2-19-20737/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Kohtunik

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Resolutsioon

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Piret Mõistlik

05. juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus

2-19-20737

Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakri tn 1

korteriühistu

avaldus X Xi (X) ja X Xi (X) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Avaldaja: Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakri

tn 1

korteriühistu (registrikood: 80027786, asukoht: x,

x Paldiski)

Avaldaja lepinguline esindaja: Z Z

(e-post:

z.z@gmail.com)

Puudutatud isik I: X X (isikukood: zzz,

elukoht: zzz)

Puudutatud isik II: X X (isikukood: zzz,

elukoht: zzz)

Rahuldada Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakri tn 1 korteriühistu avaldus X Xi

ja X Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.

Välja mõista X Xilt ja X Xilt solidaarselt Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Pakri tn 1 korteriühistu kasuks perioodi märts 2016 (alates arvest nr 160186,

tasumise

tähtaeg 20.04.2016) kuni märts 2019 (arveni nr 190096, tasumise tähtaeg

20.03.2019)

eest põhivõlgnevus summas 4599.54 eurot ning viivis seisuga 31.03.2019 summas 545.31

eurot.

Välja mõista X Xilt ja X Xilt solidaarselt Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Pakri tn 1 korteriühistu kasuks viivis määras 0,02% päevas põhivõlgnevuselt

summas

4599.54 eurot alates 27.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Jätta menetluskulud solidaarselt X Xi ja X Xi kanda.

Välja mõista X Xilt ja X Xilt solidaarselt Lääne-Harju vald, Paldiski linn,

Pakri tn 1 korteriühistu kasuks menetluskulud summas 450.00 eurot.

Saata määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50.00 eurot

Menetluse käik

Harju Maakohtu menetluses on Lääne-Harju vald, Paldiski linn, Pakri tn

X Xi ja X Xi vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

1 korteriühistu avaldus

1.

2.

3.

4.

5.

6. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja avaldaja nõue

Avalduse kohaselt on puudutatud isikud I ja II Paldiskis, x asuva korteriomandi ühisomanikud

ning avaldaja liikmed. Puudutatud isikud I ja II on kohustatud kandma korteriomandiga seotud

majandamiskulusid ning vastutavad korteriühistu ees solidaarselt vastavalt nende omandis oleva

eluruumi üldpinna suurusele elamu majandamise ja hooldamise kulude katmise eest.

Majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb avaldaja põhikirja p-st 3.2.3. Avaldaja on esitanud

puudutatud isikutele I ja II igakuiselt kommunaalteenuste arveid, millel on kululiikidena välja

toodud teenused, mida korteriühistu liige on tarbinud ja mille eest on kohustatud tasuma, samuti

maksete tasumise tähtaeg. Puudutatud isikud I ja II ei ole nimetatud kohustusi korralikult ja

õigeaegselt täitnud ning neil on seoses sellega tekkinud võlgnevus avaldaja ees. Põhivõlgnevus

avaldaja ees on 4601.16 eurot ajavahemiku eest alates 01.03.2016 (arve 2016. a märtsi eest nr

160186) kuni 31.03.2019 (arve 2019. a veebruari eest nr 190096) ning viiviste võlgnevus 545.63

eurot. Avaldaja arvestas viivist seoses arvete mittetasumisega alates 21.04.2016 kuni 31.03.2019,

määraga 0,022% päevas, kuna võlgnevust ei olnud tasutud õigeaegselt.

Avaldaja poolt esitatud arvete sisuks olid remondifondi maksed tariifiga 0.51 eurot/m2, alates

2016. a maist 0.71 eurot/m2; hoolduskulud tariifiga 0.20 eurot/m2, alates 2018. a augustist 0.25

eurot/m2; üldelekter, mida arvestatakse ruutmeetripõhiselt lähtudes maja reaalsest tarbimisest

(kWh alusel vastavalt maja mõõturite näitudele); küte, mida arvestatakse ruutmeetripõhiselt

(lähtuvalt vastavast teenuse/kauba liigist vastavalt ruutmeetripõhiselt ja maja üldmõõturite

näitudele);

prügivedu,

mida

arvestatakse

ruutmeetripõhiselt

lähtudes

sõlmitud

jäätmeveolepingust; kõikide ülal nimetamata kulude aluseks on reaalne tarbimine lähtuvalt

vastavast

teenuse/kauba liigist vastavalt ruutmeetripõhiselt või

mõõturite näitudele.

Korteriomandi ruutmeetripõhise arvestuse aluseks on korteriomandi üldpind 57,30 m2.

Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt I ja II põhivõlgnevus summas 4601.16 eurot ja

viivis summas 545.63 eurot avaldaja kasuks ning viivis põhivõlgnevuselt määras 0,02% päevas

alates hagiavalduse esitamisest kuni võlgnevuse lõpliku tasumiseni. Avaldaja palub jätta

menetluskulud puudutatud isikute I ja II kanda.

30.01.2020 esitas avaldaja kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub puudutatud

isikutelt välja mõista menetluskulud summas 825.00 eurot (summa ei sisalda käibemaksu).

Avaldaja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Avaldaja kinnitab, et

menetluskulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt palub avaldaja määrata kindlaks

hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista puudutatud isikutelt I ja II välja

menetluskulud summas 825.00 eurot, mis koosneb avalduselt tasutud riigilõivust summas 425.00

eurot ja tasust osutatud õigusabi eest summas 400.00 eurot.

Menetluskulude nimekirjade kohaselt osutas esindaja õigusteenust tunnihinnaga 100.00 eurot,

millele ei lisandu käibemaksu. Esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt esindamisele

kokku 4,0 tundi – avaldaja poolt esitatud dokumentidega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele

1,0 tund, tõendite kogumisele ja analüüsile 1,0 tund ning hagiavalduse koostamisele ja kohtusse

esitamisele 2,0 tundi.

Avaldaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et avaldajale hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Puudutatud isiku seisukoht ja vastuväited

Kohus luges puudutatud isikule I menetlusdokumendid kätte toimetatuks tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 317 lg 1 alusel 30.04.2020. Puudutatud isikule II on menetlusdokumendid kätte

toimetatud TsMS § 313 lg 2 alusel 08.02.2020. Puudutatud isik I ega puudutatud isik II ei esitanud

tähtaegselt kohtule omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid avalduse osas. Puudutatud isikud I ja

II avaldaja menetluskuludele tähtaegselt vastuväiteid ei esitanud.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja

korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi

ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise

kohustamiseks.

TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades

hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt tasub korteriomanik

kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi

majandamise kulutused. Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 15¹ lg 1 kohaselt

on majandamiskulud sama seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende

pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu

korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas

energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri

kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.

Alates 01.01.2018 kehtiva KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 41 lg 1 p 3-5 kohaselt

koostab korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mis koosneb

muuhulgas korteriomanike kohustuste jaotusest majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja

remondifondi tehtavate maksete suurusest; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning

elektri prognoositavast kogusest ja maksumusest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt, kui

korteriomanike kokkuleppe või korteriühistu põhikirjaga on ette nähtud tegelikust tarbimisest

sõltuvate

majandamiskulude

tasumine

pärast

kulude

suuruse

selgumist,

määratakse

majanduskavas kindlaks ainult ülejäänud kulude suurus.

KrtS § 40 lg 2 kohaselt võib korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades korteriühistu

põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja

tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega

kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha,

et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse

selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse

mahule.

KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud

kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses

sätestatud korras ning kehtiva KrtS § 1 lg 4 kohaselt on korteriühistu liikmeteks kõik ühe

korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud.

Kinnistusraamatu kande kohaselt kuulub puudutatud isikutele I ja II ühisomandina korteriomand,

asukohaga xxx, üldpinnaga 57,3 m2. x, Paldiski korterelamut haldab ja majandab avaldaja.

Puudutatud isikud I ja II on avaldaja liikmed.

Võlgnevuse perioodil kehtinud avaldaja põhikirja punkti 3.2.3 kohaselt on ühistu liige kohustatud

tasuma

tähtaegselt

sihtotstarbelisi

makseid

(nn.

täishooldustasu).

Makse

suuruse

kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast majas asuvate

korterite üldpinnast, välja arvatud elanike kohta arvestatavad sihtotstarbelised maksed. Maksete

mittetähtaegsel tasumisel tasub liige iga viivitatud päeva eest viivist. Maksmise tähtaeg ja viivise

suurus määratakse kindlaks üldkoosoleku otsusega.

Korteriühistu 15.12.2007. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on remondifondi maksete tariifiks 0.51

eurot/m2 ning korteriühistu 22.05.2016. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on remondifondi maksete

tariifiks 0.71 eurot/m2. Korteriühistu 25.07.2015. a üldkoosoleku otsuse kohaselt on

hoolduskulude maksete tariifiks 0.20 eurot/m2 ning korteriühistu 29.07.2018. a üldkoosoleku

otsuse kohaselt on hoolduskulude maksete tariifiks 0.25 eurot/m2. Avaldaja põhikirjast ning 2016.

a ja 2018. a majanduskavadest tulenevalt toimub üldelektri, kütte ja prügiveo eest tasumine

ruutmeetripõhiselt vastavalt maja mõõturite näitudele ning kõikide nimetamata kulude eest

tasumine toimub lähtuvalt reaalsest tarbimisest vastavalt teenuse/kauba liigist ruutmeetripõhiselt

või vastavalt mõõturite näitudele.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku

poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui

võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele I ja II igakuiselt arveid majandamiskulude eest

(remondifond, prügivedu, üldelekter, hoolduskulud, vesi ja kanalisatsioon, vee soojendamine,

üldvesi, küte, kindlustus) perioodil märts 2016 (alates 31.03.2016 esitatud arvest nr 160186,

tasumise tähtajaga 20.04.2016) kuni märts 2019 (28.02.2019 esitatud arveni nr 190096, tasumise

tähtajaga 20.03.2019) kogusummas 4601.16 eurot. Puudutatud isikud I ja II ei ole nimetatud

perioodil esitatud arveid tasunud.

Majandamiskulude ruutmeetripõhise arvestuse aluseks on puudutatud isikutele I ja II kuuluva

korteriomandi üldpind 57,3 m2. Avaldaja poolt 27.12.2019 esitatud avalduse lisaks nr 5 olevatest

arvetest nähtuvalt on avaldaja 31.03.2016 esitatud arvel nr 160186, summas 148.76 eurot, ning

30.04.2016 esitatud arvel nr 160277, summas 125.47 eurot, arvestanud makseid remondifondi,

prügiveo, üldelektri, hoolduse ning kindlustusmakse eest pindala 58,3 m2 kohta. Kohtu hinnangul

on põhjendatud eelnimetatud majandamiskulude maksete tasumine korteriomandi üldpinna 57,3

m2 alusel, mistõttu kohus vähendab arve nr 160186 alusel tekkinud võlgnevuse summat 147.96

euroni ning arve nr 160277 alusel tekkinud võlgnevuse summat 124.65 euroni. Kokku on kohtu

hinnangul põhjendatud avaldaja põhinõue summas 4599.54 eurot.

KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus

nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud

kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast

arvates. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Majandamiskulude arvete tasumise tähtaeg on iga järgneva kuu 20. kuupäev. Avaldaja on

arvestanud igalt tasumata majandamiskulude arvelt viivist alates tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni 31.03.2019 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras 0,022% päevas.

31.03.2019 seisuga on avaldaja arvestanud sissenõutavaks muutunud viivise summaks kokku

545.63 eurot.

Seoses sellega, et kohus vähendas arvete nr 160186 ja 160277 alusel tekkinud põhivõlgnevust,

vähendab kohus ka vastavate arvete tasumisega viivitamise tõttu tekkinud viivist. Kohtu

hinnangul on põhjendatud viivis arve nr 160186 (tasumise tähtaeg 20.04.2016) tasumisega

viivitamise eest alates 21.04.2016 kuni 31.03.2019, määras 0,022% päevas, summas 34.99 eurot

ning arve nr 160277 (tasumise tähtaeg 20.05.2016) tasumisega viivitamise eest alates 21.05.2016

kuni 31.03.2019, määras 0,022% päevas, summas 28.66 eurot. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud 31.03.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis kokku 545.31 eurot.

Avaldaja on taotlenud ka viivise väljamõistmist TsMS § 367 alusel. Kohtu hinnangul on

põhjendatud mõista välja puudutatud isikutelt I ja II avaldaja kasuks viivis määras 0,02% päevas

põhivõla summalt 4599.54 eurot alates 27.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodu alusel kohus leiab, et avaldus on osaliselt põhjendatud ja rahuldab avaldaja nõude

osaliselt ning mõistab välja puudutatud isikutelt I ja II solidaarselt avaldaja kasuks põhivõlgnevuse

summas 4599.54 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 545.31 eurot ning viivise

määras 0,02% päevas põhivõla summalt 4599.54 eurot alates 27.12.2019 kuni põhinõude

täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse määramine

TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas

siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus

rahuldas avalduse 99,96% ulatuses ning puudutatud isikud I ja II põhjustasid avaldaja kohtusse

pöördumine, leiab kohus, et eelnevast tulenevalt on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud

isikute I ja II kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt.

Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui

sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

Tsiviilkolleegiumi 03.06.2013. a määruse nr 3-2-1-65-13 p 14).

Alljärgnevalt kontrollib kohus avaldaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigilõivuseaduse § 59 lg 17 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50

eurot. Kohtu hinnangul on põhjendatud menetluskulu, mis kuulub puudutatud isikutelt I ja II

väljamõistmisele, avalduselt tasutud riigilõiv summas 50.00 eurot.

Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud ja vajalik avaldaja lepingulise esindaja ajakulu

avaldaja poolt esitatud dokumentidega tutvumisele ja kliendiga nõupidamisele (1,0 tund), tõendite

kogumisele ja analüüsile (1,0 tund) ning hagiavalduse koostamisele ja kohtusse esitamisele (2,0

tundi), kokku 4,0 tundi. Kohtu hinnangul ei ole esindaja tunnitasu 100.00 eurot (ilma

käibemaksuta) ebamõistlikult suur.

Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 alusel puudutatud isikute I ja II poolt hüvitatavate menetluskulude

suuruseks 450.00 eurot, mis koosneb menetluses tasutud riigilõivust summas 50.00 eurot ning

põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 4,0 tunni eest, s.o 400.00 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et

määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikutel I ja II tasuda avaldaja hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (450.00 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta

toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu

tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Piret Mõistlik

kohtunik