2-19-20715/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

08.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20715

Tsiviilasi

XX kaebus kohtutäitur Rannar Liitma tegevuse peale

täiteasjas nr 175/2011/815

Menetlusosalised

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik/kohtutäitur):

Pärnu kohtutäitur Rannar Liitma

Vastustaja

(avaldaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Ljudmila Tamar

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.02.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kohtutäitur Rannar Liitma määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 28.02.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud kohtutäitur Rannar

Liitma kanda.

3. Välja

mõista

kohtutäitur

Rannar

Liitmalt

XX

kasuks

menetluskuluna

ringkonnakohtus 288 eurot (käibemaksuga).

4. Välja mõista kohtutäitur Rannar Liitmalt XX kasuks viivis välja mõistetud

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates

kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlus-

toiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-19-20715

2(6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (avaldaja) esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitma

(kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik) 20.12.2019 otsustuse peale avaldaja 19.12.2019

kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta ning palus kohustada kohtutäiturit kaebust uuesti läbi

vaatama.

Avaldaja endise abikaasa CC (võlgnik) suhtes on algatatud täiteasi nr 175/2011/815. Avaldaja

ja võlgniku ühisomandisse kuulus Pärnus XXX asuv korteriomand, mille nad pärisid oma poja

järel. Võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses müüdi 17.06.2019 ½ suurune osa poja

pärandvara ühisusest ning nüüdseks on kinnistusraamatusse ühisomanikena kantud avaldaja ja

E OÜ.

Avaldaja taotles 09.12.2019 kohtutäiturilt täitetoimikuga tutvumist. Kohtutäitur keeldus

17.12.2019 e-kirjaga täitetoimikuga tutvumise võimaldamisest, viidates varem väljendatud

seisukohtadele, st sellele, et ühisomanik ei ole täitemenetluse osaline. Avaldaja esitas

19.12.2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse, milles palus võimaldada avaldajal isiklikult

või esindaja kaudu täitetoimikuga tutvuda. Kohtutäitur teatas 20.12.2019 e-kirjas, et ei vaata

kaebust läbi, kuna see ei ole esitatud tähtaegselt.

Kohtutäituri keeldumine täitetoimikuga tutvumise võimaldamisest ja kaebuse läbi vaatamata

jätmine on õigusvastane. Arvestades seda, et avaldaja esitas kohtutäituri 17.12.2019 keeldumise

peale kaebuse 19.12.2019, on kaebus tähtaegne. Lisaks ei ole täitemenetluse osalise õigust

täitetoimikuga tutvuda piiratud, st seda võib teha korduvalt. Seetõttu ei oma tähtsust avaldaja

varasemad samasisulised pöördumised kohtutäituri poole. Kinnisasja ühisomanik ja kaaspärija

on selle täitemenetluse osaline, milles osaleb teine ühisomanik ja kaaspärija, kuna see võib

puudutada tema õigusi. Täitemenetluse osalisel on õigus tutvuda täitetoimikuga.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Avaldaja esitas

esmakordselt täitetoimikuga tutvumise taotluse 26.08.2019 ning kohtutäitur andis 27.08.2019

e-kirjaga teada, et avaldajal puudub õigus täitetoimikuga tutvuda. Avaldaja vastas kohtutäituri

e-kirjale 17.09.2019, seega ta sai kohtutäituri keeldumisest teada hiljemalt samal päeval.

Tähtaeg kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks on möödunud ning avaldaja ei ole kohtutäiturile

siiani tähtaja ennistamise taotlust esitanud. Avaldaja väide, et tema varasemad samasisulised

pöördumised kohtutäituri poole ei oma tähtsust, on asjakohatu. Kohtutäitur on oma seisukoha

selle osas, miks pärandvara ühisuse osa omanik ei ole täitemenetluse osaline, kujundanud

04.10.2019 selgitustaotluses õiguskantslerile, millele ei ole vastust tulnud.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus rahuldas 28.02.2020 määrusega kaebuse osaliselt ning kohustas

kohtutäiturit vaatama läbi avaldaja 19.12.2019 kaebus kohtutäituri tegevuse peale.

Menetluskulud jättis maakohus kohtutäituri kanda, määras avaldaja menetluskulu rahaliseks

suuruseks 447 eurot ja mõistis selle kohtutäiturilt avaldaja kasuks välja.

Määruse kohaselt on avaldaja kui täitemenetluses müüdava pärandvara ühisuse ühe omaniku

õigused täitemenetlusest puudutatud, mistõttu on avaldaja käsitatav täitemenetluse osalisena

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1 järgi. Pärandvara ühisuse osa müügist täitemenetluses

on mõjutatud avaldajale kui kaaspärijale kuuluv pärimisseaduse (PärS) § 149 lg-s 1 sätestatud

õigus ostueesõiguse teostamiseks, kuna täitemenetluses toimuva vara müügi korral TMS § 98

lg 5 järgi ostueesõigus puudub. Samuti võib pärandvara ühisuse osa müük mõjutada asjaolu,

kuidas pärandvara jagada (PärS § 152) ning pärandvaral lasuvate kohustuste täitmist ja vastutust

(PärS § 151).

2-19-20715

3(6)

TMS § 35 ei sätesta, et täitemenetluse osalise õigus täitetoimikuga tutvuda on ühekordne. Kui

täitemenetluse osaline soovib täitetoimikuga korduvalt tutvuda, on kohtutäituril iga kord

kohustus hinnata, kas esinevad toimikuga tutvumist võimaldavad või välistavad asjaolud.

Seetõttu ei ole õige kohtutäituri seisukoht, et avaldaja on kaebeõiguse minetanud, kuna ta ei

esitanud kaebust esimesele täitetoimikuga tutvumisest keeldumisele. Täitetoimikuga tutvumist

ei välista ka asjaolu, et kohtutäitur esitas avaldajale enda hinnangul asjas tähtsust omavaid

dokumente täitetoimikust, kuna see ei asenda täitetoimikuga tutvumist.

Avaldaja esitas kohtutäiturile 19.12.2019 kaebuse kohtutäituri 17.12.2019 täitetoimikuga

tutvumisest keeldumise peale tähtaegselt ja kohtutäitur oleks pidanud kaebuse nõuetekohaselt

läbi vaatama. Õiguslikult ei ole võimalik tühistada kohtutäituri otsustust avaldaja kaebuse läbi

vaatamata jätmise kohta, kuid kohtutäiturit saab kohustada kaebust läbi vaatama. Kohtutäituril

tuleb avaldaja 19.12.2019 kaebus uuesti läbi vaadata ja selle käigus saab hinnata, mis ulatuses

on avaldajal õigus täitetoimikuga tutvuda.

Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause ja lg 10

alusel kohtutäituri kanda, kuna avaldaja kaebus rahuldatakse ja avaldajal ei oleks

menetluskulusid tekkinud, kui kohtutäitur ei oleks tema õigusi rikkunud.

Kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Kohtutäituri väide, et

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamisel tulnuks esitada ka nende tasumist

tõendavad dokumendid, ei vasta seadusele (TsMS § 176 lg 6). Õigusabi tasu väljamõistmiseks

piisab, kui poolel on tekkinud õigusabi eest tasumise kohustus (vt ka Riigikohtu lahendid

tsiviilasjades nr 3-2-1-65-13, 3-2-1-154-15, 3-2-1-102-16, 3-2-1-173-15). Avaldaja on

kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega ning on vastavalt TsMS § 175

lg-le 5 esitanud õigusabi osutamise kohta arve. Avaldaja esitatud menetluskulude nimekirjas ja

arves on selgelt välja toodud töö sisu, ajakulu ja tunni hind ning puudub alus kahelda selle

usaldusväärsuses. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on mõistlik ja vastab üldteadaolevale

teabele õigusabi hinna kohta. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on vaidluse sisu ja lepingulise

esindaja töö mahtu arvestades põhjendatud 432 euro ulatuses koos käibemaksuga (3 töötunni

eest). Koos kaebuse esitamisel tasutud riigilõivuga on avaldajale hüvitatav menetluskulu kokku

447 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Kohtutäitur esitas Harju Maakohtu 28.02.2020 määruse peale määruskaebuse, milles

palub määrus tühistada. Menetluskulud palub kohtutäitur jätta avaldaja kanda.

Avaldaja esitas taotluse tutvuda täitetoimikuga esmakordselt 26.08.2019, mille peale

kohtutäitur andis 27.08.2019 teada, et avaldajal puudub õigus täitetoimikuga tutvuda.

Möödunud on tähtaeg täitetoimikuga tutvumise võimaldamata jätmise peale kaebuse

esitamiseks ning avaldaja ei ole taotlenud kaebetähtaja ennistamist. Maakohus on jätnud selle

tähelepanuta ning ekslikult leidnud, et puuduvad kaebuse menetlusse võtmist takistavad

asjaolud.

Avaldaja viis kohtu tahtlikult eksitusse, kui kinnitas 31.01.2020 seisukohas, et tekkinud

menetluskulud on kantud, kuid märkis 17.02.2020 seisukohas, et tal on tekkinud kulude

tasumise kohustus. Avaldaja esindaja on 26.12.2019 sissetuleku orderi nr 168 ja 31.01.2020

arve nr 006 koostanud tagantjärele, mistõttu ei saa neid pidada usaldusväärseks. Kohtutäitur

taotleb viidatud dokumentide tõendina arvestamata jätmist.

Kuna vaidlusesemeks ei ole asjaolu, kas avaldajal on õigus täitetoimikuga tutvuda, on

maakohus tuginenud asja lahendamisel ekslikult TMS § 35 lg-le 1.

2-19-20715

4(6)

Maakohus on jõudnud ekslikult järeldusele, et uute täitetoimikuga tutvumise taotluste

esitamisega tekib avaldajal uus võimalus kaebuse esitamiseks. Selline tõlgendus ei ole

kooskõlas TMS §-ga 217. Vastasel juhul saaks alati tekitada uue võimaluse kaebuse

esitamiseks, kui varem ei ole kaebuse esitamine toimunud tähtaegselt.

Täitemenetluse seadustik näeb kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette erikorra. See tagab

menetlusosaliste jaoks õiguskindluse ja -selguse selles, et tehtud toimingute õiguspärasust ei

saa pärast vaidlustamistähtaja möödumist enam kahtluse alla seada.

5. Avaldaja palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud kohtutäituri kanda.

Maakohus on piisavalt põhjendanud avaldaja täitetoimikuga tutvumise taotluse esitamise

tähtaegsust ja täitetoimikuga tutvumise õiguse sisu.

Kuna maakohus leidis, et avaldajal oli õigus tutvuda vajadusel täitetoimikuga korduvalt ja

kohtutäitur jättis avaldaja viimase täitetoimikuga tutvumise taotluse läbi vaatamata, siis puudus

alus lugeda taotlus hilinenult esitatuks ja vajadus taotleda tähtaja ennistamist.

Kohtutäitur on esitanud uusi vastuväiteid avaldaja menetluskuludele, mida ei saa arvestada,

kuna menetluskulude kindlaksmääramist kui kaalutlusotsust tuleb kontrollida üksnes

maakohtus esitatud vastuväidete piires.

Vaidlust ei saa olla selles, et riigilõiv on kohtule tasutud. Maakohus on kontrollinud

menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel

muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

7. Vaidlus käib selle üle, kas kohtutäitur võis jätta avaldaja täitetoimikuga tutvumise taotluse

TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaja järgimata jätmise tõttu läbi vaatamata. Lisaks vaidlustab

kohtutäitur avaldaja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist ja nende kohtutäiturilt

välja mõistmist.

8. Kuna TMS § 217 lg-st 1, § 218 lg-st 1 ja § 35 lg-st 1 lähtuvalt saab kaebuse kohtutäituri

otsuse või tegevuse peale ja selle kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada ning

täitetoimikuga tutvumist taotleda üksnes täitemenetluse osaline, on maakohus põhjendatult

hinnanud, kas avaldajat on võimalik pidada täitemenetluse osaliseks.

Kohtutäitur ei ole määruskaebuses esitanud vastuväited maakohtu põhjendustele avaldaja

täitemenetluse osaliseks pidamise osas. Arvestades seda ning asjaolu, et ringkonnakohus

nõustub maakohtu vastavate põhjendustega, ei hakka ringkonnakohus neid kooskõlas TsMS

§ 654 lg-ga 6 kordama.

Ringkonnakohus märgib siiski täiendavalt, et ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et

TMS § 5 lg 1 mõtte kohaselt on menetlusosalisteks kõik, kelle õigusi menetlus puudutab, sh

eseme kaasomanik, võlgniku abikaasa, seltsinglane, pärija, üürnik jne (A. Alekand.

Täitemenetlusõigus. 3. trükk, Tallinn 2017, lk 37). Täitemenetlus, milles arestitakse ja müüakse

ühe kaaspärija pärandvara ühisuse osa, mõjutab teise kaaspärija õigusi vahetult, kuna teine

kaaspärija jääb selle tulemusel TMS § 98 lg 5 järgi ilma PärS § 149 lg-s 1 sätestatud

ostueesõigusest. Seetõttu on tal huvi näiteks selle vastu, et kohtutäitur ei eksiks täitemenetluse

algatamisel. Samuti on kaaspärijal huvi olla kursis täitemenetluses läbiviidava pärandvara

ühisuse osa müügiga, mh kontrollimaks, et kohtutäitur ei müüks enne pärandvara jagamist

üksikuid pärandvara ühisusse kuuluvaid esemeid. TMS § 28 lg-d 1 ja 2 annavad kohtutäiturile

õiguse siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse, mille raames saab kohtutäitur avada

2-19-20715

5(6)

või lasta avada uksi ja hoiuruume. Kui pärandvara hulgas olev kinnisasi on ka teise kaaspärija

valduses, puudutab ruumidesse sisenemine tema õigusi.

9. Järgnevalt tuleb seega kontrollida, kas maakohus on õigesti leidnud, et kuigi avaldaja ei

esitanud kaebust kohtutäituri esimesele täitetoimikuga tutvumise võimaldamata jätmisele, ei

ole ta kaebeõigust minetanud ning on esitanud 19.12.2019 kaebuse kohtutäituri 17.12.2019

täitetoimikuga tutvumise mittevõimaldamise peale tähtaegselt.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa olla vaidlust selles, et avaldaja on esitanud 19.12.2019

kaebuse kohtutäituri 17.12.2019 täitetoimikuga tutvumise mittevõimaldamise peale TMS § 217

lg-s 1 sätestatud kümnepäevast tähtaega järgides. Küll aga tuli kindlaks teha, kas avaldaja sai

selles TMS § 217 lg-st 6 lähtuvalt tugineda asjaolule, et kohtutäituri tegevus täitetoimikuga

tutvumise mittevõimaldamisel on õigusvastane, kui ta ei vaidlustanud kohtutäituri varasemaid

keeldumisi tutvuda täitetoimikuga.

Maakohus on selle hindamisel arvestanud põhjendatult asjaoluga, et täitemenetluse osalise

õigust täitetoimikuga tutvuda ei ole piiratud. Kuna tegu on õigusega, mida täitemenetluse

osaline saab realiseerida korduvalt ja kogu täitemenetluse vältel, ei anna see, et täitemenetluse

osaline on jätnud kohtutäituri varasema tegevuse täitetoimikuga tutvumise mittevõimaldamisel

vaidlustamata, alust jätta hilisem täitetoimikuga tutvumise taotlus sel põhjusel läbi vaatamata.

Selline tõlgendus oleks vastuolus TMS § 35 eesmärgiga, milleks on tagada täitemenetluse

osalistele võimalus olla kogu täitemenetluse vältel kursis selle käigu ja olulise

informatsiooniga.

Analoogia korras saab arvestada ka Riigikohtu seisukohta tsiviilasjas nr 3-2-1-52-17, milles

Riigikohus on leidnud järgmist: „Kolleegium märgib, et TMS § 33 lg 4 eesmärgiks on

kohtutäituri tasu mitmekordse maksmise vältimine (vt ka Riigikohtu 29. jaanuari 2014 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 17). Täitemenetluse osalisel (sh võlgnikul) on õigus nõuda, et

kohtutäitur järgiks TMS § 33 lg‑s 4 sätestatut, seda on õigus nõuda kogu täitemenetluse kestel,

mitte ainult täitemenetluse alustamisel. Seega kui kohtutäitur on (uue) täiteasja alustamisel

TMS § 33 lg‑t 4 rikkunud, on täitemenetluse osalisel kolleegiumi hinnangul õigus tugineda

sellele ka hilisema menetluse käigus ning nõuda täiturilt rikkumise kõrvaldamist.

Täitemenetluse alustamise vaidlustamata jätmisel TMS § 217 lg‑s 1 sätestatud korras ei ole

sellise rikkumise puhul määravat tähtsust.“ Ka TMS § 35 lg 1 järgimist, s.o täitetoimikuga

tutvumise võimaldamist, on täitemenetluse osalisel võimalik nõuda kogu täitemenetluse kestel,

ning seega tugineda kohtutäituri rikkumisele täitetoimikuga tutvumise mittevõimaldamisel ka

olukorras, kus varasemaid samasisulisi rikkumisi ei ole vaidlustatud.

Avaldaja võis seega 19.12.2019 kaebuses kohtutäituri 17.12.2019 otsustusele mitte võimaldada

avaldajal täitetoimikuga tutvuda tugineda asjaolule, et kohtutäituri keeldumine on õigusvastane.

Sel põhjusel ei pidanud avaldaja esitama ka taotlust kaebetähtaja ennistamiseks. Eelnevast

lähtuvalt on maakohus kohustanud kohtutäiturit õigesti avaldaja 19.12.2019 kaebust läbi

vaatama.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega avaldaja menetluskulude rahalise

suuruse kindlaksmääramisel ja nende kohtutäiturilt väljamõistmisel ning kooskõlas TsMS §

654 lg-ga 6 neid ei korda.

Ringkonnakohus märgib, et avaldaja menetluskulusid tõendavaid dokumente (26.12.2019

kassa sissetuleku order nr 168 ja 31.01.2020 arve nr 006) ei muuda ebausaldusväärseks asjaolu,

et avaldaja on 31.01.2020 seisukohas kinnitanud menetluskulude kandmist, kuid hiljem

märkinud, et tal on tekkinud menetluskulude kandmise kohustus. TsMS § 176 lg 5 sõnastus

jätab mulje, et menetlusosaline peab olema nende rahalise suuruse kindlaksmääramiseks

menetluskulud kandnud. Samas on Riigikohus korduvalt selgitanud, et menetluskulude

kindlaksmääramisel lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt väljamõistmise

2-19-20715

6(6)

tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (vt nt Riigikohtu

lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-65-13, 3-2-1-154-15, 3-2-1-102-16 ja 3-2-1-173-15).

Avaldajale ei saa ette heita seda, et ta on esitanud TsMS § 176 lg 5 sõnastust järgiva kinnituse

olukorras, kus tegelikult ei pruukinud menetluskulud veel kantud olla. Kaebuselt on riigilõiv

tasutud ning puudub igasugune alus kahelda avaldaja kohustuses tasuda 31.01.2020 arves nr

006 ja menetluskulude nimekirjas kajastuvad õigusabikulud.

11. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu

määruse muutmata.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel

kohtutäituri kanda.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu menetluses palub avaldaja mõista kohtutäiturilt menetluskulude katteks välja

kokku 432 eurot (käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabi osutatud

3 tunni ulatuses (0,5 h – kohtumäärusega tutvumine; 1 h – määruskaebusega tutvumine; 1,5 h

– määruskaebusele vastamine).

Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasuks on 120 eurot (käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada

põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt

keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-115-14, p 14). Arvestades vandeadvokaatide tunnitasude suurusi, on avaldaja

lepingulise esindaja tunnitasu ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik.

Samas leiab ringkonnakohus, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses

põhjendatud. Ringkonnakohus loeb vaidlustatud määruse ja määruskaebusega tutvumise

hõlmatuks määruskaebuse vastuse kui nende osas kujundatud seisukohaga. Arvestades

käesoleva asja keerukust ning viidatud menetlusdokumentide mahtu ja määruskaebuse vastuse

sisu, loeb ringkonnakohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabile kulunud ajaks kokku 2 tundi.

Kohtutäiturilt tuleb seega avaldaja kasuks välja mõista määruskaebemenetluse kulud kokku 288

eurot (2 × 120 eurot + km).

Vastavalt avaldaja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kohtutäiturilt avaldaja kasuks

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni

lahendi täitmiseni.

(allkirjastatud digitaalselt)