4-20-2133/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedI.G esitas Harju Maakohtule 29. aprillil 2020 kaebuse Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 27. märtsi 2020. a väärteoasjas nr 2303,20,000411 otsusele ,
Legislator headnote
AI generated4-20-2133/7 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: läbi vaadata kaebust, mis on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuses ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist ega saa ka kaebuse esitamise tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kaebusest I.G oleks esinenud selline objektiivne takistus, mis tegi ei nähtu, et tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega ületavalt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, jättis maakohus I.G VTMS § 118 lg 2 kaebuse p 1 alusel läbi vaatamata.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
4-20-2133
1(4)
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
8. juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-2133 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 7. mai 2020. a määrus, millega jäeti I.G kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse
kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa
27. märtsi 2020. a otsusele nr 2303,20,000411 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
I.G (ik XXX; elukoht X ; e-post XX X
XX), määruskaebus
RESOLUTSIOON
J Harju Maakohtu 7. mai 2020 I.G ätta . a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale
Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on
I.G advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
I.G esitas Harju Maakohtule 29. aprillil 2020 kaebuse Politseija Piirivalveameti
Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 27. märtsi 2020. a väärteoasjas nr 2303,20,000411 otsusele ,
paludes talle
800 euro suurust rahatrahvi määratud vähendada või võimaldada rahatrahvi tasumist maksegraafiku alusel.
Kaebaja tunnistas rikkumise toimepanemist, kuid märkis, et ta ei ole võimeline trahvi tasuma.
Menetlusalune isik on Töötukassas arvel ja tema ainsaks sissetulekuks on töötutoetus ja töövõimetushüvitis. Samuti on tal kohustus tasuda igakuiselt oma lapsele elatisraha 300 eurot.
I.G-le sobiks töökoht, mis on seotud auto juhtimisega. Seetõttu palus ta võimaldada tal autojuhiloa kasutamist.
2. Politseija Piirivalveamet väljastas Harju Maakohtule väärteotoimiku. Sellest nähtuvalt karistati I.G kohtuvälise menetleja 27. märtsi 2020. a otsusega LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses, s.o summas 800 eurot, mis
4-20-2133
2(4)
tuli tasuda otsusele kaebuse esitamise 15-päevase tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 27. aprilliks 2020.
Vaidlustatud otsuses oli märgitud edasikaebamise kord, mille kohaselt võis otsusele esitada kaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mis kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega oli kaebuse esitamise viimane tähtaeg 27. aprill 2020.
3. Harju Maakoh
7. mai I.G kaebuse Politseija us jättis 2020. a määrusega
Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi vanemväärteomenetleja Kairi Palitsa 27. märtsi 2020. a otsusele nr 2303,20,000411 läbi vaatamata. Kohus märkis, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud põhikaristus, s.o rahatrahv eurot tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele maakohtu määruse edasikaebamise tähtaja, s.o 15 päeva jooksul.
Maakohus märkis, et väärteoprotokoll on koostatud 1 märtsil 0. 2020, protokoll on I.G
poolt allkirjastatud ja menetlusalune isik sai protokolli ärakirja kätte protokolli koostamise päeval. äärteoprotokollis märge selle kohta, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise V on
menetleja juures kättesaadav alates 2020 ja et lahend jõustub 15 päeva jooksul
10. aprillist
väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Kuna kaebuse esitamise viimane päev langes puhkepäevale, pikenes kaebetähtaeg 27. aprillini 2020. Väärteoprotokollist nähtuvalt menetlusalune isik lahendi kättesaamist e soovis -posti teel. Kuna I.G sai väärteoprotokolli koopia kätte ja andis kohtuvälisele menetlejale oma kontaktina elektronposti aadressi, pidi ta hiljemalt alates 10. aprillist 2020 kontrollima oma elektronposti.
Harju Maakohtule edastatud kaebus on allkirjastatud 29. aprillil 2020, s.o pärast väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 114 lg s 4 sätestatud tähtaega ületavalt. Kohus - ei saa
läbi vaadata kaebust, mis on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning kaebuses ei ole taotletud kaebetähtaja ennistamist ega saa ka kaebuse esitamise tähtaega omal initsiatiivil ennistada. Kaebusest I.G oleks esinenud selline objektiivne takistus, mis tegi ei nähtu, et tal kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. Kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega ületavalt ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud, jättis maakohus I.G VTMS § 118 lg 2 kaebuse p 1 alusel läbi vaatamata.
Seoses kaebuses esitatud palvega võimaldada menetlusalusel isikul autojuhiloa kasutamist, märkis kohus, et kaebaja juhtimisõiguse kehtivus on peatatud Harju Maakohtu 27. novembri 2017. a määrusega kohtutäituri avalduse alusel I.G elatise võlgnevuse tõttu. Maakohus ei saa tsiviilkohtumenetluses koostatud määruse sisu ega kehtivust muuta.
4. I.G sisuliselt maakohtu esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub määrus tühistada ja lugeda tema kaebus tähtaegseks. Kaebaja selgitab, et tal ei olnud võimalik kaebust õigeks ajaks esitada tõsiste terviseprobleemide ja kehva enesetunde tõttu. I.G palub, et ta kaebus läbi vaadataks, talle kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi summat vähendataks ning võimaldataks rahatrahvi tasuda maksegraafiku alusel. Ta on töötu ja osaliselt töövõimetu ega ole seetõttu võimeline 800 euro suurust rahatrahvi tasuma. Samuti on ta kohustatud igakuiselt tasuma oma lapsele elatist summas 300 eurot.
5. Ringkonnakohtu poolt kirjalike seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks ette nähtud ajal esitas seisukoha kohtuväline menetleja, kes palub jätta maakohtu I.G kaebuse rahuldamata. Kohtuvälise menetleja hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. I.G oli teadlik, et kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
10. aprillist 2020. Samuti edastas kohtuväline menetleja otsuse menetlusalusele isikule tema
4-20-2133
3(4)
poolt avaldatud e-posti aadressile. I.G esitas kaebuse Harju Maakohtule 29. aprillil 2020, s.o kaks päeva peale kaebetähtaja möödumist ning menetlusalune isik ei ole kaebetähtaja ennistamist taotlenud.
Seega jättis maakohus põhjendatult I.G kaebuse läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
6.1. lg 4 kohaselt esitada kaebus Nagu maakohtu määruses märgitud, tuleb VTMS § 114 kohtuvälise menetleja ( ) otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul Politsei- Piirivalveameti ja alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
Väärteoprotokollis on märge selle kohta, et otsus on kohtuvälise menetleja juures tutvumiseks kättesaadav alates 10. aprillist 2020 ja et lahend jõustub 15 päeva jooksul väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Seetõttu lõppes kaebetähtaeg VTMS § 114 lg 4 ja KrMS § 171 lg 3 kohaselt 27. aprillil 2020.
Protokollist nähtuvalt on I.G andnud 10. märtsil 2020 allkirja nii selle kohta, et talle on selgitatud menetlusaluse isiku VTMS § s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, kui ka selle kohta, et -
ta Seega oli menetlusal on väärteoprotokolli koopia kätte saanud. une isik teadlik kuupäevast,
millest alates on tal võimalik kohtuvälise menetleja otsusega tutvuda ja samuti asjaolust, et lahend jõustub 15 päeva jooksul väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Märkida tuleb sedagi, et edastas kohtuväline vastavalt menetlusalune isiku soovile
menetleja I.G-le otsuse tema poolt avaldatud e-posti aadressile. menetlusalune Kuivõrd isik maakohtule kaebuse alles 29. aprillil 2020, siis on esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebus esitatud ilmselgelt taja Asja materjalidest pärast seaduses sätestatud täh möödumist. nähtuvalt ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust I.G maakohtule esitanud.
6.2. Kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, on kohtul võimalik VTMS § 38 lg ja KrMS § 172 lg 1 alusel möödalastud kaebetähtaeg ennistada, s.t võtta vastu pärast tähtaja möödumist esitatud kaebus. KrMS § 172 lg 2 nimetab mõjuva põhjusena isiku äraolekut, kuid lubab lugeda mõjuvaks ka muid põhjuseid. Kohtupraktikas on loetud mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja möödalaskmisel ka selliseid isikuväliseid loodusõnnetus, transpordi või sidehäire ( - jms) või isikuga vahetult seotud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) asjaolusid, mis objektiivselt takistasid kaebuse esitamist gse (11. detsembri 2003. a RKKKm asjas nr tähtae lt 3-1-1-144-03, p 8).
6.3. Kuigi I.G ei ole maakohtule ega ringkonnakohtule esitatud kaebustes kaebetähtaja ennistamist taotlenud, on ta maakohtu määrusele esitatud määruskaebuses selgitanud, et ka terviseprobleemid ja kehv enesetunne. ebetähtaja möödalaskmise põhjuseks olid tõsised
Sellega seoses nendib ringkonnakohus, et nimetatud väide jääb pealiskaudseks ja paljasõnaliseks. Kaebuses ei ole täpsustatud, millised tõsised terviseprobleemid menetlusalusel isikul olid
. Samuti ei ole esitatud kohtule tõendeid, millest oleks tuvastatav see, kas I.G üldse terviseprobleemid esinesid kohtuvälise menetleja otsust ja kuidas need takistasid tal
tähtaegselt vaidlustamast. Seetõttu ei saa lugeda tõendatuks asjaolu, et ringkonnakohus
terviseprobleemide tõsisuse tõttu ei olnud I.G võimalik esitada kaebust varem kui
29. aprillil 2020, s.o kaks päeva pärast kaebuse esitamise tähtaja lõppu. Eeltoodud põhjendustel ei saa eprobleeme ja kehva enesetunnet I.G väidetavaid tervis käsitada kaebetähtaja möödalaskmise mõjuva põhjusena.
4-20-2133
4(4)
7. VTMS § 118 lg 2 p 1 sätestab üheselt, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast VTMS § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Seega jättis maakohus ringkonnakohtu hinnangul I.G kaebuse kaebetähtaja möödalaskmise tõttu põhjendatult läbi vaatamata.
8. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194, 196 ja § 147 lg 1 p jätab -dest -st 1
ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu 7. mai 2020. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.