3-20-1011/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-1011 Määruse tegemise aeg

5. juuni 2020 Kohtunik Roby Koik Haldusasi A.N.i kaebus õiguskantsleri tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada A.N.i kaebus.

2. Jätta riigilõivust vabastamise taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik A.N. esitas 27. mail 2020. a Tartu Halduskohtule kaebuse õiguskantsleri tegevusetuse õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja selgitab, et kuigi eriolukord seoses koroonaviirusega (Covid-19) on lõppenud, on Tartu Vanglas jätkuvalt karantiiniosakond, kuhu ka kaebaja paigutati 21. mail 2020. a. Kaebaja märgib, et seal piiratakse vangistusseadusest tulenevat jalutamisõigust üks tund värskes õhus. Kaebuse kohaselt on selle olukorraga tutvunud ka õiguskantsler, kuid kes ei ole olukorra lõpetamiseks midagi ette võtnud, kuigi tal on selleks rohkem võimalusi kui kinnipeetavatel. Kaebaja palub kohtul tuvastada õiguskantsleri tegevusetuse õigusvastasus.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus.

3. Kaebaja tahteks on, et kohus tuvastaks õiguskantsleri tegevusetuse õigusvastasuse. Kuigi kaebaja ei ole kohtule põhjendanud, miks tuvastamiskaebus tema õiguste kaitseks vajalik on, ei pea kohus antud hetkel selle väljaselgitamiseks kaebuse käiguta jätmist vajalikuks.

4. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal tuvastamisnõude osas ilmselgelt kaebeõigus (HKMS § 121 lg 2 p 1). HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt eeldab kaebeõiguse olemasolu, et kaebaja on pöördunud halduskohtusse oma subjektiivse õiguse kaitseks. Õiguskantsleri 5. juuni 2020. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole pöördunud õiguskantsleri poole seoses COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV2 viiruse levikust tingitud eriolukorraga vanglas. Seega ei ole praegusel juhul olukorda, kus kaebaja oleks õiguskantsleri poole pöördunud õiguskantsleri seaduse (ÕKS) § 19 lg-s 1 nimetatud taotlusega ja õiguskantsler oleks jätnud selle tähelepanuta. Järelikult puudub antud juhul kaebaja viidatud õiguskantsleri poolne õigusvastane tegevusetus ning kaebus on sel põhjusel ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele vastavalt.

5. Õiguskantsler selgitas täiendavalt, et jälgis teravdatud tähelepanuga COVID-19 haigust põhjustava SARS-CoV2 viiruse levikuga seotud meetmete rakendamist Eesti erinevates kinnipidamiskohtades, sh vanglates. 6. aprillil 2020. a edastas õiguskantsler kõigile Eesti vanglatele (sh Tartu Vanglale) ja Justiitsministeeriumile soovituse, milles rõhutab, et keeld värskes õhus jalutada on ülemäärane ja võib kvalifitseeruda kinnipeetavate lubamatu kohtlemisena Eesti Vabariigi põhiseaduse § 18 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 mõttes.

ÕKS § 351 järgi menetlus sellistel juhtudel lõppebki õiguskantsleri seisukohavõtuga, milles ta annab hinnangu, kas järelevalvealuse asutuse tegevus on õiguspärane ja hea halduse tava nõuetega kooskõlas. Õiguskantsleri seisukoht tehakse menetluses osalenud järelevalvealusele asutusele kirjalikult teatavaks. Seisukoht on lõplik ega ole kohtus vaidlustatav. Seega puudub kohtul õigus sekkuda õiguskantsleri ametitegevusse ning kohustada teda mingeid toiminguid tegema või otsuseid langetama. Kuivõrd õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ja sellest tuleneb keeld allutada tema sisulist tegevust ja seisukohti kohtulikule kontrollile, puuduks kaebajal kaebeõigus ka õiguskantsleri 6. aprilli 2020. a soovituse vaidlustamiseks.

6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus A.N.i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. HKMS §

43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebaja esitas kaebuses menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, siis ei ole taotluse lahendamiseks vajadust ning kohus jätab kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamise taotluse läbi vaatamata.

8. Kaebaja on kaebuses kohtule esitanud soovi, et temale antakse advokaat, mida kohus tõlgendab kui taotlust riigi õigusabi saamiseks. Kohus jätab eelnimetatud taotluse riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on varasematel aastatel korduvalt esitanud kaebusi kohtumenetluses ning suutnud kaebustes üldjuhul arusaadavalt välja tuua kaebuse nõude ja aluse. Ühtlasi on kohtul haldusasjades tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Seega on kohtu hinnangul kaebaja võimeline iseseisvalt halduskohtumenetluses osalema ning riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)