2-20-1285/22 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Ivika Sillaots istungisekretär Marika Pull juuresolekul Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

05. juuni 2020 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-20-1285 Tsiviilasi XX hagi YY vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XX, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX, e-post: xxx, Kostja: YY, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX, e-post xxx. Kohtuistungi toimumise aeg

05. juuni 2020, Pärnus, osalesid XX ja YY RESOLUTSIOON

1. Rahuldada XX hagi YY vastu abielu lahutamiseks.

2. Lahutada XX (isikukood xxxxxxxxxxx) ja YY (isikukood xxxxxxxxxxx) abielu, mis registreeriti Pärnu linna perekonnaseisuametis xx xx xxxx.a (abielukanne nr. xxx).

3. Abielu lahutamise järel jääb XX perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „X“.

4. Edastada kohtulahend peale jõustumist kande tegemiseks Pärnu Linnavalitsuse perekonnaseisutoiminguteja rahvastikuregistriteenistusele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 24.01.2020 esitas XX kohtule hagiavalduse YY vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud xx xx xxxx ja poolte kooselu lõppes 10 aastat tagasi. Kostja keeldub abielu lahutamisest, on erimeelsused ühisvara jagamisel. Eeltoodud asjaoludel hageja pöördub abielu lahutamiseks kohtusse. 09.03.2020 kohtuistungil hageja jäi hagiavalduse juurde, selgitas, et kostja elas 10 aastat xxxxxx, nüüd 4-5 kuud on tagasi Eestis, elab samas korteris kõrvaltoas. Hageja leppida ei soovi. Kostja

Tsiviilasi nr 2-20-1285

2 (2) istungile ei ilmunud, esitas 09.03.2020 hommikul kohtule taotluse istungi edasilükkamiseks seoses halva tervisliku seisundiga, taotlusele oli lisatud soomekeelne arstitõend. Kohus määras uue istungiaja seoses kostja esitatud mõjuva põhjusega. Kohus nõudis soomekeelse tõendi tõlget, mida kostja ei ole kohtule esitanud. 20.05.2020 kohtuistungil hageja jäi esitatud avalduse juurde ja palus abielu lahutada. Kostja istungile ei ilmunud, teatas 19.05.2020 e-kirjaga, et sattus liiklusavariisse ja nüüd on jalg sinine ja paistes ning käia ei saa ega ka kohtusse ilmuda. Esitas kirjavahetuse perearstiga, kes teatas, et õiend tervisliku seisundi kohta väljastatakse kohtu järelepärimisel. Kohus määras uue istungiaja ning küsis arstilt tõendi. Perearsti 26.05.2020 tõendis teatas kohtule, et YY-l ei ole tervisliku seisundi poolest takistusi kohtuistungile ilmumiseks. 05.06.2020 kohtuistungil hageja jääb esitatud avalduse juurde ja palub abielu lahutada. 2011.a alates on poolte abielulised suhted täielikult lõppenud. Üle 9 a ei ole nad ka koos elanud. Aastal 2013 selgus, et kostjal on abieluväline laps, siis hageja hakkas küsima lahutust. Hageja leppida ei soovi, kostja ei ole seni ühtegi leppimise katset püüdnud teha. Hageja jääb selle juurde, et palub lahutada ja kinnitab, et tema poolt leppimist ei tule. Alaealisi lapsi pooltel ei ole. Peale lahutust palub hageja jätta tema perekonnanimeks X. Kostja istungil palus aega, et mõelda asja üle. Loodab, et on võimalik hagejaga rääkida. On teinud hagejale ettepanekuid asja arutada, aga ta ei ole soovinud.

Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PKS § 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik (PKS §

67 lg 3). Kohus, kuulanud ära poolte seletused, leiab, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja neid ei saa taastada. Abielust alaealisi lapsi ei ole, ühisvara jagamist pooled käesolevas menetluses ei taotle, kuid hageja on esitanud kohtule avalduse ühisvara jagamiseks , mida ei ole veel menetlusse võetud. Pooled on elanud lahus ca 9 aastat (hageja teatel alates 2011. aastast), hageja leppida ei soovi, kuid kostja ei ole nõus abielu lahutama ning hageja on pöördunud hagiga kohtusse (alus PkS § 65 lg 2). Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjus võtta tarvitusele täiendavad abinõud abielu taastamiseks olukorras, kus lahutus on kohtusse antud jaanuaris, asjas on toimunud 3 istungit ning vahepeal on möödunud pool aastat, mille jooksul oleks kostjal olnud võimalik hagejaga leppida, kuid seda ei ole toimunud. Poolte abielulised suhted on lõppenud aastaid tagasi ning hageja ei pea leppimist ega abielu jätkamist võimalikuks. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja taotles istungil säilitada tema praegune, abielu aegne perekonnanimi. Kohus rahuldab hagi abielu lahutamise nõudes. Hageja XX perekonnanimeks jääb „X“. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud hagilises abieluasjas jätta poolte endi kanda. Muul viisil menetluskulude jagamist ei ole pooled taotlenud. Teadaolevaks ainsaks menetluskuluks asjas on hageja tasutud riigilõiv. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots kohtunik