgi. Ka karistuse mõistmise us lähtunud kohtukõlbmatust tõendist ning määranud seeläbi A.W-le l on koh kontrollnõuded ning osalemise erinevates sotsiaalprogrammides.

6.11. Mõistetud karistused ja kontrollnõuetega kaasnevad lisakohustused ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetute tsuses puuduvad arusaadavad põhjendused, miks rahaline karistus ei isikule. O mõjutaks isikuid. Q.V ei ole kriminaalkorras karistatud ning on arusaamatu, miks temale oli vajalik määrata karistuseks vangistus ja kohustada elama katseajal kohtu poolt määr atud elukohas, osalema sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitama alkoholi. Kohtuotsus ei sisalda põhjendusi selliste

5(10) kontrollnõuete vajalikkusest. Samamoodi ei ole vastavaid põhjendusi A.W puhul, kelle osas on viidatud küll sotsiaalprogrammi vajadusele seoses ekspertiisiaktis tuvastatud isiksusehäirega, kuid nimetatud ekspertiisiakt on kohtukõlbmatu tõend kontrollnõuete määramisel ei saa , millele tugineda.

6.12. K KrMS- deid ohus ei ole järginud st tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid, s.o hinnata tõen kogumis, vaid on teinud seda valikuliselt, ühele süüdistavale etteheidetava tegevuse juures ühtemoodi, teise süü menetlusõigust distatava puhul risti vastupidi, rikkudes oluliselt kriminaal KrMS § 339 lg 2 mõttes.

Apellatsioonimenetluse poolte kirjalikud seisukohad

7. Ringkonnakohtu 19. mai 2020 pellatsiooni korras arutamisele määrusega määrati kriminaalasi a kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti enda kirjalike seisukohtade ja taotluste esitamiseks aega 29. maini 2020.

8. Ringkonnakohtu poolt m apellatsioonile enda kirjalikud seisukohad ääratud tähtajaks esitas prokuratuur. puuduvad apellatsioonist tulenevalt alused maakohtu otsuse Prokuröri hinnangul tühistamiseks:

8.1. Tunnistaja

QQ ütlused ei ole vastuolus kannatanu ütlustega, vaid täiendavaid neid. Samal põhjusel ei kannatanu ütlused vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega ning seega ole ka ebausaldusväärsed. Kannatanu löömist ei saanudki tunnistaja näha, sest ualettruumi lävele jõudes oli t

kannatanu juba

Kannatanule tekitatud põrandal pikali, mis ei tähenda seda, et lööke polekski olnud. vigastused

ei saa olla sõltuvuses löögi tugevusest ega ruumi mõõtmetest. 8.2. tegu Q.V ja A.W valitsesid korraga omavahelise tööjaotuse alusel kooskõlastatult ning ühtse eesmärgi saavutamisele suunatult, mistõttu on tegemist kaastäideviimisega, mille puhul ei ole oluline, et iga täideviijana käsitletav isik realiseeriks objektiivse süüteokoosseisu täielikult. Ajal, kui A.W hoidis kannatanut kinni ning lõi ja väänas otsis Q.V teda, kannatanut omavoliliselt läbi. 8.3. ei saa ega kannatanul Süüdistusaktis kirjeldatud tegu pidada vastastikuseks rüselemiseks tekkinud vigastusi sellises olukorras justkui iseenesest mõistetavaks. Tegemist ei olnud pooljuhusliku tõukle süüdistatavate mille tagajärjel misega, vaid kannatanule kallale tungimisega, kannatanu kukkus põrandale ning muu hulgas lõi võib-olla enda pead ka kuskile vastu, nagu on kirjeldanud tunnistaja . Kannatanu tervisekahjustused ning valuaisting on tingitud just QQ s . S pidama üüdistatavate kallaletungist üüdistatavad pidid võimalikuks valu või tervisekahjustuse tekkimise kannatanul, ja möönsid seda. KarS § 263 lg 1 p 1 sisustamiseks vajaliku KarS § 121 süüteokoosseisu subjektiivne külg täidetud. on

8.4. Maak , et ohus leidis õigesti X baar on avalikuks kohaks KorS § 54 kohaselt, kuna tegemist on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud ehitis või ruum, mille tualettruumi ei saa võrrelda eluruumiga (korteriga).

8.5. Tunnistaja

- oli toimunu tu . Kohus ei ole

QQ le nnistamine ärevust tekitav ja häiriv QQ häiritust valesti järeldanud.

8.6. Süüdistatavad ei saanud tajuda, et nad olid hädakaitseseisundis. Pelgalt näoilmest ja avaldatust tualetis viibiva nuga valdava isiku kohta ei saa eldada Isegi kui tõsikindlalt jär rünnet Q.V suhtes. kannatanul olnuks nuga, ei kujutanud ta tualettruumis viibides endast kellelegi akuutset ohtu ja A.W ei pidanud olukorra lahendamiseks tualettruumi minema.

8.7. Ekspertiisiakt ja eksperdiarvamus on kohtukõlbulikud tõendid. Kohus ei ole süüdivuse tuvastamisel juriidiliselt ekspertiisiakti ega eksperdiarvamusega seotud, vaid võib ja on kohustatud kujundama oma iseseisva juriidilise arvamuse, mis võib eksperdiarvamusega kokku langeda, kuid ei pruugi. A.W-l

diagnoositud isiksuse häire ei toonud endaga kaasa süüdimatust A.W-le ette heidetava teo toimepanemisel, vaid võis ainult raskendada enda käitumise juhtimist.

6(10) Ringkonnakohtu põhjendused ja seisukoht

9. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses kriminaaltoimiku materjalide ,

ga süüdistatavate kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohtadega, samuti apellatsioonile vastuseks esitatud prokuratuuri seisukohtadega leiab, et apellatsioonis on esitatud taaskord seisukohti, mida on esitatud maakohtus ja millele on maakohus juba vastanud maakohtu otsuse st ei anna. , mistõttu need tühistamiseks alu Maakohtu nendest tulenevate tõenditele antud hinnanguga ja seisukohtadega mittenõustumine ei tähenda, et kohus kohaldas materiaalõigust ebaõige või rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust sti , millele apellant viitab. Selliseid rikkumisi maakohtu vaidlustatud otsuses kohtukolleegiumi hinnangul ei esine. -des 311- Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud, vastates KrMS §

313 sätestatud kohtuotsusele kehtestatud nõuetele. Oma seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt.

10. Kohtupraktikas on r mist puudutavate volituste osas asutud ingkonnakohtu tõendite hinda seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhju sed. Maakohtu otsuses sisalduva tõendite põhjaliku analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti nii vaidlustatud otsuse , kui ka juriidilise aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks süüdistatavate käitumisele antud hinnan

. Kohtuotsuse gu muutmiseks ega süüdistatavate neile esitatud süüdistuses õigeksmõistmiseks lugejale on kohtu siseveendumuse kujunemine lgitav ja kohus on arusaadavalt ja arutluskäik jä põhjendanud, tatud süüdistuse järgi süüdi tunnistab miks ta Q.V ja A.W neile esi ja selliselt karistab. Kohtukolleegiumil puudub apellatsioonist tulenevalt alus neid tõendeid teisiti hinnata.

11. Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-92-11 p-

15.1 osundanud, et "apellatsioonimenetlus ei ole s …[ pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires. KrMS §

2 kohaselt võib

342 lg 3 p-de 1 ja ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vajaduse korral lisada omapoolsed põhjendused või esitada oma otsuses üksnes sissejuhatuse ja resolutiivosa, näidates ära menetlusõigusliku aluse. Seega ei pea ringkonnakohus oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonis toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastat ]. K vaidlustatud otsuses ud ning millega ringkonnakohus nõustub" ohtukolleegium, nõustudes esitatud -s kasutades põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p

1 sätestatud õigust vajalikuks korrata apellatsiooniga seonduvalt

, märkides üksnes järgmist.

12. kohtuistungil esitatud leidis kohus , et

Analüüsides

tõendeid kogumis,

põhjendatult YY löömine A.W poolt ühel korral õla piirkonda ja enam kui kümmel korral jalaga pähe, ei ole tõendamist leidnud möönis tõenditest tulenevalt õigesti vaatamata süüdistuse mahu , kuid samas , et vähenemisele riimuvad kannatanu ütlused talle süüdistuses märgitud ajal süüdistatavate poolt valu , tekitavas kehalises väärkohtlemises ja tervisekahjustuste tekitamises eelkõige seda kinnitavate dokumentaalsete tõenditega, kannatanust tehtud fotodega (kd I, tl 63-67) ning kannatanu ja tunnistaja QQ YY

Puudub vaidlus selles, et ütlustega. -l tuvastatud tervisekahjustused on tekitatud süüdistuses märgitud ajal ja kohas, vaidluse esemeks on üksnes asjaolu, kas kannatanule tekitatud tervisekahjustused ja valuaisting on tingitud süüdistatavate kallaletungist.

13. Kohtukolleegium ei jaga apellatsioonile rajanevat seisukohta selles, et kohus on jõudnud ekslikule seisukohale

kannatanu suhtes toime pandud

süüdistatavate süü tõendatuses vägivallateo toimepanemises. Kehtiv KarS § 263 (samuti § 262) kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuleb tuvastada, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS § s 55 või § s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet - - . Avaliku korra raske rikkumise korral peab kindlaks tegema ka mõne KarS § des 1 või 2

263 lg 1 p-

7(10) sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Jätkuvalt on vaja tuvastada seegi, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid. Nõustuda ei saa kaitsja seisukohaga selles, et §

baari tualettruum ei ole avalik koht KarS X

263 lg 1 p 1 mõttes s 19. selgitanud, et avaliku koha mõiste on . Riigikohus on otsuse nr 3-1-1-15-17 psätestatud KorS § haselt on avalik koht määratlemata isikute ringile -s 54. Selle normi ko kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa ala, ehitis, ruum või selle osa, - samuti ühissõiduk. Avalikus kohas käitumise üldnõuded sisalduvad eeskätt KorS § 55 lg-tes 1 ja 2 ning §

4. Korrakaitseseaduse eelnõu (Riigikogu XI koosseis, 49 SE) seletuskirja järgi

56 lg-tes 1- teenib avalikus kohas käitumise üldnõuete sätestamine ohutõrje eesmärke, s.t nende nõuete järgimine aitab tagada korda avalikus kohas. Nii KorS 55 lg-st 1 kui ka § eelnõu seletuskirjast järeldub, et osutatud paragrahvi 1. lõike p –8 toodud loetelu ei ole ammendav. Muu hulgas nähakse aga -des 1 KorS 55 lg 1 p- § s 1 ette nõue, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt.

14. suhtes

baari tualettruumis YY süüdistatavate poolt X vägivalla kasutamine on tõendatud tunnistaja

102 jj

QQ ütlustega (kd I, tl ), millest nähtuvalt ta kannatanu löömist ei näinud, kuid baari WC- , mis kestis paar minutit ning s läks kohe rüseluseks mille käigus hoidis A.W kannatanut maas d. kinni ja Q.V otsis nuga, mida ei leitu Kannatanu kohtus antud ütluste kohaselt löödi teda enne pikali kukkumist rusikaga näkku, võeti randmetest kinni, kahe käega keha ümbert kinni ja lükati põrandale. Eluliselt on usutav, et sellise teo tagajärjel tundis kannatanu valu. Vaidlus puudub selle

-le lahtised haavad peas ja s, et vägivallateoga KarS § 121 mõttes tekitasid süüdistatavad YY hematoomid kaelal ja ninal (kd I, tl 43-44).

15. Tunnistaja

QQ ütluste kohaselt järgnes ta süüdistatavatele tualettruumi pärast letis sahtli kinni lükkamist. tunnistajal aega sahtli kinni lükkamiseks ja seejärel süüdistatavatele Seda kui palju kulus järgnemiseks, tunnistaja ütlustest küll ei nähtu, kuid kindlasti pidi selleks kuluma rohkem aega kui leiab apellant. Kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt jõudis süüdistatavatele

QQ WC-sse järele 2 3 minuti pärast ja selleks ajaks oli kannatanu süüdistatavate poolt WC s juba vägivaldselt - - pikali lükatud ja toimus rüselemine, mistõttu ei saanudki ta kannatanu löömist näha

, mis aga ei tähenda, et eelnevalt oli kannatanut juba näkku löödud. ütlusi ei saa seetõttu

QQ

ebausaldusväärseteks pidada, sest need riimuvad kannatanu ütlustega tema löömise ja vigastuste tekitamise osas. Kaitsja küll möönab, et rüselemise käigus on vigastuste tekkim ine loogiline, kuid kohtukolleegiumi hinnangul, nähtuvalt kannatanu ja ütlustest, ei tekkinud rüselemine mitte juhuslikult, vaid QQ süüdistatavate tahtlikust kallaletungist kannatanule, mille tagajärjel kannatanu kukkus põrandale. Ka tualettruumis on võimalik lüüa kannatanut erineva intensiivsusega, mistõttu ei ole asjakohased A.W ütlused selles, et temasuguse mehe poolt kannatanu löömisel oleks kannatanu vigastused pidanud olema suuremad. kel aru saama, et Süüdistatavad pidid vähemalt kannatanu kukkumise het nende teo tagajärjel saab kannatanu sellest tervisekahjustusi ja valuaistingu. Seega on KarS § 263 lg

1 sisustamiseks vajaliku KarS § 121 süüteokoosseisu objektiivne külg tõendamist leidnud.

16. Erinevalt kaitsja hinnangust tuvastas ko hus õigesti QQ kui asjasse mittepuutuva isiku häirituse toimunust. Asjasse mittepuutuva isiku häiritust toimunust ei saa järeldada sellest, kas isik politseid teavitas või mitte. Kohtukolleegium nõustub kohtu järeldusega sellest, et baari WC-s toimunu nägemine häiris kes kohviku pidajana käskis süüdistatavatel kannatanu kallal vägivallatsemine QQ, lõpetada ja kohvikust lahkuda ning kes peale kohviku lukustamist osutas kannatanule abi.

17. Kuigi kannatanu omavoliline läbiotsimine noa otsimise eesmärgil iseenesest KarS § 263 lg 1 p-s

1 ettenähtud vägivalla teokoosseisu ei täida, on Q.V-le § 263 lg 1 p 1 järgi etteheidetav tegu

8(10) usaldusväärselt tõendatud ja apellatsioonist tulenev süüdistatava õigeksmõistmiseks seisukoht puudub. Tuvastatud on, et Q.V ja A.W kasutasid kannatanu suhtes vägivalda grupis ja ajal kui A.W hoidis kannatanut maas kinni ja väänas teda, otsis Q.V kannatanut omavoliliselt läbi. Tegemist on kaastäideviimisega, mida valitsesid mõlemad süüdistatavad, tegutsedes ühise eesmärgi nimel ehk leida kannatanu juurest nuga. Kaastäideviimise seisukohast ei ole oluline, et iga täideviijana käsitletav isik realiseeriks objektiivse teokoosseisu täielikult. Kohus on otsust

Q.V süüdimõistmises põhistanud ja apellandi mittenõustumine nende põhistustega ei anna alust väiteks kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta.

18. Tuvastatud asjaolud ei est ja neid kinnitavatest tõenditest järeldas kohus õigesti, et süüdistatavad viibinud hädakaitseseisundis ja selle ei saa nende käitumist kannatanu suhtes lugeda ka st tulenevalt eksimuseks õigusvastasust välistavas asjaolus. üüdistatavad ei saanud tajuda, Et s et nad olid hädakaitseseisundis, kinnitab asjaolu, et WC-s viibinud ei kujutanud endast kellelegi kohvikus YY viibijatest akuutset ohtu. Pelgalt Q.V kahvatust näoilmest ja avaldatust ei saanud A.W kuidagi tõsimeelselt järeldada, et WC s viibiv isik oleks Q.V rünnanud, mistõttu puudus tal - igasugune vajadus minna ise tema juurde võimalikku olukorda lahendama. Enamgi veel puudus igasugune vajadus kannatanul ümbert kinni võtta, teda väänata ja maas kinni hoida. Isegi kui A.W ekslikult arvas, et ta viibis hädaseisundis, pidanuks ta võimaliku eesseisva ohu kõrvaldamiseks tegutsema vaid vajalikul ja sobival määral, mitte viisil, mille toimepanemises teda süüdistatakse. ohus tõendeid kogumis hinnates õigesti, et Erinevalt apellandi seisukohast, leidis k A.W käitumine kannatanu suhtes oli ilmselt ebavajalik ja kannatanu õigushüvesid lubamatult intensiivselt kahjustav. Kummagi süüdistatava käitumist ei saa pidada eksimuseks õigusvastasust välistavas asjaolus.

19. Kaitsja etteheidetega nii ekspertiisiakti ja eksperdiarvamuse kohtukõlbmatuteks tõenditeks tunnistamise osas kui ka koh osas tu põhjenduse arusaamatuses A.W süüdivuse kohtukolleegium nõustuda ei saa. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist (kd I, tl 147 155) nähtuvalt

- leidis ekspert, et süüdistataval ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid hõlmatavad m.h määratlusest „muu raske psüühikahäire“, kuid esineb püsiv isiksusehäire – düssotsiaalne isiksus (F60.2) ja ühe või mitme psühhoaktiivse aine tarvitamisest tingitud psüühikakäitumishäire (F19.1), mis ei põhjusta takistusi ega piiranguid ümbrusest, oma käitumise iseloomust ja tagajärgedest arusaamiseks ning sihipäraseks arutlemiseks ja käitumiseks. A.W-l ei esinenud temale inkrimineeritava teo toimepanemise ajal selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleksid takistanud või piiranud oma käitumise iseloomust ja tagajärgedest arusaamist. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kohus ei nõustunud kõigi ekspertiisiaktis toodud järeldustega ning ekspert kohtuistungil antud selgitustega ja leidis, et A.W-le RP sineb meditsiiniliselt „muu raske psüühikahäire“ ja süüdistatav oli talle etteheidetava teo ajal piiratud süüdivusega isikuks. Tulenevalt Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-105-16 p.20 märgitust ei ole kohus süüdivuse tuvastamisel ekspertiisiakti ega eksperdiarvamusega juriidiliselt seotud vaid ta võib ja on lausa kohustatud kujundama oma iseseisva juriidilise arvamuse. Riigikohus on leidnud sedagi, et hinnang süüdivusele on normatiivne ehk õiguslik otsustus, mis võib eksperdiarvamusega kokku langeda, kuid ei pruugi (vt RKKo 3-1-1-22-09, p 6.1). Kohus ongi otsuses selgitanud, et eksperdi kohtus antud ütlustes jäi kohtu jaoks põhjendamatuks just see osa, mis lõppastmes pidigi kohtupraktika kohaselt jääma kohtu otsustada KarS § 34 juriidiliste tunnuste all. ei saa kohtu mittenõustumisest osade Seega ekspertiisiakti järelduste ja eksperdiarvamusega tuletada nende kohtukõlbmatust, millele ei saaks kohtuotsuse tegemisel tugineda. Vaidlustatud otsuses selgitas kohus, et kohtupraktikale tuginedes võib isiksusehäirega isik sõltuvalt situatsioonist olla nii süüdiv, piiratud süüdivusega kui ka süüdimatu, kuid lõplik hinnang kujuneb juriidilis- , mille teeb kohus tuvastatud asjaolude pinnalt. Kohtu psühholoogilisest analüüsist hinnangul ei kujuta A.W-l diagnoositud isiksuse häire endast süüdimatust süüdistatavale

9(10) etteheidetava teo toimepanemise ajal, vaid see võis A.W-le nda käitumise juhtimist üksnes raskendada. Erinevalt kaitsjast leiab kohtukolleegium, et tuvastatud asjaolude pinnalt leidis kohus põhjendatult, et A.W oli teo toimepanemiseajal süüdiv. Ekspertiisiakt vastab KrMS § 107 nõuetele, on arusaadav ja kohtule arusaadaval viisil põhjendatud.

20. Kaitsja, vaidlustades mõistetud karistusi, leiab, et need ei vasta kuriteo raskusele ega süüdimõistetute isikutele. Kohus ei ole põhjendanud rahalise karistuse kohaldamata jätmist, samuti kontrollnõuetega kaasnevate lisakohustuste määramist. Kohtukolleegium leiab, et arvestades neile etteheidetavas Q.V ja A.W süü suurust kuriteos, ei ole kohus karistust . Vastavalt kohtupraktikas e mõistmisel materiaalõiguse vastu eksinud omaksvõetud arusaamale, tuleb karistuse mõistmisel võtta esmaselt aluseks sanktsiooni keskmine määr, mida siis edasiselt, vastavalt süü suurusele ning kergendavate või raskendavate asjaolude esinemisele, -

nihutada kas üles või allapoole. Kuigi

karistusseadustik ette karistusena ka KarS § 263 lg 1 p 1 järgi süüdimõistmisel näeb kergemaliigilise, s.o rahalise karistuse, mida kohus võib tulenevalt KarS § 44 lg-st 1 kuriteo eest mõista kolmkümmend kuni viissada päevamäära, on kohus võimalust Q.V-le ja A.W-le kergemaliigilise karistuse kohaldamiseks ka kaalunud, kuid võttes arvesse Q.V isikut tema ja poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, s.h tema suuremat rolli antud teos, millega ta põhjustas alusetu paanika, mille tulemusena nad koos A.W-ga kannatanule kallale tungisid ning A.W isikut ja kannatanu kehalise väärkohtlemise ulatust ning tekitatud tervisekahjustuste ulatust, leidnud põhj mõistmine ei täida süüdistatavate endatult, et rahalise karistuse

puhul karistuse eesmärke Kohus pidas võimalikuks, et karistuse eesmärke võimalik saavutada sanktsiooni . on keskmisest määra apoole jääva vangistusega, mille reaalselt ärakandmiselt õimalik st all

on v süüdistatavad piisava tähtajaga käitumiskontrollile. tingimuslikult vabastada, allutades nad

Kohtukolleegium sellega nõustub. Süüdistatavatele käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõuded ja nendega kaasnevad lisakohustused süüdistatav peaksid aitama kaasa sellele, et ad hoiduks . Tulenevalt id edaspidi süütegude toimepanemisest ja õiguskord oleks kaitstud ekspertiisiaktist, mis on kohtukõlbulik tõend, on sotsiaalprogrammi läbimine A.W puhul katseajal ja alkoholi ja narkootilistevõi psühhotroopsete ainete tarvitamise keeld vältimatult vajalikud kuriteoriski maandamiseks.

21. Viimasena

peatub kohtukolleegium menetluskulude hüvitamisel apellatsioonimenetluses. KrMS § 45 lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. kaitsja esitas Süüdistatavate valitud ringkonnakohtule taotluse apellatsio tasu saamiseks onimenetluse raames osutatud õigusteenuste eest summas 1872 eurot, ( ). Taotluse kohaselt osutas s.h käibemaks kaitsja süüdistatavatele õigusteenust tunnihinnaga 12 seega

0 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaitsja tunnitasuks koos käibemaksuga on

144 eurot. aitsja

13 tunni ulatuses, s.h Taotlusest nähtuvalt on k osutanud õigusteenust kokku 19.02.2020 kohtuotsuse analüüsile 2 tundi, 19.02.2020 nõupidamisele kliendiga 1 tunni ja 24.03.2020 apellatsiooni koostamisele 10 tundi. Et kaitsja kinnitusel on A.W Q.V tasunud menetluskulud ka eest, palub apellant apellatsioonimenetluse menetluskulu kohtulahendis märkida, et kogu tuleb hüvitada Q.V-le. Kuivõrd jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahul kohtukolleegium damata ehk -s 1 nimetatud lahendi, tuleb valitud kaitsja apellatsioonimenetluse teeb KrMS § 337 lg 1 p s tekkinud kulu alusel enda jätta KrMS § 180 lg 1 ls.1 ja KrMS § 185 lg 2 Q.V ja A.W kanda.

22. Et kohtukolleegium ei -s 338 apellatsiooni tuvastanud ühtegi KrMS § ettenähtud kohtuotsuse korras

-st 1 ja 344 - 345 lg- 1, 2, tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p § st jätab

10(10) kohtukolleegium Maakohtu 18. veebruari 2020 otsuse

Q.V Q.V ja A.W süüdistusasjas muutmata kaitsja apellatsiooni rahuldamata. ning süüdistatavate

/allkirjastatud digitaalselt/